Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy jurnalist Amangeldi Seyithanov oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap bere otyryp: «Tennisshilerden ózim de shatasymyn, Reseyding atynan ba, bizding tu astynda óner kórsetip jatyr ma dep. Olardan on tiyn payda joq. Ziyany shash etekten. Tipti «Rollan Garrostyn» bas jýldesin alsyn, odan ne payda jalpaq qazaqqa. Bir qalaghanyng ózi myng balanyng tamaghyna qajet qarjy talap etedi. Ákelip jatyr, ózderi de kele beredi eken...  Velosportyng da sol. «Astana» sapynda ana jýldeni alady, myna jýldege qol sozady. Budjetterin kórseniz, qúrysyn, kórmey-aq qoyghan jaqsy... Syrttan hokkeyshi әkelip oinatamyz. Aytuly bapkerlerdi de jipke tizgendey etip ústaymyz. Sodan «Barys» alysqa úzady ma? Joq, pley-offtyng birinshi kezeninen tonqalang asady», dep elimizdegi keybir sport týrlerining mәselesin aitady

«Abay-aqparat»

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy jurnalist Amangeldi Seyithanov oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap bere otyryp: «Tennisshilerden ózim de shatasymyn, Reseyding atynan ba, bizding tu astynda óner kórsetip jatyr ma dep. Olardan on tiyn payda joq. Ziyany shash etekten. Tipti «Rollan Garrostyn» bas jýldesin alsyn, odan ne payda jalpaq qazaqqa. Bir qalaghanyng ózi myng balanyng tamaghyna qajet qarjy talap etedi. Ákelip jatyr, ózderi de kele beredi eken...  Velosportyng da sol. «Astana» sapynda ana jýldeni alady, myna jýldege qol sozady. Budjetterin kórseniz, qúrysyn, kórmey-aq qoyghan jaqsy... Syrttan hokkeyshi әkelip oinatamyz. Aytuly bapkerlerdi de jipke tizgendey etip ústaymyz. Sodan «Barys» alysqa úzady ma? Joq, pley-offtyng birinshi kezeninen tonqalang asady», dep elimizdegi keybir sport týrlerining mәselesin aitady

«Abay-aqparat»

- Men bala kýnimde Amangeldi aghany tyndap, estip óstim. Onyng futbol jýrgizudegi tәsilin әbden bilip aldym. Dauysy qúlaqqa sindi. Qazaq tilining qong da kórkem qúnarynan qanyp iship, qazaq qauymyn quantqan sanlaq jurnalist retinde asa joghary baghalaymyn. Uaqyt ótti, zaman ózgerdi, alayda, Amangeldiden keyin shyqqan sport jurnalisterin de tyndadyq, kórdik, maghan eshqaysysy únamady. Maghan únamaghan nәrse - kópshilikke únauy da shart emes. Biraq, biz qazaq alalau ýshin emes, baghalau ýshin biriguimiz qajet-aq.

- 47 - shi qonaqqa. «Kók tudyng jelbiregeni, janyma quat beredi. Talasqa týsse jan men tu, jan emes maghan keregi - Kók tudyng jelbiregeni..». Almas agha qalay aitady. Sazger de myqty. Qolymnan kelse osy әndi ministrler kabiynetining úrany etip bekitip berer edim. Bizdi maqtaghany emes, qazaqtyng biriguin jaqtaghan  ýshin azamatqa respekt. Tolyq qazaq týgili Tobyqtynyng basy da qosyla almady-au baghzy bir zamanda. «Jaujýrek myng balany» kórgender úshyp  túryp, qol shapalaqtaydy eken. Ol tipti de rejisserge nemese akterlerge arnalghan qoshamet bolmauy mýmkin. Júrtty prujinaday yrshytatyn Qazaq ruhy, naqty aitqanda әlgi qoyylymdaghy qazaqstandyqtar emes, «Qazaqtar» dep anyq aityluynda jatyr. «Tolerantty Qazaqstan» desinshi biraz el myrs-myrs kýler edi.

- "Masada" Últymnyng erjýrek úldary nege «bandiyt» atanuy kerek? degen maqala shyqty. Oqyp shyghyp, pikir aitynyzshy. Bizdinshe siz jaqsy biletin taqyryp.

