Altaydan Atyraugha, Tәnirtaudan Tobylgha deyingi ken-baytaq jer - býgingi qazaqtyng jeri. Búl jerde ne joq deysin?! Aspanmen talasqan qúzar shyndar da, esilip aqqan ózen-kólder de, dalighan dala da, orman-toghay da bar. Onyng tolyq kólemi 2717,3 million sharshy shaqyrym. Kólemi jaghynan әlemde 9 oryn alady. Kezinde 4 million  sharshy shaqyrymday edi. Qazirgi qalghany osy. Birinshi orynda - Resey. Jer kólemi - 17 million sharshy shaqyrymnan astam. Sodan keyin Kanada, Qytay, AQSh, Avstraliya, Braziliya, Ýndistan, Argentina. Kelesisi - Qazaqstan. Nege biz 9 oryndamyz? Eger de tarihy әdilettilik saqtalghan bolsa qazaqtar 7  oryndy alar edi. Óitkeni keshegi Resey, odan keyingi Kenes Odaghy kezinde erkinen aiyrylghan qazaqtyng jeri talan-tarajgha týsti...

Keshegi qazaqtyng jeri búdan әldeqayda kóp edi...

Eng birinshi ret 1881 jyly Resey men Qytay shekara bóliskende qazaq ekige bólindi. Qytaygha 300 myng sharshy shaqyrymday jerimiz ketti. Qazir búl qazaqtar Qytaydyng Ile-qazaq avtonomiyaly oblysy bolyp otyr. Ortalyghy - Qúlja qalasy. Sany 2 milliongha jetip qaldy.

Endi bir bóligi mongholdardyng qol astynda qaldy. Bayan-ólgiy aimaghy. Búnda 100 mynday qazaq bar. Jalpy, qazirgi Mongholiya keshegi qazaqtyng Ata júrty ekenin úmytpayyq!

Altaydan Atyraugha, Tәnirtaudan Tobylgha deyingi ken-baytaq jer - býgingi qazaqtyng jeri. Búl jerde ne joq deysin?! Aspanmen talasqan qúzar shyndar da, esilip aqqan ózen-kólder de, dalighan dala da, orman-toghay da bar. Onyng tolyq kólemi 2717,3 million sharshy shaqyrym. Kólemi jaghynan әlemde 9 oryn alady. Kezinde 4 million  sharshy shaqyrymday edi. Qazirgi qalghany osy. Birinshi orynda - Resey. Jer kólemi - 17 million sharshy shaqyrymnan astam. Sodan keyin Kanada, Qytay, AQSh, Avstraliya, Braziliya, Ýndistan, Argentina. Kelesisi - Qazaqstan. Nege biz 9 oryndamyz? Eger de tarihy әdilettilik saqtalghan bolsa qazaqtar 7  oryndy alar edi. Óitkeni keshegi Resey, odan keyingi Kenes Odaghy kezinde erkinen aiyrylghan qazaqtyng jeri talan-tarajgha týsti...

Keshegi qazaqtyng jeri búdan әldeqayda kóp edi...

Eng birinshi ret 1881 jyly Resey men Qytay shekara bóliskende qazaq ekige bólindi. Qytaygha 300 myng sharshy shaqyrymday jerimiz ketti. Qazir búl qazaqtar Qytaydyng Ile-qazaq avtonomiyaly oblysy bolyp otyr. Ortalyghy - Qúlja qalasy. Sany 2 milliongha jetip qaldy.

Endi bir bóligi mongholdardyng qol astynda qaldy. Bayan-ólgiy aimaghy. Búnda 100 mynday qazaq bar. Jalpy, qazirgi Mongholiya keshegi qazaqtyng Ata júrty ekenin úmytpayyq!

Qalghan jerler Kenester Odaghy kezinde Mәskeuding qúityrqy sayasatynyng kesirinen Reseyge, Ózbekstangha qarap ketti. Orynbor,  Qorghan, Omby, Astrahan... attarynyng ózi-aq aityp túr emes pe? Qyrghyzdar da, qaraqalpaqtar da  qazaqtyng qúramynda edi, bólip jiberdi.

Búndaghy negizgi maqsat - qazaqtardy barynsha әlsirete týsu bolatyn. Keshegi Shynghys han zamanynda mongholdar men qazaq rularynan kórgen qorlyghynyng esesin qaytarmaq bolghandyqtarynyng siqy. Sol sebepten asharshylyq ta qoldan úiymdastyryldy. Sodan keyingi soghys... Búl zúlmattar bolmaghanda qazaqtar qazir qyryq milliongha jetip, yrghalyp-jyrghalyp otyrar edi.

Qazirgi Qazaqstannyng kartasyna kóz salsanyz, últtyq shekaranyng qalyptaspaghanyn bayqaysyz. Shekaranyng ar jaghynda 5 million qazaq qalyp qoyghan. Eger de Qazaqstanda qazaqtar barlyq jerde birynghay ornalasqandyghyn bayqasaq, búl degenimiz әr qazaqtyng ýshten biri, jerining de ýshten biri jat júrtta qalghanyn kóruge bolady. Búl degenimiz, 1 million sharshy shaqyrymday jer!!!

Qayran atamekenderinde otyrghan qazaqtar-ay! Senderding kýndering qashan tuady eken?...

Shýkir, qazirgi jerimiz de az emes. Tek sanymyz az. Ýndistan Qazaqstannan sәl ghana ýlken bolghanymen onda 1 milliardtan astam halyq ómir sýrip otyr. Qazaq 40 milliongha jetse, til, din, dil mәselesi ózinen ózi-aq sheshiler edi. Sanymyzdyng az bolghandyghynan kórshi júrttardyng yqpalynan shygha almay otyrghanymyz ras. Odan qútyludyng birden bir joly -  halyqtyng sanyn kóbeytu. Eng az degende 40 million boluymyz kerek. Sonda әlemdegi alyp júrttarmen teng sóilesuge jarap qalamyz.

Qazirgidey ghalamdastyru zamanynda sany az últtar tilinen, dininen aiyrylyp jútylyp ketip jatyr. Tatar, bashqúrt, altay, noghay, hakas, qarashay-balqar, qyrym tatarlary, saha t.b. sekildi týrki elderi  orystardyng yqpalyna myqtap týsken. Úighyrlar qytaylardyng túzaghynda otyr. Búlar týrki júrttarynan ghana. Álemde qanshama halyqtar otarshyldyqtyng qamytynan qútyla almay jatyr.

Shýkir, qazaqtyng kýni tudy. Tәuelsizdigimiz mәngilik bolsyn dep Jaratqan iyemizden tileymiz.

Astana qalasy

«Abay-aqparat»