IV-tarau

ABAY MÚRASY jәne «QASQYRLAR TOBY»

Abaydyng asa tebirenisti ólenderining birinde: «Men ishpegen u bar ma?!» delingen ghoy. «Atannyng balasy bolma, Adamnyng balasy bol!» dep ósiyet aitqan dala danyshpany manayyndaghy  adamdardan meseli qaytyp ashynghanda jazghan búl óleng joldaryn. Artynda qalghan ólenderi de, úrpaghy da kýshtiler atanghandardan qughyn kórdi. Úly aqyn aruaghyn әspettegender de bertinge deyin «kózge shyqqan sýieldey» kýy keshti.

IV-tarau

ABAY MÚRASY jәne «QASQYRLAR TOBY»

Abaydyng asa tebirenisti ólenderining birinde: «Men ishpegen u bar ma?!» delingen ghoy. «Atannyng balasy bolma, Adamnyng balasy bol!» dep ósiyet aitqan dala danyshpany manayyndaghy  adamdardan meseli qaytyp ashynghanda jazghan búl óleng joldaryn. Artynda qalghan ólenderi de, úrpaghy da kýshtiler atanghandardan qughyn kórdi. Úly aqyn aruaghyn әspettegender de bertinge deyin «kózge shyqqan sýieldey» kýy keshti.

Shygharmashylyq shyny uaqyt ótken sayyn biyiktep bara jatqan Abay esimin barshamyz qadirlep eske aludy ýirensek te, mәn-maghynasy tereng de baytaq  tuyndylaryna tәnti bola týssek te, úly aqynnyng әdeby múrasyn bizge jetkizu, tanytu ýshin ter tókken jandardyng taghdyryn bile bermeymiz. Olar sol jolda bastaryn bәigege tigip, júrt qatarly júmysyn, jan tynyshtyghyn, kýsh-quatyn, býkil uaqytyn, densaulyghyn, ómirin de tәrk etti. Otbasynyng jay-kýiin de oilay bermedi. Esi-derti kemenger aqynnyng ghibratty әrbir sózin,  qarapayym da qúdiretti ólenderining әrbir tarmaghyn jiyp-terip týgendeu,  aman saqtau, keyingi kópshilikke jetkizu boldy. Sonday qiyn tirlik keshken Qayym Múhamedhanúly turaly jay ghana bayandau ispetti bir kitap emes, baysaldy ghylymiy-zertteu enbek, tipti shytyrman oqighaly hikayat sipatty san kitap jazugha bolady. Abay jayyndaghy zertteushilik ghylymy júmysqa den qoyghan ol kóp jyldaryn synarjaq syn, qanqu sóz qyspaghynda  ghana ma, qughyn-sýrgin jolynda,  týrme men lageriding azap pen qorlauynda ótkizdi...

Tynymsyz izdenistegi Q. Múhamedhanúly 1940-jyldardyng orta sheninde Abay shygharmalarynyng oghan deyin beymәlim tizimin, ondaghy ólenderdi tauyp, olardyng Abay tuyndylary ekenin ghylymy tekstologiya jasap dәleldep, Shygharmalar jinaghyna engizdi. Sonyng nәtiyjesinde 1945-jyly aqynnyng tughany 100 jyl toluyna oray shyqqan kitabyna jana toghyz óleni qosyldy.

Abaydyng Semey qalasyndaghy múrajayy 1947-jyly Qazaqstan  Ghylym akademiyasynyng qúzyryna qaratylyp, akademiya preziydenti akademik Qanysh Imantayúly Sәtbaev múrajay diyrektorlyghyna  Qayym Múhamedhanúlyn taghayyndady. Búryn ol orynda talaylar otyrghan edi. «Ózi jaqsylar men kózi jaqsylar» bayaghy. Abaytanugha dәrmeni joq bolsa da, partbiyleti barlar. Olardyng ishinde kәdimgi shalasauattylar da boldy. Qayym aghamen әngimelesip otyrghan kezderimizding birinde ol, qynjyla jymiyp qoyyp, bir diyrektordyng Abaygha qatysty suret, qújattardy aldyryp tastap, ornyna Sosialistik Enbek Eri ataghy bar onbir baqtashynyng portretterin ilgizip qoyghanyn aitty. Al kelesi diyrektor, әiteuir, ol kisilerding Abaygha eshqanday qatysy joghyn bilip, suretterin iyelerine qaytaryp beripti.

Sodan kóp keyin Q. Múhamedhanov qughyngha úshyrady. Múrajay júmysynda kenes ókimetining sayasatyna qayshylyq, últshyldyq bar delindi. Ol respublika Ghylym akademiyasy prezidiumynyng 1951-jylghy 28-tamyzda ótkizgen mәjilisi qaulysynyng Semey qalalyq múraghatjayda saqtauly kóshirmesinde menmúndalap túr. Mәjiliste bayandamashy Abay múrajayynyng júmysynda «iydeologiyalyq iri qatelikter baryn»,  sonday-aq «Abaydyng әdeby mektebi» burjuaziyalyq-últshyldyq beyghylymy tújyrym taratyp, ziyandy nasihat jýrgizip kele jatqanyn»  mәlimdegen. Múrajaydaghy keybir kórneki ýgit qúraldary teris iydeologiyalyq baghytta,  qaysybiri qazaq halqynyng qaskóii bolghan Kenesary Qasymovty dәripteuge arnalghan, al «Abaydyng tuystary», «Abaydyng otbasy» bólimderinde patriarhaldy-rushyldyqtyng qaldyqtary bar,  qazaq enbekshilerining qas-dúshpany bolghan Qúnanbaydyng sózderi jazyp ilingen delindi. Alghashqy eki bólimde handardyn, súltandardyn, biylerdin, qaydaghybir shaldar men moldalardyn, bolystardyn, auyl starshinalarynyng jәne patsha otarshyldarynyn, al «Abaydyng әdeby mektebi» bóliminde  sayasy senimsizderding portretteri  bar» degen aiyptau  aityldy.

Qayym diyrektorlyqtan bosatyldy. Ol turaly Qayym agha bylay dedi: «Maghan baylar men handardyn  ómirbayanyn pash etken bólim ashty degen kinә taghyldy. Shirkin-au,  Qúnanbay bolmasa, Abay qaydan keler edi? Shynghys pen Uәly bolmasa, Shoqandy kim berer edi? Osyny oilaghylary kelmegenge ne daua?!»

(Audarmashydan: Qayym Múhamedhanúlyn Abay múrajayyna diyrektor etken Qanysh Sәtbaev ony synarjaq synnan, negizsiz jaladan qorghay almady. Respublikanyng jogharghy partiyalyq basshylyghyndaghy «myqtylar» Qanekenning de auzyn andyp, izin baghyp, qara myltyqtyng qarauylyna ilip qoyghan bolatyn, kóp úzatpay, 1952-jyldyng basynda, ornynan alyp  tyndy.)

Q. Múhamedhanúlynyng Abay múrajayyn negizdeu, nyghaytu, tolyqtyru isine asa mol ýles qosqany mәlim. Ol turaly tarihiy-әdeby múrajaydyng qazirgi diyrektory jazushy, synshy  Tóken Ibragimov: «Múrajaydaghy әrbir mýlik Qayym agha jayynda syr sherte alady. Qakeng múrajaydyng әkesi boldy» deydi.

1940-jyly ashylghan múrajaygha Qayym birden kónil bólip, júmysyna belsene aralasty. Abaygha, onyng tóniregindergi adamdargha qatysty nәrselerdi jәne suretterdi jinastyryp, jalpy sany bes jýzden asa qúndy mýlikterdi múrajaygha ótkizdi. Mysaly, Abay men balalarynyng 1896-jyly birge týsken foto-suretin tauyp, múrajaygha (1941-jyly) tabys etkenining ózi qanshalyq?! Aqyn  qaytys bolghannan keyin, otyz alty jyl son  ashylghan múrajaydy jaraqtau júmysynyng iygiligin Qayym agha enbeginsiz kózge elestetu mýmkin emes!

Semey tariyh-ólketanu múrajayyna kóp kómek kórsetken qayratkerler qatarynda Qayym aghanyng da ýlesi eleuli.  Abay 1885-jyly ózinde meyman bolghan N. Dolgopolov arqyly múrajaygha eluden astam eksponat berip jibergen eken. Qazaqtyng túrmys-saltyna aighaq baghaly mýlikter. Qayym aqynnyng ol iygilikti isin saqtalghan tiyisti qújattar boyynsha dәleldep, naqtylap jazyp bergen jәne sol mýlikterding 23-in izdep tauyp bergen.

40-jyldary Abay mavzoleyin saldyrtqan da, Jiydebay qystauyndaghy qúrylystardy qalpyna keltirtip, onda eskertkish taqta ornattyrghan da - Qayym Múhamedhanúly. Onyng respublika jәne Ghylym akademiyasy basshylaryna hat jazyp, Abaydy este qaldyru sharalary aqyngha eskertkish  ornatumen, saltanatty jiyn-toymen shektelip qalmaugha tiyis, Pushkinge, Lermontovqa, Tolstoygha, Chehovke...  arnalghanday múrajay-ýy jәne keng qanatty eskertkish keshen salu kerek degen úsynys-qújattary saqtauly. Amal ne, Qayym aghanyng tilek-talaby keyinge qaldy. Abay tuyp-ósken kiyeli jerge Semey atom-yadrolyq synaular poligony ornalastyrylyp, halqymyz qasiretke úshyratyldy.

Qayym agha haqynda sóz bolghanda atap aitarlyq jәitterding erekshe biri - onyng ózi oqyghan jәne oqytushy bolyp istegen (1939 - 1950-jyldary)  Semey pedinstitutynda әdeby izdenis-zertteu júmystarymen tynbay shúghyldanyp, «Abaydyng әdeby mektebi» atty ghylymi  ýlken enbek jazghany jәne Aqylbay men Maghauiyanyn, Áset Naymanbaevtyn, Árip Tәnirbergenev pen Kókbay Janataevtyng shygharmalaryn túnghysh taldap,  ghylymiy-zertteu ayasyna engizgeni. Búl túrghyda búryn eshbir sóz-әngime bolyp kórmegen edi. Atalghan osy aqyndardyn, Abay mektebindegi basqa da talaptylardyng jaryq kórmegen, negizinen ózi izdep tapqan shygharmalaryn zertteu barysynda Qayym  dissertasiya jazdy (mәshinkemen 318 bet, qosymsha-týsinikterimen   -478 bet). Ol enbegi Abay auylyn aralaghanda jazyp alghan esteliktermen eselenip, neghúrlym qúndy boldy.

Aqyn Aqylbay birneshe dastan jazghan eken, alayda qaysysynyng qayda ekeni belgisiz bolyp qala bergen. «Zúlús» dastanynyng 104 beti ghana bar. Al Qayym ol dastannyng da, basqalarynyng da tolyq núsqasyn  el ishinen tapty. Áset Naymanbaevtyn  ghajap әserli «Saliha-Sәmen» dastanyn da jalyqpay izdestire tauyp alyp, jan-jaqty taldau jasady.

Ghalymnyng abaytanu tarihynda qaluyna osy enbekteri-aq jetip jatyr edi, biraq ol toqmeyilsip toqtamady, ózine tәn bilmekke qúmarlyqpen ilgeri attap, Abaydyng izin quushy әdebiyetshiler mektebining irgetasyn qalap, bosaghasyn bekitip, shanyraghyn biyik kóterdi. Ol janalyghy revolusiyagha deyingi qazaq әdebiyetin, arasynda Abay bar,  keyingi - kenestik qazaq әdebiyetimen baylanystarghan kópir boldy. Qayym  sol arqyly Abaydyng jәne onyng izbasarlarynyng shygharmalaryn zertteu, Abay algha tartqan әdeby mindetterdi shәkirtterining týsinu, oryndau qabilet-sheberlikterin saralau, jas talap aqyndardyng әrqaysysynyng janrlyq órisin, óresin anyqtau, shygharmalaryn syny túrghydan salystyra payymdau әreketterin jýrgizdi. Árbir әreketi oilaghanynday, kýtkenindey jemis berdi. Demek, jas ghalym maqsatyna jetti: izdenu, zertteu júmystary tynghylyqty, jýzege asyrghan әdebiy-ghylymi  janalyqtary bar. Endi  júrtshylyq aldyna shygharu, baghyn synau qajet. Ol dissertasiyalyq júmysyn 1951-jylghy kókek aiynda respublika Ghylym akademiyasynyn: Til jәne әdebiyet, Tariyh, Arheologiya jәne etnografiya instituttarynyng Birikken ghylymy kenesine úsyndy. Dissertasiyany qorghau  ýsh kýnge sozyldy. Ýsh kýn boyy pikirtalas boldy. Ol jәit Abaydy, onyng shәkirtterin úlyqtau kýresinin, oghan әdebi, mәdeny jәne sayasi  astar berilgen bir búlynghyr qareketting bastalghany edi. Sonda, basqasy «jә»  deyik, al sayasattyng aqyndar men til mamandarynyng júmysyna kiyligetin ne jóni bar?

Mәsele totaritarlyq jýiede. Ol qashan bolsyn әr saladan bireudi shashbaulap shygharady da, ony sol salagha ónege, yaghny iydeologiyalyq baghdar  etip, ózgelerdi sonyng izimen jýruge mәjbýrleydi. Aqylyng ózine bolsyn, biraq bizding aidaghanymyzgha jýr. Stalinning batasymen, mysaly, Mayakovskiy «zamanymyzdyng zanghar aqyny» atandy, onyng shygharmalary kóp jyldar boyy basqalargha ólermendi ólshem boldy. Sovet ókimetin suhany sýimegen Gorikiydi  «revolusiyanyng dauylpazy» dep atap, ony Kremliding altyn toryna qaytaryp aldy. Qazaq әdebiyetindegi jalghyz túlgha  -  Abay. Endi әldekim onyng «poetikalyq mektebin» ashpaqshy, oghan sovet basshylaryna beymәlim bireulerdi jinamaqshy. Ghylymy mәni joq әureshilik. Ádebiyet әrqashan biylikpen ýndes bolugha tiyis. Q. Múhamedhanúlynyn  dissertasiyasy qajetsiz. «Saray filologtary»  qaydaghybir «Abay mektebi» degenge jol bermeudi jón kórdi, óitkeni bizde bir ghana mektep - «marksizm-leninizm» bar!

Dissertasiyany talqylau barysynda professor H. Júmaliyev: «...avtor bisayasy baghytta. 1928-jyly baylyghy tәrkilengen Túraghúldy, Abaydyng balasyn, endi kelip Abaydyng shәkirti deydi...  «Kókbay Abaydyng eng senimdi, eng jaqyn dosy boldy» deydi. Kókbay eshqashan Abaydyng shәkirti bola almaydy. Onyng dastandary...  kertpalyq sarynda.  Qasymovtardyng handyq-monarhiyalyq  qozghalystaryn dәripteydi. Qazaq handaryn dәripteu Kókbaygha Abaydyng shәkirti degen qúqyq alyp bere almaydy. Partiyalyq baspasóz sovet júrtshylyghy aldyna Kenesaryny maqtau iydeyalarynyng kórinisterinen bas tartu  mindetin qoydy» dep shyqty. Basqalardyng pikirleri de odan kem soqpady. Mysaly, professor S. Núryshev: «múny dissertasiyany qorghaushynyn  da, Múhtar Áuezovting de  sovettik ghylymgha antimarkstik kózqarasty tyqpalauy deu  kerek!» dep ekilendi.

Ghylymy jetekshisi M. Áuezovting ghylymy enbekterinen ýzindi alyp paydalanghany da Qayymgha kinә bolyp taghyldy. Óitkeni jetekshisining búryn sayasy qateligi ýshin jauapqa tartylyp, týrmede otyryp shyqqany bar.

Jas ghalymgha eng ókinishti nәrse qazaq әdebiyetining aqsaqaly, sergek te sezimtal Sәbit Múqanovtyng synarjaq synshylardy jaqtaghany boldy.

