VI

Kýlәn ekeuimiz Asylqannyng ýiine qaray qoltyqtasa jyljydyq. Kýn de jyljyp batyp barady. Kóz baqtyrmaytyn keremetti núryn jasyrghysy kelgendey solghynsyp, tómen qarap barady. Kýlәsh ta dәl osynday rayda siyaqty. Aq didarly top-tolyq dóngelek jýzin tómen salyp, jas jigit qoltyghyndaghy jasamaly әieldey salmaqpen solghyn kóringisi keledi. Sóitse de qazirgi myna jayly kóktem keshindey kónildiligin busanyp albyrap kele jatqan ashyq mandayynan, jyp-jyly qarasynan bayqaymyn. Aq koftasyn kere jarasqan omyrauly tolyq denesining qyzuy aiqasqan bileginen maghan ótip, ishinen týlep, ishinen kóktep kele jatqany da sezildi. Búl jayyn ózi sóiledi bir shaqta.

- Býgin seni kórip, Núriyashym tirilgendey sezimge keldim, Bighash, jenildep qaldym. Ol tuyspasa da menimen egiz tughanday, menen 3-4  jas kishi bolsa da qúrdastay, naghyz dos edi ghoy!.. Sen alghash kóriskennen búryn-aq... biletin shygharsyn, men әldeqashan qalyndyq bolyp ketkem. Keriskedey... kekse edim. Tek Núriyashpen birge jýrgende ghana sonymen layyqtasyp, jana óspirim qyz bolghym keletin...

VI

Kýlәn ekeuimiz Asylqannyng ýiine qaray qoltyqtasa jyljydyq. Kýn de jyljyp batyp barady. Kóz baqtyrmaytyn keremetti núryn jasyrghysy kelgendey solghynsyp, tómen qarap barady. Kýlәsh ta dәl osynday rayda siyaqty. Aq didarly top-tolyq dóngelek jýzin tómen salyp, jas jigit qoltyghyndaghy jasamaly әieldey salmaqpen solghyn kóringisi keledi. Sóitse de qazirgi myna jayly kóktem keshindey kónildiligin busanyp albyrap kele jatqan ashyq mandayynan, jyp-jyly qarasynan bayqaymyn. Aq koftasyn kere jarasqan omyrauly tolyq denesining qyzuy aiqasqan bileginen maghan ótip, ishinen týlep, ishinen kóktep kele jatqany da sezildi. Búl jayyn ózi sóiledi bir shaqta.

- Býgin seni kórip, Núriyashym tirilgendey sezimge keldim, Bighash, jenildep qaldym. Ol tuyspasa da menimen egiz tughanday, menen 3-4  jas kishi bolsa da qúrdastay, naghyz dos edi ghoy!.. Sen alghash kóriskennen búryn-aq... biletin shygharsyn, men әldeqashan qalyndyq bolyp ketkem. Keriskedey... kekse edim. Tek Núriyashpen birge jýrgende ghana sonymen layyqtasyp, jana óspirim qyz bolghym keletin...

- Sen sәby kezinnen qayghy kórip, qamkónil bolyp óstin. Adamdy qartaytatyn da, jasartatyn da kónil. Sol kezde ózine ózindi «kekse» sezdirgen sol qamkónildigin, kónil jýdeuliging bolsa kerek. Onyng esesine aqylyng erte toldy. Adamdy aqyldy etetin arman men qam ghoy, -dep jiberip, sózimning sonyn tiya qoydym. Taghy da aghytylugha ynghaylanghan ystyq sezimimdi tighanym edi búl. Óitetinim, Kýlәnnin, ózin kekse әiel, kәri etip bayandap kele jatqany ózinen meni suytudyng sózi. Ózinen mening kónilimdi býtindey tiidyn, zor aqyl men ahlaqtyng sózi. Sol aqylgha óz sezimin de kóndirip, óz kónilin de shekteu ýshin sóilep kele jatqany. Eger, men tútansam, ol óz erkinen tys lap ete týsetindigin sezip, saqtanyp ta, saqtandyryp kele jatqany. Al, men Maqpaldan bir jauap alyp, odan ýmitim ýzilmey, múnyng әreng jasyrynyp túrghan nәzik jýregin qytyqtaghym kelmedi.

- Aqylbaydyng mert bolghanyn sol 45-shi jyldyng sonynda estigenmin! -dep Kýlәn, endi mýlde qartayghan adamsha qatty kýrsindi. - Arman-ýmitim de sonymen birge óshkendey, sodan beri bir jadyrap kýlmeppin.

- Arman degen búghynyng mýiizindey salalanyp, birining ýstine biri ónip túrady ghoy. Adam tirshiligi arman-ýmitten adalanbaudy shart etedi. Ol óshse ómiring de óshedi. Mýbәda ómiring óshpey qalsa, adamgershilik qasiyeting óshedi. Adamgershilik qasiyet degenimiz - ómir talqysyna (jauyna) qarsy jauap qaytara jasau. Yaghny jauyng qor eteyin dese, men senen zor óteyin dep kýresu. Ol qysqanda qabysudyng ornyna kerney týsu. Adamgershilikting eng negizgi qasiyeti osy dep týsinemin. Búl qasiyet sende búryn jeterlik bolatyn. Berdiqúl seni zorlap qorlaghanda, óludi ghana oilaghanyna - u ishkenine narazylyq oilap qaldym.

- Sol qorlaghanyna moyyndap, nekeli әieli bolugha kónsem razy bolar ma edin? -dep jymidy Kýlәn.

- Qarsy shara qoldanbay, u iship óle salmaq bolghanyng kýreskerlik emes degenim. Tym bolmasa, talay azamattyng týbine jetken sol qandy qoldyng aram qanyn ghana tógip óluding amalyn qoldansang edi!

- Ózime ókpeleytin dәrmensizdigim sol! Men ýshin tóleytin qalyng maly retinde Súnshilangha tuystarymnyng bastaryn kesip әkep berip, ózimdi әieldengenine ólimmen jauap berudi ghana oilappyn!

«Bireudi óltiruge jýrek quaty jetpeytin adamnyng múnday úigharymgha kelui de shegine jetkendigi-au!» -dep ishimnen sóilegendey kýbirledim de, sózdi basqa taqyrypqa audardym.

- Jә, Berdiqúl senimen sol «qútty» toyyn ótkizgen song «iygilikti» qyzmetine qayta ketti. Sonan song ne istepti?

- Ony da osy jaqynda tergeushisinen estidim. 49-shy jyldyng 2-shi aiynda ketken. Búl, Júngo tónkerisining kýsheyip, gomindang ýkimetining qúlaytyndyghy aiqyndalyp qalghan shaq. Ospan ózining negizgi serikterin jiystyryp, gomindannan irgesin bóle bastapty da, Berdiqúlgha shart qoyypty: «sen shyraghym bizben birge bolghyng kelse kýbir-sybyryndy qoyyp, kelgen jerine qayt!» -depti. Berdiqúl sol jerde qúran ústap, qasam beripti de, jynsa basqarmasyna jazatyn mәlimetterin batyrynyng óz aitqany boyynsha ghana jazyp túrugha kelisim alypty.

- Gomindangha adam ústap berudi qoyyp pa?

