Jaqynda jazushy Múhtar Maghauinning «Shynghyshan» atty derekti, kórkem, dәiekti kitaby jaryq kórdi. Qazir satylymda bar. Shynghyshan demekshi, búl mәsele qazir qoghamdy alandatatyn taqyrypqa ainaldy. Shynghyshan taqyrybyna qalam tartatyndar óte kóbeyip bara jatyr. Bireu bilip jazady, bireu bilmey jazady. Taqyryptyng basyn ashyp alu ýshin belgili tarihshy Zeynolla Sәnik pen týrkitanushy, mongholtanushy Nәpil Bәzilhandy súhbatqa shaqyrghan edik.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynynda da búl taqyrypqa qalam tartatyndar ózi kóbeyip bara jatyr ghoy. Sizder osy Shynghyshan taqyrybyna qalay keldinizder?

Zeynolla SÁNIK: Osydan on jyl búryn týrki halyqtarynyng eng songhy hany Túghyryl han turaly kitap jazyp edim. Túghyryl handy tolyq bilu ýshin, Shynghyshandy tolyq aqtaryp, ar jaq, ber jaghyn týgel bilu kerek boldy. Sondaghy kelgen qorytyndym - Shynghyshan asqan qyrghynshy degenge qosylmadym. Shynghyshan óz dәuirinde danyshpan adam bolghan. Ýlken úiymdastyrushy, myqty sayasatker, әskery maman bolghan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Nәpil Bәzilhan da Shynghyshan taqyrybyna qalay kelgenin bir auyz sózben aityp ótse, әngimemiz senimdirek bolar edi.

Jaqynda jazushy Múhtar Maghauinning «Shynghyshan» atty derekti, kórkem, dәiekti kitaby jaryq kórdi. Qazir satylymda bar. Shynghyshan demekshi, búl mәsele qazir qoghamdy alandatatyn taqyrypqa ainaldy. Shynghyshan taqyrybyna qalam tartatyndar óte kóbeyip bara jatyr. Bireu bilip jazady, bireu bilmey jazady. Taqyryptyng basyn ashyp alu ýshin belgili tarihshy Zeynolla Sәnik pen týrkitanushy, mongholtanushy Nәpil Bәzilhandy súhbatqa shaqyrghan edik.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynynda da búl taqyrypqa qalam tartatyndar ózi kóbeyip bara jatyr ghoy. Sizder osy Shynghyshan taqyrybyna qalay keldinizder?

Zeynolla SÁNIK: Osydan on jyl búryn týrki halyqtarynyng eng songhy hany Túghyryl han turaly kitap jazyp edim. Túghyryl handy tolyq bilu ýshin, Shynghyshandy tolyq aqtaryp, ar jaq, ber jaghyn týgel bilu kerek boldy. Sondaghy kelgen qorytyndym - Shynghyshan asqan qyrghynshy degenge qosylmadym. Shynghyshan óz dәuirinde danyshpan adam bolghan. Ýlken úiymdastyrushy, myqty sayasatker, әskery maman bolghan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Nәpil Bәzilhan da Shynghyshan taqyrybyna qalay kelgenin bir auyz sózben aityp ótse, әngimemiz senimdirek bolar edi.

Nәpil BÁZILHAN: Mening әkem Bәzilhan Noqatúly qyryq bes jyldan astam qazaq-monghol tilderining tarihyn, grammatikasyn salystyryp, dayyndady. Sondyqtan da búl taqyryp maghan etene jaqyn. Ekinshi jaghynan kóne týrik, kóne monghol dәuirin zertteymiz. Sondyqtan biz búl taqyryptan alystap kete almaymyz. Sebebi kýndelikti zerttep jýretin taqyrybymyzdyng biri osy Shynghyshan tóniregindegi týrki-monghol úlystary. Shynghyshan kóshpeliler tarihyndaghy - fenomen. Búl aitylmay jatqan joq jәne. Sondyqtan oghan qalam tartpaymyn degen adamnyng ózi jazghysy keledi.

Jýsipbek QORGhASBEK: Jaqynda aghylshynnyng Djon Men degen zertteushi qalamgeri «Shynghyshannyng kóshbasshylyq qúpiyasy» degen kitap jazypty. Alghash aghylshyn tilinde, sosyn orys, keyinnen qazaq tilinde jaryq kórdi. Sol kitapty «Eger men Shynghyshan turaly kino týsiretin bolsam, әueli taudyng anghary, qalyng qaraghay, biyik taular, qúzdar, shyndar, sarqyryp aghyp jatqan ózen, monghol dalasyndaghy osy kórinisti berer edim» dep bastapty. Qazir Shynghyshannyng tughan jerine baylanysty da әngime shyghyp jatyr. Siz ol jaqqa baryp kelip jýrsiz, pikiriniz qalay?

Nәpil BÁZILHAN: Shynghyshannyng tughan jeri turaly derek barshylyq. Onyng Kerlen (Kerulen dep aitady) ózenining boyyndaghy Burhan-Haldun degen tauda tuylghany aitylady. Sonda ol uysyna asyqtay qan ústap tughan degen anyz bar. Al Shynghyshannyng tughan jeri turaly daulasudyng esh qajeti joq. Ýzildi-kesildi aitylatyn bir-aq jer bar. Ol Shyghys Mongholiya, Kentau, Burhan-Qaldun degen jerde dýniyege kelgen. 1162 jyly tuylghany ras. 1227 jyly Shynghyshan o dýniyelik bolady. Búl tarihy derekti búzbau kerek. Shynghyshan monghol dalasynda tuylghan, kóne týrki dәstýrin jalghastyrushy túlgha. Sol túrghydan qarau kerek. Al Djon Men onyng tughan jerin qalay sipattasa da Kentaudy baryp kórseniz, Qanghay tauyn, Altay tauyn kórseniz, ol bir ghajap dýniye. Ýsh úly imperiyanyng kindigi. Yaghny ghún, týrik, monghol imperiyalarynyng kindigi. Ózining shanyraq kótergen kiyeli jeri.

Jýsipbek QORGhASBEK: Naqty qay jerdi aityp otyrsyz sonda?

