Men eki-ýsh aidan beri әdebiyettanushy, ghalym, prafessor Ahmetbek Kirshibaevtyng ózining ótinishi boyynsha qazaq әdebiyeti tarihyna qatysty zerttegen ghylymy maqalalarynyng tandamaly jinaghyn qúrastyryp jatqan jayym bar. Ghalymnyng enbekterin oqyp otyryp qazaq әdebiyetining arghy tarihyna nedәuir sýngip, bilim jauharyna qol jetkizgendey boldym.

Búl jinaqta ghalym A.Kirshibaevtyng klassik әdebiyetimizdegi eng bayyrghy ýlgilerin, olardyng kózge kóringen ókilderin zertteu jaghyndaghy tabandylyghyn, zerektigin, izdengishtigin dәleldeytin enbekteri barshylyq. Solardyng ishindegi uәkildik sipatqa iyelerinen VII, VIII ghasyrlarda Syrdariya boyyn meken etken oghyz-qypshaqtar arasynda Qorqyt ata jayynda taraghan anyz-jyrlardyng týrki tildes halyqtardyng ghúryp-әdetin, túrmys-saltyn, aqyndyq dәstýrin tanytatyn tarihy mәdeniyet ýlgisi ekeni anyq kórsetilgen. Qorqyt ata kitabyndaghy toghyspaly dastandardyng qazaq dastandarymen sabaqtastyghy kórsetilgen. Qorqyt ata kitabyndaghy jyrlardyng qazaq dastandarymen úqsastyghyn aita kelip, Qorqyt ata kitabyndaghy jyrlar qazaq dastandarynyng tórkini degen tújyrymdy dәleldeydi jәne qazaq erte zaman jazba әdebiyetining damu barysyn dәuirleui birshama jýieli bolghan. VI-IX ghasyrgha deyingi әdebiyetti bir kezenge jatqyzghan. H ghasyrdan HII ghasyr әdebiyetin Qarahandylar dәuirindegi әdebiyet dep atap, HIII ghasyrdan XV ghasyrgha deyingi dәuirdi Altyn orda dәuiri dep atau tarihy dәuir shyndyghyna ýilesimdi kókeyge qonymdy dәiekteme. Kitapta Qazaq handyghy dәuirindegi jyraular әdebiyet egjey-tegjeyli bayymdaghan. Jyraular jyrynyng tarihy jәne kórkemdik mәn-mәneri ashyp kórsetilgen, tútas kitaptyng ón-boyynan saqa qalamgerding qazaq әdebiyetining tarihyna qatysty materialdar mol paydalanylghanyn, óte-móte, shetelde jariyalanghan jana zertteuler men senimdi tyng kózqarastardy sinire qabyldaghanyn aiqyn angharamyz.