Ánsheyindegidey ghylymy pikirlesu sayasy sayysqa úlasyp ketti. Lenin men Marks eske alynyp, feodalizmning qúbyjyqtaryna laghnet aityldy, panislamizm turaly shu kóterildi. «Ghalym tóreshilerdin» kópshiligi Abay shәkirtterining shygharmalaryn oqyp kórmese de, olardy tilderining jetkeninshi kýstәnalady. Laqpasózge qúmarlar M. Áuezovtin: «Abaytanu ýrdisinde ózdering ghylymy enbek jaza almasandar da, búl salada jýzege asqan júmystardy, jetistikterdi kórgilering kelmey, onyng bәrin bir-aq syzyp tastamaqshy bolyp otyrsyndar...  Abaydyng әdeby ortasyna nazar audaru, jete tanysu, ghylymiy-zertteu jýrgizu ornyna Abaydy ol ortadan bólip tastaudy kókseudesinder. Búlaryng -  osy taqyrypty on eki jyl boyy tәptishtep zerttep, tartymdy enbek jazghan, shyn mәninde talantty, izdenimpaz jas ghalymdy  ghalym bolyp qoldau emes, ony ishtarlyqpen ayaqtan shalu!» degenine toqtamady. Qazaq әdebiyetining bilgiri professor Z. Kedrinanyn: «...Múhamedhanov dissertasiyasynyng taqyryby auqymdy, әdeby synnyng asa zәru mәselelerin zertteuge kómektesedi. Búl júmys - múraghatjaylyq zertteu emes, jetilip kele jatqan ghylymnyng yqpaldy qúraly!» degenine de qúlaq qoymady.

Alayda, ayausyz aitystyng aqyrynda estiyarlyq kýsh alyp, dissertasiya qorghaldy, biraq eges-talas alysty menzep kete bardy. Dissertasiyanyng negizgi mәni abaytanu jónindegi pikirlerding tuuy men týzu qalyptasuyna jol ashqany edi. Tek Qayymnyng oy týiinderine bas qarsylas  S. Múqanovtyng bolghany jaraspady. Qayym da betinen qaytpay, mәsele ózining júmysyn baghalatuda  emes, Abaydyng әdeby mektebi baryn moyyndatuda ekenin basa aitty.

1951-jyldyng mausymynda Qayym ghylymy júmysy jayynda arnauly bayandama jasap, onda bylay dedi:

«...Abaydyng qanatty sózderining biri: «Shәkirtsiz ústaz - túl». Halyqqa asa qadirli Abaydyng ózine qol kótere almaghan jaulary ony shәkirtsiz qaldyrugha jantalasa tyrysuda. Qorqytu, ýrkitu, satyp alu, mýgedek etu, óltiru siyaqty qarulary bar «qasqyrlar toby» Abaydy shәkirtterinen, jaqtaushylarynan aiyrmaqshy. Abaydyng әdeby mektebi baryn joqqa shygharghysy  keletin joldastar ol әreketterimen ústazdy shәkirsiz, aqyndy tyndaushysyz qaldyratyndaryn, Abaydy qasiretti jalghyz, túl etetinderin oilay ma eken? Abaydy joqqa shygharu onyng bizding әdebiyet, mәdeniyet tarihymyzdaghy asqaq oryn-dәrejesin joqqa shygharu ekenin úgha ma eken? Búl - Abay kezdeysoq qúbylys, óldi, bitti degen sóz!»

Pikirtalastyng sony «Kazahstanskaya pravda» gәzetine baryp tireldi. Respublikanyng «bas gәzeti» 1951-jyldyng 13-qazandaghy sanynda jariyalaghan maqalasynda Q. Múhamedhanúlyna, onyng «jalghan» ghylymy tújyrymdaryna  shúqshiyp: «...Qazaqstannyng keybir әdebiyettanushylary poetikalyq «Abay mektebi» degen  burjuaziyashy-belsendi beyghylymy tújyrymdy nasihattap, ýlken sayasy qatelik jasady...  Isting nasyrgha japqany sonshalyq, biylghy kókek aiynda QazKSR Ghylym akademiyasy gumanitarlyq  instituttarynyng Birlesken ghylymy kenesi Q. Múhamedhanovtyng «Abaydyng әdeby mektebi» degen dissertasiyasyn maqúldady, al onda Abay «shәkirtteri» degen atpen burjuaziyashyl últshyldar - Sovet ókimetine ótip, onyng jeksúryn jauyna ainalghandar dәripteldi» dep aiqúlaqtandy.

Qayym Múhamedhanúly kandidattyq dissertasiyasyn qorghauy ýstinde «jaughan qamshygha» da, ortalyq baspasózding shabuylyna da, jergilikti partiya belsendilerinin  núsqauyna da moyyn úsyghan  joq. Biraq tabandylyghy ýshin ile-shala jazalandy. Sol kezennen kóp jyl keyinde D. Qonaevtyng «Mening kezimdegi turaly» degen kitabynda jazghanynday jaghday boldy. Oqiyq:

«...Qazaqstannyng kórnekti mәdeniyet jәne ghylym qayratkerlerin jazyqsyz jazalau soghystan keyingi jyldary da toqtamaghanyn atap aitu kerek. Tarihshylar E. Bekmahanov, B. Sýleymenov tútqyndalyp, úzaq merzimge sottaldy. Filolog ghalymdar E. Ysmayylov pen Q. Múhamedhanov ta tútqyndaldy, songhysynyng kinәsi Abaydyng әdeby mektebi turaly jazghanda «últshyldyq qateler jibergeni» boldy».

Ol taghy bylay dep jazdy: «... J. Shayahmetov últ ziyalylaryna qatysty mәselelerde ýlken qatelikter jiberdi. Ol qatelikter M. Sujikov Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi sekretary bolyp túrghan 1951 - 1954-jyldary erekshe asqyndy. Qazaqstan KP Ortalyq komiyteti auyz әdebiyeti dastandarynyng ozyq ýlgilerining mәni halyqqa qarsy dep tauyp, ol dastandar turaly ghylymy enbek jazghan kóptegen ghalymdardy, tarihshylardy, til mamandaryn, tútas újymdardy qaralaghan qauly qabyldady. Kórkem әdebiyetting tandauly tuyndylary tas-talqan etilip synaldy. Mysaly, «Kazahstanskaya pravda» gәzetining 1953-jylghy mausymdaghy sanynda shyqqan redaksiyalyq maqalada  M. Áuezovting Abay jayyndaghy romany  qatty synaldy.  Baspasózdegi  sonday  úr da jyq syndardan, júrtshylyqtyng sonday jinalystarynan  keyin jogharyda atalghan kórnekti qayratkerler abaqtygha jabyldy...».

(Audarmashydan: Múhtar Omarhanúly Áuezovti qughyndaudyng eng soraqysy da songhysy Ghylym akademiyamyz ben Jazushylar odaghymyzdyn  qazaq epostary jayynda birlesip ótkizgen konferensiyasy boldy (1953-jyly, kókek aiynyng 11-15-kýnderi). Konferensiyany Akademiyanyng preziydenti Dinmúhammed Qonaev ashyp, Mәlik Ghabdullin bayandama jasady. Múhang tórt kýn boyy kergilenip, oghan «burjuaziyashy-feodalshy, últshyl» degen qara tanba basyldy. Memlekettik qauipsizdik komiytetining ony tútqyndau turaly týpkilikti sheshim jasauy sodan keyin. Yaghny D. Qonaev ózine tikeley qatysty oqighanyng aqiqatyn aitpay, búrmalap jazghan.)

«Qazmemkórkembas» 1951-jyly shygharghan «Abay tóniregindegi aqyndar tuyndylarynyng jinaghy (alghysózin jazghan - M. Áuezov; qúrastyrghan jәne ómirbayandyq, tekstologiyalyq týsinikterin jazghan - Q. Múhamedhanov)»  teris kitapqa ainaldy. «Abaydyng shәkirtteri» dissertasiyasynyng negizinde jazylghan monografiya baspahanada tәrkilendi. Ol enbek 42 jyldan keyin, 1993-jyly, «Abaydyng shәkirtteri» toptamasynyng birinshi tomy shyqqan song ghana jaryq kórdi. Toptamanyng songhy, tórtinshi tomy 1997-jyly shyqty. Búl mol enbek abaytanudyng ghylymy negizine, hrestomatiyalyq qúralgha ainaldy. Oghan Qayym Múhamedhanov engizgen aqyndardyng shygharmalary býginde qazaq әdebiyeti jónindegi oqulyqtarda, al aqyndardyng atynda kósheler, mektepter bar.  Tek búl iygi isting mәn-jayy әli bayandap berilgen joq...

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»