Demografiyalyq dýpu elimizding kelbetin ózgertip, qazaqtyng sany bolashaqta 80-90 payyzgha jetuge baghyt alghan shaqta Últtyq sayasattaghy birtútastyqqa qatysty Parlamenttegi partiyalar men senatqa saylanghan Qazaqstan halqy Assambleyasy ókilderi tarapynan pikir qaqqa jarylyp otyr. «Aqjoldan» basqa partiyalar osydan 30 jyl búrynghy mazmúny men mәni kónergen «Qazaqstan kópúltty memleket» degen eski konsepsiyagha jabysyp alyp aiyrlmay otyrghandary jasyryn emes, óz kezeginde «aqjoldyqtar» elimiz 10 asa diasporgha meken bolghan monoúlttyq memleket degen qaghidany ústanyp, onyng naqty tarihy shyndyq ekendigin dәleldep berdi. Naqty statistika arqyly sany 10 myng men 100-nan asyp ózge últtarmen arlaspay bir naqty aumaqty meken etken últtargha qatysty janasha últtyq sayasat ústanudy algha tartty. Ári birli jarym orys tildi ózge últ ókilderin osy jeke bir últtyng ókilining sanatyna qosyp, Qazaqstandy qoldan kópúltty memleketke ainaldyrudyng býginde, bolashaqta da óz zardabyn tiygizetindigin parlament minberinen ashyq aita bastady.

Mine, qoghamdaghy osy pikirdi qoldaushylar býginde respublikada Qazaqstan etnostarynyng mәdeniyetteri, tilderi, dәstýrlerining damuyna qajetti barlyq jaghday jasalghan. 15 tilde gazet-jurnal, 8 tilde radiobaghdarlamalar 7 tilde telebaghdarlamalar shyghady. Bilim beru tolyqtay ózbek, tәjik, úighyr jәne ukrain tilderinde jýrgiziletin 88 mektep júmys isteydi. 108 mektepte 22 etnostyng tili jeke pәn retinde jýrgiziledi. Biz eshqanday 130 últ pen úlysty kórip otyrghanymyz joq. Úzyn yrghasy 22 últ qana óz tilin damytu ýshin El Ýkimetining iygiligin paydalanyp otyr deydi.

Memlekettik tildi mengergen etnikalyq top ókilderin memlekettik qyzmet jýiesinde basshy qyzmetterge taghayyndau təjiriybesin keninen qoldanuymyz qajet. Qazaqstandy mekendegen barlyq últtar men úlystargha teng jaghday jasalynghan. Memleketting iygiligin bəri bir kisidey teng paydalanuda. Biylik últaralyq kelisimdi saqtap, damytuda jəne qazaqylyq kenshilikti tanytuda ayanghan emes. Sondyqtan Qazaqstanda kelisim men últaralyq tatulyqty qazaq últynyng esebinen, mýddesin shekteu arqyly qalyptastyrugha esh bir bolmaydy, kerisinshe barlyghy qazaqtardyng tónereginde toptasyp, óz tilderi men salt-dəstýrin qazaqtyng tól mədeniyetimen úshtastyra otyryp damytulary tiyis, «al keybir marginaldar qazaqtyng kenpeyildigi men qonaqjaylylyghyn əlsizdik pen jaltandyqpen shatastyryp týsinude». Osyndayda jazushy, təuelsiz «Tarlan» syilyghynyng iyegeri Dulat Isabekovtyn: «… ortaq (qazaqstandyq) últ qalyptastyru mýmkin emes, óitkeni Qazaqstandy mekendeytin barlyq halyqtardyng qazaq jerimen shynayy baylanystary joq, ol olardyng uaqytsha meken etetin territoriyalary, kez-kelgen jaghdayda olar ózderining tarihy Otandaryna qaytyp ketui ghajap emes» – degen sózi eske týsedi. Sondyqtan últaralyq kelisimning qandayda bir ýlgisi, bastamasy nemese reformalary bolmasyn birinshi kezekte jergilikti últtyng yaghny qazaqtyng últtyq erekshelikteri eskerilui tiyis.