Oghan qosa «Altyn orda dәuirining aqyny Amet Horezmidyng asyl qazynasy – «Mahabbatnama» degen maqalasyn auyzgha alugha bolady. Ahmetbek Kirshibaev búl enbeginde Altyn Orda dәuirinde jasaghan әigili aqyn Ahmet Horezmidyng ataqty shygharmasy «Mahabbatnamanyn» jazylyp jaryqqa shyghu barysynda mәlim bolghan derekter negizinde izdenip, qolgha keltirgen mol әri senimdi materialdar ýstinde jan-jaqty terendey zertteu jýrgizu arqyly búl klassik shygharmanyng ishinde surettelgen, ózara qabysqan, qatparly oqighalardyng angharytqan anystarynan, bildirgen derekterinen aqyn Ahmet Horezmidyng ghúmyrnamasy, jasampazdyq qimyldary jóninde anyq mәlimetteri bolmasa da, shyghrmanyng tike ózi qamdaghan derekteri boyynsha «Mahabbatnama» atty dastannyng kimning núsqauymen, qanday adamgha arnap, qaysy uaqytta, qanday jerde, qaysy tilmen, qanday oqighalardy bayandap, qanday mazmúndardy beynelep maydangha kelgendigi siyaqtylardy óte anyq ashalap bayymdaghan. Sonymen birge, A.Kirshibaev «Mahabbatnama» búl әigili poeziyalyq kesek shygharmanyng stildik ózgesheligi, mazmún, pishini jaghyndaghy erekshelikterin ekshep, kórnektilendire otyryp, onyng últymyzdyng bir býtin mәdeniyet jәne әdebiyet tarihynan alghan orny men keyingi dәuirler әdebiyetine jasaghan yqpalyn kórsetip berge. Al «Orta ghasyrdaghy ýsh aqyn» atty kólemdi maqalasy A.Kirshibavtyng úzaq jyl ainalysqan klassik әdebiyet zertteu barysynda jaratqan sýbeli, sýiikti tuyndylarynyng mandaygha basarlarynyng biri. Ol búl enbeginde Qoja Ahmet Yassauy, Ahmet Jýgneki, Sýleymen Baqyrghany siyaqty orta ghasyrda jasaghan, óz dәuirinde әdebiyetting aldynghy leginen kóringen әigili ýsh aqynnyng ómir keshirmeleri, jalpy jasampazdyq qimyldar, mol enbek jemisteri, olardyng orta ghasyr әdebiyeti tarihynan alghan oryny turaly ghylymy boljamdar jasaghan.

Al A.Kirshibaev «H-HII ghasyrda ghúmyr keshken ýsh ghylama ghalym» (avtordyng búl kólemdi maqala Ýrimjidegi Shynjang uniyversiytetining «Shynjang uniyversiytetining ghylym jurnalynyn» (filosofiya-qoghamdyq ghylymdar) ýsh sanyna bólip jariyalanghan. №2, 2012 jyl. №1-2, 2013 jyl) degen kólemdi maqalasynda H-HII ghasyrda ghúmyr keshken ýsh ghúlama ghalym Ábu Nәsir Ál-Farabi, Jýsip Balasaghúyn, Maqmúd Qashqary turaly, olardyng ómiri men jasampazdyghy jolyna, qolgha keltirgen orasan mol tabystaryna jan-jaqtyly toqtalyp, olardyng shygharmalary, ghylymy filosofiyalyq múralary, әdebiyet teoriyalary jayynda jalpy bettik taldau jasalady әri ghylymy negizde bagha beredi. Men osy maqalada arqau bolghan ýsh ghalymnyng biri Mahmúd Qashqaridyng jasampazdyq joly, «Týrki tilderi sózdigi» bóligin oqyp otyryp, mynaday keremet derekti keziktim. Búl derekte Mahmúd Qashqaridyng arabtargha týrki halyqtardyng tilin ýiretu ýshin osy qúndy «Týrki tilderi sózdigi» enbegin jazghany jan-jaqtyly ghylymy derektermen dәleldey týsedi. Múny oqyp otyrghan qazaq balasy «qazaq tilining teng jartysynan kóbi, arab tilinen kelgen» deytinderding pikiri shyndyqqa mýlde janaspaytyn jansaq pikir ekenine kóz jetkize alady. Ári arabtar qoldanyp jýrgen tilining kóbi týrki tildes halyqtardyng tili ekenine kóz jetkizedi. Sol kezde arab tili memlekettik til bolghanymen, al týrki tili basym bolyp últaralyq, tipti halyqaralyq til bolghanyn bayqau qiyn emes. Endi ghalym Ahmetbek Kirshibaevtyng maqalasynda keltirilgen derekti sózbe sóz oqyp kórelik.

«...1058 jyly ghalymnyng әkesi Qúsayyn da Ordada óltirildi. Osydan keyin ol Qashqar qalasyn tastap shyghyp ketti. Ol osy beti Baghdatqa sapargha shyqpay 15 jyl shamasynda ailanyp jýrip, ózi jazugha dayarlanyp jýrgen «Týrki tilderi sózdigi» qatarly ghylymy enbekterine material jiystyrumen bolady. Ol osy saparynda toqtamay, kónilge býgip, bet alghan Orta Aziyanyng alyp dalasyn aralap, Qashqardan bastap bir jaghy Jetisu, Maurannahr, Horezimge deyin, ekinshi jaghy Remge deyin ainalyp, odan Ile ózeninen ótip, Syr dariyasynyng keng alqap, úlanghayyr qyrlaryn qydyrdy. Ondaghy týrki tilinde sóileytin ru-úlystardyng ómirimen tanysyp, peshenek (peshene), qypshaq, oghyz, iyemәk (jәmek), bashqúrt, basmyl, qay (qonyr at), yabhú, tatar, qyrghyz, chyghyl (shybyl), tohsy, yaghma, yghyraq, charúq, chúmúl, úighyr, tanghút, qytay (kidan), tabghach, arghú (arghyn), búlghar, suar siyaqty 20 dan artyq týrki rularynyng tilin, saltyn, tarihyn, ornalasqan jaghrapiyalyq ornyn ishkeriley ýirenip, jan-jaqty zerttep, olardyng әdebiyet, tariyh, astronomiya, etnografiya, dәrigerlik bilimderin jazyp alyp retke túrghyzyp, súryptaghan.

Mahmúd Qashqary 1072 jyly Baghdatqa barady. Búl kezde tútas Qarahan memleketimen qosa Arab islam halifasyn da Saljúq týrikteri biyleytin. 1076 jylgha deyingi tórt jyl shamasyndaghy uaqytta ghalym ózining jinaqtaghan materialdaryn rettep «Týrki tilderi sózdigi» degen kólemdi enbegin jazyp bitirdi. Búl shygharmasyn Abbasilardyng 27-halifasy Abylqasym Abdollaúly Múhammed Ál Múhtary by – Ámrollagha tartu etti.

Kórinekti ghalym Mahmúd Qashqaridyng búdan basqa til bilimi men әdebiyetke qatysty jazghan taghy bir kólemdi enbegi «Jau hirun – nahu filughotit týrk» (Týrki tilderining sintaksis qaghidalary) edi. Ghalymnyng búl kitabi bizge jetpedi. Naqtyly mazmúny bizge belgisiz.

Orta ghasyr ghalymdarynyng eng kórnektilerining biri Mahmúd Qashqary Baghdatta 18 jyl túrdy. Baghdat qalasynyng sol kezdegi tarihy jaghdayynan alghanda, ghalymnyng ghylymy enbekterining ónimdi boluyna tiyimdilik te bar edi. Óitkeni búl kez Baghdatta týrki tildes ru-úlystarynan baryp qyzmet etushiler meylinshe mol boluy sebebinen, Orda uәzirleri men Orda әmir sardarlarynyng kóbi oghyz týrikterinen bolatyn. Sonymen birge Baghdat qalasynda týrki tildes ru-úlys halyqtarynan baryp ornalasqan ghalymdar, aluan qolónershiler men әr kәsipting sauagerleri de mol bolghan.

Osynday sebeptermen týrki tili men memleket tili bolghan arab tili bәs talasqan bir jaghday qalyptasqan edi. Osydan kelip arabtyq mәnsaptylar men kәsipkerlerde týrki tilin ýirenu qajeti tuylghan bolatyn. Ghalym ózining til bilimi men әdebiyetke qatysty kólemdi de, kýrdeli osy ghylymy enbekterin týrki tilin ýirenudey shúghyl qajetke birlestirip, ólmes enbek, ómirsheng tuyndy «Týrki tilder sózdigin» jazyp shyqty.

Kitaptyng nendey maqsatpen jazylghany turaly ol: «Týrkitili men arab tilimen bәsekege týsken, eki at syqyldy teng shauyp bara jatqanyn aiqyn kórsetu ýshin... Mәngilik eskertkish, tausylmas qazyna bolyp qalsyn dep... Búl kitapty qúrastyrdym, әri oghan «Týrki tilderi sózdigi» («Diuany – at – týrk»), – deydi. Mine búdan ghalymnyng «Týrki tilderi sózdigiә» atty búl shygharmasyn arabtargha týrki tilin ýiretu maqsatymen jazghanyn bayqau qiyn emes. Búl ýshin ghalym týrki sózderine arab tilimen týsindirme berip otyrghan. Onymen qosa týsindirme sóderdi ghylymy jýiege jiktep, týrki tilining grammatikasy jóninde anyq, týsinikti sauat berilgen. Búl әriyne dýniyedegi týrki tili grammatikasynng túnghysh sauaty edi.