- Ospannyng bekitui boyynsha hanzudan kómenes dep ústap, ýsh-tórt ret aidatyp aparghan eken. Olaryn jynsa oryndary qamamay qoya  beripti! -dep Kýlәn kýlip jiberdi. - On shaqty tútqynnan enbegi solay esh bolghan son, adam ústauyn Berdiqúl da qoyypty.

- Ol gomindang týrmelerin ýrey jútqan kez ghoy! -dep tolyqtadym men. - Búl shaqta Súnshilan qanqúmar joq. Shinjandaghy bas qolbasshylyqqa Tausiuy qalghan.         Jankayshy ony da shaqyryp, jýz myng sarayaghymen ózin qorghatpaq bolghan. Demek, «generalsimosynyn» ózin de ýrey jútyp qoyghan kez. Tausiuy ol búiryghyna: «biz ketsek, qalghan myna jeti aimaq ýsh aimaqqa qosylyp ketedi!» dep baqyrypty, ha-ha-ha-ha-ha... Ýlken bastyghy «qosylsa qosyla bersin, qayt!» dese, «birigip alyp, Júngodan bólinip ketedi!» dep baqyrypty.

Qarqyldap kýlgenimdi qyzyqtaghanday kýlimsirep, baghdarlay qarap qalghan Kýlәn men qaraghanda kózin lyp qaghyp, tómen týsire sóiledi.

- Degenmen ózi qiyn eken, basym ketse de uysymdaghy asym ketpesin degeni ghoy!...

- Búdan basqa lajy da joq edi. Joldan talay soqqy jeuge shydap Kuliyge qaytqanymen de, osy jýz mynmen Jankayshynyng qu basyn qorghap, jeniske jete almaytyndyghy aiqyn bolatyn. Onan da Júngo kompartiyasyna osy Ýrimjide tynysh qana tize býgip, uysyndaghy osy asynyng abyroymen óz basyna saugha tileui tiyimdi ghoy. Osynysy abyroy boldy ózine!... al, ústaghandaryn týrme qabyldamaytyn bolghan son, Berdiqúl ne kәsip istepti?

- Onyng kәsibi: otyrghannyng artynan qydiyp mәnpaghat taba almaghanda, jýrgenning sonynan sýmendeu ghoy! -dep týiilgen Kýlәn óshtikpen aitqan búl surettemesin óreskeldeu sezingendey qyzghysh tarta jalghastyrdy sózin. - Ospangha iyisshildigimen jaghyp, sonyng mal tabary bolyp shapqynshylyq istep jýrgen eken. Ózining gomindanynyng Qúmyl mel Ýrimji arasyndaghy tasymal avtomobilderin tonaydyda bayaghy. -dep Kýlәn endi syqylyqtap kýldi. Árqay sózinen sheshendik bayqap men tanyrqadym. Jýzine ózinshe men de qarap qalyppyn. Onymdy seze qoyghan Kýlәn tómen qarap jalghastyrdy sózin. - Toghyzynshy ay ishinde Amerika elshisi Makynandy halyqazattyq armiya qorshauynan qútqaryp jiberu mindeti týskende, Ospan birneshe myqtysyna sol iyisshildi qosyp júmsapty. Olar Makynandy Barkólge, odan qaraqshynyng tóte joldarymen Shinhay-Tebet shekarasyna jetkizip salypty. Ol qaytqan kezde gomindang ofiyserlerining qaruy týgil belindegi qayystary da júlynyp bolghan eken. Qaru tapsyrmay otyrghan Jemsarydaghy Ospan ghana siyaqty. Zakariya men Qaduannan basqa qashugha tiyisti qazaqtardyng barlyghy sonyng ýiinde bas qosqanyna ýsh kýn bolghanda jetipti Berdiqúl. Shonjarlardyng ne qaulygha kelgendikterin bilmepti. Tek taraytyn shaqtaghy bir-birine aitqan qoshtasu sózderinen ghana ózdi-óz betterimen ontýstikke qaray bosatyndyqtaryn sezipti. Ospan olardyng jayyn keyinirek túspaldap qana aityp, ketu-ketpeu mәselesin Berdiqúldyng óz erkine salypty.

- Ne depti?

- «Balapan basyna, túrymtay túsyna» ketip jatyr, Berdiqúl. Qalamyn deseng jer mine, ketemin desen, osylardyng birine qosyp jiberemin. Al, birge kórmek bolsan, men mine, qaytpeksin?» depti.

- Sizding sonynyzdamyn, batyr. Qalay bastaytyndyghynyzdy ghana úqsam bolghany, soghan qarap dayyndyq kóreyin!

- Mening endi qonarymdy say, kósherimdi jel biledi. Aldymen ózing baryp kelgen jaqtaghy bir iyenge jýk salyp, ergen elimdi sol jaqqa qonystandyra túrmaqpyn. Al, ózim qalyp, aspannyng rayyn, kómenesterding qabaghyn baghamyn. Maghan tiyispeytin bolyp senimdi kelisimge kelse, auyldardy qaytaryp әkelemin. Altaydy tastap ketkim kelmeydi!

- Húp! -depti Berdiqúl búl aqylgha. - Men sol kóshterinizben birge bolayyn. Kórip kelgen jolym ghoy, búl jerden paydam tiyer! Qazirshe әkete túratynym, jana alghan әielim men bir inim ghana!...

- Berdiqúl qolgha alynar kezinde osy maqsatpen kelipti maghan! -dep Kýlәn múrnyn bir shýiirip qaldy. - Qalay kelgenin bilmey qalyppyz. Eki kilem men bir móshek búl әkelip, sheshemning kravatynyng bas jaghyna qoya saldy da, әrqaysymyzgha әkelgen asyl kiyimderi men altyn alqa, syrgha jýzikterin týp ýidegi ýstelge әkelip jaydy. Men shesheme basymdy bir shayqay salyp, syrtqa shygha jónelip edim... saqshygha mәlimdemek edim. Berdiqúl auyz ýide quyp jetip, qarqyldap kýlgen boldy da, týp ýige bilegimnen sýirep apardy. «Saqshygha barmaqsyng ghoy, aqiqatqa qaytu ýshin jana ýkimetke bizding ne әkelgenimizdi tynda aldymen!» -dep sóiley jóneldi. Esim shyghyp, qaltyrap ketippin. - «Bes keruen! Ospannyng sherdimany da bar! Tebetke qashyp bara jatqan gomindang - ofiyserlerin ústadyq!» degen key sózderi ghana kiripti qúlaghyma. Sóiley jýrip, alqa-jýzikterin mening iluli túrghan qol sumkama saldy. «Ospannyng qyz-kelinderi endigi Shýimoguge jetken shyghar. Qazir kónkemen sonda baryp, qonaq ýige alyp kelemiz... sen de barasyn, dayyndal!» -degende esik-tereze qatar qaghyldy. Jalt-júlt qarap zyta jónelgen bandyny qarapayym kiyimdi tórt jigit, biz shyqqansha baylap bolypty. Jan myltyghy men qanjaryn óz boyynan tintip tauyp, aiday jóneldi. Ýide qalghan nәrselerin ústaushylardyng núsqauy boyynsha biz tizimdep aparyp, halyq saqshy mekemesine ótkizdik. Bir jarym jyl boldy. әli tergeude deydi. Qayda jatqanyn da bilmeppin. -dep toqtatty Kýlәn әngimesin.

- Mәselesin Ospangha bettestirip anyqtap alyp atpaq shyghar! -dep kýrsine salyppyn. Kýlәn jalt qarap saqylday kýldi búl kýrsinisime.