Nәpil BÁZILHAN: Negizgi kindigi Orhon boyynda. Búl Orhon boyy janaghy aityp ketken ýsh imperiyanyng astanasy boldy. Shynghyshannyng astanasy Qaraqorymnan 50 shaqyrym jerde kóne týrik iymeriyasynyng tu tikken jeri Ordabalyq qalasy jatyr. Endi Qaraqorymnan soltýstikte, 35 shaqyrym jerde Kýltegin men Bilge qaghannyng eskertkishi jatyr. Osynyng bәri Orhonnyng boyynda jatyr. Ózi qasterli jer. Sonda Shynghyshan týrik әleminen alys ketpegen. Sondyqtan ol jat, bóten adam emes.

Jýsipbek QORGhASBEK: Bәrkeldi. Osy jerde sózinizdi ýzeyin. Zeynolla agha, jaqynda taghy da bir tosyn pikirdi kózimiz shalyp qaldy. Bizge jetken «Mongholdyng qúpiya shejiresi» degen kitap bar ghoy. Búrynyraqta, tәuelsizdik alghan kezimizge túspa-tús 80-jyldardyng ayaghy, 90-jyldardyng basynda qazaq gazetterinde ýzindileri jariyalanyp, kitap bolyp shyqty. «Sol «Mongholdyng qúpiya shejiresi» tolyq emes eken» degen әngimemen, qytayda saqtalghan «Mongholdyng qúpiya shejiresining negizinde» dep, taghy bir әngimeni bastap jiberdik jaqynda. Sol derekterge sýiengen jazushy Beksúltan Núrjekeúly, baghanaghy Nәpil aityp otyrghan jer ataulary, sudyn, taudyng ataulary osy ónirde de bar eken dep, Shynghyshannyng tughan jeri Ile anghary degen pikirdi algha tartty. Osy jóninde ne aitasyz?

Zeynolla SÁNIK: Meninshe, Shynghyshannyng tughan jerin ózgertu sәl qisyngha kelmeydi. Jalpy tabighaty úqsap ketetin jerler kóp. Mysaly, Úlubalyq týrki dýniyesining astanasy. Qytay dereginde aitady, «myna ghúndar Úlubalyqqa baryp, nauryz beretin» deydi. «Nauryz beru ýshin aldymenen patsha shyghyp kele jatqan kýnge qarap, tәu etetin. Tәu etip kelgennen keyin, onyng Allamen tildesip túratyn abyzy, qobyzshysy bolatyn, sol toghyz kýy tartady. Toghyz kýiden keyin qyzyldy-jasyldy kiyingen 360 jigit ortagha shyghyp biyleydi. Sodan bastap nauryz toyy býkilhalyqtyq toygha ainalyp kete barady» deydi. Demek, sol uaqytta týrkiler Úlubalyqta nauryz ótkizgen. Al endi Nәpil aityp otyrghan Qaraqorym alghashynda naymandardyng astanasy bolghan. Keyin naymandardy kýiretkennen keyin Shynghyshan ózine astana jasaghan. Múnyng bәrin Zardyhan Qinayatúly tarihy túrghyda, egjeyli-tegjeyli jazghan. Men sol pikirge qosylamyn. Shynghyshan turaly zertteytin bolsaq, Shynghyshan kim, ol qay halyqtan shyqqan, osyny zerttep, tiyanaghyn tauyp qoi kerek pe dep oilamyn.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sóziniz auzynyzda. Men búl súraqtardy sizderding aldarynyzgha әdeyi kóldeneng tartyp otyrmyn. Sebebi qazirgi qazaq qoghamda Shynghyshannyng atyna, zatyna tartys bastalyp ketti demesek te, shyqqan tegi, ýrim-bútaghy kәdimgidey talasqa ainalyp bara jatyr. Osy túrghydan kelgen kezde bizding jazushymyz Múhtar Maghauin Shynghyshan taqyrybyn nege sonshalyqty menshiktep, qorghashtaydy? Osy jaghyn aityp ótinizshi. Mysaly ýshin, jasyratyn nesi bar, qazaq bolghanydyqtan ba, joq әlde, sol qazaqtyng ishinde kereyler jaylaghan jerge jaqyndyghy bolghandyqtan ba dep, arandatyp aitayyn, al.

Zeynolla SÁNIK: Meninshe, ony kerey ya bolmasa jalayyr dep menshikteu beker.

Jýsipbek QORGhASBEK: Týsinip otyrmyn. Mysaly Beksúltan Núrjekeúlynyng keyingi maqalalarynda sony kishkene nyqtay týsedi. Jalayyr ol búrynnan bar pikir ghoy.

Zeynolla SÁNIK: Shynghyshannyng týrki halqynan shyqqany haq. Qobylandy jyrynda «Qyryq myng ýili Qiyat» degen jyr bar. Sol qiyattyng әuleti. Al Shynghyshannyng zertteuge tiyisti birqansha jeri bar. Birinshi, Shynghyshannyng ata-babalary. Mәselen aitalyq, Abaqay, Esukey, Qabyl han. Týgel týrki tekti adamdar. Al Shynghyshannyng toghyz órligi bolghan. Toghyz órlikting toghyzy da týrki tekti adamdar. Mәselen, kereyden Torqan Sary bar, jalayyrdan Múqaly bar. Týgel osylay bolyp keledi. Al Shynghyshannyng alghan әielining birde bireui monghol emes. Ana ataqty tórt hanymnyng tórteui de týrki tektes. Al endi Shynghys hannyng úrpaqtaryna keleyik. Ásirese qazaq halqyn biylegenderi qazaq bolyp ketti.