- «Masadaghy» maqalany oqydyq. Jәne saual berushining neni menzegenin týsindik. Alla jazsa, osy taqyryp tónireginde tolghansaq deymiz. Álgi azamattardyng qoghamdaghy rólin úghyndyru maqsatynda. Keybireuler «toqsanynshy jyldardaghy topalan» ataghan kezenge qaraqty kózben qaraghan jón-aq. Derek terip jýrmiz. «Pisken» kezde kóqeydegi oidy aghytamyz.

- Ara-túra blog jazyp qoyasyz. "Habarda". Ishte zapyran bar sekildi. Ashyp aitugha bolmaydy ma. Tilektes aghan.

- Zapyran joq. Zar boluy mýmkin. Býgingi júrt serial qúmar. Auyldaghy kempir-shal da teledidar aldynda otyrady deydi, kezekti seriyany kýtip. Qazaqtyng asyl uaqytyn myljyng serialdar sarp etip jatyr. IYdeya, mýmkin ozyq oilardy osy serialar jútyp jatyr..  Odan ne ruhany azyq alamyz? Bereri bar ma, bizding últqa? Áytpese anau «M-agent» - ol da bir qúrt. Jegi sekildi.  Sanany kemirip jatqan. Alyp tynbay ma erteng aqyl men oidy, osyghan toqtau bolsa deymiz. Sosyn jazasyn. Ónering ógey, kýilering jetim. Shirkin, «Kýy saghatyn» ashar ma edi.. Bir kýn Qúraghang «Kóbik shashsyn», sosyn Týrkesh «Kónil ashsyn». Tәttimbet pen Qazanghap  taghy bar. Olardyng shygharmalaryn oryndaytyn orkestrler barshylyq.  Ótkende bireu aitady, «okopta otyryp qaru tazalaghan qiyn», - dep. Sonyng aitqanynan týk týsingem joq. Ary qaray bydy, bydy birdeneler..

- "Habar"" qúrylghannan beri istep kelesin. Sport jurnalistikasynda ornyng bar azamatsyn, ony eshkim joqqa shyghara almaydy. Sóz qadirin, til qadirin týsinesin.Telejurnalisterding kópshiligi osy tilden sýrinedi. Telejurnalister ishinen kimdi qadir tútasyn? Atyn atay alasyng ba?

- Tórt ayaghyn teng alghan jorgha telejurnalister barshylyq. Aldymen Núrtileu Imanghaliyúlyn atar edim. Ol naghyz «televizionshiyk». Bastan baqayshyghyna deyin. Nemese Álimjan Sabyrjanúly. «Úshaqtan týsip, qúshaqqa qúlaghan» qandastar jayly aitqany qanday әdemi. Birde Ál-agham tilshiler arasynda jýr eken. Tórgi komptiuterde Biybigýl Jeksenbey mәtin terip otyr eken. Taqyryp qiyn ba, oilanyp qoyady. Kýn jaua bastady. Sonda Ál-agham taban astynda bylay dedi: «Kókte búlt oilanyp, sәlden song qúidy núr. Al, jerde oilanyp, otyrdy Biybigýl». Ádemi ghoy, ә. Arman Sqabylúlynyng ózi bir mektep. «Jeti kýndi» kelesi bir beleske kóterdi ghoy. Ekonomikalyq taqyryptyng tarlany Agha Serik Janbolat. Jýrgizushilik sheberligimen talaydy tamsandyrghan Qymbat jengey Dosjan, jaqsy qyz Jayna Silәmbek. Darhan Ábdik pen Dana Núrjigit.. Bizding tizim әzir tausylmaydy. Keyingi buynnan Qasym Amanjol. Berik Uәliyding shoqtyghy biyik. Sózi nәrli. Biraz jalghastyrugha bolady, endi..