- Nemene, «jezdendi» qimay kelemisin?

- «Naq sýierindi» sen qisan, men qiyamyn ghoy!

Asylqannyng ýiine ekeuimiz jarqyldap kýle kirippiz. Bizden basqa shaqyrghan qonaqtary jiyla qoymapty.

- Kýlkilering qútty bolsyn! -dep jymiya qarsy aldy Asylqan. -Bәse, ekeuing «birge azat bolatyn» jóndering bar edi!...

- Búlay qaljyndama, Aseke! -dep Kýlәn qyzara kýbirlep óte shyqty da, qayta qayrylyp sybyrlay sóiledi. - Bighashtyng menen jasy da, joly da kishi, úyat bolady!

Jas shamamyzdy tolyq biletin Asylqannyng epti qaljyny ezuinen býlkildey berdi sonda da. Keng stoldyng tórine ekeuimizdi qatar otyrghyzdy da kýtushi әielderge sezdirmey órmekshishe torlap qosaqtay týsti. Búl qaljynnan Asylqandy búru ýshin men Kýlәnnan joldaghy әngimening jalghasyn - Ospannyng qolgha qalay týskenin súradym.

- Ony Asekeng tolyq biledi, Aseke, siz sóilep bershi! -dep Kýlәn Asylqannan jymiya ótindi. Múnday otyrysta onyng sayasy mәsele aralasqan sózge baspaytyndyghyn Kýlәn bilip jymighan eken:

- Ospan jayynan onshalyq habarym joq! -dey týregelip, esikke bettegenine Kýlәn saqyldap kýlip jiberdi.

- Bәse, kýletin jerde kýledi-aq ekensin-au! -degen Asylqannyng sózinen moyyghanday qyzghysh tarta qalghan Kýlәn, әngimeni tez bastap әketti:

Ospan sol aitqany boyynsha «aspannyng rayyn, kómenesterding qabaghyn baghyp» jatsa kerek. Shapqynshylyq jóninen jaman at shyghara qoymapty. Saylauyt azamattaryna layyq mal-basyn shaghyndap qana qaldyrghan aulymen qúbynyng iyen qúmyn typ-tynysh qystapty. Qúmnan jazgha salym qayta kóship shyghyp, Jemsary dalasynyng shetine kóktepti. Qarularyn keng yshqyr men mol etekterinen shygharmaghan kýii, endi Boghdanyng qiysyna baryp jaylamaq eken. Onyng qabaghyn da qalt jibermey baghyp otyrghan jana ýkimet elshini osy mezgilde salypty.

- Ózining senimdi qyzyl qazaqtarynan ghana emes, aghynan da, sarysynan da, qarasynan da, alasynan da, tipti alasasynan da jiberipti, -dep Kýlәn Asylqangha taghy da jymiya qrap sóiledi. Ospannyn, shashty qazaqtar ishindegi auzy dualysy dep eng senetin Zakariyasy da bar. Ýkimet ony tipti osy elshiler gruppasynyng bastyghy etip taghayyndap jiberipti....

- Ýkimetting Zakariyany kóriniste elshi etip jiberudegi maqsaty dúrys, -dep sózge Asylqan endi kirisip, tolyqtau aitty. - Ol Ospangha búrynnan syrlas-niyettes adam ghoy. «Salmaq salyp, qúral tapsyrugha qaytseng de kóndiresin!» dep myqtap tapsyryp jibergen. Zakariyanyng óz iydeyasyn da ólsheytin tarazy osy bolatyn. Osy arqyly synap krmek edi!

- Aseke ózing de sol elshilerding biri eding ghoy, qalghanyn sen sóileshi! - dep Kýlәn taghy ótindi de, taghy da kýlip jiberdi. Búl jatbatardyng janaghy «qarasy da, alasy da, tipti alasasy da bar» degenning biri osy Asylqan alasa ekendigin endi týsinip men de kýldim.

- Men qaydaghy elshi, oiyn qoigha baryp, qatyndarymen qaljyndasyp qana qaytqanmyn, bilmeymin! -dep Asylqan taghy týregelgende qatarlasa kýldik.

- Kórgenin kórmegendey, kórmegenin kórgendey syldyratuyn qarashy, әy aqyndarym-ay! -dep Kýlәn eseley kýlgende men de eselep jiberippin.

- IYe, iye, osy kýlkilering jarasty. Qosaqtarynmen qosa agharyndar! -dep Asylqan ezuin taghy da býlkildete shyqty esikten. Ekeuimiz bir-birimizge qarasyp jiberip túqyrdyq. Otty kózderimizding jarq-júrq etip bir sәt toghysa ketuinen qysyldyq taghy da. Osy qarasymyzben-aq ekeuimiz bir-birimizge alan-ashyqqa tyrjalanash shygha kelgendey kórinippiz. Jalt berip әngime shytyrmanyna qayta kire jóneldik. Úyattan qútylugha asyqqanymyzdan súrauda tez qoyylyp, jauap ta tez qaytaryldy.

- Sóitip... jana ýkimet Ospanmen ne jóninde sóilesudi tapsyrypty elshilerge? -dep men súraq qoydym da.

- Ospangha jana ýkimet sayasatyn týsindirudi tapsyrypty! -dep Kýlәn ile qayyrdy jauabyn. - Shyng Shysay men gomindangha qarsy kýresken búrynghy batyrlyghy ýshin keshirim etemiz. Basy týgil malyna da tiyispeymiz, Júngo kompartiyasyna senip, qúraldaryn tapsyrsa bolghany! - depti. Partiyamyzdyng sayasatynda aqiqatqa óz erkimen qaytushygha әrqanday keri tónkeristik qylmys bolsa da jaza qoldanylmaytynyn tolyq týsindirudi tapsyrypty. Zakariya ýkimetting osy ýndeuin dәlme-dәl aityp jetkizipti de, basqa elshiler úzaq-úzaq sóilep nasihattapty.

- Oghan Ospan ne depti?

- Ospan búl sózden kýmәndanatyndyghyn aitypty. «Shyng Shysay da men halyq ýkimetimin dep kelip, osylay kenshilik degen sózimen bizdi talay aldap edi. Yrysqan, Esimqan marhúmdar otty oqtan emes, dәl osy tәtti tilden ólgen bolatyn. Múnday keshirim deytinnen auzym talay kýigen jan iyesimin, shyraqtarym. Al, búl ýkimetterinning keshirim etetini ras bolsa, «qúral tapsyr» deytin suyq sózdi aitpasyn, ang aulaytyn osy bir-bir kóseuimizben jýrip-aq ýkimetting momyn búqarasy bolmaqpyz. Osy sәlemimdi aityp baryndar!» depti.

- Elshiler Ospannyng osy sәlemimen ghana qaytyp pa?

- Joq, -dep maghan kóz qiyghymen bir qarap qoyghan Kýlәn, qayta tómen qarap alyp jalghastyrdy sózin. - Elshiler jana ýkimetting sayasatyn taghy dәriptep, qoghamnyn, tónkeristing qazirgi auqymyn aiqynday týsindiripti. Halyqtyng an-sanasy әli týgel ashylyp bolmaghan shaq qoy búl, Amerika jiyangerligi men gomindannyng azghyruyna senetin adamdar әli de joq emes qoy. Múnday shaqta búqaranyng qolynda soghys qúraly saqtalmauy qajettigin aitypty. Partiyagha senetin adam dәl qazirgi shaqta qaru ústap otyrmaydy. Eger qarsylasu niyetiniz bolmasa, qús atar shiytilerinizdi de tapsyryp beruiniz shart!» -depti elshiler. Ospan túnjyrap oilanyp otyryp qalypty da, Zakariyagha qarapty: «al Zakariya, shashyndy esepke almaghanda qazaqtyq qanyn, músylmandyq imanyng bar azamat eding ghoy, sen sóileshi» depti...