Kórinekti til ghalymy Mahmúd Qashqary óz kitabyn qalay jazghandyghyn, jazu barysynda qanday әdis qoldanyp, ne nәrselerge múqiyat audarghandyghy turaly bylay deydi:

«...Men tilde týrikterding eng bilgir adamdarymen, eng ýlken mamandarynan, kóregenderinen, bayyrghy taypalarynan shyqqan, soghys isterinde myqty nayzagerlerinene edim. Olargha berile den qoyghanym sonday, maghan týrikter, týrkimender, oghyzdar, shigilder, yaghmalar jәne qyrghyz taypalarynyng tilderi týgeldey kónilime qonyp jattalyp qaldy. Solardyng bәrin múqiyat rettep, úiqastaryn anyqtap, keregime paydalanyp, bir negizde tәrtipke týsirip jýielep shyqtym. Búl kitapty hiykimetti sózder, úiqasty qara sózder, maqal-mәtelder, bәiit-ólender... Jәne qara sózdi óleng ýzindilerimen berip, arnayy әlippe tәrtibimen qúrastyrdym, sóilemine týrki halyqtarynyng kórgen-bilgenin beyneleytin ólen-jyrlarynan, qayghyly, quanyshty kýnderinde aitqan tereng mәndi maqal-mәtelderinen mysaldar keltirdim. Sóitip búl kitap janalyq jaghynan biyik órege, kórkmdik jaqtan sheberlik shegine jetti».

Jogharyda keltirilgen mysaldarmen jýieleulerden kórinetin týiin mynaday: Mahmúd Qashqary «Týrki tilderi sózdigin» jazuda, bir jaqtan, týrki tilining arab tilinen qalyspaytyn ózindik ereksheligin kórsetudi maqsat qylghan. Taghy bir jaqtan, týrki mәdeniyetimen tanysudy ýmit etetin arabtardyng búl tildi ýirenuge bolghan qajetinen shyghudy maqsat etken.

HI ghasyrdyng ataqty til ghalymy Mahmúd Qashqaridyng búl kitaby arabtargha týrki tildi halyqtar tilin ýirenu maqsatynda jazylghany men sol kezdegi týrki halyqtarynyng tarihyn ekonomikalyq jaghdayyn, mәdeniyetin, әdebiyet-kórkemóner ýlgilerin, ghylym-pәn jetistikterin, әdep-salttaryn, múrat-moralidyq erejelerin, filosofiyalyq, dindik úghymdaryn, etnografiyasyn, materialdyq mәdeniyetining búiymdary men tagham susyndarynyng ataryna sheyin týgel qamtyghan. Sondyqtan búl kitapty týrki tildes halyqtardyng ortaq ghylymnamasy – ensiklopediyasy deuge bolady.

Týrki tildes halyqtardyng ortaq ardager til ghalymy Mahmúd Qúsayynúly Qashqary 1105 jyly 97 jasynda qaytys bolady» [1].

Týsingen adamgha búl derekter týrki halyqtarynyng jәne onyng tilining birkezde әlemde manyzdy oryn alghanyn kóruge bolady. Jәne osymen maqtanugha bolady.

Álimjan Áshimúly

Paydalanghan әdebiyet:

Ahmetbek Kirshibaev. H-HII ghasyrda ghúmyr keshken ýsh ghúlama ghalym. «Shynjang uniyversiyteti ghylymy jurnaly» (filosofiya-qoghamdyq ghylymdar) №2, 2013 jyl, 3-4-bet.

Abai.kz