TÓRTINShI  TARAU:  «KÓTERILIP-BASYLGhAN  JANARTAU...»

(Álimhan Ermekov)

1.

Alash iydeyasyn insandyq nysanadan naqty tәuelsiz túlghagha ainaldyryp, onyng ruhani, sayasi, territoriyalyq, ekonomikalyq, qúrylymdyq jýiesin anyqtap, memleket retinde tiyanaqtap bergen túlghanyng biri jәne «Alash» partiyasynyn, «Alashorda» halyqtyq kenesinin, «Alashorda» ýkimetining atynan sol tústaghy Resey imperiyasynda jarysa ómir sýrgen ýsh ýkimetpen: Uaqytsha qúryltay kenesimen, Sibir uaqytsha ýkimetimen, kenes ókimetimen kelisim jýrgizgen, osy ýsh ýkimet te onyng ókilettigin tanyghan  qayratker - Álimhan Ábeuúly Ermekov. Múraghat qújattary men tergeu isindegi jәne resmy qyzmet oryndary bergen minezdemelerine, sayasy әriptesteri men qarsylastarynyng baghasyna, zamandastary men kózi kórgenderding estelikterine jýginip, ondaghy sipattamalardy qoryta tújyrymdasaq, Álimhan Ermekov:

TÓRTINShI  TARAU:  «KÓTERILIP-BASYLGhAN  JANARTAU...»

(Álimhan Ermekov)

1.

Alash iydeyasyn insandyq nysanadan naqty tәuelsiz túlghagha ainaldyryp, onyng ruhani, sayasi, territoriyalyq, ekonomikalyq, qúrylymdyq jýiesin anyqtap, memleket retinde tiyanaqtap bergen túlghanyng biri jәne «Alash» partiyasynyn, «Alashorda» halyqtyq kenesinin, «Alashorda» ýkimetining atynan sol tústaghy Resey imperiyasynda jarysa ómir sýrgen ýsh ýkimetpen: Uaqytsha qúryltay kenesimen, Sibir uaqytsha ýkimetimen, kenes ókimetimen kelisim jýrgizgen, osy ýsh ýkimet te onyng ókilettigin tanyghan  qayratker - Álimhan Ábeuúly Ermekov. Múraghat qújattary men tergeu isindegi jәne resmy qyzmet oryndary bergen minezdemelerine, sayasy әriptesteri men qarsylastarynyng baghasyna, zamandastary men kózi kórgenderding estelikterine jýginip, ondaghy sipattamalardy qoryta tújyrymdasaq, Álimhan Ermekov:

Últtyq-memlekettik oilau qabileti alymdy, maqsatqa jetu jolyndaghy basqan qadamy nyq әri qarymdy, mýddesin dәleldeuge kelgende ójet, qorghaugha kelgende azuly, kýrdeli shiyelenister túsynda mysyn bastyrmaytyn betti, sayasy útysy men útylysyn úmtylysyna baghyttay biletin angharly, memlekettik sayasat pen últtyq mýddeni toghystyra biletin mәmileger, logikalyq qisyngha sheber oqymysty, mәdeny ústanymy joghary, sayasat tilin jetik mengergen, oiyn jetkizuge kelgende qara tilding shesheni, sóilegende «janartauday kóterilip-basylyp, lapyldap otyratyn» (Á.Bókeyhan) asa zeyindi túlgha.

Sondyqtan da, «ústazy» (óz sózi) Álihan onyng jastyghyna qaramastan eng kýrdeli, manyzdy, shaghymdy, namysty - últtyq, memlekettik sayasy mәselelerdi sheshuge Álimhandy ýnemi alghy shepke júmsap otyrghan jәne ózining «tu ústary» retinde tarih talqysyna salyp, ysyldyrghan.