Ángimeni qayta kelip tyndap otyrghan Asylqan Kýlәnning sózin osy kezende short bóldi:

- Toqtay túr Kýlәsh, qatelespe! Ospannyng búl sózi Zakariyanyng qaraniyeti әshkerelenetin jerde aitylghan. Tittey búzyp aitsan-aq qatelesesin!. Qazir tergelip jatqan Zakariyany aqtap qoyasyn... Ospan búl súrauyn Zakariyany onasha shygharyp alyp súraghan.

- Qaydan bileyin qayda súraghanyn, -dep Kýlәn taghy da syqylyqtap kýlip jiberdi. - Áyteuir Ospannyng osylay súraghany ras qoy? Basyng ketpes, ózing sóileshi, Aseke!

- Osylay súraghany ras, biraq orny basqa... elshiler әlgindey talpty qoyyp qysaghanda Ospan qaraqshy jauapsyz túnjyrap, syrtqa shyghyp ketken. Ýiining syrt jaghyna onasha baryp otyryp alyp shaqyrtqan Zakariyany. Al, sózinning basqasy dúp-dúrys, sóiley ber!

- Shaqyrtyp alyp ne aitypty, menen tolyq biletin, qatynasqan әngimeng bolghan song sóiley bersenshi, әngimeleushi men-aq bolayyn!

- Ángimeleuge kelgende sen qyzdyng menen artyq jering bar, әrkimning sózin ózinshe sóilep alady ekensin, sóiley ber, sóiley ber!

- Qorqaq qana janynyng qulyghyn qarashy! -dep Kýlәn endi saqyldap kýlip jibergende men de saqyldap kýlip alyp, qalghanyn Asylqannyng ózi әngimelep beruin ótinip edim. Qorqaq ataluynan qorlanghany ma, iyә, mening ótinishimnen zorlanghany ma Asylqannyng ózi әngimeleuge kiristi:

- Elshilerding talaby janaghy aitylghanday ýzildi-kesildi boldy. Ospannyng qúral tapsyruyn tynyshtaludyng jalghyz-aq sharty etip qoydy. Ospan túnjyrap syrtqa shyghyp ketti de ýy syrtynan Zakariyany shaqyrtyp alyp, onasha sóilesti. Sonda nedep sóileskenin qazir tergeudegi Ospannyng óz jauabynan estidik: «E, Zakariya qazaqtyq qanyn, músylmandyq imanyng bar azamat edin, shynyn aitar dep senip shaqyryp otyrmyn. Sen aldap óltirtsen, mening qanym ózine alal as bola qoymaytynyn týsinesin, maghan aitshy osy onashada. Eger qúral tapsyryp, qol kótersem, meni, mening sonymnan ergen myna azmattarymdy týbinde osy ýkimetting jazalamaytyndyghyna senim bere alamysyn?» dep súrapty. - Múny Ospannyng ózi aitqanday senip súrap otyr ghoy. Eger sonda Zakariya aqymaq «tiyispeytindigine kózim jetedi» dep senim bere salsa, búl qaraqshynyng qaru tastap baghynghysy kelip otyrghan kezi ghoy. Osyny aitqanda Zakshynnyng óz basyna da ýlken abyroy bolar edi. Zor qabiletine layyq joghary dәrejeli qyzmetke de ornalasar edi ghoy, netken aljasqandyq!..

- Endi ne depti, aitsanshy Aseke-au tezirek! -dep kýlip edim.

- Tosa túr Zakariyasyna jany ashyghannan esin jiya almay qaldy! -dep Kýlәn ilmeley kýldi. Ózining denesindey júp-juan domalaq basyn sipap otyryp qalghan Asylqan selik ete týskendey boldy búl «qylmysynan»:

- Joq, qaydaghy «janashu», azghyndyghyna yzang keledi!... «Kózim jetpeydi» depti!

- Búl «azghynynyzdyn» tym bolmasa óz jauabyn aitsanshy! -dep syqylyqtapty Kýlәn.

- Osylardyng sózin ózin-aq sóiley bershi Kýlәsh, tolyq bilmeymin!

- «Azghynnyn» sózin «azghyn-aq» sóilesin dep búiyrghanyng ghoy! -dep Kýlәn taghy da kýlip jiberip sóiledi. - Al, ne bop ketsem de sóileyin. Zakariya oghan: qaru tastap sendirip baghynsanyz, dәl qazirgi jaghdayda jazalamaytyndyghyna kózim jetedi! Al, týpkilikting týbindegi iske kózim jetpeydi. Jazalaydy, iyә, jazalamaydy dep keleshektegi is turaly kesim aita almaymyn!» depti. Osy sózimen kýrsine týregelgen Zakshindi Ospan qolynan tartyp qayta otyrghyzyp súrapty:

- «Jaqsylyq isteseng jete iste» deydi ghoy Zakshy, qanday sebepten «kózing jetpeydi», endi sony aita ket! -depti.

«Búl saualgha óziniz de jauap bere alasyz, batyr. Siz óziniz baysyz da, biysiz de... azghantay auylynyzgha padsha atalyp ta kórdiniz ghoy, sosializm qaghidasy ondaylargha qarsy jazylghan ghoy, al, bizding myna Júngo sosializmi keleshekte sizge, sizdeylerge ne aitatyndyghy maghan qaranghy. Kózim jetpeytin sebebi sol. Men ne kórsem de osy Ýrimjiden qozghalmaytyn adammyn, sizben myna elshilerding kóz aldynda onasha sóilesip otyra bereyin, qaytseniz de óziniz biliniz! Olay isteme, búlay iste dep jauapkershilik kótere almaymyn!» - Zakariya Ospannyng jeke kenesinen osy jauappen әreng qútylypty.

- Al, Aseke, -dep Kýlәn syq ete týsti de kýlkiden zorlanyp tiyla sóiledi. - Sóileuden qoryqqan sózinizdi sóilep, qútqardym ghoy, qalghanyn óziniz әngimeley beriniz endi!

- Qatelesetin jerinnen endi ózing de óttin, Kýlәsh, -dep Asylqan tórt ayaqtay týregeldi de keseldi sózin ezuinen taghy býlkildete bettedi esikke. - Búl әngimeden endi qatelesetin jering qalmady ghoy. Jalghyz-aq Ospandy «batyr» dep, Zakyshyndy «aqyl» dep qoymay eptey berseng bolghany!... Áyteuir osynday tәtti shaghynda qatelespey, mynaday tatymdy kýieuge tiyip alghanyng jaqsy, men osyny ghana bilemin!

- Qoyynyzshy osy sózdi! -dep qyzghysh tartqan Kýlәn, Asylqan shyghyp ketken song tómen qarap kýbirledi.

- Onday... shaghym qayda ketti, men qayda qaldym!... Bighash, sen basqalardyng múnday jel sózimen, múnday qiyaldan saqtan! Baghanaghy sózimdi esinnen shygharma! Qazir osynda kelip qalar. Núriyashtan qalghan qasiretindi joya alatyn Kәmalat, aqyldy qyz. Men kepildik ete alamyn!

«Basqa kamalattyng endi keregi joq. Maghan tiri Núriyashymnan qalsam, anyq týsinisken naghyz «kamalatym» qajet shyghar!» degen oy jýregime taghy da ýirile qaldy. Jauabymdy kýlkimen jaymalay saldym.

- Shaghym ketti demeseng bolghany, saqtan degeninnen saqtana otyrayyn da, kór degenindi kóre otyrayyn!... Endi әlgi әngimenning jalghasyn aitshy! -dep «qiyaldan» serpile qaradym sonan son. Ospan Zakariyanyng sol kamalatty jauabynan song ne istedi?

Ózining «kamalatty» degen sózin Zakariyanyng osy jauabyna qoldanghanyma bas iyzey jymighan Kýlәn da serpilip, irkilissiz jalghastyrdy әngimesin.

- Ospan elshiler otyrghan qonaq ýiine, sol túnjyraghan qalpynda qayta kiripti. «Al, meymandarym» -dep tik túrghan qalpynda jauap beripti. - «Mening janaghy jauabym esterinde shyghar, sol jauabym, dәl jauap. Jana ýkimettering mening sheksiz kóp qylmysymdy keshiretinin aitqanyna kóp rahymet! Shyn keshirudi oilaghan bolsa, mening tam-qúmdaghan kýn kórgish qarularymdy tapsyryp bermeytindigime de keshirim jariyalasyn! Keyingi uaqytta shyndap raqaylasa alatyndyghyma kózim jetkende ózim-aq týiege tendep aparyp bere salarmyn! Al, búl tilegimdi qabyldaghysy kelse osy aldymyzdaghy eki-ýsh kýnnen qaldyrmay, maghan myna Zakariyany qayta jiberip habarlasyn. Men de adam jiberip toqtamdaspaqpyn. Osy sózimdi ózgertpey jetkizinizder! Top bolyp elep-eskerip kelgendikterinizge rahymet, qaytularynyzgha rúqsat!» dep shyghyp jýre beripti. -dep Kýlәn syrttan estilgen dabyrdy tyndap otyryp qaldy.

- Sonan son? -dep jalghastyra ber degendey súradym.

- Sonan son... ózing týrleninkirep, shashyndy jóndep tarap alsanshy kýieujan!... Endi alshaymay, әdeppen otyr mening qasymda! Bizding qyz sekemshil, sezimtal qyz. Al, men әngimemdi bitirip tynayyn. Sonan song Ospannyng aitqany eki-ýsh kýn ishinde eshkim kelmegen eken. «Kómenes partiya ekeni ras bolsa, búl ýnsizdigi, mening manayymdy endi bir-aq qorshap bolyp keluge dayyndalyp jatqany!» degen kýdikpen kóshe jónelipti. Iz jasyru ýshin taumen jotalap ta, bókterlep te, tynbay kóshipti. Barkólding bir qiysyna kólikterin tynyqtyru ýshin ayal etip, ózderi tynyqpay-aq, mal taba ketudin, artynyp-tartynyp azyq-týlik taba ketuding jortuylyna qayta attanypty. Jol tosyp, beket tonapty. Jýrginshilerdi zar qaqsatypty. Sonynan qughynshy baryn sezisimen iyenge tartyp, joghalyp beripti sóitip. Osy jazghytúrym Shynhay shekarasyndaghy jap-jazyq daladan ústalypty ghoy.

- Talaydy kórgen saq qaraqshy, jap-jazyq daladan qalay ústalghan!... Atysamyn dep qorshalyp qalyp ústalyp pa?

- Jóndelip atysugha da múrsasy kelmepti!... Ony quyp daghdylanghan últtyq armiyadan jol bastaushy bolghan song ondaygha tózimdi qalyng jepanjýn qoya ma... iyende kók múz bolyp qatyp jatqan qaqtardyng ortasyna qonghan jalghyz ýiden ústalypty.... qalay eken, sol kýni ózining jauynger qyzynan basqa úldarynan eshqaysysy joq eken deydi. Iz óksheley bergen qalyng qughynshydan taray qashqan auyldaryn qorghaugha myqty azamattary bólinip-bólinip ketken siyaqty. Tangha jaqyn qatty úiqygha ketken Ospandy, qorshalyp qalghanyn tang atqanda bir-aq bilgen qyzy oyatypty. Sol kýni beldeude er-toqymdy jalghyz-aq at qalghan eken, ekeui mingese qashypty. Ókpe túsynan tóngen bir qughynshylar toby tayap qalghanda jaltyr múzdan aty tayyp jyghylyp, mingesken ekeui úshyp týsken eken. Ospannyng qolyndaghy mauzeri múz ýstinde nedәuir alystap úshypty! - Kýlәn kýrsine ayaqtastyrdy sózin. - Ospan ol «erkektigine» domalap jetkenshe ózine qughynshylar jetip, jabyla ketipti de, túrugha ýlgirtpey basyp baylap alypty!...

Kóz úyasyna irkilgen jasyn Kýlәn eleusiz ghana sipap tastap, kýlimsiregen beynemen auyr tynystady. Ospan batyrdyng qolgha týsui talay jasyryn talqydan, talay ókinish pen kýrsinisten ótken ghoy. Búl oqighany osy ret әngimeleushi әiel dosymnyng til oramynyng epshildigine qyzygha qarap qalyppyn. Ózi qanday shynshyl, qanday әdil, óz jýregine shygharghan ýkimin eskershi! Nysapsyz Áliyalar bir prosentin ýirenseshi osynyn! Ghaziz basy qara batpaqqa qanshalyq malynsa da, býii taghdyr qanshalyq shyrmap, qanshalyq qyrsyqqa shalynsa da, qatal qara jauyzdyq qanshalyq masqaralap, jiger-quatyn qanshalyq tonasa da moyymaghan-moyyndamaghan qanday erik!... Ózin-ózi óltiruge mәjbýrlese de, talay uaqyt ólim tabaldyryghynda jatsa da, qoghamdyq bolmysqa kóz júmbay qarap jatqanday netken zerektik! «Áleumet isine kókiregi jaryq, kózi ótkir, kónili tynysh, jýregi býtin eng biyik dәrejedegi bir әiel qarasa, osy jaraly-qaraly tútqyn súluday-aq qarar! Qúiynday ýirilgen qúbylystardy osynday-aq týsiner!» degen oimen esirkey-eljirey qarap qalyppyn Kýlәngha.

- Mine keldi! -dep kýbirlep, shyntaghymen týrtip qalghanda ghana oyanghandaymyn. Esik jaqqa jalt qaradym.

- «Sәlem!» - «Sәlemetpe?» - «Esensizbe?» -dep ózime tanys amandasushy eki jigit, eki kelinshekten song jymiyp, ernin jybyrlatqan súry qyz, sonan song kýlimdep kózin júmghan appaq «syrly» qyz, kýlkisin miyghyndaghy shúqyrshaghyna ghana iyirgen, qyzyl erindi shyrly qyz, qara kózdi, qayqy kirpik «múnly»qyz, appaq tisin jarqyratqan ayaly kózdi núrly qyz, oinaqylana qaraytyn kerme kókirek syndy qyzdar kirdi. Jýzderine qaray-qaray qol alystym. Meni Kýlәngha shyntaghymen týrtkizip oyatqany qaysysy ekenin anghara almadym. Sonda da, kórsetushiden eshqanday ishara bolmady. Áyteuir bәri de súlu siyaqty. Biraq, Maqpaldan qalyp, Áliyadan tonyp-jaurap kelgen maghan Kýlәnning ózinen basqasynan jylu tabylmaytynday.

Aldymen kirgen súry qyz Asylqannyng tanystyruy boyynsha emhananyng pelisheri eken de, qayqy kirpik múnly qyz, institut bitirip, jana shyqqan oqytushy eken. Basqa qyzdardyng әiel-qyz kiyimdi biri de joq. Al, týgelimen artiska. Kók beshpet-symmen kelipti bәri de. «Myna tyrsighandar - Mahanbenning symy ghoy, ә» degendey, Asylqangha qarap jymidym.

- Ol Asylqan aghannyng ózi ghoy, Bighash! -dep kýbirlep, Kýlәn qaljyndady. - Kók symnan qarap, ony da qyz eken dep qaldyng ba?

Qarqyldap-synghyrlap bәrimiz týgel kýldik. «Olpy-solpysy joq» túp-tútas, juan qara Asylqan búralyp-qylmiyp, qyz bola qalghanda ishek-silemiz qatqansha kýldik. Alghashqy tosyrqaudy búzyp, betimizdi ashqan osy kýlki boldy.

- Osynda Bighabil deytin oqymysty sylqym keldi dep edi. Janylmasam sol myrza siz shygharsyz deymin? -dep Asylqan qylmyndaghanda, mening de jasyryn әrtistigim qoza ketti:

- Tak toshno, súlu biykesh! Ansaghan sol oqymysty sylqymynyz men bolamyn! -dep, basymdy ondy-soldy oinaqtatyp jiberip, iyghyma sala iyilgenimde kýlki tipti ýdedi... bir-bir shyny shay ishkenshe-aq ýiirlesip, «auyl aralas, qoy qoralas» ymdas-jymdas bola ketippiz.

Mening keluimdi qúttyqtaghan búrynghy sabaqtas jigitter kezek-kezek tost sózin sóilep, stakan qaghystyrdy. Qaghystyrghanmen de auyzdaryna qabystyra almaghan «jaman qyzdar» Asylqannan aiyp tartyp jatty. Tóleytin aiyby әn men kýi, bolmaghanda is eken. Kóterilgen alghashqy eki tostan-aq qyzdardyng kóbi aiyptalyp, aldymyzdan bir-bir ótip edi. Ýzim vinosynan úrttap qana qútylyp otyrghan «әiel qyzdardan» aiypker bolyp, «qayqy kirpik múnly qyzdyn» aty shyqty bir kezekte. Ayta almaymyn degenine qaramay, shart retinde Ásetting «erkem-ayy» talap etildi. Úyandyghyna qarap, «qiyn әn qysty - au myna bayqústy» degendey tómen qarap alyp edim. Alghashynda tartynynqyrap, әnin tómen bastap alghan «múnlym», tamaghyn bir qyrynyp jiberip, eki eseley kótergende әnning ózin ýiirip-serpip aspangha úshyra jónelgendey sezildi. Dauysynda maghan tanys ta tәtti, asa saghynyshty bir saz barday. «Múnlymnyn» múny terennen túna móltildep jasauraghanday kórinetin túnyq qara kózinde ghana eken. Án salghanda túla boyynan shattyq tasy jónelgendey qúlpyrghanyna tandanyspen kóz toqtata qaradym. Múnymdy bir jalt etip qana bayqaghan Kýlәn, әnshining ózine qarap jymidy. Án toqtasymen kópshilikti bastap qolshapalaqtay aitty qúttyqtaularyn. Ózi dyrama teatrynyng birden-bir әnshisi atalyp jýrgen, ózi jýregin menen ynsap qúdiretimen ghana shektep otyrghan qúshtar Kýlәshting osy kóz tartar súludyng әnin kýnshildik kirbeninen mýlde pәk niyetimen qúttyqtaghanyn sezdim. Osy qyzgha bar aqyl-esimen barlyq tileulestik peyilmen sýiine, rahattana qarap otyrghan aq jýzine men anqiya qarap qalyppyn. «Kókireging ken, minezing jaysan, bilimdi aqsyn-au, Kýlәsh!» degendeymin.

- Bighabil, ei, -dedi Asylqan. - endi Kýlәshting әnin tyndaghyng kelip otyr ma?

- Ayypty bolmaghan adamgha әn saldyru, obal ghoy! -dep edim. Kýlәnning ózi ilip әketti.

- Bighabil mening «obalyma» emes, óz «obalyna» qarap otyr, aiypty bolmaghan adamgha әn saldyrmaytyn zang shygharyp, «qonaq kәdesinen» qútylyp ketpek! -dep kýldi de, әnshi qyzdy shaqyrdy. - Kel Aqiyash, ekeuimiz «auyldyng alty auyzyn» aityp bereyik te, kóreyik qútylghanyn!

Osy sózimen aramyzgha bir oryndyq әkelip qoya qoydy da, Aqiyany qolynan tartyp әkelip otyrghyza qoydy qasyma. Maghan aitqyzbaq «qonaq kәdesinin» syltauymen tanystyrmaq qyzyn jabystyra qonystandyrghanyna kýlkim kelip edi. «Aghajay» әnine bastay jónelip, sol kýlkimdi jylaugha ainaldyryp jibere jazdady. Tisimdi tisime basa qoydym. Alghashqy tanysqandaghy Núriyashymnyng aitqan әni edi ghoy búl. Sonda da osy Kýlәsh qosylyp aitpap pa edi! Jýregimdi tónkerip jibergendey qúighytyp, tónkerile bastalyp, dәl sol әuenning ózi jetti qúlaghyma. Jetti de jetemdi erite jónelgendey, túla boyym ezilip bara jatqanday sezildi. Ishimnen egile tyndadym. Búl әnge kelgende Aqiya Núriyanyng dәl ózinshe aitady eken. Endi pәsh boldy. Kýlәn Aqiyany osy әueni arqyly sol óshken Núrdyng qayta januyna, solghan gýlding qayta jaynauyna balap ayalaydy eken. Ózi tandana-tamsana únatatyn Núriyash ekeuimizding mahabbatymyzdy qayta tiriltuge myqtap bekigen siyaqty.

Kýlәn Aqiyagha osy әndi bastap aitqyza otyryp, mening jýzimdi baqylady. «Núriyash osylay aitushy ma edi?» dep kýbirlep, kýrsinip jiberdi әn sonynda. Bas iyzey saldym. Ýn shygharsam-aq kózim jaspen jauap beretindey bilindi.

Kýlәn sol otyrystaghy Núriyash aitqan әnning bәrin aitqyzdy Aqiyagha. Bәri de sonyng naqyshymen bezenip, qúlaghyma sonyng jalynynday tiydi. Ánshining júp-júmsaq nәzik sausaqtaryn qos qolymmen qysyp, razylyq alghysymdy aittym. Dastarqandastar qolshapalaqpen qarsy aldy.

- Al, auyldyng alty auzyn eki eselep oryndadyq bilem, -dep Kýlәn jymiya qarady maghan. - Endi qonaqtyq qaryzyndy óteytin shygharsyn!

- Ne aitayyn? -dep súradym әdeyi Kýlәnning qarazyn aiqyndaghym keldi.

- Osy әnderding ózine belgili qarymjylaryn aitarsyn!

Núriyashpen úmtylmas sol otyrystaghy mening aitqan jauap ólenderimdi osy Aqiyagha da aituymdy osylay talap etti. Búl әnderding qarymjysy qalay eken degendey antaryla qarasty kópshilik.

- Maqúl, qazirgi ózime eng belgili, eng jana «qarymjysyn» aityp bereyin! -dedim de, Qasym Amanjolovtyng «darigha sol qyz» atty jana romanysyn aita jóneldim:

«Ónimde me edi, týsimde me edi,

Kórip em ghoy bir armanday qyzdy.

Bir nәzik sәule kýlimdep edi,

Súrapyl soghys soqty da búzdy!

Terbeldi teniz, shayqaldy shyn-qúz,

Qayda eken, qayda Darigha sol qyz? -dep bastalushy edi.

Jýrekting eng tereng týkpirinen terbelip, shyqyna óksip bastalatyn alghashqy eki tarmaghy kómeyimnen shygha bere ózim de tebirenip, jan pernemdi dәl basqandaymyn. Óksuim de, ókinishim de, sol armandy ansauym da aghytyla-aqtaryla jóneldi. Tek kózimnen jas shygharmaugha, ýnimnen jaryqshaq shygharmaugha tas bekinip, tas týiilip alyp, kelistirip әndettim. Qol jaulyghymen kózin basyp otyryp qalghan Kýlәnning eki iyghy әn ayaqtaghansha qaltyrady. Al, basqa kózder әinektey jarqyrap, qybyrsyz telmire qalypty.

Ýrimji kórkemónermenderin búryn estip kórmegen poeziya perishtesi qúlaqtarynan kirip, kiyeli qanatymen jýrekterin orap ala jónelgendey. Aqiyanyng kózi tipti móltildep ketipti. Ólenning avtoryn Kýlәn men Asylqan jarysa súrady da qaytadan aitqyzdy. Birnesheui jazyp ta aldy. «Darigha sol qyz» dy aitu arqyly Núriyashty joqtap otyrghanymdy aiqyn týsingen Kýlәn, sol Núriyashynnyng tóleui mynau, qamyqpa degendey Aqiyany núsqap eki ret ymdady...

Otyrystyng sony biyge úlasty. Kýlәnning ózimen de, úsynghan kandidatymen de әldeneshe ret biyge týstim. Nening keremeti ekendigin tergeushimning ózi bilmese, men qaydan týsineyin, Núriyashtyng tóleuine tatitynday sol asqaq әnshi, súlu Aqiyadan tayqap, biyge, «әldekimderden qalghan» Kýlәndi tarta berippin.

- Mende ne túr, anaumen syrlassanshy! -dep qúshaghyma kýbirley ilingen Kýlәn, jýzime әdeyi samarqau qarap, solghyn biyleydi. Is yrghaghy jedeldegende qomaqty omyrauyna "asqazanym" tiyip te ketedi keyde. Ol shaqta ekeuimizde qyzara qarasyp alyp, jýzimizdi eki jaqqa búra biyleymiz. Onyng nelikten qyzaratynyn ózi biler. Al, men ghoy, sol qylmysty qazanym tiyip ketkende kýiip ketkendey shym ete týsuinen qyzaramyn. Búl qúbylysqa da tanyrqaysyn. Múnday omyrau búryn tiyip kórmep pe edi maghan. Áliyanyng omyrauy da barshylyq edi ghoy? Jýz, shyray, aishyq, әshekey jaghynan ol tipti artyq ta emespe edi? Biraq, onyng qylmystary meni jiyrendirgendiginen «tonghanmyn» deyin. Al, Aqiyashta ne min bar?...

Kýlәn ekeuimiz búdan songhy otyrystarda da oqystan soqtyghysa qalyp, qiynshylyqqa úshyray berdik. Aqyry asqazandardy jolatpay, alysyraqtan sóilesip, siyregirek kezdesetin boldyq. Maqpaldan jauap hat kelmedi. Kemeldi Aqiyasyn kýn sayyn kórip jýrsem de kónilim týspedi. Sóitip, Núriyashtardan qalghan songhy dýniyede Kýlәnnan basqa qyz joq siyaqty sezile berdi. Bir kýni tanerteng kóshe qyzyl-jasyl, alau-jalau bola ketti taghy da.

«Ospan qaraqshygha ólim jazasy berilsin!» dep jazylghan plakattar mekeme aulasynyng ishki qabyrghalaryna da qaptay japsyrylypty. Júrt óz erikterimen aghylyp, qyzyl maydangha ketip barady. Tanertengilik tamaqty ishe sala men de úmtylyp edim. Kýlәn kósheden kezige ketti de, Aqiyany kýtip túrghanyn aityp toqtasty.

- Estiding be, býgin Zakariya da atylatyn siyaqty! -dedi sonan son. - Keshe ýiine aparyp qoshtastyryp shygharypty. Qazir onday ólim jazasyna búirylghandardyng ne tamaq jegisi keletindigin ýsh kýn búryn súrap, tilegeninshe tamaqtandyratyny bar. Zakariya óz ýiinde otyryp et astyryp jeudi ótinipti. Ony sot qyzmetkerleri ýiine habarlap, dayyndatyp qoyghan eken. Zakshyng bir tabaq etti asyqpay, terley otyryp jepti de, jana tughan jalghyz qyzynyng betin sýiip qana shyghypty! -dep kýrsingen Kýlәnning kózine jas irkile qaldy. Men de kýrsinip jiberippin. Jayshylyqsy qarap súradym:

- Qimaysyng ba?

- Ol óz qylmysy ýshin emes, Ospannyng ótinui boyynsha ózi biletin shyndyghyn aitudan ghana ketti ghoy... ókinishi-aq!...

- Ekeuinizdi kóp kýattirip qoyyppyn-au! -dep jetken Aqiyagha qarap, Kýlәngha dayyndap túrghan Zakariya ólimi turaly sózimdi toqtata saldym. «Ekeuinizdi» dep qosaqtap, daghday ataghanyna Kýlәn bajyraya qarap jymidy.

- «Ápekeli-bauyrly» ekeuinizdi desenshi!

- Bighan aghay kelgeli úyalshaq ta, sekemshil de bolyp barasyz-au, al, keshir, múnan song solay shúbyrmaly ataumen-aq atayyn! -dep Aqiya synghyrlay kýlgende, men tipti saqyldap kýlip jiberippin.

- Mine, endi "ekeuin"  dep men atasam bolady. Qatar shyqqan kýlkilering qanday jarasymdy! -dep Kýlәn jýre sóiledi. Ortada ekeuin qoltyqtay ayandap edim. Kýlәnning qoltyghyna barghan qolym taghy da du ete týsti. Kýlәnning qoltyghy tipti «byj» ete týskendey, serpile shyghyp, Aqiyanyng ar jaghyna ótip ala qoydy. - aitpaqtayyn mening Berdiqúlym da atylatynyn estidim, býgin meni kýldirmender! - dep Kýlәn kýlgende, Aqiya mening jýzime bayqay qarap jymidy. Men keyigensy qaradym Kýlәngha.

- Kýieui qazir atylatyn kelinshek osylay kýle me eken!

