Osydan shiyrek ghasyr búryn, býgingishe aitsaq, Bershýgir stansasynyn, temirjol boyynyng sol kezdegi resmy onomastikasyna sýiensek, «Berchogrdin» balasy Berdibay Kemal ekeumiz Aqtóbe oblystyq «Kommunizm joly» gazetine óndiristik praktikagha keldik. Búl kommunizmning elesi eptep kómeskilene bastaghanymen, onyng sara joly әli de sayrap jatqan kez edi. Ýlkendi-kishili basylymdarda «Qayta qúru qaharmandary», «Betbúrys baspaldaqtary» degen aidarlardyng aidarynan jel esip túrghan túsy. Júrt neni qayta qúraryn bilmey janyghyp jýrgen osy bir kezende aitys aqyny Bekúzaq Tәnirbergenov Almatygha kelip, «Qayta qúru degende qayta qúru, Atyndy qayta erttep, qayta minu!» – dep eldi bir duyldatyp ketip edi. Osynday iydeologiyalyq ústanym qoghamgha tirek bolyp túrghan dәuirde ilmiygen shiborbay eki student aqtóbelik saqa jurnalisterding ortasyna top ete týstik. Bizding búl keluimiz keyin osy gazetting býgingi bas redaktorynyng orynbasary, ol kezdegi jas tilshi Ertay Ashyqbaevtyng «Óndiristik tәjiriybe» degen ólenine ózek boldy:
Aqtóbe, talay erge boldyng ystyq,
Almatydan keldi, uay, –
Syn-bayqaugha bir ailyq óndiristik,
Bauyrjan men Berdibay.
Men týlekpin, student búlar әli,
Búlar – eskek baghytsyz qayyqtaghy.
Joq әzirge baysaldy múralary,
Joq tipti zayyptary...

Jurfakty bitirgenine nebәri eki-aq jyl ótken Ereken: «Dәl osynday sәl múnsyz, sәl baqytty, Men de bolgham, Kezikpegen eshqanday zargha tipti, Keshegi kelgen ordam», – dep bizge qyzygha qaraydy. «Sondyqtan da tym ystyq búlar maghan, Jýremin әridegi eleske erip, Qay siqyr jútqan bizdi, kim arbaghan, Osynday emes pe edik?» – dep student kýnin saghynyp eske alady. Al biz qalamy óleng sózge de, kósemsózge de jýirik Erekenning qabiletine qayran qalamyz. Ádette aqyndardyng maqala jazugha qyry bola bermeushi edi...
Sol óndiristik praktikada óndirip jazyp jýrgen kezimizde Aqtóbening býkil jurnalister qauymy Almaty jaqtan estilgen bir janalyqqa eleng etti. Ertay Ashyqbaevpen birge oqyghan Maqsat Tәjimúratov ýy alypty! Oqu bitirgenderine ýsh-tórt jyl bolghan jas jurnalister osyghan qatty quandy. Ásirese, Núrmúhamed Diyarov ózi ýy alghannan beter mәz boldy. «Áy, dúrys bolghan eken. Jaqsylap bir jazatyn boldy endi!». Bylay qarasan, jay ghana habar. Kim ýy almay jatyr?.. Biraq soghan elding edәuir elendeskenine qarap, «Búl bir myqty jigit boldy-au, shamasy...», – dep oy týidik. Ásirese, torghaydyng úyasyn yqtasyn kóretin Berdibay ekeumiz sekildi jalanayaq student ýshin ýy alghandardan artyq baqytty adam joq.