Sondyqtan, Qazaqstandaghy últ aralyq kelisimge qol jetkizuding basty sebebi, búl – ekonomikalyq ósimde, halyqtyng túrmysynyng aitarlyqtay týzeluinde. Biraq soghan qaramastan, biraz sheshimin kýtip túrghan məselelerding de bary jasyryn emes, «orys məselesi» uaqyt aralap sayasy ómirding taqyrybyna ainaluda. Ony ýnemi sayasy qozghalystar men úiymdar ókilderi búqaralyq aqparat qúraldarynda qoldan úiymdastyruda. Qazaqstandaghy keybir últtyq diaspora ókilderining bilim alugha degen qúshtarlyqtary mýldem tómendep ketken, 1999 jyly elde jýrgen songhy sanaq bilim alugha qúlyq tanytqan. Al basqa últ ókilderining bilim aludan bas tartulary men talpynbaulary respublikadaghy júmyssyzdyq pen qylmystyng ósuine əkep soghuda. Osy məseleni ontayly sheshu maqsatynda respublikada mekendeytin últtar men úlystardyng ókilderining bilim men mamandyq alularyna mýmkindik beretin bir jogharghy oqu ornyn ashu jogharyda atalghan qordalanghan məselelerdi sheship qana qoymay, jas úrpaqty otan sýigishtik baghytta tərbiyeleuge mýmkindik berer edi. Oppozisiya ókilderi eldegi últtyq jəne últaralyq məseleler boyynsha túshymdy úsynystar aitudyng ornyna, respublika etnostarynyng kýrdeli məselelerin sheshude biylikting jibergen keybir kemshilikterin shúghyl týrde kópshilikting kónilin ózderine tartu maqsatynda jariyalaudan jalyghar emes. Sayasy partiyalardyng biylik ýshin kýresude últtyq qozghalystardy, mədeny ortalyqtardy paydalanu, olardy sayasilandyru qarqyngha  ainaluda. Ýnemi memleket tarapynan jәne parlament tarapynan búnday sayasilandyrugha jol berilmey keledi.

Osynyng arqasyna qoghamdaghy últaralyq, dinaralyq ahualgha ghylymy zertteu jýrgizu isi úiymdastyrylyp, jýzege asyryldy. Últaralyq әrekettestikting boluy mýmkin týitkildi tústaryna túraqty týrde monitoring jýrgizilude. Onyng ishinde әdette ózderining qyzuqandylyghymen erekshelenetin, bóten mәdeniyetti, salt dәstýr men tildi syilau túrghysynan úshqary әreketterge oilanbay bara salu qaupi joghary jastar arasyndaghy últaralyq kelisimdi damytu  mәselesine airyqsha kónil bólinude. Osynyng nәtiyjesinde tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy qoghamdyq janghyrudyng jana belesine kәri-jas, orys-qazaq nemese basqa últ dep bólinbey, músylman, ya  basqa din ókili dep irge ajyratpay, ortaq ýiimiz Qazaqstandy janghyrtudyng keleli de keshendi sharalaryna barlyghy birlese ýn qosyp, bolashaqqa birge ayaq basyp barady.

Múnyng barlyghy últaralyq tatulyq atty eng úly qúndylyqtyng iydeyalyq avtory, әri ony eshkimning janyna jara salmay, eshkimdi kemsitpey, kerisinshe barlyghynyng últtyq bolmystaryn elding ortaq iygiligi retinde kókke kótere bilgen kóregen basshy Núrsúltan Nazarbaevtyng arqasynda mýmkin bolyp otyr. https://abai.kz/post/60371

«Aqjoldyqtar» elimiz últtyq túiyqtalghan qazaq memlekettigin qúrugha atsalyspaytyn 10 asa diasporgha meken bola bastady degen sayasy qaupi shyndyq ekendigin dәleldep berdi.

Byltyr aqpanda Jambyl oblysynda qazaq-dýngen janjaly bolyp, 11 adam qaytys boldy. Búl – Qazaqstanda búryn-sondy bolghan eng iri últaralyq qaqtyghys. Penjimdegi is-әreketine qarap, Qordaydaghy oqighadan song últaralyq mәseleni sheshude biylik tәjiriybe jinap, janjaldan sabaq alydy dey alamyz.