Al jogharydaghy minezdemelerge Álimhannyng qayratkerlik joly tolyq jauap beredi jәne ol qatysqan shaghymdy sharalardaghy qabyldanghan qararlar men qaulylar da sipattamalargha say keledi. Sondyqtan da, Alash tarihyndaghy múnday sheshushi túlghalardyng tergeuge tartylmay, týrmege qamalmay, erkindikte jýrui mýmkin emes edi. Álimhan Ermekovting qayratkerligining ýsh ýkimetpen birdey tamyrlasyp ketkeni sonday, onyng «dúshpandyq  әreketterin» kenes ókimetining atqarylghan sharalarynan ajyratyp aludyng ózi tergeushilerge óte qiyngha soqqan. Alash qayratkerlerining alghashqy leginde tútqyndalmauynyng da bir sebebi osynda jatyr. Áytpese, «Alashordanyn» iskerlik tútqasy tútqyndalmasa, qiyamet esigining aiqara ashyluy da mýmkin emes ekenin olar týsingen. Búghan qosa Álihan Bókeyhanovty qaqpangha týsire almauy, Á.Ermekovting Halyq komissarlar kenesining mýshesi boluy da saqtana qimyldaugha mәjbýr etken.

Aldyn-ala eskerte ketetetinimiz, Á.Ermekovting ózi I tomnyng 427-443 betterinde qaryndashpen jazylghan, al 444-448 betteri mashinkagha basylghan jauabynda:

«15/HI-1930 jyl. Men ózimning kórsetindilerimde erterekte ótip ketken oqighalardy qamtityn bolghandyqtan da, jyldardyng reti men keybir kórinisterding oryny auysyp ketui mýmkin ekenin eskertemin»,- dep kórsetkenindey, shyndyghynda da eleuli oqighalardyng reti shashyranqy bayandalypty.

Oqighanyng retin saqtau ýshin jәne tarihy jaghdaylardy týsinikti әri bir izge týsirip taldau ýshin biz shejirelik jýieni tandadyq. Sonday-aq Á.Ermekovting tútqyngha alynghan kýni de әr derekte әr qalay. Iske tigilgen týbirtek boyynsha tergeu oryndarynyng qaulysy 1930 jyly 22 qyrkýiek kýni shyqqan. Al kórsetindilerde: «6 jәne 10 qazan kýnderi jauapqa tartyluyma baylanysty» - dep kórsetilgen. Biz qaulygha jýgindik jәne tútqyndalu men súraq aludyng arasynda alshaqtyqtyng boluy da zandy. Bizding oiymyzsha, Á.Ermekovpen betpe-bet kelgen tergeushi oghan aiyp taghu ýshin ilgishek izdegen siyaqty. Ol «ilgishek» tabyldy jәne jaqynnan, dastarhannyng shetinen, dәm ýstindegi tilbasardan tabyldy.

Aq dastarhandy attaghan, Álimhan Ermekovti «halyq jauy» retinde әshkerelegen teri-tersek mamany, qúdayy kórshisi, «alash dertinen ada» Fazyl-Aghzam Álihanov bolyp shyqty. Tergeushiler de alystan arbalamay, «domalaq aryzdy» jaqynnan dorbalaghan. Onyng kórsetindisi tergeu isining II tomnyng 284- betinen bastalady.

F.-A. Álihanov: «3 qazan, 1930 jyl. Jauap alghan Volohov. Ermekovti men 1924-jyldan bilemin. Sol jyly ol Qarqaralydan Semeydegi Memlekettik josparlau mekemesine qyzmetke auysyp kelisimen ózining últshyldyq baghdarlamasyn jýzege asyrugha kiristi. Guberniyalyq mekemelerding senimine kirip, bedel jinaghan son, ol eng aldymen qazaq mәdeny ortalyghy degendi josparlap, qúrylys sala bastady. Búl qúrylystar onyng ózi tuyp-ósken Qarqaralyda salynatyn bolyp shyqty. Guberniya qyzmetkerlerine, onyng ishinde Dosovqa bedelining ótetinin bilip apparattaghy qazaqtargha ýnemi: «biyik dengeyde bolyndar»,- dep úran tastaytyn. Ol biyl birneshe qazaqty Semeyge shaqyryp, Úranqaev, Spanov, Ábishev basqaratyn iri sharuashylyqtargha ornalastyrdy. Kenes nemese sharuashylyq mekemelerindegi qyzmetkerlerdin, tipti, partiyalyq mәseleler jóninde de ózara kelispey qalghan isteri Ermekovting aldynda sheshiletin, «bitistiru», «ornalastyru» sonyng moynynda edi».