- Amankeldi Seyithan - últshyl. sózge sheshen. Tekti. Minezdi. Qyrsyq ta key kezde. Futboldy tamasha oinaydy. Jýrsinning jýirigi boldy bir kezde. Aqyndyghy únady. Aytysqany emes. Jazbasha aqyndyghy. Jandos Aytbay: әzilqoy momyn jәne pysyq adam. Amankeldining tilin alady. Esey Jenisúly: qyrsyq. bilimdi. Jazuy keremet. Pocherkide әsem. Tili jatyq. Ashat Saghynaev: Jaghympaz. Áljuaz. Kórealmaushylyghy bar taghyda. Dausy әdemi. Biraq qúlaqty sharshatady. Erjan Kóshkinbaev: Ádiletti. Betke aitady. Dausy unamay jatady halyqqa. Shalqar Esten: Tynysh jýrip bәrin tyndyrady. Ghalym Sýleymen: Úshyp jýredi aspanda. Ne alyp ne qoyghanyn úmytyp qala beredi. Rauan Oqasov: Jymiyp jýredi. Óte aryq. Ruslan Medelbek ekeui birdeneni úiymdastyryp jýredi. Ruslan Medelbek: Qashan kórseng ochky auystyryp jýredi. On segiz ochkii bar au shamasy. Ermúhamed Mәulen: Ashat aitatynday úzyn túra jurnalist. Núrghazy Sasaev: Ne ponyatnyy tiyp. Birde kól birde shól. Últshyl. Boldy osymen. Men kimmin. Tapqyr bolsang Amankeldi al kәne tap.

- Sóz saptasyna qaraghanda sonyng ózi boldy-au. Tanyp otyrmyn ba, qalay?

- Ábeke, aqyry sport kanaly ashylghaly jatyr eken. Sony jaghalap kórsenizshi. Kem degende últqa jany ashityn bir tilshi jýrer edi. Tizgindi bermeydi oghan bas qatyrmanyz

- Sport arnasynyng tizginin beretin «jogharyda» naghashym joq. Ony ózim de sezem. Eger bastamashyl topqa qossa qazaq sportynyng keshesi men býginin bayandaytyn talay nәrse úsynugha bolady..

- London olimpiadasyna Qazaqstannan qansha sportshy barady? Bokstan qansha barady? Ózinizding otbasynyz turaly aitsanyz, ýide sportpen shughyldanatyn adamdar bar ma? Nurik Núrjanúly

- Londonda Qazaq elining sportshylary 25 sala boyynsha syngha týsedi. Boksshylar toghyz. Qanat Silәmgha qatysty eki auyz sóz. Bejinde ónerin tap qasynan tamashaladyq. Kubanyng sportshysyn eki shaynap, bir býrker edi, sәl qoly jýrmedi. Útylyp qalghan son, ringten týsip tilshiler aldynan ótti. Aldymen Qytaydyng SSTV arnasy shaqyrdy. Odan bas tartty. Japon NHK, olargha da búrylghan joq. Eurosport pen ESPN di de ainalyp ótti. Bergi búryshta bizder túrdyq. Qasymyzgha taqaghanda «Qanatjan» dep aiqay saldyq. Jetip keldi. Sózi qúlaqta qaldy. «Agha, maydanda shamam kelgenshe soghystym, bary osy boldy», - dedi. Shoqtyghymyz biyiktegen sekildi. Álgi alpauyttardyng aldynda. Biyiktetken Qanat bauyr. Qazaq sózi estilgen song qany ertip kelgen ghoy. Londongha barmaytyny ókinishti. Endigi nәsipti kәsipqoy bokstan terer ma eken. Baghy ashylsyn. Júdyryqty Qanattay júmsaytyn sportshy az, AIBA tónireginde. Allagha shýkir, otbasymyz bar. Ýsh bala degendey. Ýlkeni dop tebedi.

- Auyl atletikadan Iliya Iliin bara ma? Medali alatyndar kimder bolady dep oilaysyz?. Búl taghyda Nurik Núrjanúly

- Iliya Iliin tas-týiin dayyn. Orystyng Ivanovy bolmasa ózgelerinen basym túr әzirshe. Aqyly bar jigit. Medali iluding bir jónin tabatyn bolar. Auyr atletter birneshe jýlde aluy tiyis. Anau jenil salmaqtaghy Chontey men Farki. Sosyn Shinshanlo men Maneza. Podobedovasy taghy bar. Erkin kýreste Dәuren Júmaghaziyev pen Dәulet Niyazbekov. Qytay jerinde ekinshi oryn alghan Teymuraz Tegiyev te Batys Qazaqstannyng atyn shygharudy oilaydy. Jenil atletika, onyng ishinde úzyndyqqa sekirudi qapysyz mengergen Oliga Rypakova. Biyiktikke sekiretin Marina Aytova da bestikten tómen týspeydi desedi. Kebispaev әlem chempionatynda kýmis medali aldy. Darhan Bayahmetov Bejinde bestikten tabylghan. Núrmahan әlem birinshiligining jýldegeri. Boks jayynda aittyq. Rakovtan basqa dzudoda Sergey Lim men Rinat Ibragimov jýr. Islam Bozbaevtyng da kórinetin túsy. Serkeler solar, biraq bәrin búiryq biledi.

- Inshalla, Ádilbek Niyazymbetov chempion bolady, búny bir dep bilin. Al Amangeldining sóilegeni únamaytyndar shala qazaqtar, ony eki dep bilin!

- Ádilbek Niyazymbetovtyng de ayaq alysy jaman emes. Biraq olimpiada da ysylghandarnyng mysy basyp ketpese..

- Amangeldi bauyrym, sayasatka qalay qaraysyn? Osydan 8 jyl búryn Ýrjar-Maqanshydan Parlament deputaty bolam dep shapkylap edin. Sodan keyin seni Maqanshydan kórgen joqpyz. Elge ókpelep jýrsing be? Madi, Makanshy.

- Bekjan aqynnyng aitatyny bar: «Saualyna  men jauap bere almaymyn, kemshilikting bolmauy da kemshilik qoy». Sayasatqa qatysty ne aitugha bolady. Últqa janyng ashysa kerek-ti. Mynau memleketting ózimizdi ekenin әbden týisinuimiz qajet-aq. Bayaghyda Lenin revalusiyasy kezinde patshanyng úrpaghy tang qalyp otyr deydi. «Apyr-au atam osy elde baylar kóbeysin deushi edi, mynau Sovet kedeyler jasasyn deydi. Esteri anyq dúrys pa eken ózi». Astar jatyr әlgi sózde. Qazir әrkim bolsyn, әkim bolsyn óz jerine ógey kózben qaraydy. Bir tarpyp qaludy ansaydy, aqshalay bolsyn, zattay bolsyn iyemdenip qalsa kónilderi shat. Shetimizden egoist atandyq. Qoghamgha emes, qaryngha degen qarymmen ómir sýrip jýrmiz. Ótkender bireu bardy ghana emes ardy satudyng alghy sharty jayynda aitady. Týsingen joqpyz. Ol týsindiruge tyrysty. Bas saughaladyq. Qúrysyn dedik. Týbi bizdi osy «qúrysyn» qúrtuy da mýmkin. El enjar, júrt jalqau. Auylda traktor jýrgizetinder tapshy. Qoy baghugha da barmaydy, jastar. Almatyny izdeydi. Qalanyng kóshelerinde jýrgendi oilaydy. Auyldar Alatynyng irgesine qonystanyp jatyr. Shekaralyq aimaqtar jalanash qalsa qaytemiz. Bayaghyda Maqanshynyng ýlken-kishisi shekarashy edi, shekara jaqyn ghoy endi. Auylgha janymyz ashymasa, auyl deymiz-au aulagha da jan ashymaydy qazir. Alghash QazMU studenti atanghanda jataqhanynyng manyn bir ýlken kisi sypyryp jýredi. Birde kómekteskimiz keldi ghoy deymin, jaqyn bardyq. Jarty saghat aqyl aitty. Terezeden tómen laqtyrylghan zattardy kórsetti. Las-laqúlyn terezeden laqtyratyn elding mәdeniyeti óte tómen bolatynyn aitty. Keleshekte olardan tәrbiyesiz úrpaq óretinin jetkizdi. Áli kýnge deyin qoqsyqty jónsiz atyp etuge sol kisiden qaymyghamyn. Birde Shymkent pen Almaty arasyn shoyyn jolmen óttik. Zerikken song terezedan syrtqa qaradyq. Dala qoqysqa toly. Dala bolghanda poez jolynyng qaptalyn aitamyz. Ne joq deysiz. «Odessalyqtar» qayter edi? Asyqpay terip alar edi. Qútylardy ótkizedi, qaghazyng makalatura. Endigi dert anau selofandar sekildi. Ol qúrghyllaryng birneshe jyldan keyin uly zattar bóledi degendi aitady ghalymdar.  Múhtar agha Maghauin aitty deytin naqyl bar. «Jaqsylyqty әueli ózine jasa, sosyn tughan -tuystaryna, otbasy taghy bar. Odan qalsa auylyna asyp bara jatsa audanyna. Oblysty oilasang da bolady. Qalyp bara jatsa Respublika bar ghoy..» Bizder birden TMD -ny tandaymyz. Mentaliytet sonday. Maqanshygha ókpeleu? Ol mýmkin emes. Maqanshy -menmin. Óz qolyndy qalay kesesin?