Sol kezde Maqsat turaly ne biletinimdi eske týsire bastadym. Ol bәrimizding besigimiz bolghan besinshi jataqhanada kóp kórinbeytin. Sirә, erterek ýilenip, pәterge shyghyp ketse kerek. Ekinshi kursta oqityn kezimiz edi. Bir kýni úzyn dәlizde besinshi kurstyng studentteri shygharghan qabyrgha gazetining iluli túrghanyn kórdik. Jalpy, búlar ózi qyzyq kurs. Basqa kursqa qaraghanda syrany óndirinkirep ishedi. Bireui: «Sau kezimde Aybas – studsovet, mas kezimde men – studsovetpin!» – dep tenselip jýredi. Taghy bireui týn ishinde jataqhanagha tapansha alyp keledi. Ol tapansha әlde Otan soghysyna, әlde Azamat soghysyna qatysqan bireuding atasynyng qaruy bolyp shyghady. Ýshinshi bireui sony kórip, «Qadirli ata, sen bizdi kinәlama, Erjetting dep qolyndy bargha malyp, Ras, bizder ózindey qaru alyp, Revolusiya jenisin qorghamadyq», – dep Shahanovtyng keypine enip, ólendetip otyrady. Osynday minezi qiqy-jiqy birtýrli kurstyng shygharghan gazeti de basqalardykine úqsamaydy. Sirә, besinshi kurstyqtardyng birinshi kurstyqtarmen dәstýrli kezdesuine arnap shygharylghan siyaqty. Sol kezding ózinde tanylyp qalghan aqyndar Ertay Ashyqbaevtyng lirikalyq, Múratbek Dýisenbekovting syqaq ólenderi jariyalanghan. Sonyng ishinde bir maqala erekshe kózge úryp túr. Taqyryby – «Limbus gipotalamus, HHI ghasyr jәne biz». Avtory – Maqsat Tәjimúratov. Mәssaghan! Múnyng «limbus gipotalamusy» nemene boldy eken? Oqy bastadyq. Óz dәuirinen jiyrma-otyz jyl algha ozyp, keler ghasyrdy suretteydi. Ózimen birge oqyghandardyng keleshegine boljam jasaydy. Biri jazushy, biri ghalym, biri dókey... Maqsattyng «Gipotalamusynda» Qapshaghaydyng tónireginde ýlken qala ornaghan. Janaghy dәuler men dókeylerding bәri sonda qyzmet isteydi. Al endi jazuy degen keremet. Bolashaqta jurnalistikanyng jampozy bolatyny birden bayqalyp-aq túr. Sodan kitaphanagha baryp, sózdik aqtarayyq. Sóitsek, bizding dinkemizdi qúrtqan «gipotalamus» adam miynyng talamustan (kóru tómbesi) tómengi bóligi eken. Kópqyrly fiziologiyalyq mindet atqarady. Anatomiyalyq túrghydan gipofizben jәne limba jýiesimen tyghyz baylanysty. Yaghni, midyng shamadan tys jetiluine mýmkindik beredi. Demek, aldaghy bolashaq turaly da mәlimet alugha bolady. Mine, bar bolghany besinshi kurs studentining qalamy qalay-qalay oiqastap jýrgenin angharghan shygharsyz. Basqa bireu bolsa, talamus-salamussyz-aq pәlenbay ghasyrgha qiyalmen sayahat jasay berer edi. Al búl keleshekke oisha saparynyng ózin ghylymy negizdeydi. Osy salany zertteushilerdin, yaghni, gipotalamustanushylardyng myghym logikasyna sýienedi.

Aytpaqshy, «Qazaq uniyversiyteti» gazetinen taghy bir maqalasyn oqyghan ekenmin-au. Birde qazaq kinosynyng qara nary Asanәli Áshimov studenttermen kezdesuge kelgen-di. Sonda últ tarihyna arnalghan filimder turaly әngime boldy-au deymin. Sol jiynnan jazylghan student Maqsat Tәjimúratovtyng maqalasy «Ot! Ot!» dep bastalatyn. Ári qaray «qyrda qyrqysyp, oida aiqasqan» degen tәrizdi sol jyldardaghy qatarlastarynyng oiyna kele bermeytin tirkester týidektelip týsedi. Búl jurfakqa týsken bar balanyng «Ana... Osy bir ýsh әripte qanshama tereng maghyna bar desenizshi» dep bastalatyn maqalalar jazatyn kezi edi...