Búl mәlimetke Á.Ermekov sol kýni jauap bergen. Alayda 6 jәne 10 qazan kýni taghy da jauapqa tartylady. Ýsh kórsetindining de mazmúny qaraylas. Sondyqtan da oiyn jinaqtap bergen songhy kórsetindidegi jauapty keltirudi jón kórdik.

Á.Ermekov: «Semey guberniyasyndaghy qazaq qyzmetkerlerining arasyndaghy topshyldyq maghan búrynnan belgili bolatyn. Álihanovtyng kórsetindisindegi týsinispeushilikti OGPU-ding kollegiyasyna 1930 jyldyng 3 qazan kýni joldaghan mәlimdememde kórsetip, Álihanovty bettesuge shaqyrghanmyn. Ókinishke oray ol ótinishim qanaghattandyrylmady. Álihanovtyng kuәligi osynsha senimge ie bolghandyqtan da, Shombalov pen Barlybaevty kuәlikke tartudy súraymyn.

Osy bir kezdeysoq tirshilikting sony osynshama ushyghyp ketkenining ózi Álihanovtyng kórsetindisining absurd ekendigine dәlel. Álihanov - «Et ótkizu odaghynyn» instruktory, josparlau jәne ýkimet mekemelerine sózi ótetindey onyng apparatta bedeli joq. Álihanov jeniltek adam. Sanasyzdyng sandyraghyn osy kýnge deyin týsinbeymin. Tanystardyng barlyghy maghan onyn: taqys, ózinshe qulyghy bar, óz kinәsin ózgege kótertip kýn kóretin adam - ekenin aitqan. Egerde mening kórsetindim kýdik tudyrsa, onda OGPU tergeushileri búl insiydentti anyqtap tergesin. Men Barlybaev pen oghan qay uaqytta, qanday núsqau berdim, ony qalay jýzege asyrdy, sony dәleldesin».

Jauapqa qaraghanda Á.Ermekov, shyndyghynda da, ózining tútqyndaluyna uaqytsha týsinispestik retinde qaraghany angharylady. Múnday «úsaq-týiek týitkil» ýshin túzaqqa týskenine senimsizdik tanytady. Ses kórsetu de bayqalady. Biraq búl shyrghalannyng basy ghana edi.

F.-A.Álihanov (jalghasy): «1925-jyldyng basynda ghoy deymin, Ermekov Memlekettik josparlau mekemesindegi Toqtabaevting shaqyruymen Qyzylordagha ketti, ol sonda tóraghanyng orynbasarlyghyna taghayyndaldy. 1926 jyly Qyzylordagha barghanda Ermekovte boldym. Onda maghan Ermekov: «Bókeyhanovty Jer jónindegi Halyq komissariatyna júmysqa shaqyru jospary jýzege asugha jaqyn. Qalyptasqan sayasy jaghday qiyn, sondyqtan da tәjiriybeli mamandardyng barlyghy Týrkistangha ketti. Semeydegi Ghabbasovty Qyzylordagha shaqyru kerek»,- dedi. Professor Shvesov Ermekovting ýiinde túrdy ghoy deymin. Az uaqyttan son  Ermekov Semeydegi Ghabbasovty shúghyl týrde tәjiriybeli maman esebinde Memelekettik josparlau bólimine qyzmetke keluge shaqyrghan hat joldady. Al Ermekovting ózi barlyq qarajat jýieleri toghysqan Qazaq auyl sharuashylyghy bankisine auysyp, Qazaqstannyng banki jýiesine әser etpek boldy. Ermekov degenine jetip, bankke belsendi yqpal jasady. Ony: Aqmolanyng auyl sharuashylyghy bankisine Qozybagharovty taghayyndap, Petropavlovskige baru ýshin jol aqysyna 500 som bóldiruinen bayqau qiyn emes. Búghan Aqmola partiya úiymy qarsylyq bildirip, oilary jýzege aspay qaldy».

