Zamandardan zaman ótkende, búrynghylar ólip tausylyp, qalghandargha nәubet jetkende, «Arab júrtynan bir Múhammed degen batyr shyghypty!» - dep, әuezi aiday әlemge jayylyp,Týrkistan aimaghynan, Týrik úrpaghynan, Moghol nәsilinen, «Toqsan eki bauly Qypshaq» atanyp túrghan kýnde «әr rudan bireu bolsa, ru týgel bolmaq» desip, toqsan eki batyr atqa mindi deydi: «Sol Múhammedti baryp kórelik. Batyrlyghy shyn bolsa, joldas bolyp janyna erelik!» dep, mingen kólikteri - at, ústaghan qarulary - bir-bir qatqan qaq soyyl, qúrghaq shólmen jýrip barsa, aitqan Múhammed múnan búryn eki soghysty ótkizip: birinde jenip, birinde jenilip, ýshinshi soghystyng ýstinde túr eken.

Jan-jaqtan ereuildep shang shyghady eken de, shandatyp kele jatqandar kәpirlerge qosyla beredi eken. Músylmangha ýiden shyqqan ózderinen basqa eshkimning shany qosylmaydy eken. Kýnshyghystan  bir shang shyqty,búl shang kәpirler tobyna barmady. Músylmandargha túp-tura keldi. Arab júrty: mingeni-týie, kóbi jayau-jalpy, qarulary-bir-bir sholaq qylysh; myltyq, nayzany ústap kórmegen. Eng alghash úrys-tóbeleske shyqqanda,ýsh jýz on ýsh kisi jasaqqa shyqqan. Bәrining ortasynda  kóligi-jetpis týie, eki at, alty sauyt, segiz qylysh, basqasynyng qolynda tútam tobylghyda joq.

Zamandardan zaman ótkende, búrynghylar ólip tausylyp, qalghandargha nәubet jetkende, «Arab júrtynan bir Múhammed degen batyr shyghypty!» - dep, әuezi aiday әlemge jayylyp,Týrkistan aimaghynan, Týrik úrpaghynan, Moghol nәsilinen, «Toqsan eki bauly Qypshaq» atanyp túrghan kýnde «әr rudan bireu bolsa, ru týgel bolmaq» desip, toqsan eki batyr atqa mindi deydi: «Sol Múhammedti baryp kórelik. Batyrlyghy shyn bolsa, joldas bolyp janyna erelik!» dep, mingen kólikteri - at, ústaghan qarulary - bir-bir qatqan qaq soyyl, qúrghaq shólmen jýrip barsa, aitqan Múhammed múnan búryn eki soghysty ótkizip: birinde jenip, birinde jenilip, ýshinshi soghystyng ýstinde túr eken.

Jan-jaqtan ereuildep shang shyghady eken de, shandatyp kele jatqandar kәpirlerge qosyla beredi eken. Músylmangha ýiden shyqqan ózderinen basqa eshkimning shany qosylmaydy eken. Kýnshyghystan  bir shang shyqty,búl shang kәpirler tobyna barmady. Músylmandargha túp-tura keldi. Arab júrty: mingeni-týie, kóbi jayau-jalpy, qarulary-bir-bir sholaq qylysh; myltyq, nayzany ústap kórmegen. Eng alghash úrys-tóbeleske shyqqanda,ýsh jýz on ýsh kisi jasaqqa shyqqan. Bәrining ortasynda  kóligi-jetpis týie, eki at, alty sauyt, segiz qylysh, basqasynyng qolynda tútam tobylghyda joq.

Búlar toqsan eki batyr-toqsan eki  attyng dýsiri jerdi qozghaltqanday bolypty. Bar bilgeni: «Múhammed qaysy, Múhammed qaysyn!?» dese kerek. Búlardyng tilin, ne aityp, ne qoyghanyn biler jan joq. «Múhammed anau-desek, óltirip tastay ma!?» dep qoryqsa kerek. Sonda tórt jardyng tóbe aghasy Áubәkir aghay payghambardyng qasyna jetip kelip:

- Ákem Kәbaba: «Týrkistandyqpyz!» deushi edi. Sol әkemning aituyna qaraghanda, búlar Týrkistan júrty, Týrik adamdary bolsa kerek! degen son, Múhang týrik tilimen sóilesken eken. Búlar oqyryna týsipti:

- Ózimiz sizge úzyn qúlaqtan estumen asyq bolyp birimiz oq, birimiz jaq esepti qazylghan jol, shashylghan topyraghynyzda bolghaly keldik! - desip, kәpirlerge qaray lap qoya shauyp, dýrse qoya berdi deydi.

Jalanash týie baghyp, ómirinde qyl qúiryqty jylqy kórmegen sorly arab attyng dýrsilinen qorqyp, ýreyi úshyp, zәresi ketip, topalang tiygen qoyday, byqbyrt tiyip, jylqynyng jasau tezegindey boldy deydi. Búlardyng batyrbasy, kókjaly-Aqkóse. Oghan tayaulary - Mәlik, Aqtam, Qúttyqoja, Imambayyr, Aqqoyan-degender eken. Sonda payghambar jaryqtyq shattanghannan:

- Alla týrki hayyr ghymin ýmmeti! - degendigin Salmanparys degen saqaba Áziret súltangha sóilegen eken. Qazaqshasy «Týrkim keldi - kórkim keldi», degen eken.

Sonda payghambar búlardan súraghan eken:

- Sizder qay dinde bolasyzdar?-dep. Búlar aitypty:

- Biz din-sindi bilmeymiz, oraza joq, namaz joq, Qúday degen janbyz,-depti.

- «Ozghan payghambar» degen babalarymyz osylay úqtyrghan eken» desipti.

Osynday úghyna almaghan sózden bizding qazaq: «Ozghan payghambar úrpaghymyz» desip te jýrdi. Sóitse, onysy Uyz (Oghyz ) han eken. Kiygiz ýidi sol Uyz han jasatyp: «Kiygiz tuyrlyqty qazaq baydyng balasy, Uyz ýili» atanyp jýrdi.

Sol soghysta payghambar shattanyp: «Áltýrki hayyr men ýmbeti» degen eken desedi. «Mening ýmbetimning eng jaqsysy týrki halqy» degen sóz deydi.

Sonan keyin búlar qalghan ómirin payghambar qasynda ótkizip, «ansary» atanghan eken. «Múhajyryn ansary» degen qauym qybylanyng ru, túqym aty emes. Mekkeden payghambardy izdep kóshkender «Múhajyryn» atanghan. Payghambargha soghysta bolysyp, kýsh-kómek bergender ansary atanghan. «Dalsabtún alal úllynmen әl-múhajyryn ua әl-anzar» - bәigening ozyp aldyn alghan «Múhajyryn men Ansarylar», delingen sóz.

Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly

(shygharmalar jinaghy 8 tom 59 bet)

Mine aghayyn, payghambardyng týrik júrtyna bergen baghasy, arab júrty dindi bizge alyp kelmegen, dindi qayta babalarymyz ózderi izdep tauyp alghan. Sóz sonyna kelgende óz baghamyzdy týsirmeyik aghayyn! Oraza qabyl bolsyn!

«Abay-aqparat»