«Propiskadan pәterge deyingi» (Onyng osylay atalatyn bir maqalasy bar edi) tauqymetti bastan ótkergen jas jurnalist keyin ýy alghan song qalamyn kósile siltedi.
Talghamy biyik,
tanymy teren
Jaqsylarmen jýieles,
Masondarmen «júraghat»,
Miy onyng my emes –
Memlekettik múraghat!
(Jurnalistik foliklordan)
Júrt auzynda esimi kóp atala bergen son, eng bolmasa týrin kóreyik dep Maqsatty izdegenbiz. Joq. Jataqhanagha jolamaydy. Diplom jazyp jatqangha úqsaydy. Jalpy, sayaq jýretin sekildi. Keyin bir-eki jyl ótkennen keyin kórdik. Ortadan sәl joghary boyy bar taramys qara jigit eken. Tanymaytyn adamyna tosyrqay qaraydy. Zauqy soqpasa, eshqanday әngimege qosylmaydy.
Keyin jaqyn aralasqan son, әlgi aqtóbelikter bórkin aspangha atyp quanatyn ýiin de kórdik. Adam ainalugha kelmeytin bir jarym bólmelik shaghyn pәter. Biraq sol shaghyn pәter shiryqtyrdy ony. Tabany kýrektey on bes jyl túrdy. Eng tәuir dýniyelerin sol qúrqyltaydyng úyasynday qúthanasynda otyryp jazdy. Oqyghan-toqyghany kóp. Bilmeytin deregi joq. Eki tilde erkin jazady. Kez-kelgen mәlimetti miynyng qyrtys-qyrtysynan suyrtpaqtap ala beredi. Óz basym osy uaqytqa deyin Maqsattyng tosylyp qalghan taqyrybyn kórgenim joq. Tarihy derekterdi jatqa soghady. Mәseleni jerine jetkize taldaydy.

Qazaqtyng beldi basylymdary «Bilim jәne enbek», «Jalyn» jurnaldarynda, «Sosialistik Qazaqstan», «Órken», «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili» gazetterinde qyzmet istedi. Sanagha syna qaghu mýmkin emes qasang kezenning ózinde onyng maqalalary auyq-auyq eldi dýr silkindirip túratyn. Ásirese, «Sosialistik Qazaqstanda» jariyalanghan «Telefonmen tas atu» degen maqalasy, «Jalynda» jaryq kórgen «Propiskadan pәterge deyin» degen sosiologiyalyq ocherki jyl boyy oqyrmandar talqysyna ózek bolghany esimizde.

«Jalyn» jurnalynyng jauapty hatshysy bolyp qyzmet istep jýrgen ol bir kýni komsomoldyng Ortalyq Komiytetine auysyp ketti. Baspasóz sektorynyng mengerushiligine taghayyndalypty. Býgingishe aitsaq, baspasóz hatshysy. Maqsat Tәjimúratov búl qyzmetinde elge paydasyn kóbirek tiygizdi. Qazaq basylymdarynyng jurnalisterin býkilodaqtyq kenesterge, «Komsomoliskaya pravda», «Sobesedniyk» gazetterine, «Komsomoliskaya jizni» jurnalyna tәjiriybeden ótuge kóptep attandyrdy. Búl atalghan basylymdardyng asyghy alshysynan týsip túrghan shaghy. Barghan adam birdene ýirenbey qaytpaytyn. Jas qalamgerlerge septigi búdan da kóbirek tiii mýmkin edi. Biraq Maqsattyng búl qyzmetke taghayyndaluy komsomoldyng qayraty qaytqan kezine tap keldi. Mәskeude ótken VLKSM HHI siezinen keyin komsomoldyng buynynan әl ketti. Aytpaqshy, osy siezde sol tústa Qazaqstan komsomolyn basqarghan Imanghaly Tasmaghambetovting VLKSM Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy qyzmetine úsynylyp, odan ózi bas tartqanyn býginde bireu bilse, bireu bilmes.
Komsomoldyng jyldar boyy qalanghan qyzyl kirpishining mýjile bastaghanyn bayqaghan Maqsat ózgeshe jol izdegen siyaqty. Úzamay KazGU-ding aspiranturasyna týsti.