Á.Ermekovting ózi kórsetkenindey, F.-A.Álihanov, shynynda da Ermekovti jazghyrugha úmtylghan. F.-A.Álihanovtyng kórsetindisindegi әr adamgha berilgen minezdemesine, olardyng jýrgen-túrghan jerin, is-әreketin, kimmen kimning ne dep sóileskenin mәlimdeuine jәne tútqynnan ózgelerden búryn bosatylyp jiberiluine qaraghanda, onyng synasha qaghylghan әreketinen bir kiltipannyng bar ekenin boljaugha bolady.

F.-A.Álihanov (jalghasy): «2). Qozybagharov qarjygha baylanysty isti jýrgizdi. Semeyden Aqmoladaghy Auyl sharuashylyghy bankisine Janghazindi auystyrdy. Janghazin bay túqymynan bolsa da, oghan barynsha qoldau kórsetti. Biraz uaqyttan song Ermekov Tashkentke joghary oqu ornyna oqytushylyqqa auysty. 27-jyldyng shildesinde Ermekovti men taba almadym. Qyzylordagha kelgen Ghabbasov Ermekovting Tashkentke kóshkenin jetkizdi. Qyzylordagha kelgende maghan: qazaq jastarynyng sauatyn ashu ýshin týpkilikti ornalasugha bekingenin - aytty. Ermekov Semeyden kelgen baylardyng balalaryn tartty. 28-jyly ol Almatygha - QazGU-ge auysty. 1929 jyldyng shilde aiynda men de Almatygha auystym. Ony 29-jyldyng qazan aiynda qyzym baspamen auyryp jatqanda kórdim. Qyzymnyng auyryp jatqanyn bilip, kónilin súraugha kelipti. Sodan keyin men ony qantar, aqpan ailarynda kórdim. Qarqaraly okruginen shaqyru kelipti. Onda tәrkileu bastalypty: «Búl beybastyq. Tәrkileuge úshyraghan tuystaryma kómektesemin. Tәrkileu - auyldaghy qaranghy qazaqtardy uәdemen toydyrudan basqa eshtene emes, búghan kelisuge bolmaydy. Qanshama adam zardap shegedi»,- degendi aitty. Sodan keyin ólkelik siezde ... professor ...kovichting (aty naqty tanylmady) jasaghan bayandamasyn óte salmaqsyz dep synady...".

Á.Ermekov (jalghasy): «UOO PP OGPU-ding ókili Popovtyng týsindiruine qaraghanda, maghan aiyp retinde taghylghan 57-bap pen 58-baptyng 7-tarmaghy boyynsha men kenes ókimetine qarsy әreketim ýshin emes, Fazyl Álihanovtyng kórsetuimen kenes sayasatyn teris týsindiruge tyrysqandyghym ýshin jauapqa tartylghan ekenmin. Men búl jóninde OGPU-ding ókiline bergen birinshi jauabymda aitqanmyn (Búl - PP OGPU-ding Qazaqstandaghy ókilining 1930 jyly 22 qyrkýiek kýngi kórsetindisi boluy mýmkin - T.J.). Endi kelip sonyng kórsetindisining ýzindisin algha tarta otyryp, aiyptau baptaryn ózgertpek.

Onda: Halyq komissarlar komissariatynyng әleumettik mәdeniyet bólimining kenesshisi Barlybaevqa - et dayyndau josparyn kemitu turaly kenes berippin. Barlybaevpen men Shombalov Mәjitting ýiinde kezdeysoq kezdestim. Ókinishke oray Álihanov pen Barlybaevting ýi-ishimen dastarhandas boldym. Men olardy sal bop auyryp jatqan Shombalovtyng semiyasymen birge qonaqqa shaqyrdym. Álihanovtar jauap retinde bizdi shaqyrdy. Adamgha tәn osaldyq jasap biraz ishimdik ishtik. Tek Shombalov qana syrqatyn syltauratyp bas tartty. Kóterinki kónil-kýy ýstinde qonaqtarymnyng kónilin tabu ýshin qoghamdyq sipattaghy sózderdi de aitsam kerek. Álihanovtyng mal sharuashylyghyna sinirgen eren enbegin asyra maqtap, et josparyn oryndap qana qoymay, mal basyn saqtau da kerek degendi aittym. Sol bir myljyng sózderding sayasy astar alghanyna tanmyn.

Barlybaevting búl sózinde ne mәn-maghyna bar? Búl jóninde mynany aitqym keledi. Álihanov týrmeden shyqqansha menimen bir kamerada otyrdy. Sonda: «Barlybaev nege ústalmady? Onyng «Alashordadaghy» qyzmeti bәrine belgili emes pe? Men kez-kelgen adamdy, Barlybaevty da aunatyp týsire alamyn, bizben baylanysy bar desem jetip jatyr»,- dep sonyn qaljyngha ainaldyrdy. Onyng Barlybaevqa qarsy aitylghan búl әzilining astaryna mәn bermeppin».

Jauaptyng ynghayyna qaraghanda F.-A.Álihanov týrmege qamalghan song Á.Ermekovpen bir kamerada otyrghan. Tergeushilerding tóselgen әkki tәsili boyynsha F.-A.Álihanov Á.Ermekovten «syr tartqan». Sonday-aq Á.Ermekovtin: «Álihanov týrmeden shyqqansha menimen bir kamerada otyrdy. Sonda: Barlybaev nege ústalmady? Onyng «Alashordadaghy» qyzmeti bәrine belgili emes pe. Men kez-kelgen adamdy, Barlybaevty da aunatyp týsire alamyn, bizben baylanysy bar desem jetip jatyr,- dep sonyn qaljyngha ainaldyrdy»,- deuine qaraghanda, búl adam týrmege belgili bir tapsyrmany oryndau ýshin kirgizilui mýmkin. Oghan múnyng jaltaq ta jeniltek minezi, satushylyq kәsibi yqpal etken siyaqty. Ádette, qúpiya mekeme sondaylardy shyrghagha týsiruge epti keledi.

F.-A.Álihanov (jalghasy): «Múratbekovti búrynnan bilemin. Ol Óskemenning naymany bolatyn. 1922 jyly GPU-ding rúqsatymen Semeyge keldi, sonynan qaytadan Qytaygha qashyp ketti. Omarbekov turaly Mamyrbaevting qasynda, ne basqa bir jerde aitqan boluym kerek. Mausym aiynyng ortasynda beytanys adam qoy sharuashylyghy mekemesin súrady. Proletar kóshesindegi kenseni kórsettim. Ol: Júmanov (Shombalov - ?) pen Álibekovke jolyghamyn - dedi. Júmanov (Shombalov) - dәrihana basqarmasynda, Álibekov - Mәskeude ekenin aittym. Ol: qytaydaghy Múratbekov hat jazyp, shaqyryp jatyr. Soghan GPU-den rúqsat alugha kómektesuge izdedim,- dedi. Men búl turaly Mamyrbaev Tólegen men Marsekovke aittym. Mamyrbaev múny biletin siyaqty kórindi. Mamyrbaevting qandayda bir hat nemese habar alghanyn bilmeymin. Múratbekovting úly Jihansha Qyzylordada túrady. Onyng әkesimen kezdeskisi keletin boluy mýmkin. Ermekov: Múratbekovting Tarbaghatay aimaghyndaghy qazaqtardyng qozghalysynan jaqsy maghlúmdar ekenin bilemin, kenes beruge dayynmyn. Biraq qytaygha hat jaza almaysyn. Ol Europa emes. Isaev - Goloshekinning ong qoly. Mal sharuashylyghynyng nasharlauy sonyng moynynda. Isaevting eng ondy isi - Qazaqstanda azyq-týlikting satyluyn qamtamasyz etti,- degen siyaqty pikir bildirdi.