- Elimizde sport komentatorlaryn dayyndaytyn kurs bar ma?

- Elimizde sport kommentatorlaryn dayarlaytyn kurs әzirshe ashylmaghan. Sauatty sóileytinder bar bolsa bedelimdi salyp, reportaj jýrgizuge qosyp kóreyin.

- Ábeke,sizge az-kem úsynys aitsam dep edim:
1.Olimpiada jýrgizushi bolsanyz kórkem tilde aishyqtamay,qysqa әri naqtylau sóileseniz;
2.Belgili sport týrin bastar aldynda sol oiyn atauy,komandalar,oyynshy jetistigi jóninde az-kem maghlúmat berseniz;
3.Oyyn barysynda qyzbalyq jasamay birqalypty,beytaraptyq ústanyp sóileseniz. (Barsha qazaq jýrgizushilerine tәn jaghymsyz nәrse-ol daraqy maqtanshaqtyq. Aldyn ala jerlesterimizdi jer-kókke jetkizbey maqtaudan arylu kerek ghoy);
4.Oyyn barysynda kóp sózdilik pen quaqy sóileuge tyryspasanyz.Bizde qazaqsha biletin últy basqa 129 últ ókilining keybir sózinizge kýletinin eskeriniz.
5.Olimpiadalyq oiyn barysynda sol oiynnyng termiynin qoldansanyz. (Mysaly,futbolda "qaptaldan úrdy deysiz.Qazaq qashan ayaqpen tebudi úrdy degen?ayaqpen úratyn qol emes pe?

- Úsynysqa úqyppen qaraymyz.

- Sizding tughan jeriniz Qytay deydi? Sol ras pa? Álde ata-analarynyz sol jaqtan kóship keldi me? Telejýrgizushi oralman bolghan dúrys siyaqty? Jergilikti qazaqtar qazaq tilinde dúrys sóyley almaydy.

Oralman

- Tughan jerim - Maqanshy. Qytaydyng Shәusheginen alpys alty shaqyrym. Shyntaqtap jatatyn tauymyz - Tarbaghatay. Qazaqsha týsinikte suyrly tau, suyr órip jýredi. Ayaqty Alakólge malyp, salqyndaymyz. Áset Naymanbaev әn salghan ólke. Negizinen Qarakerey Qabanbaydyng úrpaqtary túrady. Qojaqúl bizding babamyzben birge tuysady. «Sport» gazetinde «Nayman Ata, Er Qabanbay, Mústafa» atty maqala jazdyq. Sonda biraz tarihy oqighalardy oigha qazyq ettik. Bәijigitting balalary jayynda derekter bar. Til jazyqty, týisik shekara dúrys syzylmaghan-au degen uәj ústatady. Jeti atanyng beyitin týgendegende kóz jetkizdik.

- Osy kýngy qoghamda Áljan Jarmúhamedovtyng nasihaty az sekildi kórinip túrady. Áljan Jarmúhamedov jayly ne aitasyz?

- Áljan Jarmúhambetov qazaqtan shyqqan túnghysh olimpiada chempiony. Sanlaq aghamen san mәrte sóilestik. Keybir әngimeni baspasózge berdik. Mysaly, «Jas qazaqqa». Múraghatta túrghan shyghar. Nasihaty az, әriyne. Eki sausaghy joq, kózi nashar kóredi. Sóite túra keshegi kyzyl imperiyanyng qúrama komandasyna ilindi. Ivan Edeshko sekildi myqtymen tize qosyp oinap, Kenester Odaghyna olimpiadanyng altyn medalin alyp berdi.