– Oilap-oylap ghylymmen ainalysqandy jón kórdim, – dedi bizge. – Fúmar Qarashtyng shygharmashylyq múrasyn zertteymin. Ádebiyettegi aqtandaqtargha týren salatyn kez keldi. Saghan aitarym, ózing de ghylymgha kel. Eng dúrysy – osy. Basylymdardyng baghytyn bayqap túrsyng ghoy. Akademik Zeynolla Qabdolov aghamen tanystyrayyn. Taqyrybyndy bekit.

Shynynda da, búl naryqtyng dauyly túryp, elding irgesin shayqay bastaghan kezeng edi. Birde qarajat joq, birde qaghaz joq. Biz qyzmet istep jýrgen «Leninshil jas» gazetining shyqpay qaluy jiyiledi. Búryn aptasyna bes ret shyghyp kelgen basylymnyng endi ýsh ret shyghuy múng bop qaldy. Gazet shyqpaghan kýnderi júrt dem alady. Qysqasy, aptanyng ýsh-tórt kýni ghana júmys. Shynynda da, nege osy qyruar uaqytty paydalanbasqa degen oy keldi.

Sodan Maqsat meni dedektetip otyryp, akademik Zeynolla Qabdolovqa ertip keldi. Ádebiyettegi aqtandaqtargha baylanysty taqyryp beruin ótindi. Akademik birden «Múrat Mónkeúlynyng әdeby múrasy» degen taqyrypty bekitu jóninde qolma-qol tapsyrma berdi. Qazaqtyng aqiyq aqyny, zar zaman әdebiyetining túlghaly ókili Múrat Mónkeúlynyng ardaqty esimi endi ghana aqtalghan tús edi. Biz ghylymgha osylay keldik. Jetekshimiz – Qabdolov, jas kenesshimiz – Tәjimúratov. Ózimnen bar-joghy ýsh-aq jas ýlken jigit kóp nәrsege ýiretti. Qoldaghy derekterin jýielep, kartoteka jasaudyng kәnigi mamany eken. 1993 jyly 28 jeltoqsanda Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetinde kandidattyq dissertasiyamyzdy birge qorghadyq. Qorghaghan song jayylghan dastarhan basynda belgili shyghystanushy, tanymal aqyn Ótegen Kýmisbaev: «Mahambettey ótkir bol, ýsh-tórt jylda doktor bol!» – dep bata berdi. Alayda Maqsat Mahanday ótkir boluyn bolghanmen, ýsh-tórt jyl týgili jiyrma jylda da doktor atanbady. Qazaq әdebiyetindegi jәdidshildik aghymy turaly doktorlyq taqyryby bayaghyda bekigen-di. Biraq shygharmashylyq ónimin iyin qandyryp iyleytin bayaghy әdetine basyp, asygha qoymady. Sóitip, Ótesh aghamnyng tilegi kýni býginge deyin oryndalghan joq. Onyng esesine, Shәngerey Bókeev, Fúmar Qarash, Batys Alashorda turaly soqtaly zertteu kitaptaryn jazdy. Oiy oqshau, talghamy biyik, tanymy tereng zertteushimen ghylym doktorlarynyng kópshiligi sanasady. Teginde, ghylymnyng dengeyi ataqpen emes, abyroymen ólshenetin siyaqty ghoy.
Tosyn taqyryptyn
tamyrshysy
Talay oidy paryqtap,
Tanghaldyrdy halyqty,
Aghaevty anyqtap,
Taghiyevty tanytty.
(Jurnalistik foliklordan)
Ol ylghy da tosyn taqyrypty tauyp alady. Sol taqyryptyng tóniregin ýngip, erinbey-jalyqpay derek izdeydi. Jurnalistik әbjildik pen zertteushilik zerde bir maqsatqa júmyldyrylghan song búl enbegi jemis bermey qoymaydy. Júrtqa әbden tanys taqyryptyng ózining qalyng el bayqay bermeytin qaltarys tústaryna ýniledi. Mәselen, qazaqtyng batyr qyzy Mәnshýk Mәmetovany elding bәri biledi. Sol Mәnshýkti bauyryna basyp, әkesi retinde tәrbiyelep-ósirgen Ahmet Mәmetovting Alashordanyng beldi qayratkerlerining biri bolghany jóninen de júrtshylyq edәuir habardar. Al Maqsat búghan qosa Mәnshýkting óz әkesi Jensikәli jóninde de qyzyqty mәlimetter úsynady. Batyr qyzdyng jaqyn aghayyndarynyng keyingi taghdyrynan syr shertedi.

