Uәdesin oryndamaudan raqat tabatyndar  uәde beruge qúmar bolady

«ÚLT TIMES»: - Sofy agha, qalamgerding negizgi tirshiligi jazumen baylanysty ghoy. Últtyng bolmysyn, bet-beynesin, tipti, halyqtyng múnyn óz shygharmasyna arqau etetin qalamgerding jýgi jenil emes. Osy joldy tandaghanynyzgha ókinbeysiz be?

Uәdesin oryndamaudan raqat tabatyndar  uәde beruge qúmar bolady

«ÚLT TIMES»: - Sofy agha, qalamgerding negizgi tirshiligi jazumen baylanysty ghoy. Últtyng bolmysyn, bet-beynesin, tipti, halyqtyng múnyn óz shygharmasyna arqau etetin qalamgerding jýgi jenil emes. Osy joldy tandaghanynyzgha ókinbeysiz be?

Sofy Smataev: - Ras «últym!» «halqym!» degen qalamgerding ómiri әmanda auyr bolugha tiyis. Últynyng múnyn, halqynyng qasiretin óz jýreginen ótkizbese, onyng jazushy atalugha haqy joq. Halyq - shygharmalarymdaghy mәngilik qaharmanym. Halyq - mening tiregim, arqa sýier asqar tauym, býgilmes belim. Halyq - mening qasiyettim men qúdirettim. Endeshe sayasat ýshin, iydeologiyalyq esep-qulyq ýshin qazaghymnyng baryn  óshirip, joghyn ósirip jazudy Bolmys-Tәnir mandayyma jazbapty.                                                                                                                            «Ash adam - úrysqaqtyn» aqiqattyghy eriksiz dau-damaygha kiyliktirmey túrmaydy. Tóbedegiler men tómendegilerding sholatyny da, kóreri de әrqily-au... Suretkerdi tóbesinen basyp túqyrtqan mynau almaghayyp  kezenimiz ghana soghan kinәli me? Álde biyliktegilerding biliksiz kekireygen  ózimshildigining sebep-syltauy ma? Jazushynyng boyyndaghy talant qúdireti - әlde Bolmys, әlde Tәnir syilyghy. Sondyqtan da ol jogharygha jaltaqtap, aramdyq pen jalghandyqtyng yqpalyna erip, keybireulerdey aqty qaralap, qarany saralap bere qoymauy kerek. Al, ókinish kóp. Qaysybirin aita bereyin. Súhbattasam dese, osy uaqytqa deyin eshbir gazet-jurnaldy alalap kórgen emespin. Esesine meni alalaytyn, manayyna arqan boyy jolatpaytyn redaksiyalar barshylyq. Songhy on bes jyldan beri «Júldyz», «Prostor» jurnaldary, «Qazaq әdebiyeti» gazeti ózderining belgili ishki esepterine baylanysty mening shygharmalarymdy baspaq týgili, keybir maqalalarda kezdesip qalatyn aty-jónimning ózin syzyp tastaumen keledi. Eki-ýsh ret betimdi qaytarghan song «Egemen Qazaqstanmen» de at qúiryghyn kesisken tәrizdimin. Bәrine kinәli boluym - oiymdaghyny býrkemey, shyndyqty shyryldatyp jazatynym shyghar. Jýreksingendi bayaghyda-aq, Kolbin túsynda-aq joyghan qazaqpyn deuime bolady. Ortalyq Komiytette birinshi hatshymen qyzmettes bolghandardyng ishinen halqyma «qany tamshylaghan últshyl» dep qara tanba basqan Gennadiy Kolbinge batyl narazylyq tanytyp, qarsy shyqqan jalghyz qara bolghanyma әli kýnge deyin biyik-biyik  kreslolarda shirenip otyrghan sol kezdegi Ortalyq Komiytette qyzmet atqarghan búrynghy әriptesterim kuә. Ókinishimning bir parasy - solardyng sol kezendi úmytyp ketip, ózderin bir kishigirim qúday tútuy.