Nәpil BÁZILHAN: Ghylymy zertteuler bar, ghylymy publisistika, sosyn jurnalistika jәne jazushylyq kórkemdik shygharmalar bar. Al Múhtar Maghauinning kitabynda ghylymy derekterdi jaqsy paydalanypty. Onyng ishinde «Mongholdyng qúpiya shejiresin», Shynghyshannyng zamandastarynyng shygharmalaryn dúrys paydalana bilgen. Jalpy Shynghyshan turaly dau búrynnan bar. Qazaqqa jolatqysy kelmeytin, mongholgha da bergisi kelmeytin, qytaydyng zertteushileri «bizding hanymyz bolghan» dep talasyp otyr, mәselen. Qúbylayhan bizdiki bolghan dep. Basqalardyng da әngimege aralasyp qalatyny sondyqtan. Kóbisi sayasy mýddeni kózdeydi. Búl jerde ghylymnyng astarynda da, ghylymsyz aitylyp jatqan da dýniyler bar. Sondyqtan biz neni shegelep aituymyz kerek. Bizding últtyq iydeologiyamyzda tarihymyz óte qajet. Sonau ghúndardan, saqtardan bastap, kóne týrki imperiyasyna deyin, mysaly. Kýltegin men Shynghyshan óte jaqyn zamandas. Sol iydeologiyada bizding kóne týrkilik dәstýrdi jalghastyryp, monghol tektesti de, manichjurdyng da basyn qosqan Shynghyshan. Búnday ghúlama túlgha tarihta az bolghan. Ekinshiden, bizding tarihymyzgha tikeley qatysty. Onyng ishinde jýrgen ru-taypalar monghol tektes bolsyn, týrki tektes bolsyn, barlyghy bizding taypalarymyz. Bizding tikeley tarihymyz. Biz tarihymyzdy jazuymyz kerek. Sondyqtan múny Múhtar Maghauin menshiktep alghan joq, qayta jana kózqaraspen jazyp otyr dep týsingen abzal. Kóptegen mәlimetterdi qarasanyzdar, mysaly, kóshpendiler qanday kiyim kiyedi, qanday astana qoldandy degendi Múhang derekpen jinastyryp otyr. Onda túrghan eshtene joq. Qayta bizding tarihymyz dúrystap jazylugha tiyisti degen sóz. Kenes ókimeti kezinde kereyler men naymandar bәri hristiandar boldy deydi. Tipti ózimizding Zardyhan aghamyzdyng ózi de hristian bolghan deydi. Qanday derek bar? Rashiyd- ad-Diyn túrmaq, mongholdyng qúpiya shejiresinde onday joq. Kórdiniz be, bizde derekti dúrys paydalanbaytynyn. Sosyn alypqashpa әngimelerge soqtyrady. Búdan baryp qoghamdyq pikirdi basqa jaqqa búrady. Kerey, nayman hristian bolsa, Sәrsen Amanjol aitady, onda basqa qazaqtyng ziyalylarynyng bәri hristian boldy ghoy dep. Al batystyng kózdegeni mynau: Arghún hannyn Innokenty tórtinshige jazghan haty bar. «Sizder bizge baghynynyzdar» deydi. Al Innokenty tórtinshi Arghún hangha «hristian bolynyzdar» deydi. Arghún han nege hristian bolady? «Mәngilik tәnirding kýshimen» dep hatyn jazady. Kórdiniz be, sayasat qayda jatyr? Javaharlal Neru tamasha sóz aitady: «Býkil әlemning din ókilderi Qaraqorymgha aghyldy. Búlardyng maqsaty Shynghyshandy dinge baghyndyru», - deydi. Al Qaraqorymda shynymen islam dinining meshiti, hristian dinining shirkeui, budda dinining monastyrilary, bәri bar. Qazir arheologiyalyq qazbalar boyynsha tabylyp jatyr. Búl ne degen sóz? Shynghyshannyng úly túlghasyna býkil әlem qyzyqqan. Búlardyng jenetini tek diny qúral-saymandardy jibergen ghoy. Bizding taihymyzdy osy túrghydan ekshelep, tekseru kerek.

Jýsipbek QORGhASBEK: Múhtar Maghauinning biz talqylaugha sebep qylyp alyp otyrghan «Shynghyshan» atty kitabyndaghy pikirlerdi alayyq. Eger men shataspasam, Múhtar Maghauin Shynghyshandy o bastan qazaq degenge búrghan siyaqty.  Biraq myna kitabynda qansha degenmen ol týrki dep keneytip alyp otyr. Sizding de pikiriniz soghan sәikes kelip otyrghan siyaqty. Osy taqyrypty ómir boyy zerttep kele jatqan tarihshy Zardyhan Qinayatúly, mening biluimde, Shynghyshannyng basyn mongholgha ghana tartady.

Nәpil BÁZILHAN: Óte dúrys. Negizi týrik-monghol tili degen bar. Qyryqtan astam týrkitildes últ, toghyzdan astam mongholtektes últ bar. Búlardyng tili qanday boldy degen súraq tuady. 13 ghasyrda tipti Kýlteginning dәuirnde qanday til boldy? Osyny әkem zerttey kelip, bylay qorytyndy shygharypty. Qazaq-monghol tilderi týrki-monghol tilderining ishinde ózek til dep atalady. Eng negizgi tamyryn ústap túrghan osy eki til. Búlardyng sózdik qorynyng 70 payyzy sәkesedi. Maldan bastap. Kórdiniz be? Grammatikalyq qúrylystyng 45 payyz, sóileu qúrylysynyng 50-60 payyzy sәikes. Búl qyryq jyl jasaghan әkemning qorytyndysy. Endi Shynghyshan dәuirinde qalay sóiledi degen súraq tuady. Shynghyshan dәuirinen bizge jetken birneshe eskertkish qaldy. Onyng ýstinde tasjazu bar. Sol tasjazuda Shynghyshan Sartauylgha barghanda Esuke degen inisi 350 qúlashtaghy nysanany dәl atyp, tiygizedi. Sol sóz sol kýiinde qalghan. Al endi tilin zerttep otyrsanyz, týrik-mongholgha ortaq bolady. Al endi «Mongholdyng qúpiya shejiresi» degen kitap bar. Búny qytaylar ghún dәuirnde jazyp qaldyrghan deydi. Negizi qytaylar bizding jazba eskertkishterimizdi joyyp jibergeni ras. Kóptegen bizding jazbalarymyz tabylmay, joghalyp ketetini sodan. Tariyhqa balta shauyp otyr. Mening pikirimshe, Shynghyshan dәuirinde biz qyrghyz-qazaq siyaqty bolghanbyz. Shynymende qyrghyz tili qazaq tilinen alystau. Múhtar Maghauin sony týisikpen sezip otyr. Tildik túrghydan biz dәleldep bere alamyz. Sondyqtan Shynghyshan bizge alys emes. Mongholdar da alys emes. Búlar ýlken týrki әlemining bir bólshegi. Túrmys-tirshiligin qarasanyz bizden kóp aiyrmashylyghy joq. Alystatu qaydan payda boldy? Resey, Qytay imperiyasynyng sayasaty. Kóshpendilerdi kóshpendilermen qúrtu degen sayasat bar. Býginde jalghasyp kele jatyr. Al Shynghyshan kóshpendiler kóshpendilerdi qúrtugha bolmaydy degendi jaqsy týsingen.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sóziniz auzynyzda. Tilding úqsastyghymen dәleldep otyr ghoy. Osy siyaqty qazirgi kezde adamnyng tegin, genin anyqtaytyn mýmkinshilik kóp. Osy túrghydan kelgen kezde siz nazar audaryp kórdiniz be? Tegimizde qanshalyqty jaqyndyq bar?