30 jylgha tarta uaqyt boyy qazaqtardyng últtyq memleketin qúryp jatqanyn iri disaporalardyng elep-eskermeui belgili bir kiykiljinderge әkep soqtyratynyn ómirding ózi kórsetip otyr.  Sondyqtan búl nәrseni biylik qanday da bir baghdarlama, joba ne Qazaqstan halqy assambleyasy arqyly sheshe almaydy. Ony sheshetin eng aldymen – belgili bir partiyany qoldaytyn qoghamnyng intellektual ókilderi. Qoghamdyq pikir kóshbasshylary osy mәseleni aityp, qaqtyghystargha bagha berip, әr partiya elmen birlese talqylauy kerek.

Sebebi, belgili bir ortada qaqtyghystargha bagha berilgende birden "bir últtyng erekshe orny jәne osy ónirdegi sany az tituldy últtyng qonaq sanaluy" degen siyaqty konsepsiya paydalanylady da, «birdey qúqyghy bar azamattar arasyndaghy janjal memleket tarapynan әdil qaraluy kerek" degen azamattyq kózqarasqa oryn qalmaydy da sany az qazaq últty azamattar kinәli bolyp tabylady.

Ne orys, ne qazaq tiliderinde emes, tek óz tilinde ghana sóiletinder últaralyq janjaldy tuyndatugha sebep bolyp jýr. Búl turasynda kezinde: «Memlekettik últ sayasatynyng manyzdy ereksheligi qostildilik sayasaty bolyp tabylatyndyghy shýbәsiz. Ýkimet pen memleket eldegi barynsha taralghan eki tilge - qazaq jәne orys tilderine - naqty oryndaryn tauyp berdi. Qazaqstanda osy tilderde sóileytinderding arasynda sayasy shiyelenis tuyndaghan joq, óitkeni, halyq býkil qazaqstandyqtardyng ómirindegi búl tilderding shynayy manyzyn úghyna bilgen bolatyn»,-dep jazghan bolatynbyz https://abai.kz/post/5588 .

Osyghan baylanysty, últ sayasatynyng negizgi elementterining biri - basqa da etnostardyng damuy ýshin barlyq jaghdaylardy bir mezgilde jasay otyryp, qazaq mәdeniyetining negizin maqsatty týrde damytu bolyp tabylady. Auyr qiyndyqtardy basynan keshirse de, ózining últtyq tózimdiligin( toleranttylyghyn), senimi men tatulyghyn saqtay otyryp qazaq halqy búghan basqa halyqtardy kinәlamaydy, búl eldegi últaralyq qatynastyng negizi bolyp tabylady.

Ózge últardyng qos tildi bolmauy, óz ana tilining ayasynda shektelui de osynday janjaldargha oryn beredi. Qazaqstanda qostildilikti tәuelsizdik alghan uaqyttan beri qaray qazaqtardyng edәuir bóligi eldegi demografiyalyq jaghday men últtyq memlekettilikti qayta jandandyru strategiyasynyng arasyndaghy mәjbýrli jәne uaqytsha mәmile retinde qabyldaydy. 2004 jyly búl jóninde J.S.Smaghúlova bylay dep atap kórsetken : « Til sayasatynyng qúraly retinde qostildilik eldegi túraqtylyqty saqtau ýshin, integrasiyalyq prosesterdi kýsheytu ýshin jәne halyqaralyq arenada Qazaqstannyng pozitivti imidjin qalyptastyru ýshin qajetti sayasy mәmile (kompromiss) bolyp sanalady; sonymen qatar, búl orys tiline әli kýnge deyin ýlken mәn beriletin sosiolingvistikalyq aqiqattyng moyyndaluy».

Bizding kózqarasymyz boyynsha, 1997 jyly O.Sabdenov dúrys atap kórsetti. Ol bylay dep jazghan bolatyn: «... qazaq halqynyng taghdyrynda kóbine syrtqy kýshterdin, imperiyalyq ortalyqtyng әserinen shúghyl ózgerister jii boldy... býginde damudyng derbes jolyn tandaudyn, ózindik, últtyq ómir sýrudi iske asyrudyng biregey, birden-bir mýmkinshiligi bar.... Últtyq qayta jandanu mindetterin qazaq mәdeniyetining naghyz qaynar kózderindegi jaghymdy jaghdaylardy barynsha paydalanumen tyghyz baylanystyra otyryp sheshu qajet. Qazaq halqynyng intellektualdyq jәne ruhany әleuetin barynsha tolyq jýzege asyru - mine, egemendi respublikanyng memlekettik qúrylym auqymyndaghy sayasaty birinshi kezekte osyghan baghyttaluy tiyis».