Almatyda naghashysy Nauryzbaev Áshim degen boldy. Ol Smaghúlovtyng ýiine toqtaytyn. Menimen kezdeskende Kýderi tәtesining tәrkilengenin aitty. Hakimjan Mamyrbaevty Almatygha kóship kelip, ózining qarauynda qyzmet isteuge shaqyrdy. Ermekovting QazGU-degi aghartu salasyndaghy әreketine keletin bolsaq, ol shәkirtterding aldyna bedel jinaugha baryn salatyn, sózge óte yqtiyatty dayyndalyp, ózining oiyn nәzik әri emeuirinmen sóileytin».

Búl mәlimetter atalghan adamdargha ziyanyn tiygizdi me, joq pa, ol sol  dýdәmal kýiinde qaldy. Anyghy, kórsetindide kórsetilgen Á.Ermekovten basqalary búl jolghy «qamaq nauqanyna» ilinbepti.

F.Álihanov (jalghasy): «Ermekov orys intelliygensiyasymen bәsekeles bolatyn. QazGU-de ol ózining qyzmetkerlerin qorghashtaumen boldy. Ol ózining әieline: senderdi qalay jaqtyrmaymyn desenshi, - dep aityp otyratyn. Ermekovting ózining aituynsha, ol rektor Asfandiyarovpen óte jaqsy bolatyn. Men ózim eshqashanda qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq úiymyna qatysqan emespin. Ózim Ermekovting yqpalyna týsken emespin. Úiym mýsheleri maghan belgili emes...».

IYә, ózining әieline:«Senderdi qalay jaqtyrmaymyn desenshi!»,- degennen artyq últshyldyq bar ma?!. Ol kezde búl, әdepten asqandyq emes, әshkereleuding naghyz ózi bolatyn. Ózinning әieling men balandy ózine tynshy etip qon - taptyq qyraghylyqtyng qataryna sanalatyn. Oghan Ghaziz Múrzin men Eldes Omarovtyng jamaghattarynyng jamanaty dәlel. Al Álimhan Ermekovting sonynan onday sybys ermedi. Tergeuding últtyq sypat alyp bara jatqanyn angharghan Á.Ermekov ózining jauabynyng jalghasyn proletariat kósemine degen qúrmetin basa kórsetumen ayaqtaydy. Múndaghy maqsaty, Á.Bókeyhanovtyng tәsilin qoldanyp, Lenindi aldygha salyp, ses kórsetip qalu, mysyn basu bolsa kerek. Múnyng eshqanday aiyp-shamy joq, erkindikke bastaytyn qanday da bir tәuekel men amal ózin-ózi tolyq aqtaytyny anyq.