Zeynolla SÁNIK: Oghan sәl keyinirek toqtalayyn. Nәpil dúrys aitty, bizding tarihymyzdy Shynghyshannyng tarihynyng ishinen izdeuge tura keledi. Nege deseniz, mongholdardyng torghauyt degen ruy bar. Osy torghauyttar «bizding arghy atamyz Túghyryl han» dep bastaydy. Sodan bes atagha deyin búl týrki atymen keledi daghy, sonynda moghol bolyp ketedi. Ýrimjide túratyn monghol dostarym bar. Olar «Qúpiya shejirening qazaqshasy basym» deydi. «Olay deytinimiz, múnyng ishinde mongholdar bilmeytin 700 sózdi tekserip kórsek, týgel qazaqsha bolyp shyqty» deydi. Mәselen, «mongholda «soyyp sal» degen sóz joq» deydi. Sol soyyp saldy qytaylar «sa» dep audarypty. «sa» degen óltir degen sóz. Búl mongholda joq. «Ásilinde týpnúsqa týrki tilinde jazylghan boluy kerek» deydi. «Múryndyq» degen sóz bar deydi. Ony mongholdar bilmeydi eken taghy. Osy sózdi «Mongholdyng qúpiya shejiresinde» qytaysha audarghan eken. Shynghyshan turaly sózderding kóbi osyndaydan túrady. Mysaly, «otchegin» deydi eken. Bizding qazaqta otana, otagha degen sóz bar.

Nәpil BÁZILHAN: Shynghyshannyng ruynyng atauyn bilesiz be? Qiyat borjyghyn deydi. Borjyghyn degen sóz «bóri tegin» degen sóz.

Zeynolla SÁNIK: Sol  siyaqty sózder óte kóp. Bizding «búghyly» degen sózdi olar «búghyty» deydi. Biz «suyrly» degen jerdi olar «suyrty»deydi. Biz qúnajyn, dónejin desek, ghúnjún, dónjing deydi. Jerding púshpaghyn «búlyn» deydi.

Nәpil BÁZILHAN: Kezinde Marghúlan da aitqan. Jalpy Shynghyshan dәuiri men orta  týrik dәuirin bólip, ajyratyp qaramandar degen.

Jýsipbek QORGhASBEK: Búl jerde Múhtar Maghauin «babamyz» dep ishtartyp keledi ghoy. Oghan qarsy pikirler de óte kóp. Ásirese tarihshylardyng ishinde óte kóp. Mysaly, Mәmbet Qoygeldi de ýlken tarihshymyz ghoy. «Shynghyshan qazaq degen әnsheyn aityla salghan sóz» deydi ol.

Nәpil BÁZILHAN: Mәsele onda emes. Mәsele tarihtyng ózining parasynda. Biz Shynghyshandy kim dep baghalauymyz kerek? Bizding jauymyz ba? Bizding Altyn Ordanyng negizin qalaghan Shynghyshan ghoy. Kóne Kýltegin dәuirining dәstýrin jalghastyrghan da Shynghyshan. Ghún imperiyasynyng dәstýrin jalghastyrushy da Shynghyshan. Qazaqtyng tórelerinin, barlyghynyng atasy Shynghyshan. Siz Kenesaryny, Qasym handy, Abylay hangha deyin joqqa shygharasyz ba? Ony joqqa shygharmay, ata-babamyz dep moyyndauymyz kerek.

Jýsipbek QORGhASBEK: Ghylymda qazir osyndaydy dәleldeytin mýmkinshilik kóp qoy dep súrap otyrmyn. DNK arqyly degendey...

Nәpil BAZYLHAN: DNK jasau ýshin aldymen Shynghyshannyng mýrdesin tabu kerek.

Jýsipbek QORGhASEK: Onda ne arqyly salystyryp jatyr?

Zeynolla SÁNIK: Mynanday salystyrma bar. Shynghyshannyng úrpaghynyng genimenen anyqtap jatyr. Mәselen Shynghyshannyng úrpaghynyng genin óz úrpaqtarynikimen salystyrsa, bes te bir shyghypty. Merkit, kereylermen salystyrsa bes te alty shyghypty. Óte jaqyn. Eger qazaqqa jaqyndatamyz desek ne kerey, ne merkit boluy mýmkin. Al Shynghyshan óz dәuirinde týrkining býkil dýniyesin qabyldaghan. Mәselen búl nayman hannyng býkil әkimshilik jýiesin, onyng ataq-danqtaryn, әskery basshylaryn qabyldaghan, Kelbúqa, Ketbúqa, Taybúqa dep, týgel Búqa hannyng atymen kelgen. Qytay tarihyndaghy Yuani handyghy degen Shynghyshannyng tarihy degen sóz. Men sol tarihty aqtaryp shyqqan adammyn. Sonyng ishinde monghol Búqa әskerleri men qypshaq Búqa әskerleri birlesip, Shyndudy basyp alghan uaqytta, Shyndudyng әkimin Shyndu dep qoydy degen sóz bar. Demek generaly solar. Kerey, naymannyng patshalyq jýiesin tolyq qabyldaghan. 1370 jyldary Qúbalay han el aghasy dep atalypty eken. Búl sol uaqytqa deyin kerey, naman handarynyng býkil basqaru jýiesin negiz etip, sonymen baryp kóktegen. Al myna әl-Ásir degen kisi sol Shynghyshannan 4 jyl keyin ólgen eken. Sol kisi: «Shynghyshan óte danyshpan bolghan. Óte myqty әskery adam bolghan. Myqty úiymdastyrushy. Ol qytaydyng zandaryn, batystyng zandaryn biriktire otyryp, ózi Úly Yasak degen zang jasaghan» depti. Osy zang arqyly suniyter men barlyq katolikterdi, basqa den ókilderin bir adamnyng balasynday úiymdastyra bilgen deydi. Al biz Shynghyshandy qyrghynshy deymiz...