1950-2020 jyldar aralyghynda Qazaqstanda 10 iri últaralyq qaqtyghys oryn alghan. Onyng tórteui sheshendermen, ekeui týriktermen, qalghany úighyrlarmen, tәjiktermen, armyandarmen jәne dýngenderding qatysumen ótken eken. Endi mine oghan Penji oqighasy qosylyp otyr.

80-shi jyldardyng sonynda eleuli dәrejede shiyelenisken últtyq qatynastardaghy qarama-qayshylyqtar halyqtardyng sana-sezimin úzaq jyldar boyy qanaudyng nәtiyjesinen tughan bolatyn. Naq osy sala qoghamdaghy tolghaghy jetken problemalardyng býkil terendigin kórsetken neghúrlym sezimtal barometr bolyp shyqty. Múnyng ózi birqatar respublikalardyng totalitarlyq jýiege ashyq qarsy túruyna jaghday tughyzdy. Osy kezende halyqtardyng últtyq-memlekettik tensizdigi asa ýlken memleketting sayasy bólinuining basty negizine ainaldy. Ol halyqtardyng naqty memlekettik egemendikke qol jetkizuge degen etene úmtylysyna tótep bere almady.

Ymyragershilik, mәmilegershilik óte kýrdeli júmys. Kóptegen janjaldardyng sayasy nauqandar kezinde sayasy úpay jinau ýshin keybir jaghdaylargha barady. Eger sol uaqytta qogham ony berik saqtamay, belgili bir top ony qúrtu kerek, ony joy kerek dep baybalam salyp jatsa, janjaldyng basy, mine, osydan bastalady. Sondyqtan, múnday jaghdaylardy oy eleginen ótkizip, onyng ayaghy nemen tynady degen salqynqandy oy bәrimizding de basymyzda boluy kerek. Janjal bolyp jatqan jerlerdegi ymyragha kele bilu olardyng kósemderi, sheshenderi, batyrlaryna kóp baylanysty. Eng aldymen olar ózderi ymyragha kele bilui kerek. Eger halyqtyng basqa bir toby qarsylyq bildirip jatsa, solardyng da mýddesin eskerui kerek degen sóz. Mәselen, Tәjikstandaghy qaqtyghysty alayyq. Olardyng basqa bir toby basqa oimen jýr. Biraq, sol eki jaqty bir-birimen tatulastyra biletindey, birkelki qamtamasyz etetin jol taba bilu kerek. Janjaldyng qyzyp túrghan kezinde ymyragha kelu onay emes. Mәselen, basqany bylay qoyghanda kóshedegi kishigirim janjaldyng arasyna týsip toqtata salu әrkimning qolynan kele bermeydi. Al, endi, qan tógilip jatqan jerde búl tipten qiyn. Degenmen, kóptegen jaghdayda qaqtyghysushy toptar basshylarynyng shyn peyildiligi beybitshilikke jetu niyeti bar ma, joq pa, kóbine-kóp soghan da baylanysty. Jalpy dýniyejýzining kóptegen elderinde soghystar bolyp jatyr. Shynyn aitu kerek, sol qaruly qaqtyghystardyng toqtamauyna da mýddeli kýshter bar. Onyng ishinde ekonomikalyq mýddeli toptardy alsaq ta jetkilikti. Mysaly, tank, qaru-jaraq shygharatyn zauyttardyng iyeleri ózderining ónimderining ótetinine senimdi bolady. Ekinshiden, soghys bolyp jatqan jerlerden narkotik siyaqty ziyandy nәrselerdi onay alyp jýruge bolady. Ekonomikalyq mýddeli kýshter dep osyny aitamyz. Olar bitimge kele jatqan kezde soghysushylar jaqtargha belgili bir arandatushylyq ister jasaluy mýmkin. Búl óte qauipti osyny elimizdegi partiyalar dúrys týsinip, naqty qadamdar jasay bildi.