- Amangeldi myrza, tenniys, jenil atletika, velosport t.b. sporttarda әli qara kózder az. Osy sport týrlerinde eshqanday algha jylju joq. Salyq tóleushilerdin aqshasyn jegennen basqa ylghy turistter siyaqty, trenerler basqa últ bolghannan keyin qazaq balalaryn almau sayasaty әli qalyp qalghan siyaqty. Pervak, Shukiyn, Vinokur әne-mine jenedi dep jegen aqshalaryn aqtaghan siyaqty ghyp orys baspasózi qyryp jatqanday qoldap qoyady. Al bizding sport jurnalisteri olar turaly shyndyqty aitpay bizding keremet chempion boksshylar, kýreskerler bir jerde qalt ketse tópeley bastaydy. Sayasattary joq jurnalister jazu degen osy eken dep orystarmen qosylyp jamanday beredi. Osy sport týrlerine memleket qansha aqsha bóledi? Mening aitqan oiym dúrys pa, amangeldi myrza? Ana sóz andyghan, týsinikteri tómen qatyndargha jauap bermey-aq qoyynyz sizding  densaulyghynyz jaqsy bolghany el qyzmetine kerek

- Qyshyghan tústy qasyp berip otyrsyz. Janym rahattanyp qaldy. Tennisshilerden ózim de shatasymyn, Reseyding atynan ba, bizding tu astynda óner kórsetip jatyr ma dep. Olardan on tiyn payda joq. Ziyany shash etekten. Tipti «Rollan Garrostyn» bas jýldesin alsyn, odan ne payda jalpaq qazaqqa. Bir qalaghanyng ózi myng balanyng tamaghyna qajet qarjy talap etedi. Ákelip jatyr, ózderi de kele beredi eken...  Velosportyng da sol. «Astana» sapynda ana jýldeni alady, myna jýldege qol sozady. Budjetterin kórseniz, qúrysyn, kórmey-aq qoyghan jaqsy... Syrttan hokkeyshi әkelip oinatamyz. Aytuly bapkerlerdi de jipke tizgendey etip ústaymyz. Sodan «Barys» alysqa úzady ma? Joq, pley-offtyng birinshi kezeninen tonqalang asady. Qazir Resey futboly aqsap túr. Últtyq qúramasyna endi Fabio Kapellony әkeldi. Valeriy Gazzaev aitypty. «Sodan orys futboly týzelip ketpeydi. Resey aqshasy kýzelip qaluy mýmkin. Orys tabighatyn týsinetin jergilikti jattyqtyrushy bolmasa aqshamen aptalghan әlgilerding әrketinen týk te shyqpaydy». Osetin orysty oilap otyr. Bernaekti emes, Bolat Esmaghambetovty bas bapker etip taghayyndayyqshy, qazaq futboly qayqangha jol salady. Ary qaray asular da kórinip qalar. Búrynghydan sóz qalghan ba, etekten kesip jeng bolmas, ózinnen tumay úl bolmas. Bireuding malyn bireu ysqyryp jýrip izdeydi ghoy. Súltanmahmút ne der edi, «ishinde naqaq kózden jas barma dep, keseni ainaldyryp qaray berdim».

- Eki jarym jyl Amakeldi efirge shyqqan joq deydi, ótkende әnshi-akterlaer arasynda "Habarda" boks bolghanda kommentator boldy ghoy, týk te únamady, sol "bayaghy jartas - bir jartas". "Adam 9 jasynda qanday bolsa 90 jasynda sonday bolady" - degen. Sondyqtan negizinde joq bolsa, búryn qatyrmaghan adam endi birdene qatyrady deu artyq dep oilaymyn.
Sosyn jogharyda bireuler "Habarda" jýrip ishte aita almay jýrgen zapranynyz bar shyghar" depti, men "Habarda" isteytin adamdarda zapyran bar dep oilamaymyn, olardyng Qazaqstandyq sheneunikterden esh aiyrmashylyghy joq. Jәne "Habarda" jurnalist bolu ne bary - jarnamashy nemese nasihatshy bolu degen sóz ghoy. Eger zapyran bola sol jerden ketpey istep jýre bolsa, ol adamnyng óz pikiri, ishki erkindigi bolmaghandyghy.