Student kezinde ózi jaldap túrghan pәterding iyesi Manal kempirding auyzsha deregi boyynsha keyin onyng әkesi, alashordashy Núghyman Zaliyevke qatysty qyruar dýniyelerdi izdep tabady. «Qaybir jibektey esilgen minezi bar batys qyzynyn» dep ózi aitqanday, Manal apasyna qystyng kýni aq shúnaq ayazda pәterinen quyp shyqqan qatigez keyuana dep qaramaydy. Asyldyng túyaghy, altynnyng synyghy, jaqsynyng kózi dep baghalaydy ony. Alash arystarynyng biri Núghyman Zaliyevting ómirine qatysty tyng derekterdi úsyna otyryp, «Kәbisa jyl» degen maqalasyn jazyp shyqty.

Shәngerey Bókeevting qoldauymen 1911 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan» gazetin shygharugha qarjy bergen Ázirbayjannyng múnay alpauyty, general Zeynel-Fabiyden Taghiyev turaly jazu ýshin Bakuge arnayy sapar shekti. Sóitip, HH ghasyr basyndaghy ziyalylar ómirin zertteushiler ghana biletin tegeurindi Taghiyevting túlghasyn qalyng qazaqqa keninen tanytty. Búrynyraqta Vena qalasynda issaparda bolghan kezimizde Ázerbayjan delegasiyasynyng ókilderimen әngimelesip otyryp, Taghiyev turaly sóz qozghadyq. Olar: «Sender ony qaydan bilesinder?» – dedi júlyp alghanday. Mәn-jaydy estigen әzerbayjan bauyrlarymyz sheksiz razylyghyn bildirdi.

Soghys jyldarynda qazaq jerine qúpiya tapsyrmamen jiberilgen barlaushy Álihan Aghaev turaly «Laqap aty – «Aghaev» atty maqalasy eldi eleng etkizdi. «Ana tili» gazetining birneshe sanyna jariyalanghan osy dýniyeni júrt izdep jýrip oqyghanyn kózimiz kórdi. 1944 jyly Atyrau jerine týsirilgen ónkey qazaq jigitterinen qúralghan desanttar tobynyng taghdyry, osy qúrylymnyng jetekshisi Álihan Aghaevtyng qyzmeti jónindegi baylam-bayyptamalar eshkimdi de beyjay qaldyrmaytyn edi. Qazaqtyng әigili ýsh biyining birining ómir tarihyn ózgeshe kózqaraspen zerdelegen «Áyteke biyding múrasy men mirasy», Mahambet ómirining qaltarys tústaryn beynelegen «Dulyghasyz Mahambet», Alash kósemi Mústafa Shoqay túlghasynyng júrt bile bermeytin qyrlaryna týren salghan «Shyn Shoqay», yahudiylik sananyng jay-japsaryn bayandaghan «Týrkistannan tabylghan Tora» atty zertteu maqalalaryn úsynyp, qalyng oqyrmangha qúnarly ruhany azyq berdi. Ásirese, halqymyzdyng ardaqty perzenti Aqseleu Seydimbek turaly jazghan «Joqshy izben keledi» atty essesi qara sózben jyrlaudyng ýlgisi bolyp shyqty. Týrki dýniyesi masondarynyng tabighatyn tanytqan maqalalar seriyasy da oqyrmandy tanymdyq derektermen bayytty. Ayta ketu kerek, Maqsat Tәj-Múrat – qazaqtaghy túnghysh masontanushy (shetelde masonologiya – tarih ghylymdarynyng pәnsalasy retinde әldeqashan damyp ketken). Bir sózben aitqanda, Maqsattyng maqalalary – ghylym ýshin janalyq, baspasóz ýshin sensasiya.