Nәpil BÁZILLHAN: Bylay ghoy, Ortalyq Aziyada bolsyn, tipti Qytaydan bastap, Qara tenizge deyingi aralyqtaghy Jibek Joly boyyndaghy qalalarda monghol dәuirining monetalary degen kóbeyedi. Tipti osy Almatyda Shaghatay dәuirining kýmis monetalaryn soghyp túrghan. Búl neni kórsetedi? Búl ekonomikalyq qúldyrau emes, qayta janghyru, jandanudy kórsetedi. Arheologiyalyq tabylymdar arqyly biz qortyndy shyghardyq. Shynghyshan imperiyasy ornaghannan keyin tipti gýldengen Jibek Joly. Arabtyn, parsynyng derekterinde bar, Jibek Jolymen arly-berli ótu óte qolayly boldy dep aitady deydi. Búl órkeniyet ózegin Shynghyshannyng qaytadan qalpyna keltirip, jandandyryp ketkenin kórsetedi.

Jýsipbek QORGhASBEK: Biz býgin Shynghyshan turaly telegey- teniz taqyryptyng shet-jaghasyn keship óttik qoy dep oilaymyn. Endi súhbatymyzdyng ekinshi jartysy taghy bar. Sizderding ishterinizde bulyghyp jatqan, aitylmay otyrghan nәrselerdi súhbatymyzdyng sol ekinshi bóliminde aitamyz. Sonday-aq, aldaghy osy taqyryptaghy súhbattarymyzgha sizderden keyin aqyn Múhtar Shahanov, tarihshy Álimghazy Dәulethan, jazushy Beksúltan Núrjekeúly, «Mongholdyng qúpiya shejiresin» qytay tilinen audarghan qalamger Tileuberdi Ádenayúly qatysatynyn, sonday-aq tarihshylar Mәmbet Qoygeldi men Zardyhan Qinayatúlynan syrttay kenes súralghanyn da oqyrman esine sala ketkim kelip otyr. Endeshe, kóriskenshe deymiz.

Ekinshi bólim (jalghasy)

Múhtar Maghauinning «Shynghyshan» kitabyna qatysty súhbatymyzdyng jalghasyn nazargha úsynarda myna nәrseni qaperge sala ketkendi jón kórdik. Jalpy súhbat barysynda qyzdy-qyzdymen taqyryptan sәl auytqynqyrap, biraz mәselening basyn shaldyq. Degenmen de taqyryp auqymyna baylanysty bir kitaptyng tónireginde ghana әngime aityp, shektelip otyrudyng azdyq etetinin oqyrman ózi de bayqaghan boluy kerek. Sebebi, Múhtar Maghauinning «Shynghyshan» kitabynyng ózi de kóptegen pikirtalasqa negiz bolatynday mәselelerdi qozghap otyr. Kitapty talqylaudyng jalghasyn nazarlarynyzgha úsynamyz.

Jýsipbek QORGhASBEK: Súhbatymyzdyng basynda qoyghan bir súraqqa әli tolyq jauap ala almay otyrmyn. Shynghyshandy qazaqqa jaqyndatudyng nanymdylyghy qanshalyq?

Nәpil BÁZILHAN: Qaranyz, HHI ghasyrda otyrmyz. Shynghyshan dýniyege HII ghasyrda kelgen. Men sizge qaytalap aitamyn, Shynghyshansyz bizding orta ghasyrdyng tarihy joq bolady.

Jýsipbek QORGhASBEK: Ol týsinikti, «ózimizding tarihymyzdy bilu ýshin Shynghyshannyng tarihyna  mindetti týrde kiremiz» dep, Zeynolla aghamyz aitty emes pe bastapqyda. Búny barlyq taraptan bostan, tәuelsiz qazaq retinde jazushy Maghauin kóterip otyr ghoy. Taqyrypqa ózimizdi ózimiz sendirip, menshiktey alamyz ba?

Nәpil BÁZILHAN: Ony menshiktey alamyz, ony zertteu az.

Jýsipbek QORGhASBEK: Zardyhan Qinayatúlymen osy habardy týsirer aldynda auyzsha әngimelestim. Mongholdarda «Mongholdyng qúpiya shejiresin» týsindiretin týsindirme sózdikting ózi 2 tom boldy deydi. Qytayda bir ghana shejirening týsinderme sózdigi 3 tom kitap bolypty. Al qazaqta sonday birde-bir tom joq, sóite túra әngime aitamyz nemese kez kelgen janalyqty joqqa shygharamyz deydi.

Nәpil BÁZILHAN: «Mәdeniyet baghdarlamasy» boyynsha «Mongholdyng qúpiya» shejiresining ghylymy audarmasyn jasaghanbyz. 16-17 ghasyrda jazylghan bir-aq núsqa. Monghol tilindegi, qytaysha transkripsiyadaghy núsqasy. Odan búrynghy núsqasy bizge taralmay otyr. Mongholdyng bir tarihshysy: «Kóp múraghatty qarap otyrsaq, qytaylar Manchjuriyanyng kezinde mongholdyng dalasynan jýzdegen týiemen kitaptardy alyp ketken», - deydi. Búl tarihsyz qalu degen sóz. Tarihymyz Kenes odaghynan bastalghanday, basqa tarih joq. Endi sýienetinimiz ne degende, sheteldegi qújattar bar, arheologiyalyq qazbalar bar. Men sizge bir qyzyqty kórseteyin: 2008 jyly Qobda aimaghynan, batys Mongholiyadan basy jylqybasty muzykalyq aspap tabyldy. Ghalymdarymyz dombyra dese, endi bireuler qobyzgha úqsatty. Adyrnagha úqsatqandar da boldy. Al basy nege jylqybasty. Mongholdarynyng qobyzynyng basy jylqybasty bolady. Bir ghajaby 7-8 ghasyrgha tiyesili kóne týrikshe jazuy bar. Shynghyshannyng mazaryn izdep jatyr. Kóbisi Shynghystauda deydi. Mýmkin sol jerde shyghar. Handardy negizi taugha jerleydi. Býginge deyin Kýltegin, Bilge, Bumyn qaghandardyng mýrdesi tabylmaghan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynghyshannyng ústanghan dini, dili de kóp jayttan habar bermey me?

Nәpil BÁZILHAN: Mongholdar 16-17 ghasyrlarda kýshtep, buddizmning sary aghymyna engizdi. Búlardy qytay jasady. Tipti soghysty. Oghan deyin Kók Tәnir, Jer-Anagha tabynghan. Sodan bastap eki halyq eki jaqqa ketti.

Jýsipbek QORGhASBEK: Jalpy bolmysy jóninde, týrkilikke jaqyndatatyn ne nәrse bar?

Zeynolla SÁNIK: Meninshe, Shynghyshannyng arghy ata-babalary býkil týrki halqy. Búnyng barlyghynyng nanym-senimi sol, tek Tәnirge tabynghan. Al qytaydyng jer asty qazba derekterinen kóp nәrse shyghyp jatyr. Onyng bәri ejelgi týrki, ghún dәuirining hikayalary. Eng kóp tabylghany nәrse tasqa oiylghan kýn, kýnning astynda kýnge qarap túrghan maral. Álkey Marghúlannyng jazghany osy. Túghyryl hannyng sheshesi Qútlyq әje bolghan. Sol Qútlyq әje maralgha tabynady eken. Týngi joryqta ol kisini maraldar qorghap jýredi eken deydi. Sonda sol kezde jalpy týrki halqynda, ghúndarda, kereylerde, maralgha, bórige tabynatyn dәstýr óte kýshti bolghan.

Nәpil BÁZILHAN: Qazir kinolarda mongholdardyng jarty ay siyaqty qylyshtaryn jaman qaru retinde kórsetedi. Olay emes, Shynghyshannyng dәuirinen tabylghan arheologiyalyq tabylymdarda bar, kóne týrikting qylyshymen birdey, týp-týzu. Búl keremet dәlel. Búl jauynger halyqtyng birinshi bolmysy. Tabylghan qylyshtardyng bәri birdey. Bir qyzyghy, mongholdardyng kiyiz ýii alasalau. Basqa derekterde aitylghan kiyiz ýy emes. Bizding kiyiz ýiler ýlken ghoy. Shynghyshannyng zamanynda «32 ógizge tiyegen kiyiz ýi» dep aitylady, ol bizding kiyiz ýi.

Zeynolla SÁNIK: Arbagha kiyiz ýidi tigip, sol jerge kýmbez qoi týrkilerden shyqqan. Mәselen, qasta arba deydi. Yaghny qazaq arba degen sol uaqytta shyqqan. Qytayda Tang patshalyghy bolghan. Ol qytay emes, týrki patshalyghy. Biraq keremet qytay patshalyghyn qúrghan. Batys ónirding býkil muzykasyn qabyldap, otyz myng adamdyq orkestr úiymdastyrghan deydi. Sodan Tang patshalyghynyng danqy batys pen shyghysqa ketken eken. Al muzyka, әn-kýi, barlyghy týrki halyqyniki.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynghyshannyng tughan jeri degenge negiz etip alatyn, ózderinizding ishki senimderinizge ie birer dәleldi aita alasyzdar ma?

Nәpil BÁZILHAN: Qazirgi Mongholiyanyng shyghys alqabynda, onyng Kerlen ózenining Burhan-Haldun degen jerinde tuylghanyn jogharyda aittym. Múny mongholdyn, parsynyng jazba derekteri men arheologiyalyq qazbalar rastaydy.

Jýsipbek QORGhASBEK: Men búl súraqty әdeyi qoyyp otyrmyn. Búdan tuyndaytyn taghy da bir súraq bar. Shynghyshannyng jasaghan joryghynyng jolynda bәribir qazaq dalasy jatyr. Qazir Otyrardyng jerding astynan qazyp alghan orny jatyr. Sol Otyrardyng Múhtar Shahanov aityp qoymay jýrgen kitaphanasy bolghan. «Bizding mәdeniyetimiz sol kezde joyylyp ketti» deydi. Qala da, kitap ta órtenip ketti degenim ghoy. Biz bylay da ainalyp óte almaymyz, olay da ainalyp óte almaymyz. Osyghan ne deysiz?

Nәpil BÁZILHAN: Búghan birinshi bylay deuge bolady. Otyrarda Shynghyshannyng bolghany ras. Horezmshahqa 300-400-dey elshi jiberedi. Sol elshilerining bәrin Horezmshah óltirip tastaydy. Shynghyshan sodan keyin shabuyldaydy. Otyrardy 3-4 ay ala almaghany ras. Sol Otyrardyng ishindegi halyqtar týrki tektes boldy ma, iran tektes boldy ma, belgisiz. Otyrardyng basy-qasynda boldyq. Arheologiyalyq júmystar jýrgizgen ghalymdardan «kýl bar ma, órtengen belgi bar ma» dep súradyq. Biraq býginge deyin tabylghan emes. Kerisinshe basqa derekterde «Shynghyshan Otyrardy Horezmshahtardan, arab-parsy dýniyeden qútqardy» deydi. Mәsele qayda jatyr?

Jýsipbek QORGhASBEK: Mongholdar týrki tektesterge jatady delik. Sonda Otyrardyng ishindegi halyq kimge jaqyn boldy?

Nәpil BÁZILHAN: Týrki tektes, iran tektes boldy deydi. Horezmshah osy Ontýstik ónirdi jaulaghan kez. Shynghyshannan qashyp, Syghanaghyna baryp qaytys bolady.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sonda jaulaushynyng salghan bekinisi ispetti deysiz ghoy.

Nәpil BÁZILHAN: IYә, bekinisi ispetti. Biraq Ontýstik Otyrar ol kezde Jibek joly boyynda. Al Shynghyshannyng sayasaty Jibek Jolyn qayta janghyrtyp, óz ýstemdigin ornatu. Jibek jolyn ústau baghzydan kele jatqan dәstýr. Horezmshahqa «jaulaspayyq, elshim keldi, salyq tóleysinder, osy jerde júmys isteysinder» degen. Kim qarsy shyqsa, Shynghyshan ony ayamaghan. Jasyratyn eshtenkesi joq.

Zeynolla SÁNIK: Amerika Irakqa kirgende ne istedi? Ol da sóitken shyghar. Patshalyqty týgelimen qúrtyp, qayta qúrghysy kelgen shyghar. Jalpy joryqtaghy Shynghyshannyng maqsaty sol shaghandy órtep jiberip, óz shaghanyn qúru.

Jýsipbek QORGhASBEK: Jaraydy delik. Al onyng qayda, qalay jerlengenine qarap, qay territoriyagha, qay halyqqa ortaq ekenin ajyratugha bolady ghoy. Búl jóninde ne aitasyz?