Á.Ermekov (jalghasy): «Men qazir revolusiyanyng úly avtorymen (kósemi - T.J.) jýzdesken tiri kuәning birimin. Sondyqtan da revolusiyanyng asqaq atyn jamylghan osynday adamdardy jek kóremin. Meni: teoretik retinde Lenindi opportunist dep aitty - degen әldekimning kórsetui jalpy qisyngha keletinin moyyndaymyn. Álemdik proletariat pen ezilgen halyqtardyng úly kósemin kórip, tildesu baqytyna ie bolghan adammyn. Ol ózinin: patriarharlyq, rulyq damu satysynda kenjelep qalghan últtardyng kapitalizmge soqpay sosializmge birden ótu mýmkindigi turaly formulasyn jariyalaghan 20-jylghy Kominternning ekinshi qúryltayynyng saltanatty ashyluyna meyman retinde men de qatystym. Onyng delegattargha solshyldyq derti turaly aitqan ataqty sózin erekshe qúrmetpen eske alamyn. 20-jyly onyng ózi tóraghalyq etken mәjiliste jasaghan bayandamasynda: kazak túrghyndary arasyndaghy jaldamaly batyraqtardan auyl sharuashylyq kommunasyn qúryp, jerinen aiyrylmaghan sharualardy auyl sharuashylyq mashinalarymen qamtamasyz etu turaly aityp túryp, maghan kózi týsip ketkende qolyn men jaqqa sermep túryp: qazaqtargha auyl sharuashylyq kommunasyn qúrugha әli erte - degeninde qatty shamyrqanyp kettim, aldynghy úsynysymnyng jayshylyq ekenin týsindim. Artta qalghan halyqtardyng ókiline qalay kónil bólip, qanday jauapkershilikpen qaraytynyna sonda kózim jetti».

Lenin dәl tauyp aitqanynday, «qazaqtargha auyl sharuashylyq kommunasyn qúrugha әli erte» edi. Al Stalin men Qujaqqa - Goloshekinge, qazaqtar kollektivtendiruden kesh qalghan siyaqty kórindi. Aldaghy qoyylatyn jer, moyynserik, territoriya turaly súraqtardyng anysyn angharatynday osy kórsetindisinde Á.Ermekov jalpy sayasy oqighalargha da bagha bere ketedi jәne retin tauyp kenes ókimetining sayasatyna ishtartatynyn da kiriktirip otyrghan.

Á.Ermekov (jalghasy): «Áli esimde, Astrahani oblysyndaghy qazaqtar kóp túratyn jaghalaudy Qazaqstannyng qúramyna beru turaly ýlken dauly mәsele qyzu talqylandy. Patsha ýkimeti qazaqtardy tenizge jibermeu ýshin olardan búl jerdi tartyp alyp, on verstka siyaqty týrli ekonomikalyq shekteu qoyyp, kazaktardy qonystandyrghan bolatyn. Mine, osyghan baylanysty Astrahani guberniyasynyng NKVD ókili, Azyq-týlik halyq komissariatynyng qamtamasyz etu ortalyghy, vladimirlikter meni jan-jaqtan qyspaqqa alyp, býkilodaqtyq manyzy bar dep әr nәrseni  syltauratyp, san-saqqa jýgirtip, tabandap túryp aldy. V.IY.Lenin yqylaspen tyndap otyrdy da maghan: Astrahani guberniyasy siyaqty Qazaqstan da odaqtyng bir bóligi. Qazaqtar basym túratyn jerdegi sharuashylyqqa kómektesudi de, azyq-týlikpen qamdaudy da odaq moynyna alady - dedi. Replika jasaghan kezimde Zakurskiy meni jaghamnan alyp, qabyrghagha tirey iytergende Vladimir Iliich maghan arasha týsti. Astrahani guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy men NKVD ókili guberniyadaghy túrghyndardyng araqatynasyn kórsetetin naqty statistikalyq esepting joqtyghyn aitty. Búghan: halyqtyng araqatynasyn bilu ýshin onda barudyng da, statistikalyq esepting de keregi joq. Moskvany mysalgha alynyz. Múnda qay halyqtyng qansha ókili bar ekenin eshkimde bilmeydi. Biraq bәri de qamtamasyz etiledi - dedi.

Maghan júdyryghyn ala jýgirgenderding әreketin býgin eske alu kýlkili, bolmashy búzaqylyqty sóz etkendey kóringenimen de, V.IY.Leninning beynesi men ózim kórgen osy bir ómirlik shyndyq maghan úmytpas әser qaldyrdy. Lenin turaly jogharyda men aitty degen adamnyng qiyaly sózine әserlengensip, solay dedim be, joq pa dep eske týsiruge tyrysudyn, jauap beruding ózi kýlki tudyrady. Tek aitarym, býgingi oppozisiyadaghylardyng kózqarasyn eshqashanda bólisken emespin».