«ÚLT TIMES»: - Ilkide aqyn-jazushylardyng kitaptary 30-40 myng taralymmen basylyp, el-elge, jer-jerge taralyp jatatyn. Býginde 3-4 myng taralymmen shyghatyn da jaghdayy joq. 2 myng ghana taralymmen shyghatyn qalamgerlerding kitaby alys auyldargha jetpey jatady. Búl kimning kemshiligi? Álde oqyrmannan súranys joq pa?

Sofy Smataev: - Shynayy qalamger aghymdaghy zamannyng tynys-tirshiliginen qalys qala almaydy. Qalys qaldy degenshe, onyng shygharmashylyq ghúmyry ayaqtaldy dey beriniz. Qalamgerler jaza almay jýrgen joq, jazghandaryn shyghara almay qor bop jatqanyn «kókke úsh, jerge týs» baspasózding de, basqa sózding de basshylyghynda otyrghan biteu keude, mýkis qúlaq әkim qaralargha búl ghúmyrynda úghyndyra almassyn. Dәleldi ózimnen keltireyin. Jer-kókke sighyzbay jamandaytyn Kenes dәuiri  kezinde «Elim-aydyn» birinshi kitaby 120 000 (jýz jiyrma myn) danamen jaryq kórip, bir aidyng ishinde-aq ótip ketip edi. «Elim-aydyn» ýshinshi kitabyn, naghyz qajet kitapty  tәuelsizdik alghannan keyin óz qarajatyma (memleket tarapynan qoldau bolmaghan son) 1 000 (bir myn) danamen ghana shyghardym. Bes jýz danasyn dos-jarandaryma syilap berdim. Qalghany ýiimde. Demeushilerim arqasynda «Tandamaly shygharmalarymnyn» 17 (on jeti) tomyn bastyrtyp alyp, oqyrmandaryma jetkize almay, shan-shang qyp ýiimde qamap otyrmyn. Elbasynyng qabyldauynda bolghanda, qamaudaghy kóptomdyghymnyn  qazaghymnyng qolyna tiiine jәrdemdesuin súragham. Mәdeniyet ministrine, oblys әkimderine tapsyram dep uәdesin  berip edi. Eki jyldan beri tyrs etip habarlasqan bir de bir oblystyq mәdeniyet bólimining basshylary bolghan joq. Soghan qaraghanda uәdesin oryndamaudan raqat tabatyndar uәde beruge qúmar bolady-au dep oilaymyn. Sondyqtan da oqyrmandarymen kitaptar da, onyng  avtory da jylap kórisuge dayyn túr. Sonday-aq, qazirgi respublikamyzdaghy júrtshylyq, әsirese, qara qazaqtyng eki qolgha bir kýrek tappay, basqa kýnkóris kózinen ajyrap qalyp, bazar tónirektep, Seyfullin men Sain kóshelerin jautandap, jaltandap jaghalap ketkeni kókireginde kózi bar adamdy qan jylatpay qoymaytynyn ózimning titirkene  týrshikkish  jýregimmen qapysyz sezinem. Sol sebepti de jermeshel bolghan jerlesterimning jankeshti tirshiliginde әr tiynnyng qúny qanday qymbat bolaryn nege týsinbeyin. Alystaghy  auyl adamdary týgil qasyndaghylar bir jylda bir kitap satyp ala almaytyn mýshkildikting qúrsauynda jýr ghoy.                                                                                                   Jazushylar  aktualidi  mәselelerdi  qamtityn shygharmalardy jazbay jýrgen joq. Qaytalap aitamyn, jariyalay almay, jamaghatyna júghystyra almay, jigerleri jýn bolyp jýr dep óz basyma týsken qiyanatqa qarap ashynyp otyrmyn. Múrtyn sipap qana manqiyp otyratyndardyng ornyna, qazaq ruhyna tәu etetin  naghyz qazaq kelmey, qalamgerlerding mún-múqtajy oryndala qony әzirshe mýmkin emes.

Aqyn-jazushylardyng qúrmet-bedelin týsirip                                                          jýrgender - joldan qosylghan jolbiykeler

«ÚLT TIMES»: - Songhy kezde jazushylar qauymyna beriletin ataq-dәrejening sany artty. Jalpy ataq, syilyqtar, marapattaular jazushygha qanshalyqty qajet dep oilaysyz?

Sofy Smataev: - Kóptegen oqyrmandarym meni kórgen sayyn da, telefonyma habarlasqan kezde de mening «halyq jazushysy» degen ataghymdy ýkimetting әli kýnge deyin zandastyrmaghanyna renish bildiredi de, memlekettik syilyqtyng iyegeri emestigime senbey, tandanyp qalady. Biraq mening solardyng kónilinde ózimning Alashtyng halyq jazushysy ekenime kózim  әbden jetti.                                              Bir jaghday esime týsip otyr. Úmytpasam 1981 jyldyng 1-7 qyrkýieginde biz, otyz jeti jazushy Atyrau oblysynda qazaq әdebiyetining kýnderin ótkizgenbiz. Jayyqtyng jaghasynda oqyrmandarmen jýzdesip, sonynan qoltanba bergen  edik. Bir qyzyghy, basqa qalamgerlerding tóniregindegiler on-on bes minuttan keyin súiylyp, maghan qaray qoparyla kóship, al men bolsam tura bir saghat japadan jalghyz otyryp, qoltanba jazumen bolgham. Sonda Odaghymyzdyng birinshi hatshysy Júban agha Moldaghaliyev meni qasyna shaqyryp, tósindegi KSRO Joghary Kenesine deputattyq belgisin sausaghymen kórsetip: «Sofyjan, jazushynyng qúdireti mynada da emes, Qyzmet dәrejesinde de emes, Ózine.. - dep sәl bógeldi de, - Ózine byltyr biz qiyanat jasap, qimaghan syilyqta da emes, Jazushynyn  qúrmet-qasiyeti halqynyng sýiispenshiliginde eken. Sen әlginde sony bizge tanyttyn. Osy betinnen tanba! Biz saghan qyzyghyp ta, qyzghanyp ta qarap túrdyq..» - dep aq jýregining batasyn bergendey bolyp edi. Men sonda oqyrman halqymnyng maghan degen әdil baghasyn aldym. Men sonda, bәlki, әriptesterimning kýni býginge sheyin qyr sonymnan qalmay jýrgen qyzghanyshyn oyatyp ta alghan bolarmyn.                  Qarapayym halyq shyn talanttardy әli de basyna kótere baghalay biluden janylghan emes. Baghalatpaytyn da, manayyna jaghalatpaytyn da tórdegi tóbedey bop týksiyip otyrghan tóreler men tómendegilerge shekesinen qarap shirengen sheneunikter ghana. Al, aqyn-jazushylardyng qúrmet-bedelin týsirip jýrgender - joldan qosylghan jolbiykeler. Qazirgi senzurasy joq, iydeologiyadan mýlde maqúrym qalghan kezende jalaqtaghan jalghan «pensioner» jazushylar men andaghaylaghan alayaq aqynsymaqtar kóbeyip ketti. Qaltasy qalyn, ini-aghasy barlar, iri taqqa qonghan, ministr balalary barlar piesasymaqtaryn teatrlarda qoyghyzyp qana qoymay, altynmen aptatyp kýmispen qaptatyp, dýngirshekter men dýkenderdi әbden sasytyp jibergen kitap-symaqtaryna ýkimetting ataq, syilyqtaryn satyp alyp jatyr. Jazushylargha, jalpy shygharmashylyq iyelerine ataq beruding mýlde qajeti joq. Kimning kim ekenin onyng shygharmalary anyqtaydy. Al ataq berip, talanttar men talantsyzdardy shataqtastyryp qoydy Kenes Odaghy, múrtty kósem tóniregi oilap tapqan. Aqiqatty aiqaylap aitatyn, shyndyqty shyryldap súraytyn «qyzylkóz pәlelerdi» qoldan jem andityn jemtikshil pendelerge ainaldyryp jibergenderi sonshalyq, sol ýrdis kýni  býginge deyin  jalghasyp, ziyalylardyng bir-birine degen alauyzdyghyn bozdatyp ta, qozdatyp ta keledi.