Zeynolla SÁNIK: Mongholarda jerleuding 3-4 týri bolghan. Sumen jerleu dep, mýrdeni sugha tastaydy. Sol ýshin buddister balyqty «qúdayym» dep týsinedi. Ýlken balyqty jemeydi, kishi balyqty jeytinderin ózderi aitady. Bireui otpen jerleu, órtep jiberedi. Endi bireui dalagha tastap qoyady. Ony iyt-qús jeydi, aspandaghy kezqúiryq jeydi. Olardy Qúday tútatyndar da bar. Al jerge kómip jerleu mongholarda óte az. Shynjandaghy mongholadarda jerge jerleu tәrtibi de bar. Qytaydyn Shingil degen audany bar. Sol audannyng arghy jaylauynda tastan istelge qúbylys derliktey keremet qúlyptas bar. Janynda aspangha qarap túrghan búghy bar. Shynghyshan osy jerde deydi olar. Óitkeni erterekte Esugey sol jerde jasaghan. Kerey, Nayman handardyng jasaghan qasiyetti jeri dep esepteledi. Áneukýni Zardyhan Qinayatúly bir qabirdi kórsetti. Onyng qanshalyqty ghylymy dәleli bar ekenin bilmeymiz. Oghan kózi jetpeydi. Biraq Shynghyshannyng úly Joshy han týrki halyqtyng qolynda ólgen. Sol ýshin oghan arnap eskertkish ornatqan. Ony qazghan uaqytta shyqqan kirpishterden naymandardyn, qypshaqtardyn, dulattardyng rulyq belgileri shyqqan. Demek, qazaq rulary sony jerlegen degen sóz.

Jýsipbek QORGhASBEK: Nәke, siz arheologiyagha jaqynsyz ghoy. Búl jóninde ne aitasyz?

Nәpil BÁZILHAN: Búl óte qyzyq taqyryp. Óitkeni kóne týrik dәuirinen de birde-bir hannyng mýrdesin tapqan emespiz. Ne sebepti, óitkeni onyng nanym-senimine baylanysty. Shynghyshan bolsyn, Kýltegin bolsyn, Bilge qaghan bolsyn, búnyng bәri Kók Tәnirine sengen. Ol senim boyynsha adamnyng jany úshyp ketedi. Denesi qalady. Tughan jerinde jerleu kóne dәstýr. Tughan jerden topyraq búiyrdy degen sol. Sondyqtan ony tughan jerinen Kentau (Kenti) tauynyng manynan izdestirgen. 1991 jyldan bastap, ghalymdar mongholdarmen birlesip zerttedi. Odan Germaniyamen birlesip izdestirdi, eng sonynda amerikandyqtarmen birlesti. Bir qyzyq qorytyndy shyghardy, dәl sol taudyng tóbesinde diametri 200-300 metr tas ýiindi bar. Biyiktigi 25-28 metr. Adamdar әkelip ýiip ketken. Sol ýigen tastyng astynda boluy kerek degen boljam bar. Qazirden bastap sóitip boljap otyr. Tas ýiindini esepteseniz, 1 million әsker tas әkelgende sonday bolady. Songhy boljam osy. Sosyn songhy bir pikir bar. Men de osy pikirge qosylamyn. Órtep jibergen. Óitkeni kóne týrikte órtegen. Óitkeni jany úshyp ketedi ghoy. Keyingi dәstýrde taghy da ózgeredi. Kóne týrikterdi atymen jerlegen. Jartasqa jerlegender de bar. Al negizi handardy, qaghandardy taudyng tóbesine jerlegen. Taghy bir taugha qatysty boljam bar, ol ortalyq Mongholiyada, Orhonnyng boyynda taudyng tóbesinde boluy yqtimal degen.

Jýsipbek QORGhASBEK: Bizding ghalymdar, jazushylarymyz aityp jýr ghoy,  sonshama jerdi jaulaghan, eshteneden qoryqpaytyn adam ózin jasyryp jerleuge qalay kelisim berip ketken dep. Jauy kelip qazyp tastamas ýshin ýstinen tabyn-tabyn jylqy aidap ótti deydi. Bar dýniyeni titiretip, atynyng túyaghy jetken jerdi týgel jaulaghan adam mýrdemdi ashyp kete me dep qoryqqan ba sonda?

Nәpil BÁZILHAN: Qaranyz, Kenesarynyng basy qayda? Hannyng basy qalay joghalyp ketti? Búl basynghandyq pa? Siz búny qalay týsinesiz, mysaly? Áruaghyn qorlatqysy kelmegen, qút-bereke, yrys bәri ketedi degen sóz. Negizi Shynghyshannyng mýrdesin izdeuge qazaqstandyq ghalymdar mindetti týrde atsalysuy kerek. Qarjyny ayamau kerek. Búl orta ghasyrymyzdyng tarihy, qazaq handyghynyng negizin salghan atalarymyz Joshy, Kerey, Jәnibek handardyng tarihy. Týrik-monghol tarihyn eki bólek qarastyrugha bolmaydy.

Jýsipbek QORGhASBEK: Endi Shynghyshandy han kótergen jer turaly aitayyqshy.

Nәpil BÁZILHAN: Han kótergen jer sol Orhonnyng boyynda. 1206 jyly kóteredi, ol dәstýr. Ol dәstýrdi Kýltegin de, Bilge qaghan da búzghan emes.

Jýsipbek QORGhASBEK: Al Shynghystaudaghy ne әngime?

Nәpil BÁZILHAN: Búl ghajap әngime. Zerttelmegen. Shynghyshan jylyna bir ret jinalys jasap túrghan. Bolmasa 3-4 aida ma eken, biz ony anyq aita almaymyz. Biraq qúryltay jasaghan jeri osy Shynghystau. Keyde anyzdar da kezdesedi. Barlyq ru-taypalargha tanba bólip bergen degen anyz bar. Enshilering osy dep.

Jýsipbek QORGhASBEK: Al oghan mongholdar qalay qaraydy?

Nәpil BÁZILHAN: Mongholdar qarsy qaramaydy.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynghyshandy Shynghystauda han kóterdi degen qúry anyz ba?

Nәpil BÁZILHAN: Dәleldenbegen anyz. Mysaly, Joshynyng ólgenin aqsaq qúlanmen baylanystyrady ghoy, sol siyaqty.

Jýsipbek QORGhASBEK: Shynghyshannyng dilin, dinin qazaqqa bir taban jaqyndattyq qoy. Al janaghy han kótergen jerine baylanysty sizding pikiriniz qanday, Zeke?

Zeynolla SÁNIK: Ashyghyn aitqanda, Shynghyshandy han kótergen ru-taypalardyng ishinde monghol taypalary joq. Negizinen týrki taypalar. Bir ereksheligi, han әuletin tastamaghan. Meyli ol naymanmenen 20 jyl soghyssyn, merkittermen soghyssa da, naymandardyng úrpaqtaryn ózine qoldaushy ghyp otyrghan. Keyin qytaydyng Yuani dәuirinde Qúbylay hannyng túsynda eng ýlken ghalymdary, eng ýlken aqyndary osy týrik taypalarynan shyqqan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Habardyng barysynda bayqap otyrsyzdar, Múhtar Maghauinge qalay jaqtasarymdy bilmey otyrmyn. Jazushy osy romanda baghana aityp ketkenimizdey, Shynghyshandy týrkige jatqyzady. Múhtar Maghauin ony qazaq degenge bәribir әkele jatqan siyaqty, meninshe. Osynday kitap shyghyp, osynday әngimeler aitylyp jatyr. Bizding tarihshylarymyz bir bólek, jazushylarymyz bir bólek ketedi múndayda. Tipti bir-birine qarsy shyghyp jatyr. Osynday jaghdayda monghol Shynghyshandy әu bastan iyemdenip qoydy. Túrghyzatyn eskertkishin túrghyzdy, jazatyn dýniyelerin jazdy degen siyaqty. Endi kelip qytay aralasyp jatyr. Qytay kóp bólimdi keremet kórkemfilimin týsirip, dýnie jýzine taratyp jiberdi. Osylay talasyp jýrgenimizde Shynghyshannyng bizge týk qatysy joq eken dep jýrmeymiz be erten? Qalay oilaysyzdar?

Nәpil BÁZILHAN: Onda biz keshigip jatyrmyz degen sóz. Kóshten qalmauymyz kerek. Shynghyshanmen bizding ata-babamyz birge jýrgen kósh. Biz odan qalyp qalyp otyrmyz. Tipti Shynghyshannyng kim ekenin bilmey dal-dúl bolyp otyrmyz. Búl bizding kóshten qalyp bara jatqanymyzdyng belgisi.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sizding sózinizden shyghady. Shynghyshan turaly dýnie jýzinde әsirese, Qytay men Mongholiyada jaryq kórgen bolmasa múraghatynda saqtalghan dýniyelerdi qazaq tilinde shyghara aldyq pa, audara aldyq pa?

Nәpil BÁZILHAN: Birazyn audaryp, shyghardyq qoy. Negizi búl túrghyda memlekettik baghdarlama jasauymyz kerek. Búny bolashaq úrpaq ta súraydy. Al mongholar dalasynda tarih tolyp jatyr. Ol jaqqa barsanyz an-tang bolyp qaytasyz. Kenty tauyna baryp, qaytyp kelinizshi, sizding kózqarasynyz 180 gradusqa ózgeredi.

Jýsipbek QORGhASBEK: Bәrekeldi! Mynau býkil qazaq jazushylary men tarihshylaryna aitatyn sóz eken. Bizding әngimemiz ayaqtalugha jaqyn qaldy. Biraq Shynghyshan taqyryby búl habarmen ayaqtalmaydy. Kelesi taqyrybymyz, taghy da - Shynghyshan! Ol jerde kóteriletin mәsele Shynghyshannyng tarihtaghy róli. Shynghyshan qanday adam degenge jauap izdeymiz. Kelesi súhbatqa basqa adamdar qatysady, biraq. Múhtar Shahanov ta bar, mәselen. Sol kelesi taqyryptyng basyn, osy býgingi súhbatymyzdy sizder bastap bersenizder jaqsy bolar edi. Shynghys han qanday túlgha?

Zeynolla SÁNIK: әl-Ásirding sózin oqyp bereyin: «Shynghyshan alghyr, aqyldy, sheshimdi sayasatker, úiymdastyrushy edi. Ol ejelgi Shyng (qytay), arab zandaryn audartyp, óz qauymyna layyq keletin Yasa yaghny Yasak degen zang jazdy. Sol zang boyynsha әrbir din, әrbir qauym qúrmetti sanaldy. Sol sebepti ol qúrghan memlekette, eng iri imperiyada jasaytyn sýnitter men sheytter, buddister men yahudiyler, hristian men týrikter, armiyandar bir әke, bir shesheden tughanday tatu-tәtti ómir keshti», - depti. Shynghyshannan tórt jyl keyin ólgen adamnyng sózi. Osy adamnan artyltyp, Shynghyshangha bagha bere almaspyz dep oilaymyn.

Jýsipbek QORGhASBEK: Al, Nәke, Sizding Shynghyshan túlghasyna qatysty pikiriniz qanday?

Nәpil BÁZILHAN: Shynghyshan kóshpeliler tarihyndaghy,  bizding ata-babalarymyz ishindegi biregey darasy da, fenomeni de, eng batyr, onyng ishinde adal adam. Shynghyshannyng imperiyasynday adal memleket dýnie jýzinde bolghan emes. Búl osymen ghajap, qaytalanbaytyn dýniye. Shynghys imperiyasynan ýirenetin zandylyqtar óte kóp. Adaldyyghynda shek joq. Ony әsire shegelep aitu kerek.

Zeynolla SÁNIK: Bir aqyl-ósiyeti bar eken Shynghyshannyn. Óz týtinin jaqsy basqarghan adam, on týtindi jaqsy basqara alady depti. On týtindi basqara alghan adam, jýz týtindi basqara alady depti. Jýz týtindi basqara alghan adam, myng týtindi basqarady. Myng týtindi basqara alghan adam, bir memleketti basqara alady depti.

Jýsipbek QORGhASBEK: Jaqsy әngime aityldy. Biraq Shynghyshangha talasy bar ghalymdar men jazushylar basqasy basqa, qazaqtyng arasynda jetip artylady. Ángimelerinizdi ary qaray sәtimen jalghaydy dep ýmittenemin.

Gazettik núsqasyn jasaghan Baljan MÚRATQYZY

«Halyq sózi» gazeti