Ilgeride KazGU-ding aspiranturasynda oqyp, әri «Ana tili» gazetining tilshisi bolyp qyzmet istep jýrgeninde, alty ay boyy saparlap, Mәskeu, Sankt-Peterburg, Qazan, Ufa, Astrahan qalalaryndaghy múraghattardy sýzip shyqqany bar. Sol mәlimetteri әli kýnge deyin jazghan-syzghan dýniyelerining tamyryna qan berip keledi. «Ana tili» gazeti alghash ashylghan jyldarda tildi damytyp, terminderdi qalyptastyrugha ýlken ýles qosty. Shymkenttik bir ghalymnyng qazaq әskery terminderi turaly kitabyna pikir jazyp otyryp, onyng «úlan» degen úghymdy úsynghanyn kórdi. Sony negizge alyp, «Siynghany – iman, sýiengeni – halyq» dep taqyryp qoyyp, әskery ataular jóninde maqala jazdy. Kóp tilegi bir jerge toghysqan bolar, keyin «úlan» sózi «gvardiyanyn» audarmasy retinde bekitildi. 80-jyldardyng basynda Áuezovting múrajay-ýiinde ótken Halyq uniyversiyteti dәristerine qalmay qatysqan Maqsat Islәm Jarylghapov sabaghynda «sivilizasiya» atauyn «órkeniyet» dep qazaqshalaghanyn estip, osy sózding ózi qyzmet isteytinin «SQ» arqyly qoldanysqa enuine sebepshi boldy. Al endi qazir kópshiligimiz qoldanyp jýrgen «aqmyltyq jurnalist» degen tirkes – Maqsattyng tól tuyndysy. Búl tirkesti eng aldymen Qaynar Oljay turaly pikir bildirgende qoldandy. Baspasóz tóniregindegi úghymdardy qazaqy oralymmen órnekteydi, kesteli sózben týiindeydi. Biz: «Maqalanyng nobayy bar», – desek, ol: «Jazar dýniyemning tósegi saluly», – deydi. Biz: «Jazudy uaqytsha toqtatamyn», – desek, ol: «Soqany suyratyn shygharmyn», – deydi. Baspasózdi basqa sózben bylghamaydy. Qaltaly baspasózding de, baltaly baspasózding de baqshasyna jolamaydy. Óz soqpaghymen, óz sýrleuimen jýredi.

Ósken jeri – kishi auyl,
Óngen jeri – ýsh auyl...
Jortyp jýrip bir ózi,
Tyndyrghany kóp endi.
Minezi me, minezi,
...Onyp túrghan joq endi.
(Jurnalistik foliklordan)
Atyrauda tudy. Almatyda ósip-jetildi. Astanagha at basyn búrdy... Songhy jyldarda «Qazaq әdebiyeti» gazeti bas redaktorynyng orynbasary, «Ana tili» gazetining bas redaktory bolghan ol keyin «Astana» jurnalynyng tizginin ústady. Últtyq mýddeni qalaytyn talantty jigitterding elordagha shoghyrlanghany dúrys-aq. Osynday oidy aqtóbelik aqyn Ertay Ashyqbaev ta «Astana» jurnalynyng bas redaktoryna hat» degen eksperiymenttik óleninde aityp ótedi:
Keyde aspannan tanityn jas tamady,
Izdey me bizdi kól-kókoray, jaz-qúraq?
Aytayyn,
«Astanany» basqarady,
Mysaly, mening kurstasym Maqsat Tәj-Múrat.
Kýrsinsin nesine ókpelep –
Búghan eshqanday qarsy emes jastyq-derek.
Redaktorlar Astanagha kóp kerek,
Astanagha,
Beu, biraz bastyq kerek.
Bas redaktor «Astana» jurnalynyng týr-sipatyn ózgertti. Jurnaldyng birneshe qosymshalaryn ashyp, birinen song birining túsauyn kesti. Jana astanadaghy jarasymdy tirshilik turaly oi-tújyrymdaryn kórkem sózben aishyqtady.