«ÚLT TIMES»: - Biraq, agha, «Halyq jazushysy», «Halyq әrtisi» deytin qúrmetti ataqtardyng joyylghany, óziniz aitqanday, osy belgiden dәmelenip jýrgen talaydyng ýmiti ýzilgeni de bilgili ghoy...

Sofy Smataev: Sol, joyylghany әbden dúrys boldy. Biraq, osy bir jaqty sheshimnin, yaghni, búrynghylargha berilgen  әlgi ataqtardyng da joyylmay, joghalmay qaluy - әdiletsizdikting naghyz shynyna ainaldy. Múny bizding biylik әdeyi úghynbady. Olargha ziyaly qauymnyng bir-birimen jaghalasyp, jaulasyp jýrui, mýmkin tiyimdi de shyghar. Óitkeni «Halyq jazushysy» degen ótip ketken ataqty airylmay iyemdenip jýrgender ózderin altynnan, asyldan jaratylghanday sezinip, ataqsyzdargha asqaqtay qaraytyn bolyp aldy. Ol ol ma, qazaqsha eki kitap oqymaghan ministrler men әkimder mәrtebeli kezdesulerde әlgi qalamgerlik qasiyeti ózinnen tómen, biraq súrap alghan, jylap alghan ataqtaryn atan týie kótere almaytyn belsendi «bedeldilerdi» alqalap, aldyna shygharady. Al, ataghynan shataghy kóp, shyn daryn iyesin jýndi qolymen  keudesinen iyterip jiberip, bosaghadaghy kebisterdi kýzettirip  qoyady. Osy shettetu, osy kemsitu anda-sanda jan qinaydy demesek, has talant eshqashanda qarynnyng da, qarghalardyng da qúly bolghan emes.  Altynnan qúmdy, quanyshtan múndy ajyratatyn, asyl men jasyqty eksheytin uaqyt deytin әdil sarapshy týpting týbinde әrkimdi ózine layyqty ornyna qondyrary haq. Sondyqtan da syilyq, ataq, orden tәrizdi kózboyau dýniyelerding jazushylargha týkke de keregi joq.

Erkinsitken egemendigimizden,

tayrandatqan tәuelsizdigimizden aiyrylyp qalmasaq eken

«ÚLT TIMES»: - Elbasy Nazarbaevpen birge qyzmet istegen ekensiz. Ol kisi sizding jazghandarynyzdy ýnemi qadaghalap, oqyp otyrady eken. Jalpy oqyrmanynyzgha yqpal ete aldym dep oilaysyz ba?

Sofy Smataev: - Ras, Núrekenmen Temirtauda zauytta, Ortalyq Komiytette qyzmettes, әriptes boldym. Kolbin meni eki ret Sekretariatka salyp, tóbemnen tómpeshtep, tabandatyp almaq bolghanda ong qabaghyn tanyta qol úshyn sozyp, tilektestik bildirgen jalghyz Núrekeng edi. Eluge tolghanymda shaqyrtyp  alyp, alpys jyldyghymda arnayy kelip qúttyqtaghan da, sheneunikter arasynan jalghyz Núrekeng edi. Halyq jazushysy ataghyna meni Jazushylar Odaghyna eki ret tapsyryp, úsyndyrghan da Núrekeng edi. 17 tomdyq jinaghymdy súratyp alyp, rizalyq bildirip hat jazghan da Núrekeng edi. Jalpy alghanda toqsanynshy jyldardyn  ortasyna deyin Preziydentimizde  demokratiyalyq sipat kóbirek kezdesetin. Keyingi kezderi tóniregine toptasqan difirambashyl astanalyq jaghympaz jadaghay tórelerding maqtau-madaqtauy men jasyryp, asyryp kórseter aqparlarynyng yqpaly artqan-au deymin. Halqynyng qamyn oilar, elim dep eniregen azamattardy biylik basyna tezirek jinap alsa, Elbasy el aldyndaghy paryzy men qaryzyn aqtar edi-au.                                                                                  Elbasynyng songhy qabyldauynda  bolghanymda: «Núreke, balkony men dәlizine qoqyr-soqyrday qyp ýiip tastaghan kitaby - jazushynyng ónimi. Qalamgerding tauary da - kitaby. Óz ýkimeti, óz memleketi, óz Elbasy kitapty ónim dep sanamasa, tauar dep qaramasa, sonda qalamgerdin  enbegin kim aqtamaq? Qarjy daghdarysy  aqyn-jazushygha býgin emes, qalamaqy jýiesi  joyylghan kezende, osydan jiyrma jylday búryn kelgen. Osyny qashan jóndey alar ekenbiz?» degem.