- «Habarda» isteytinderding sheneunikterden aiyrmasy az deysiz au.. Birde Bauyrjan Omarov dәris oqyghan auditoriyada bir qyz osy múghalimderdi de erkek deydi-au dep kýnk ete qalypty. Sonda Baukeng jalma-jan «naghyz erkek erkek emes, naghyz erkek múghalim» degen eken. Júmatay kóke Sabyrjanúlyn kóp oqyghan song ba, men de keyde «ne po teme» kete beremin.  Shaldyng balasymyn ghoy...

- Amankeldi agha, bizding elimizde osynday jarystar ótkizuge mýmkinshilik bar ma? Halqymyz dayyn ba? Ne isteuimiz kerek?

- Olimpiada oiyndaryn ba? Onday batpanqúiyryqty kim bersin. El dayyn ba degeninde ýlken mәn jatyr. Shynyn aitu kerek bizder әli jankýier bolugha asyqpay jýrmiz. Senbeysiz be? Baqasyn qoyayyq. Bokstan Qazaq elining últtyq birinshiligi ótip jatqanda zal tolmaydy. Al kóruge kelgender auyldyng ibaly kelinderin eske týsiredi. Janyn júlyp jep otyratyndardy kóz shalmaydy. Bireulerge nege barmaysyng dep saual tastashy. Jauaptary dayyn. «Áy, qaybir shekesin qyzdyryp bokstasady deysindi» algha tarta salady.

- Audan men auyl sporty qaytse kóteriledi? Sanitarlyq talapqa say kele me?

- Auyl men audandarda sportty kóteru eng ózekti mәsele. Ol sheshilse kettik zymyrap, olimpiada oiyndarynda olja salu oiynshyq bolyp qalady. Men óz últymnyng óte talantty ekenine kýmәn keltirmeymin. Átteng «asyrau» jaghyn kelistire almaymyz.

- Amangeldi futboldy orystar ústaydy deydi sol ras pa? Aziyagha qaytarugha bola ma?

Qazaq futbolynyng tizgini kimde deysiz be? Áne, kýrsindirginiz keledi.

- London olimpiyadasynyng reportajdaryn tikeley efirden kim jýrgizedi, qay arnadan beriledi, kommentatorlardy kim anyqtaydy?
Pikirlerdi qarap otyrsaq sizden basqa últty saqtap qalatyn eshkim qalmapty, Amankeldi qazaqtyng shyn janashyry bolghanyn nemese basqa sport jurnalisterining qazaqtyng jauy bolghanyn kim, qaydan kóripti?
Sizdi tanymal sport jurnaliysi dep jatyr (kelisuge de, kelispeuge de bolady) biraq tanymal boludyng barlyghy el aldynda bedeldi bolu degendi bildire me?
«Elde sporttyq telejurnalistika mektebin qalyptastyrdy» deydi sizdi, biraq biz kóreremen qazaqtyq sport jurnalistikasyn basqa bir sauatty, kәsiby adam qalyptastyrghanyn qalar edik, siz qalay oilaysyz?
«Esly chelovek - talant, to on talantliv vo vsem» degen sóz bar, eger siz sportta qanshama kemshilikpen júmys isteseniz jaqtaushylarynyz aita beretin әdebiyette birdene tyndyruynyz mýmkin be?
Osy konferensiyanyzda shyqqan súraq-jauaptarynyzdy telearnadaghy bastyghynyzgha jәne sport kommentator әriptesterinizge kórsetip, talqylay alasyz? (bolashaqta týzelip qalar degen niyetpen)
ÚSYNYS:
Qazaq tilinde sóilegende (Ashat Saghynaevqa qatysty) «Myagkiy znak - «i» - jinishkelik belgisin qosyp sóilemenizdershi (keshie elimizdie óizimizding sportshylar kezdiesu óitkizdi).
Tikleley efirde reportaj jýrgizip otyryp jalghan patriottyqty qoi kerek (Sizge de qatysty). Qyzbalanghansyp, qatty aighaylap, mikrofondy jyrtyp jibererdey ótirik shúbalandap ne kerek? Bizding qazaq tele jýrgizushilerining kóbining auruy - janalyq jayyna qalyp, qaytsem kórermenge jaghamyn dep ózimen әlekke týsui.
- London oiyndarynan tikeley efriydi «Habar» men «Elarna» taratady. Kommentatorlardy arna basshylary irikteydi. Iriktep qoydy da. Últqa siz tireu bolsanyz qanday jarasymdy. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep». Asqatty da, onyng ainalasyndaghylardy da. Sporttyq telejurnalistikany qogham qalyptastyrady. Adam sol qoghamgha qyzmet etetin bolar. Últtyng ústazy bar. Ol - Abay. Qúnanbaydyng balasy. Qalghanymyz sol kisining shәkirtterimiz. Ne deydi sol, Abay. «Men kórdim dýnie degen itting kótin, jep jýr ghoy bireuining bireu etin». Qazaqty qazaq qoldasyn. Ótkende týsimde, Qazaq GAY leri qazaqtargha aiyp salmaytyn kýndi kórippin. Tolerantty bola almaghan týsimnen týnildim. Siz she?

- Amangeldi agha! Assalaumaghalikým! Agha, múnday qazaq mәselesin ashyq kóteretin ortagha «Habar» arnasynyng ortasynan alshaqtap qalmaysyz ba? Álde ol jerden әlde qashan tabanynyzdy suyttynyz ba? Qazaqtyng mәselesin әu dep aitqan adam jaugha ainalatyn zaman bolyp túr ghoy.

- Órtende otyryp ta óleng jazatyn shyghar, әldeqanday zaman bolsa, taghy da Júmatayshalap kettim be?

Keybir pikirlerge jauap

Aytystan ajyraugha Jýrsin aghanyng esh qatysy joq. Uaqyt tapshy boldy. Ermanov zamanuy aitys ónerining óristeuine jol ashty. Jýirikteri jyrymen eldi susyndatty. Kóptegen talanttar ashyldy. Arman Sqabylúly bastaghan bir top jigit «Jastardy jyrlatyp» jýr. Ol da ýlken joba. Eki jylda jýzdegen jas aqyndardy júrt aldyna alyp shyqty. Shymkentting Qajymúqany, Tarazdy Qanaty, Torghaydyng Tobasy, Semeyding Biybigýli, Oraldyng Múradymy kez kelgen dodada top jaratyn jýirikter der edik. Olardyng qaptalynda taghy bir shoghyr jastar jýr. Aytys - qazaq ónerining biyik shyny. Keshemiz әri ertenimiz. Asyl múrany kóz qarashyghynday saqtau kerek.

«Sport» arnasy jayynda

Álgi KZ tek sanauly syndardan reportaj beredi. Óz ónimin úsynghan emes. Endi «Balapan», «Mәdeniyet» sekildi dengeyde teleóndiris qúru kózdelip otyr. Endi týsinikti shyghar.

Ardaqty aghayyn, sizdermen jýzdesuge mýmkindik bergen «Abay.kz» ke myng alghys. Samghay berinizder. Júmysqa kelgen bette osy saytqa bir qarap baryp, gazetke qol sozamyz. Qazaq birin biri izdese deymiz. Izdeu degen osy, qazaqtyng baspasózin oqysanyz da últqa qyzmet etu. «Qyz-Jibekti» kórgen shygharsyzdar. Bekejan mekenim Qosabada demeushi ma edi. Óitkeni ol qazaqqa jau shapqanda ghana kerek boldy. Álgi biy-sheshenderding «týzde jýrsek batyrmyz, ýide jýrsek qatynbyz, әiel auru bala jas, keli týiip jatyrmyz» deytininde de ýlken mәn jatyr. Mynau qasiyetti Ramazanda Qúdyretti Alldan tilegim bar: Qazaqty qazaq baghalaytynday et, Jaratqan. Ámin denizdershi, Aghayyn.

Sony

«Abay-aqparat»