Qara sózding has sheberi Asqar Sýleymenovting «Minezsiz adam – minezsiz jylqy» degen tújyrymy bar. Bizding keyipkerimiz de bir qaraghan adamgha óte túiyq kórinedi. Ózi eshqashan aldymen ashylmaydy. Áldebir nәrseni dәleldep kókezu bolyp jatqandardyng әngimesine aralasugha da qúlyqty emes. Áytpese, ensiklopediya tektes zerdesi kez-kelgen taqyrypta aitysqa týsuge mýmkindik beredi. Týrine qarap aitylyp jatqan әngimeden mýlde habarsyz eken dep oilaysyn. Biraq bir-eki auyz til qatysqan song olay emes ekenine kózing jetedi. Sheshilip sóilep ketse, úzaqqa shauyp, miyndy su qylyp jiberetin әdeti joq. Az sóileydi, dәleldi pikir aitady, sonyng ózinde saghan qajetti aqparattyng bәrin berip ýlgeredi.

Basynan artyq sóz asyrmaydy. Namysyn eshkimge taptatpaydy. Alda-jalda bireu-mireu qytyghyna tiyse, janartauday atylady. Sol kezde bayaghy «Vezuviydin» ekpini bizding keyipkerding janartauynyng jalynynan sadagha ketsin. Jalpy, janartaular atylghan kezde jana taular týziledi, jerding qyrtysy ózgeriske týsedi. Sol sekildi Mәkenning anda-sanda birnәrseni kózdegennen emes, tózbegennen atylatyn janartaularynan keyin de ainalanyng qyrtys-tyrtysy eptep jóndelip qalady. Sodan song qaytadan tomagha-túiyq kýige týsedi. «Qartau» degen maqalasynda ózi jazghanday, «Yzaqor, shaya minezim keyinirek bilindi ghoy, al ol zaman toptanyp túrghan jannyng qasyna baryp, sәlem beruden iymenshekteytin naghyz «antrofob» edim» deytin keyipke enedi. Osydan biraz jyl búryn namazgha jyghyldy. Sondaghy bir niyeti namazben keletin kórkem sabyrdyng kómegimen jýrekti ornyqtyru bolatyn.

Maqsattyng «Limbus gipotalamus» dep atalatyn shygharmashylyq teoriyasy onyng syrtqy bolmysyn ózgerte almady. Sodan beri otyz alty jyl ótse de әli sol qalpy. «Kәbisa jyl» atty maqalasynda ózi beynelegendey, «Taban audyng kózine túrmaytyn kókserke siyaqty shyltyryqtay» keypinen kóp ózgere qoymady-au. Qatarlastarynyng birazy kebeje qaryn, keng ónesh, syrnaykóz, tóbeltaz, oima taz, qasqa bas... Al jasy alpystan asqan Mәkenning túla boyynda qyrym et joq, bir tal shashy da týspegen. Bәigege shabatyn túlparday jarap túr. Ózining gipotalamus tújyrymyna sýienip, uaqyt mashinasyna minip, jiyrma birinshi ghasyrdyng jiyrma birinshi jylyna lezde zyryldap jetip kelgen siyaqty әser qaldyrady.

«Ósken jeri – kishi auyl, óngen jeri – ýsh auyl» dep bir aqyn aitqanday, Batysta tudy, Jetisuda jetildi, Arqanyng tórine kelip tuyn tikti. Sosyn Almatysyna qayta oraldy. Qazir birynghay shygharmashylyq júmyspen ainalysady. «Tynda, Qastek, Qaskelen!» dep Jambylsha jyrlap qoyyp, Qaskelenning tórindegi jayly qonysynda jayghasyp alyp, ghalamat dýniyeler jazyp jatyr. Búiyrsa, oqityn bolamyz әli...

Bauyrjan Omarúly

Abai.kz