«ÚLT TIMES»: - «Dat» gazetine ótken jyly «Siz de, men de bolyp ek qoy gornovoy» atty dastanynyzdy jariyalap, Elbasynyng aldyna býkil qazaq últyn, Qazaqstan júrtyn әbden tolghandyrghan mәselelerdi qoyghan ediniz. Búghan jauap boldy ma?

Sofy Smataev: - Joq. Tyrs etken bir sybys joq. Álde kómekshileri  sol gazetti qolyna tiygizbedi me, әlde basqa da sebebi boldy ma, bilmeymin.

«ÚLT TIMES»: - Songhy kezderi elimizde qoghamdyq-sayasy oqighalar jii kórinis tauyp jýr. «Shanyraq», «Baqay» oqighalary boldy. Osylardyng barlyghyn aitpaghannyng ózinde «Janaózen» oqighasy qazaqty qatty ashyndyryp, tolqytyp jiberdi. Siz de óziniz búl turaly kópting aldyna shyghyp mәsele kótere aldynyz. Bir top «Búryn qanday oqigha bolsa da, qazaq qazaqqa eshqashan oq atpaghan edi» deydi. Osyghan ózinizding pikiriniz qanday?

Sofy Smataev: - Elimiz egemen el bolyp, respublikamyz tәuelsizdiktin  kók-bayraghyn kókke kóterdi dep  bórkimizdi aspangha laqtyryp, mәz-meyram bolyp dalaqtaghanymyz ras. Egemenmin dep erkinsuimnin, tәuelsizbin dep  tasynuymnyng key-keyde keudemdi oqys solq etkizgen, jýregimdi  kenet dýrs etkizgen әldebir ýreymen kómilip ketetini bar. Sol ýrey әli kýnge deyin keshegi ýstemdigin barynsha ansaytyn Reseyding denemizdi sharpyp, dalamyzda shalqyp qalatyn imperiyashyl yqpalynan tuyndaydy. Qaytadan Preziydent bop taqqa qonjighan shovinist Putin Keden Odaghymen  qol-ayaghymyzdy búghaulasa, erteng Evraziyalyq Odaghyna kirgizip alyp, til-auzymyzdy túmshalap tastap, kiriptarlyq (tipti qúldyq) kepti keudemizge jaba salady. Sol shovinistik yqpal kýni býginge deyin ana tilimizdi ógeylendirude. Shala tilimizdi orystandyryp, kedeylendirude. Ukraina, Belarusi, Qazaqstandy qaytsek te qosyp alamyz dep tizginimizge jarmasyp qalyp otyratyn Reseyding erik-yrqymyzdy sausaghyna ilip alghan әndemdi shovinistik sayasaty bar. Ol-ol ma, milliardtaghan qaryzymen qol-ayaghymyzda shyrmap tastap, kenimiz ben shúrayly jerimizdi satyp, jaldap alyp,  jalmap jútqaly qaptap tóngeli  túrghan  Qytay kórshimizding kólgir kýlkili jymysqy sayasaty tipti jan týrshiktiredi. Osylardy oilaghanda: «erkinsitken egemendigimizden, tayrandatqan tәuelsizdigimizden aiyrylyp qalmasaq eken!» - deytin ishki týisikpen tiriletin qorqynyshty qaupimdi toytara almas kýy keshem. Býgingi qazaq deytin últym, Alash atty júrtym erteng eki óneshtin  birinde jútylyp ketip, tarihtan birjola óshetin bolsa... Sol joqtau sarynyn osy bastan nege zarlap aita bermespin. Últym joghalar bolsa, mening jazghan-syzghandarym kimge kerek bolmaq, kimge? Aytshy?                                                                    Janaózendegi qandy qyrghyn - últ tragediyasy, halyq qasireti! Ol - ortalyq, astanalyq biylikting Manghystau ólkesining asa qiyn әleumettik jaghdayyna, túrmys-tirshiligining kýrdeli mәselelerine  nemkettilikpen atýsti qaraudan tuyndaghan últtyq tragediya. Ol - jeti ay boyy aptap pen ayazda óz mún-múhtajyn jogharygha aityp jetkize almaghan múnayshylardy alystan yzbar shasha qorqytyp, ýrkitip otyryp, búghalyqqa basyn súghar ýiirine qayta qosam deytin óktemshil biylikting úrdajyq әreketinen órbigen halyq qasireti. Qazaqtyng qazaqty qyryp saluyna ne sebep? Biyiktegi biylikting jauapsyz nemqúraylyghy barynsha asqynghandyqtan el ishindegi tómengi men jogharghynyng birin biri týsinui mýlde joyyldy. Barlyq ónirde júmyssyzdyq beleng alyp, auyldyq jerlerde qayyrshylyqqa jaqyn júrtshylyq tirshiligi  bastaldy. Jogharynyng tómendi mensinbeui, tóbesinen tónip dikildeui, ótirik aqpardy kórneu kózge algha shygharuy, saylau bitkendi bir de bir  ret dúrys ótkizbeui, dauys úrlauy, oppozisiyany shettetui, qudalauy, ótirik pәle-jala jabuy kóbeydi.

«ÚLT TIMES»: - Sonda sizdinshe búghan kinәli kim? Nemese kimder?

Sofy Smataev: - Osynday kelensiz, qiytúrqy әreketterding sebep-saldarynan tútanghan narazylyq kórinisteri  el ishinde bas kótere bastady.                                                     Olargha jastardyng ózine ózi qol júmsaulary aighaq. Olargha sharasyz ýleskerlerdin  eriksizdik búghauynda qylghynyp, ózin-ózi órteuding kóbengi kuә. Olargha diny ekstremisterding oqty qarday boratyp, qyzyl qandy suday aghyzuy dәlel.                                                                                                                   Olargha qazaqtyng qazaqqa qarsy oqatyp, qazaqtyng qazaqty qyryp salyp, býkil qazaqtyng jýregin qaq tilgen jazylmas jara aqiqat.                                          Búghan birinshiden, ózderin ózgelerden biyik qoyyp, biylikti qol jetpes, dauys ótpes tas qamalgha ainaldyryp alyp, әkimshilik resurstargha qúryq sozyp ýstemdik tanytatyn Ýkimet kinәli.                                                                                           Ekinshiden, ýnemi ýnsiz shúlghyp qana bir adamgha madaq aityp, sonyng kónilinen shyghyp, úpay jinaghysh núrotandyq parlament kinәli.                                                 Ýshinshiden, biylikting osy eki salasyn barynsha qadaghalap, ýstemdik ornatyp, aitqanyn búljytpay oryndatyp otyratyn Preziydent әkimshiligi kinәli. Tórtinshiden, «el ishinde bolyp jatqan jay-jaghdaylardan habarsyz qaldym, maghan tura mәlimetti jetkizbedi» deytinderin jelkeden týiip aidap shyqpay, jym-jyrt qalghan  Elbasy kinәli.                                                                           Besinshiden, osynday zorlyq-zombylyqqa, qyrylyp qyrshyn ketuge, jazyqsyzdan jazyqsyz sottalugha, jemqorlyqty paydanyng kózine ainaldyryp alghan biyik-biyik oryntaqtargha qonjiyp otyrghan sheneunikterdi jauapqa tartugha dәrmensiz, mýlgigish, shúlghyghysh barshamyz, yaghny halyq kinәli.

«ÚLT TIMES»: Siz ústazsyz ba? Jazghan-syzghandaryn әkelip teksertip túratyn shәkirtteriniz bar ma?

Sofy Smataev: Búryn erterekte «Júldyz» jurnalynda qyzmet atqaryp jýrgenimde talaydyng jolyn ashyp, solardyng jazushylyq jolgha týsip ketkenine kәdimgidey marqayamyn. Ortalyq Komiytette jýrgenimde biraz adamgha kitabyn shygharugha, ýy aluyna, júmysqa ornalasuyna septigim tiygenin de nesine jasyrayyn. Mening kitaptarym boyynsha diplom jazyp, dissertasiya qorghaghan on shaqty student, aspirant shәkirtterim bar. Jalpy shygharmalarymdy elbasydan bastap sýiip oqityn oqyrmandaryma ústaz bola aldym desem, maqtanghandyq bolmas.

«ÚLT TIMES»:  Býgingi әdebiyetke qanday bagha berer ediniz?

Sofy Smataev: Myqty azamattan myqty әdebiyetti shyghatynyna óz basym kәmil senemin. Jýregi el dep soqpasa, әdilet dep dýrsildemese, aqiqat dep alyp úshpasa, adaldyqty jaqtaghan shynayy tuyndyny dýniyege әkelui ekitalay. Qazirgi qalamgerlerdi «ómirlik problemalargha ýn qata almay, tym-tyrs qala beretini nesi» dep orynsyz kinarattay beruding de reti joq. Jazushynyng qaruy - eng aldymen qalamy. Sol ashuly qalamnan aq qaghazgha qúiylyp jatqan shynghyrghan shyndyqty býgin bolmasa ertengi úrpaqtyng qúryshy qana oqityny aqiqat. Qalamgerlerding әlgi qaghazgha týsken aduyndy, aidyndy aqiqat sózining memleket tarapynan qoldau tauyp, kóp tirajben júrtshylyqtyng qolyna der kezinde tiyip, sanasyna myqtap sinuin qalayyq odan da. Prozamyz sәl aqsap túrghanymen, poeziyamyz ejelgi biyik dengeyinde. «ÚLT TIMES»:  - Osy jasqa kelgende ótkeninizge qarap otyryp, ne týiesiz?

Sofy Smataev: - Týierim de, kýrsinip kýierim de, shýkirshilik etip sýierim de jetkilikti. Qaysybirin aitayyn? Jasqanshaqtap jasyp qalghan últym jigerlense eken deymin. El baylyghy tórdegi tóbeldey toptan kódedey kópke әdildikpen auyssa deymin. Biylik barshany ózinen bezindire bermey, sol barshagha biylikting shyn iyesi halyq ekenin sezindirse deymin. Jazyqsyz jazalaular, mezgilsiz, maghynasyz mazalaular tyiylyp, әrkimning ózine tiyesili sybaghasy әldekimderding qanjyghasynda ketpey, iyesine ghana berilse deymin. «ÚLT TIMES»:  Ne jazyp jýrsiz agha?

Sofy Smataev: «Elim-aydyn» tórtinshi kitabyn tyndyra almay-aq qoydym. Densaulyghym múrsha bermeydi. Sonan song elding múny - mening múnym, últtyng syry - mening syrym degen qaghidany betke ústap, shalqamnan jatyp alyp, óleng jazamyn, oi-pikirlerimdi qaghaz betine týsiremin. Biraq jazghandarymdy kóptegen baspasóz basshylary basugha jýreksinip, tauanymnan tartylyp jýrmin. Olargha «tiri jýrinder, qybyrlap-jybyrlap» degennen basqa aitarym da joq!Kóp qoy, kóp qoy aitarym...

«ÚLT TIMES»: Auyrmanyzshy, agha! Aman bolynyz!

Sofy Smataev: Rahmet, qyzym!

Súhbattasqan Gýljan RAHMAN

«ÚLT TIMES» gazeti