Tergeushige kórsetilgen búl «sestin» quaty bir aigha jetti. Jogharyda kórsetilgenindey, basy qaryndashpen, al ayaqqy betteri mashinkagha basylghan:

«15/HI-1930 jyl.  Men ózimning kórsetindilerimde búrynyraqta ótip ketken oqighalardy qamtityn bolghandyqtan da, jyldardyng reti men keybir kórinisterding oryny auysyp ketui mýmkin ekenin eskertemin»,- dep bastalatyn kórsetindisin jazugha mәjbýr etti.

Ol «oryny auysyp ketken» sózderdi ótkenin úmytqandyqtan emes, «Alashorda» men Kolchakqa jәne Uaqytsha qúryltay ýkimetine qatysty kezenderdi eske salmaudyng amalyn kózdep, jorta qaghys qaldyrghan. Sóitip ol ózining ómirbayanyn kenes ókimeti ornaghan tústan bastap:

«1919 jyly aqpan tónkerisinen keyin men Semey guberniyasynyng zemstvo basqarmasynyng mýshesi bolyp qyzmet istedim. Tikeley jer bólimin basqardym, búdan basqa maghan oqu-aghartu salasyna jetekshilik etu jýkteldi»,- dep, jorta iz tastaghan.

Alayda, týrme tergeui barghan sayyn kóni kebetin Balizaktyng shegiren bylgharysy siyaqty, kýn ótken sayyn alqymnan alyp qysa berdi. Ol túzaqtan qútyludyng joly - qanday qylmys taghylsa da moyyndap tynu ghana bolatyn. Aldynghy jauaptardyng negizinde Á.Ermekovke 1930 jyly 7-jeltoqsan kýni resmy týrde aiyp taghylady. Ol búl ókimdi moyyndamaytyny turaly qarsylyq bildirip Qazaq ASSR Atqaru Komiytetining tóralqasyna shaghym joldady. I tomnyng 479-betine tirkelgen, 15 qarasha kýngi jauabyn sózbe sózge juyq qaytalaghan búl shaghymnyng birneshe kóshirmesi tigilgen. Ol shaghym:

«KSSR Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi Ermekov Álimhannan Ótinish

PP OGPU-ding Qazaqstandaghy ókilining 1930 jyly 22 qyrkýiek kýngi ókimi boyynsha men týrmege qamaldym. Tek 7-jeltoqsan kýni ghana naqty aighaqtar keltirilmesten maghan QK-ning 57 - 7, 58 - 11, 59 - 3 baptaryna sәikestendirilgen, shamamen: a) kenes ókimetining sharalaryn kenes jәne partiya júmystarynda búrmalap qoldanghany ýshin; v) basmashylarmen baylanysy ýshin; s) kontrrevolusiyalyq úiym qúrugha talpynghany ýshin - degen maghynadaghy aiyp taghylghany habarlandy.

Búl aitylghan «naqty derekter» meni qyzyqtyrmaydy, óitkeni onday oqigha ómirde bolghan emes. Bastapqyda men tútqyndaluymnyng sebebin týsinispestik bolghan shyghar, әldebir sayasy nauqangha qatysty shyghar dep oilaghanmyn. Mine, tútqyndalghannan beri tórt aidan asyp barady, әlgi «týsinispestigim» meni densaulyq túrghysynan da, adamgershilik túrghysynan da kemirip jep barady. Sondyqtan da men: maghan taghylghan eshqanday naqty dereksiz aiyptaulargha týsinik beretin ómirbayandyq sipattaghy keybir mәlimetterdi, sayasy jәne tәjiriybelik isterimdi Kazatkomnyng Prezidiumyna bayandap beruge mәjbýr bolyp otyrmyn»,- dep bastalady.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»