Ýsheuimiz qosyla saqyldadyq. Kýlәn kýlkisin tez jiyp, kýrsine sóiledi.

- Ózime atqyzsa sony!

- Qay jerinen atar edin?

- Qinalyp óler jerin ózim bilem ghoy!

Kýlәn ekeuimizge kezek qarap kýle berdi Aqiya. Ishegi týiilgenshe kýldi. Ishtey ghashyq eki dostyng múnday kýlkili sózderin komediya sahnasynan da estimegen siyaqty.

Biz jetkende sot maydany adamgha lyq toly. Ýkim jariyalanyp bolghan eken. Atugha dayyndaghan onneshe keri tónkerisshini daualgha qaratyp, qatar tizip qoyypty. Ýsheuimiz qoldasyp, qyspaqtan birimizdi-birimiz suyryp tarta baryp, atylushylar kórinetin jerge jettik. Jiyrma shaqty qúraldy saqshy myltyq shaqpaqtaryn qayyra kezegende artymyzdaghy halyq arasynan iman oqyghan kýnkýlder estildi.

- Keri tónkerisshiler ólimine iman aitugha bolmaydy! -dedi bir belsendi zeyil dauyspen. - Tek osylargha tileules keri tónkerisshi ghana oqugha tiyis!

Kóp adammen birge kýngýrlep túrghan bir úighyr qart, bir attap týsip, bәseng dauyspen oghan jauap aitty.

- Balam, biz bәrine emes, birine ghana oqyp túrmyz, músylmanbyz ghoy, bishara Zakariyagha! Paqat soghan ghana oqimyz! Ol, Ospan qaraqshygha rasyn aitudan basqa isterinen atylugha tiyisti emes adam edi. Al, rasyn sóileu - iman!

- Eger nahaq ekendigin tolyq bilsenizder búrynyraq nege aryz jazbadynyzdar?

- Onyng da atylugha búirylghanyn endi estip túrmyz, balam!

Búl sózdi syrtynan estip túrghan tapaldau qyzylkýreng jigit sóiley jóneldi.

- Zakariya týgil, «Ospan qaraqshy» atalyp túrghan kisinizding ózi de nahaq jazalanyp túr. Ol, naghyz halyq batyry edi, amal qansha! 47-shi jyly sharqy Týrkistan basshylarynyng onyng enbegi jóninen shygharghan asa tar últshyl qortyndysy nerv jýiesin zaqymdap ketpegen bolsa!...

Ýkim oryndaushy myltyqtar dәl osy mezette gýrs-gýrs etip, edel-jedel ýsh ret atylyp ýlgerdi. Yrghala tolqyp baryp búratyla-búratyla qúlady jazalanushylar. Týgel jusap týsti.

Qyzyl maydangha jiylghan on myndaghan adam solarmen birge jan ýzgendey týiilip tyna qalghanda, men әlgi bir tyng pikir aitqan jigitke úmtyla berdim. 1947-shi jyly Shyghys Týrkistan atyndaghy ýsh aimaq ýkimetining bastyghy Ahymetjan Qasym men Sayfiydender Altaygha barghanda, Ospan batyrmen ne sóileskenin tolyqtap súrap kórgim keldi. Ospannyng tónkeris jolynan ainyp, keri búrylys jasaghan kezeni dәl sol sóilesu ekendigin mólsherleytinmin. Jer tar bolghandyqtan turasynan qoydym súraudy. Ystyq pen suyqty kóp kórgendigi qonyrqay tartqan qyzylkýren, qalyng jýzinen bilinip túratyn jalpaq, týrtpaq jigit maghan ýnile qarap jónimdi súrap alyp, qysqa sóiledi, syryn irikpedi. Úqqanym mynau: Shyng Shysay - gomindang ýkimetterine qarsy 8-9 jyl boyyna asa japaly, qandy-qyrghyndy soghys jýrgizip, ayauly bala-shaghasyn, altyn basyn, talay bozdaqtaryn, qansha myndaghan qarapayym tuysqandaryn tónkeris jolynda qúrbandyqqa bergen batyrgha halyq talaby boyynsha «halyq qaharmany» ataghy men altyn orden beruge kelgen sol ýkimet ókilderining ataqty Altay tónkerisin «ile tónkerisining bir tarmaghy» dep baghalaghandyghynan búzylypty. (Qúryshpen qúrsanghan zor jaumen qúr qol on jyl aiqasqan Altay kóterilisi qan keship, imperiyalistik basqynshyny qaljauyratqan kezenge deyin Ile aimaghy tәtti úiqyda jatqan edi ghoy!) Anasyn ózi tughan kenje úlynan tudyrghanday búl kórgensiz-újdansyz ózimshil baghagha batyr qatty shamdanypty. Ýkimet bastyqtary әkelgen bes búryshty batyrlyq ordendi Oshang tayaghymen týrtipti: «Toghyz jyl soghysqanymda bir búryshyn әreng týsirgenmin be!» - búl sóz, Shyng Shysaydyng alty sayasatyn beyneleytin alty búryshty júldyzymen salystyrghany. - «men, qarghy taghatyn ittering emespin, әket ary!» deytini sodan eken.

Sonyng aldynda ghana jas balalaryn 20 metr terendiktegi qúdyqqa tiridey tastap qyrghan gomindang jendeti qolgha týskende jol ortadan qosylghan osy basshysymaqtardyng qorghap, qútqaryp jibergeni de batyrdyng kekti jýregine múz bolyp qatqan eken.

Batyrlyq orden syilaugha kelgen osy tóre-qojalardy osy sózben Ilege qaytaryp jiberisimen Sarsýmbedegi uәly mekemesinen Kóktoghaygha kóship barypty da, kóne jauy gomindanmen kelisuge bettepti. Ómirlik maqsat-múratynan osylay bezipti.

Qangha malshynyp jatqan Ospan batyrdyng dónbektey óli denesine jaqyndap kelip, qarap túryp qalyppyn. «Tarihy erekshe biyik múnaralardyng birindey esil enbek, dýniyege nekensayaq keletin esil jýrek, múqalmas narkeskenim, sol shargha boyly, shaban ýili, qisyq kóz, tar qúrsaq jolbiyke mәnsaptylardyng qorlauyna taghy biraz shydap túrsan, batyr ataghyng jerdi jaryp, kókti sharpyp, ajal jetse de altynday jarqyrap, mәngi tiriliginmen tik túra berer edin-au!» degen ókinishpen kózim búldyrap baryp, iri-iri tamshylaryn yrshytyp-yrshytyp jiberdi. Kýlәn men Aqiya óshiretpen tarap jatqan halyqqa búl jayymdy bildirmey ortagha alyp, ashyq qabaqpen qoltyqtay jóneldi.

 

Kemenger tergeushim, oqystan eriksiz tamshylap ketken kóz jasym ýshin eki kózim solaqay sausaqtarynyzgha kiyiler-aq! Óz otanyn qorghau ýshin qúral ústaghan «qaraqshy» Ospan men tiytimdey ótirik sóiley almaytyn «keri tónkerisshi» Zakariya marksizmge «úly ýles» bolyp qosylyp otyrghan eng pәk-eng әdil tarazynyzben naq ólshenip jazalansa da «nahaq» dep jylaghan kózdi solay joymay bolama!.. Qasqyr taqsyrlardyng jauy - adamnyng kóz qarashyghy ekendigin ómir әldeqashan dәleldep bolghan ghoy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»