Týrli saylanghan parlamente bolghan partiyalar  jana tolyqqandy qogham — azat ta teng qúqyly adamdardyn, óz elining shynayy azamattarynyng qoghamyn qúrugha múryndyq bola bildi. Eng bastysy — biz ózimizding ortaq ýiimizde beybitshilik pen kelisimdi, adamdardyng jýreginde ózara týsinistik pen senimdi saqtay aldyq. Qazaqstandyqtar últtyq tózbeushilik pen óshpendilikke úrynbastan, shynayy qazaq tilin biletin birtútashalyqqa ainalu prosesin bastan keshude. Osynyng bәri alghashqy kýnnen bastap últtyq kelisimdi ózimizding basty basymdyghymyz jәne memleket sayasatynyng ózegi retinde aiyqyndaudyng arqasynda ghana mýmkin boldy. Býginde elimizding naqty tabystary deputattarymyzdyng keleli isteri arqasynda elding ekonomikalyq, әleumettik, sayasy janartudyng sanalyq jana kezenine kirisuge mýmkindik berude.

Tendestirilgen til sayasaty, Qazaqstan halqynyng lingvistikalyq baylyghyn molyqtyru bizding birligimiz ben progresting negizi bolyp tabylady. Ótken jyldarda qoghamymyzda memlekettilikting býkil ghimaraty túrghyzylghan irgetas retinde qazaq tili men mәdeniyetining rólin tereng týsinuding oryn aluy óte manyzdy. Sonymen birge, býginde otandastarymyzdyng óz taghdyryna ózi qoja bolu qúqyghyn nyghayta otyryp, biz sonday-aq babalardyng tarihi, mәdeny múrasyn, qazaq halqynyng san ghasyrlyq dәstýrlerin, ruhany tәjirbiyesin tolyq mәninde qalpyna keltirip damytugha, sol arqyly shyn mәninde teng qúqyq beruge tiyispiz.

Últ sayasatynda partiyalardan bólek Qazaqstan halqynyng Assambleyasy alatyn orny erek ekendigin esten shygharmaugha tiyispiz. Qazir Qazaqstan halqynyng Assambleyasy — bedeldi, halyqaralyq túrghyda moyyndalghan qoghamdyq forum, ol elimizding halyqtaryn ýilesimdi biriktirip, birlese otyryp osy zamanghy eng kýrdeli súraqtargha jauap tabugha mýmkindik berdi.

Núrsúltan Nazarbaev búl jayynda: «Azamattyq beybitshilik pen kelisimnin, etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq ýnqatysudyng memlekettik sayasatyn biz basty baghytqa jetu — órkendi kóp últty Qazaqstandy qúru maqsatynda nyghaytyp, damytatyn bolamyz», dep atap ótken edi.

Osy tústa ózining tarihynda, jalpy, memlekettik qúrylymdyq ghúmyrynda Qazaqstan erekshe el bolyp qalyptasqanyn aita ketkenimiz abzal. Ózining taghdyr-talayynda, birtútas bola biluding jauapkershiligin kórsetken kezeni ondaghy últtar men úlystardyng ýlken jauapkershiligin kórsetse kerek. Bizding baqytymyz da sol, Qazaqstan az uaqyttyng ishinde əlemdik qoghamdastyqtyng aldynghy qatarly kóshine qosyldy. Təuelsizdik alghan 30 jyl ishinde talay ózgerister bolyp, dúrys tandau jolymen algha batyl qadam bastyq.

Parlamenttegi partiyalardyng arqasynda el ishinde qalyptasqan osynday ahualdyng arqasynda elimiz údayy damu ýstinde. Jyl sayyn ishki jalpy ónimning ýlesi artyp, zeynetaqy men әleumettik jәrdemaqylar eselenip kóbeyip, halyqtyng ómir sýru kórsetkishi artyp keledi. Búl, eng aldymen, elimizdegi túraqtylyqtyng arqasy ekeni dausyz. Aldaghy uaqytta odan әri damudy maqsat etken elimiz bәsekege qabiletti elder qataryna qosyludy maqsat etip otyr. Árqashan el ishinde ghana emes, әlemde beybitshilikti, auyzbirshilikti qoldaghan elding erteni jarqyn bolary sózsiz. Parlamenttegi depudattarymyz arqasynda etnosaralyq mәselelerdi әrqashan әdiletti týrde sheship, elimizdegi barsha últ pen úlystyng kónilin tabu arqyly, el egemendigin saqtap, elimizding damuyna tiyimdi jaghday jasay aldyq. Býgingi kýni búl ústanymymyzdyng dúrys bolghanyn kórip otyrmyz. Eng bastysy da — osy!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz