( ә ng g i m e )

Tanauynan buy búrqyrap, omby qargha bauyryn syzghan jiyren qasqany qamshylaghannan týk ónbesin týsingen Quat: «Ói, әkennin...» dep bir boqtap, algha enteley jayau tartty. Tapaugha shyqqansha beyәdep sózding birinen song birin bosatty. Esti januargha qamshydan góri osynysy qatty batatynday iyesi zekigen sayyn pysqyryp, basyn júlqidy.

At tizginin bilegine ile salghan anshy keler sәtte: «Á, mine, mine... Menen qútylmassyn!..» dep qar betindegi әldebir annyng qangha bókken izine shúqshiyp, jerden jeti qoyan tapqanday quandy. «Áuseleng belgili boldy. Shoynaghym, úzay qoymassyn!..»

Búl qaqpangha týsken artqy siraghyn qyrqyp tastap, qanjosa kýii úzay bergen arlannyng izi bolatyn. Qasqyr soghyp aty shyqqan Quatqa da keregi osy iz. Endigi sharua onay. Jamanauyzdy qaru júmsamay-aq bir jaghyna shygharady.

Anshy jigit osyghan sheyin de qandyauyzdyng birnesheuin tiriley ústap, it tóbelestirgishterge satyp, dәnikti. Biraq myna bir ýsh ayaqty arlannan ne qayyr, it talasqa shydamay, birden qúrban bolary kәdik. Jә, ne bolsa da aldymen ózin kórip alayyn degen pighyldaghy anshy qimylyn shiratty. Izden janylmay indete quyp, arlandy aqyry tyghyryqqa tiredi. Aynalasyna qamys qaulaghan, shaghyn alanqayly túiyqtyq aldaghy arpalystyng mejeli ornynday sybdyrsyz tyna qalypty.

( ә ng g i m e )

Tanauynan buy búrqyrap, omby qargha bauyryn syzghan jiyren qasqany qamshylaghannan týk ónbesin týsingen Quat: «Ói, әkennin...» dep bir boqtap, algha enteley jayau tartty. Tapaugha shyqqansha beyәdep sózding birinen song birin bosatty. Esti januargha qamshydan góri osynysy qatty batatynday iyesi zekigen sayyn pysqyryp, basyn júlqidy.

At tizginin bilegine ile salghan anshy keler sәtte: «Á, mine, mine... Menen qútylmassyn!..» dep qar betindegi әldebir annyng qangha bókken izine shúqshiyp, jerden jeti qoyan tapqanday quandy. «Áuseleng belgili boldy. Shoynaghym, úzay qoymassyn!..»

Búl qaqpangha týsken artqy siraghyn qyrqyp tastap, qanjosa kýii úzay bergen arlannyng izi bolatyn. Qasqyr soghyp aty shyqqan Quatqa da keregi osy iz. Endigi sharua onay. Jamanauyzdy qaru júmsamay-aq bir jaghyna shygharady.

Anshy jigit osyghan sheyin de qandyauyzdyng birnesheuin tiriley ústap, it tóbelestirgishterge satyp, dәnikti. Biraq myna bir ýsh ayaqty arlannan ne qayyr, it talasqa shydamay, birden qúrban bolary kәdik. Jә, ne bolsa da aldymen ózin kórip alayyn degen pighyldaghy anshy qimylyn shiratty. Izden janylmay indete quyp, arlandy aqyry tyghyryqqa tiredi. Aynalasyna qamys qaulaghan, shaghyn alanqayly túiyqtyq aldaghy arpalystyng mejeli ornynday sybdyrsyz tyna qalypty.

Quat atyn qantaryp, әudemde bauyryn jerge tósep, «kelsen-kel» dep jatqan kókjaldan kózin aiyrmay sheginshektey berdi. Oghan endi úzaq qughynnan silesi qatyp, moyny qarysqan qasqyrdy art jaghynan kelip bas salu ghana qaldy. Ony múnday batyldyqqa iytermelegen bir jaghynan erlik tilegen jastyghy bolsa, ekinshi jaghynan tiri qasqyr satyp alushylardyng ghalamtordy da jaulaghan jón-josyqsyz jarnamasy. Zamany týlki bolsa qaytedi, tazy bop shalugha búl dayyn. Tiri qasqyr satyp ta tym tәuir qarajat jinaugha bolatynyna songhy eki-ýsh jylda Quattyng kózi әbden jetti. Qazir Atyrau, Aqtau, Aqtóbe jaghynan múny әdeyi izdep kelip, tiri qasqyrgha súranys berip ketetinder barshylyq. Keybiri aldyn ala aqshasyn da tólep, pysyqtyq tanytady.

Quat - tabighatynan qaruly jigit. Auyl namysyn qorghap boz kilemning shanyn qaghyp, talay jýldening basyn qayyrghan jiyrma bestegi naghyz jas perining ózi. Onyng anshylyqqa kelui әuesqoylyqtan emes, ózindik tarihy bar sherli hikaya...

Osydan biraz jyl búryn auylgha qasqyr shapty. Týz taghylary tanghy alageuimde shaghyn auyldyng qantalapayyn shygharyp, iytinen bastap, qoradaghy malyn tamaqtap, tysqa shyqqan birneshe adamdy jaralap ketti. Solardyng ishinde siyr sauugha shyqqan Aybarsha da bar. Aybarsha kórshi ýiding qyzy. Quat ekeuining sózi jarasyp, bir-birine bauyr basyp qalghan bolatyn. Qyzdyng әkesi Myrzanyng qaladan kelgen anshylargha jol kórsetip, ara kidik dala kezip, joghalyp ketetinin týgel auyl biletin. Oghan ýlkender jaghy: «Búl kәsibindi qoysang qaytedi, múnyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy» dep әldeneshe eskertken. Biraq qalalyq dostary aqshamen aldap, nәpsisin biylep alghan Myrzagha onday sózder shybyn shaqqan qúrly әser etpeytin. Ózi bilgenin istedi. Júmys joqtyghyn syltauratyp, ýirengen qaskerlik kәsibin tastamady. Aqyry auyl ýlkenderining sәuegeyligi ainymay keldi.

Kýzding bir sәrisinde auyldyng yzy-qiqysy shyqty. Bóltirigin joqtaghan taghylar Aybarshany da talap tastady. Qorghansyz qyzdy tamaqtay salu qasqyrgha búiym ba, biraq tiyiskenderding barlyghynyng da bet-jýzin tyrnalap, soyqandy iz qaldyryp kete barghan. Olardyng búl әreketine mәn berip jatqan eshkim bolmady. Asyly múnda: «Ey, adamdar! Sender bizding bóltirigimizdi úrladyndar. Senderde úyat joq. Betsizder...» degendey ishara barday...

Bayghús qyz óz-ózinen ýrkek, ýreylengish boldy. Ata-anasy ony emdetemiz dep qalagha әketti, sol ketkennen mol ketti, ghashyq jigitting armany alystap, ýmiti ýzildi. Múnyng bәrine - qasqyr kinәli. Ol osylay dep týidi. «Endigi isim sendermen bolsyn» degen shemen kegi barghan sayyn órship, bitispes óshpendilikke ainaldy.

Áuelgi kezde birli jarym jyrtqyshty soyylmen soghyp, aiyzy qanghansha basyn myljalap, terisin sypyryp, týzge tastap ketip jýrdi. Bir qyzyghy  jyldyng qay mezgili bolmasyn iytqústyng ólimtigine eshbir ang da qús ta juymaydy eken, eng qúryghanda shybyn men qúrt-qúmyrsqagha jem bolyp jatar degen, onysy da bekerge shyqty. Terisining týgi týtilip, qalghany qatyp-semip, qara jerge sinip joghalatynday. Múny kórgen Quat qatty qayran qaldy, qasqyrdyng ózi oilaghanday jay ghana jyrtqysh emes, bolmysy bólek, júmbaq jaratylys ekenin ishtey moyyndady. Moyynday túryp, yza-kegi ólsheusiz artty.

Uaqyt óte kele búl istep jýrgenin de azsynyp, basqasha amal oilady, aqyry ony da tapty. Oghan iytqústy qarumen alu kez-kelgen anshynyng qolynan keletin eng onay jol kórindi, sodan elden erek әdisti әldeneshe qaytara tәjiriybeden ótkizip, «óziniki qylyp» aldy. Onyng búlay ang aulau tәsilin astyndaghy atynan basqa bilmeydi. Bәlkim búl búghan sheyinde tabylghan әdis-ayla shyghar, onymen habary joq, biletini óziniki ózine janalyq.

IYә, qasqyrdy tiridey ústap, sazayyn beru, itke talatyp, әbden qorlau, óshin alu - bәri Aybarshasy ýshin. Quat ózin kimning aldynda da osylay aqtap alamyn degen oidyng qúrsauynda ústady jәne osy is-әreketining dúrystyghyna tastay sendi.

Kókjal qansyrap, әbden tityqtaghan. Sonyna týsken qughynshynyng qayratty, әkki ekenin sezetindey. Azu tisi aqsiyp, qarsy bette qarayghan attan kózin aiyrmay andys keyipke engen. Bar kýshin jiyp, jauyna atylghaly jatyr.

Quat qasqyrdyng tu syrtynan keldi. Qalyng qamystyng qorysyn shyghara, jan-jaghyna jaypay iz salghan eski qaban sýrleumen mysyqtabanday jyljyp, kózdegen túsynan dәl shyqty. On qadamday qashyqta arlan jatyr. Qos býiiri býlk-býlk etip, auyr tynystaydy. Qaqpan qapqan siraghynyng jarymy joq, qalghany qúr salaqtap qapty. Ýstining týgi kóksúr, túrqy dyrau naghyz kókjaldyng ózi eken. Ázirge eshtene sezbeytinge úqsaydy. Quat tez boyyn jiyp, aqyrghy, sheshushi qimylgha kóshuge ynghaylandy. Ol ózinin  әdisi men qara kýshine senedi. Biraq qashanghyday jýregi dýrsildep,  keudesine syimay barady. Boldy. Endi keshikse ózin-ózi ústap beredi. Sәl aghat qimyl - orny tolmas ókinish. Quat qonyshyna tyqqan kezdigi men jipti bir tekserip alyp, enkeygen kýii algha birer qadam jasady. Sosyn qabylanday atylyp baryp, arlannyng ýstine tóndi. Moynyn búrugha shamasyn keltirmey alqymynan alyp, syghymdap, salmaghyn salyp, basa týsti. «Yrr-gýr» etken sonday ýreyli dybys shygharghan kókjal jer tyrnalap qaldy. Jigitting әluetti qoly ústaghan jerin mytyp barady. Astynda jyrtqysh emes, qúddy kýreske týsken qarsy paluan jatqanday әr qimylyn eseppen istep, asyqpady. Qonyshynan qyldan esken jip suyra bergeni sol edi arlan aunaqshyp ketip, aldynghy ayaghymen múnyng betinen osyp jiberdi. Betin jughan qangha qaramastan, jantalasa qimyldap, arlannyng túmsyghyn, siraghyn myqtap baylap, tabandap tastady. Sosyn ghana baryp jerden qar alyp, betine basyp úzaq otyrdy. Qúlaqshynyn qisayta kiyip, jaraqatyn bastyrghan boldy. Boyyn ashu kernedi. Dereu arlannyng baylausyz qalghan jarty siraghyna kezdigin batyra shúqyp kórgen, kókjal búlqynyp qaldy, suyqqa tonazyp, degdy bastaghan jaraqattan shyp-shyp qan aqty. Biraz aqqan song Quat moyynsharyn sheship, jarany tanyp, demin aldy.

«He, endi teng boldyq. Áytpese, múndayyndy kýtpep edim. Sen de meni búlay aspannan týsedi demedin-au, ә?» dep kenkildey kýlip, óz isining barynsha oilaghanday bitkenine masayraghan Quattyng kózi arlan kózine týsti. Ot jasyl sharada bolghan iske sener-senbesin bilmegen, qara basyp, qapy qalghan anghal batyrdyng bitimindey ókinish túnypty. Ne degen ótkir? Búl shydamay kózin taydyryp әketti. Baylauly kókjal yryldap jatyr...

«Tútqyndy» әketu kóp kýshke týsti, ayaghyn bos qoyyp, jetekke alugha batpady, al baylauly kýii atqa artayyn dese, aty ýrkip, manyna jolatpay qoydy. Búghan sheyingilerdi qalay әketip jýrgen, barlyghyn osy jiyren qasqanyng arqasyna salyp, salaqtatyp aparatyn, búl jolghysynyng basqadan qanday aiyrmasy bar, búl da qasqyr. IYә, zau, azuy alty qarystyng ózi. Quat taqymynda qystyruly jýretin jolqapshyghyn alyp, bórining basyna kiygizdi, sóitip jýrip at arqasyna asyp, auylgha bet týzedi. Auyl sheti qarayghanda aldynan inisi shyqty.

- Agha, qanjyghanyz maylanypty ghoy! Ózi de anau-mynau emes iri eken, ә? Arlan shyghar,-dep Abat súraqtaryn boratyp, sonday bir maqtanyshpen lepire sóiledi,- Myrza agha da mana kelgen, onyng qúrghan bir qaqpanyna qasqyr týsken eken, alayda sytylyp ketipti. Mynau sol bolmasyn?..

- Ony iytim bilip pe? Búl manda Myrzadan basqasy qaqpan qúrmaydy ma eken, o nesi-ay, Myrza, Myrza dep... Abat, mә, bos sózdi qoy, onanda atqa ie bol,- dep arlandy týsirip, baylauyn sheship, tek moyyn jibin myqtap, sýirey jóneldi. Basy túmshalauly, jaraly qasqyr nede bolsa kórip aldym degendey búl qorlyqqa da kóndi.

Auylgha búryn jetken Abattan qúlaqtanyp, jarysa jetken tentekter aldyn kes-kestep: «Quat agha qasqyr ústapty, naghyz kókjal» desip jatyr. Bireuleri tóbetterin ilestire shyghypty. IYtqústyng iyisin sezgen atalastar ýrudi úmytqanday, qynsylay úlyp, iyesining artyna tyghylyp, әbigerge týsken. «Ói, Tarzan, sen ne, shoynaq qasqyrdan qorqyp...» dep ittóbelestirgishting biri Qúmar deytin jigit qaralay úyalyp jatyr. Onyng tóniregindegilerding de keypi sol, etegine oralghan itteri Quat jetegindegi arlan qastarynan úzaghanda baryp, shәuildep, әnsheyinde qayqy túratyn qúiryqtaryn búttaryna qysyp, jym bolghan. «Áy, mynalargha ne bolghan? Ázireyildi kórgendey ghoy, ózderi, ә?», «Quat, ana pәlenning basyndaghysyn sypyryp tastashy, týrin kóreyik...», «Sóitshi, ne ózi, shyn iytqús pa, әlde basqa bir pәle me әkelgenin?»,- desti dauryqqan kóp.

- Qoyyndar-ey, eger basyndaghy qapty sypyrsam, onda senderding de jaqtaryng qarysar, osylay kórgenine shýkir etinder!

- Nedeyit?.. Kórset, albasty bolsa da!..

- Ei, anshy, betine ne bolghan? Qan qatyp, kәdimgidey tyrtyq bop qapty gho!..

- Zamiyr, mening betimdi neghylasyn, onan da Alabayyndy bapta, mynanyng týrin kórse, maqtauly syrttanyng bútyn kótermesten siyip jiberer. Ózing de myqty bol. Ha-ha!..

- Quat, olay zyqyma tiyme, bosqa lepirgenshe sýldesin sýiretken iytqúsyndy alangha dayynda, mening «Chempionym» talap tastamasa qúlaghymdy kesip beryin!..

- Sening qalqang qúlaghynnyng keregi shamaly, al alang mәselesin kóre jatarmyz, az kýn múrsat ber, kýiimizge kelip alayyq,-dep Quat arlandy jetektegen kýii úzay berdi.

Jigitting búl jolghy erligine sýisingender týgel kóshege shyqqangha úqsaydy, arasynda kempir-shal da jýr. Auzy ishimdikten qúrghamaytyn Quattyng qúrdasy Roman bir tústa jetip kelip, arlangha kiygizgen qapty júlyp aldy da tyraghaylap qasha jóneldi. Arlan «yrr» etkende sýrinip ketip, etpetinen týsti. Júrt qyran-topan kýlkige batty. Basyn tómen salyp, auyr qozghalghan kókjalgha balalar tas laqtyryp, ýlkender ýreylene, tanyrqay qarasqan. Bayaghyda auylgha qasqyr shapqan oqigha esterine týskenderi tayaqpen núqyp, boqtap, әiteuir bir óshterin osydan alyp qalghysy kelgendey qyzynghan. Olargha Quat ta bóget bola almady, biraq auylgha tiri qasqyrdy itke úqsatyp jetketep kirgen múny batyrgha tenep, qayran qalghandar qatary kóshe sayyn artty. Óz ýiining aulasyna enip, kózden tasa bolghansha Quat ózin bәrine ortaq jaudy qolgha týsirgen qas batyrday sezindi, jan jaqtan aghylghan maqtau sózden arqasy qozyp, balpanday basyp, týpki qoragha tayady.

- Abat, shynjyrdy tarqat, qúlypty әkel!- dep búiyra sóiledi. Inisi bәrin әzirlep qoyghan eken, ekeulep jýrip kókjaldy temir torly sholangha kirgizip, juan qazyqqa kógendedi. Syrt esigine qúlyp saldy. Bar sharuany tyndyryp, qoradan shyqqanda inisine jolyghyp jatqan Qasymdy kórdi. Qasym - auyldyng ústasy. Ýii de sheberhanasy da kópten shetkeri ornalasqan. Abattyng aghash, sýiek, temirden istegen búiymdaryn kórip, qolynyng epsektiligin aityp, maqtap jýretin, dәude bolsa búl joly da sonday sharuamen jýrgenge úqsaydy. Qolynda әldebir zaty bar. Onymen aralastyghy joq bolsa da Quat búl joly qol berip amandasyp jatyp:

- Qasym, sen de kәsibindi ózgertkenbisin? Qolyndaghy ne, qaqpan ba? - dep mysqylday súrady.

- Jogha. Búl qaqpan emes. Áshekey salatyn qorap. Insheginning júmysy. Áli bitken joq. Sony Abatjanmen aqyldasa kelgem. Aytpaqshy, estip jatyrmyn, júrt seni arlan ústady deydi me? Qaqpannyng kókesi sende boldy ghoy,- degendi estigende Quat manadan beri boyyn tyrystyrghan tәkappar kýiin joghaltty, talaghy tars aiyryldy:

- Qaydaghy qaqpan aityp túrghanyn! Myna jalang qolymmen ústadym!- dep sausaqtaryn barjityp, Qasymnyng alqymynan alarday qalshylday tónip kep, ózin әreng ústap, әrmen asty.

- Abatjan, aghang týz taghylarymen aiqasamyn dep ózi de taghygha ainalyp ketpese jarady. Týri jaman. Sen...

- Qasym agha, qaytesiz. Onyng qayta osylay anshy bolghany jaqsy. Áytpese, esinizde me, bir jyldary ishkilikke salynyp kete jazdaghanyn. Óz-ózimen kýiinip... Aghamnyng qasqyr dese óshi bar. Ózining aituy boyynsha osyghan sheyin on shaqty iytqústy jayratypty. Óltirip, dalagha tastap jýre beretin kórinedi. Onyng ýstine qanshasyn satyp jatyr...

- IYә, qazir kimning an, kimning adam ekenin aiyru qiyn...

- Ne dediniz agha?

- Á, jay әsheyin. Arlangha ne bolghanyn aitarsyn. Kóp ústamas, satatyn bolar?

- Bilmedim. Ony maghan aitpaydy ghoy. Jaqsy agha, sau bolynyz. Habarlasam ghoy.

Keshki as ýstinde ýige kórshi Myrza keldi. Sәlem-sauqat súrasyp jatpay birden sharuasyna kóshti.

- Quat, oljaly oralypsyn. Biraq maghan tiyesilini ústadyn. Qaqpan meniki, al qas...

- Kórshi, onymen ne aitqynyz keledi. Sizding qaqpangha ilikse, sol jerde jatpas pa, men ony quyp jýrip ústadym, myna jalang qolymmen... Osyny bas-basyna tәptishtep jatuym kerek pe? Sizdi úqpadym...

- Jogha, jay әsheyin aitqanym gho... Kóniline alma, batyrym. Júrt sening búl erligindi kópsinedi, kóre almaytyndar da tabylar. IYә, aitargha joq sening anshylyghyng tóten, sau qasqyrdy qarusyz-aq alasyn. Onyna tang qalmaugha bolmaydy, mening aitpaghym sol, qolgha týsken oljandy óz kózimmen kóreyin dep edim. Júrt shulap jatyr: « Quat pәlen, Quat týgen» dep... Arlandy auylgha jetelep kirgizdi deydi me, siraghyn júldyrghan itti kim sýiremesin... kóreyinshi ózin...

- Kóriniz... Qaranghy týsti, kýndiz keliniz, jaryqta qansha uaqyt kóremin deseniz de erkiniz. Sizding ashuynyz әli tarqamaghan-au, auylgha shapqan qasqyrdy aqyry atyp, basyn kesip, dәrigerlik tekseruge bergen óziniz emes pe ediniz? Ondaghy arlan eshqanday da qútyrmaghan bop shyqty. Negizi sizdi kózdegen ghoy, biraq kesiri qyzynyzgha tiydi. Al búl mýldem basqa taghy,- dep Quat tistene jauap qatty.

- Quat-ay, el aitqandy sen de qaytaladyn-au. Kórshim dep jýrsem. Jә, solay bolsa, bolar. Sol bir súmdyq oqighadan beri kimning ashuy tarqady deysin, qyzymnyng betine ota jasap, emdegenmen aiday Aybarsham qatarynan qaldy. Auyldan bezdi. Qazir Astanada, apa-jezdesining ýiinde. «Auylgha kelmeysing be, bizdi saghynbadyng ba?» desem, ýndemeydi. Pәk kónili әbden zәrezap bolghan. Solay, búl iytqús maldy qoyyp, adamgha shapty, sәbiydi qorqytty... Kek qaytuy kerek!.. Erte me, kesh pe kek...- dep yzbarlandy.

- IYә, solay agha...-dep Quat tómen qarap, kózine irkilgen jasty kórsetpeuge tyrysty.

- Jaraydy endeshe, uәde - uәde, erteng kelemin, yaghny jeltoqsannyng ekisinde,- dep ornynan týregelgen Myrza qabyrghadaghy kýntizbege ýnilip, syrtqa bettedi.

- Mәssaghan, qarasha da bitip, jeltoqsangha da enip kettik desenshi, biz mynanyng betin auystyrudy da úmytyppyz,-dep Úlpash sheshey kýntizbege qol sozdy.

Kýn ayaz, biraq sholaq ghúmyrly aq shuaghymen ainalany erekshe kýige bólegen. Maldy jaylap, ózi de auqattanyp alghan anshy jigit itayaqqa su qúiyp, bir kesek shiyki et ústay shyqqan, týp qoragha tayaghanda búghan sheyin qolgha týsip, kýstәnә kýy keshken qasqyrda bolmaghan kóriniske tap kep, az-kem tosylyp qaldy. Yzaly arlan bar óshin shynjyrdan alyp, ezuinen qan aqqansha shaynalap jatyr eken. Quat myrs etti: «He, azuyndy syndyryp alma, mә, odanda sýiikti etindi je...» dep әkelgenin tayaqpen týrtip, aldyna taman jyljytty. Qasqyr ars etip, tayaqty qauyp, itayaqty aqtaryp tastady. Etke qaraghan da joq. «Ói, pәtshaghar, qaytedi ózi, ә... Endeshe ólem qap!..»

- Ou, batyrym, jyrtqyshyng minez kórsetip jatyr ma?

- Á, Myrza agha, siz be, - dep qol alysyp amandasyp,- qashannan ash ekenin bilmeymin,  et jemeydi... shoynaq!..

- Qashangha shydar deysin, «Andy ýiretken tayaq» deytin be edi, az kýn ótsin, әli-aq sýiek kemirgen ittey bolady. Qane, ózin jóndep kóreyinshi, ói, pәli, mynaday azulyny tiridey ústap jýrgen sening de jýreginning týgi bar eken, Quat! Mynau azu emes, qanjar ghoy!

- Qoyynyzshy, múnyng da atasy it qoy! Onyng ýstine óziniz aitqan bir siraghyn aldyrghan, ústau onsha qiyngha soqpady.

- Joq. Olay qatelespe. Qayta osy ghoy itting atasy. Men birdene bilsem, tipti it bólek, búlar bólek. Bórini bәrinen airyqsha jaratqan. Oghan kózim jetti. Qaqpangha da týspeydi ghoy, múnyng shalynyp jýrgeni sening qyr sonynan qalmay, әbden janalqymnan alyp, tyghyryqqa tiregen song shoq basqany. Áytpese tórt ayaqtynyng aqyldysy, ailalysynyng jortar jolyna myng qaqpan qúr, týspeydi. Týsken kýnning ózinde әlgi, qyrqyp tastap jorta beredi. Quat, múny ne istemek oiyng bar, satasyng ba?

- Ázirge bilmedim. Shoynaq qoy, alushy tabylmas...

- Biraq solay... Dey túrghanmen ózi zau kókjal eken. Búl osy ýsh ayaghymen de biraz itting qan silikpesin shygharady. Endeshe ózimiz qyzyghyn kóreyik. Osyghan ketken óshimiz bar, atasyna nәlet, auyldyng itterimen tóbelestiremiz. Áriyne, aqshagha.

- Hmm... bolady. Tek «Ash bala toq balamen oinamaydy» demekshi, búny biraz әldendirip alayyn, әitpese әlgi Zamir siyaqty deliqúlylardyng iytine talanyp, shynymen de jerge qararmyn. Tym qúrysa, sol «Chempiondy» jayratsyn. Odan keyingisi bәribir...

- Endeshe kelistik. Sen mynaghan etti tyqpalay berme, búl qazir ashuly, shamaly uaqyt ótsin, әli-aq itayaghyndy jalap-júqtap ólip ketedi. Qynsylaq ittey bolady. Kórde túr. Ha-ha-ha... Solay iste... Sosyn arasynda bylay shúqyp, úryp qoydy da úmytpa,-dep sýieuli aiyrdy ala salyp, tordyng ashyghynan súghyp, bórining ash býiirine qatty-qatty núqyp jiberdi. Qasqyr «yrr» etip, qazyqty júlyp alarday, moynyndaghy shynjyr kerilgenshe qarsy shapty. Qantalaghan kózinen ot shashqanday órshelenedi.

- Qaray gór ózin. Áli kýshti,-dep Myrza esikke bettedi,- Quat, aitqanymdy búljytpa, «Jaudy ayaghan jaraly» degen, múny esh ayaushy bolma!

Arada ýsh-tórt kýn ótkende Zamir jetti, janynda «Chempiondy» jetekke alghan birneshe jigiti jәne bar. Jýni jyltyraghan tayynshaday iyti kezekti qúrbandyghyn sezgendey aula ishine úmsyna qarap, ýrip-ýrip qoyady.

- Quat, ou, Quat, barmysyn?

- Barmyn, barmyn. Bermen kelinder. Esik ashyq. Nemene, «Chempionynnan» qútyla almay jýrsing be,-dep kýlimsiregen Quat qar arshudy toqtatyp, qonaqtarynyng aldynan shyqty.

- Ring dayyndap jatsyng ba? Ózinning de týring әbden kelisip qapty. Myna betine týsken tyrtyq saghan sonday sús berip túr. Tyrtyghynnyng syryn ashyp aitpadyn-au osy.

- Qoyshy ei. Ony qaytesin. Bolar is boldy. «Tyrtyq - er jigitting sәni» deytin be edi, әni, taydan tayaq jegen Jәmishting mandayyn qara, ay qadaghanday әp-әsem. Júrt ony «Ay manday Jәmish» dep ketkeli qashan? Ózine tua bitkendey sonday jarasady. Al sening qalqighan qos qúlaghynnan basqa betinde bir syzat joq. Sen de...

- Sózdi kóbeytpe. Shoynaghyng qayda?

- Qayda bolsyn, torda. Sening qúlaghyndy jegisi kep eregesip jatyr.  Kórmeymisin, tamaqtyng ornyna shynjyr shaynap, jaltyratyp, tatynan aryltqanyn. Sening iytinning ýrgenin estip, sәl tynyshtalghanday boldy. Shamasy, iytindi de qúlaghyna qosyp, bir asamaq.

- Qayda onday kýshtilik. Kersinshe mening «Chempionymnan» qorqyp jatyr desenshi, qane, shyghar ortagha!..

- Jigitter, biz bylay isteyik, men qazir qasqyrdy shygharam, sender qoragha kirip, terezeden qarandar, al sen Zamiyr, iytindi osynda qaldyr da ózing de qoragha kir... Shoynaq degenmen búl bir bólek jyrtqysh... Temirge auyz salghan dýleyden saqtanbasa bolmas.

Bәri kelisilgendey isteldi. Quat bórini aulagha shygha alatynday etip bosatty. Biraq moyyn shynjyryn mýldem alyp tastamady. Úzyn arqan, keng túsau bostandyq kókjaldyng jýrip-túruyn auyrlatsa da pәlendey kedergi emestey.

Zamirding iytining de aldynghy ekpini basylyp qalghan ba, tor ishindegi qasqyrgha bata almay, syrtynan yryldap, aibat shegip túr. Arada birneshe minut syrghydy. Jigitterde shydam tausylyp: «Chempion! Chempion!» dep aiqaylap, itti arlangha qarsy aitaqtap-aq jatyr. «Chempion» da osy aitaqtan kýsh aldy ma, torgha tayap, «ars-ars» ýrdi. Kóp ótpey shynjyryn sýiretip kókjal ashyqqa shyqty. It baylauly, әri shoynanday basqan qarsylasyn kórgen boyda tarpa bas saldy. Úmar-júmar aiqasta qaysysynyng basym týsip jatqany belgisiz. Biraq kóp ótpedi, itti alqymnan alyp, birer qaytara azuyn batyrghan arlan: «Búl oiyn maghan qyzyqsyz» degendey shynjyryn sýiretip torgha enip ketti. Quat dereu esikti japty, jigitter qoradan atyp-atyp shyghyp, qimylsyz jatqan itti týrtkiledi.

- Ei, mynany... ne qyldy? Shynymen janyn suyryp aldy ma?

- Solay siyaqty, qybyr etpeydi ghoy. Ne istep jiberdi? Týsinbey qaldyq qo...

- Mәssaghan!.. «Chempiondy» da jenetin it bar eken ghoy, ә, jigitter?

- Qaydaghy iyt, qasqyr, kókjal de...

Zamirde ýn joq. IYtining osylay ólerin de oilamaghan ol boyy solbyrayyp, auladan shyghyp bara jatty.

- Á, jigitter, ólimtikterindi alyp ketinder, art jaqta shúnqyr bar, soghan salyndar,-dep Quat alqymynan jylymshy qan aqqan, bylq-sylq etken «Chempiondy» esikke qaray sýirep tastady. Roman tayap kep: «Qúrdas, mә, ústa!» dep tiyesili tengesin qolyna asyghys qystyra berip, kózin qysty. Onysy: «Ayyp etpe, birer myndy ózimde qaldyrdym» degeni. Sóitti de dalbalaqtap, serikterining sonynan túra jýgirdi. Aulada onasha qalghan Quat keudesin kere tynystap: « Jaradyng shoynaghym!» dep dauystap jiberdi.

Auyldyng alpauyt iytin jengen shoynaq kókjaldy kórigisi keletinderding qatary birden artty. Quattyng qorasy zoopark siyaqtandy.

- Quat, búnymen toqtamalyq. Basqa da itterimen tóbelestirelik. Aqsha tigeyik, shoynaghyng jense jinalghan qazyna seniki, al eger jenilse, onda da oqasy joq. Ne bolsa da qyzyq bolady. Eshkim útylmaydy. Bas tartpa, - degen Myrzanyng sózin kópshilik qoldady.

- Tartynyp otyrgham joq, biraq endi onymen talasqa týsetin dýregey búl auyldan tabyla qoyar ma eken, ә? Búl biz oilaghanday bolmady. Sau arlannan asyp týspese, kem soqpady. Myqty ittering bar ma? Maghan sony aityndarshy,-dep auyldastaryna synay qaraghan Quatqa eshqaysysy jauap qata almay qinaldy. Ózara kýbirlesip, auyldyng itterin týgendep ketti.

- Kimning iyti she, әlgi «Boran», byltyr qasqyr alypty deydi sonymen.

- Odan góri Joldastyng «Vulkany» myqty. Sony aldyru kerek. Ol qyrda. Joldastyng qúlaghyna tiyse, iytin alyp jetip keledi. Aqsha dese ol óledi.

- Ekeuin de aldyrayyq.

- Sóiteyik endeshe...

- Bilem onyng «Vulkanyn», biraq ol jalghyz ózi qasqyrgha shaba qoymas, qasyna taghy bireui kerek... Serikting «Taysonyn» qossaq qaytedi? Ol az desender «Borandy» da qosamyz.

- Dúrys. Tabylghan aqyl. «Tayson» naghyz aitaqtyng iyti. Tek itter birin-biri bilmeydi...

- It te bolsa, jau kelgende birigedi búlar. Aldymen «Vulkandy» salamyz, tóbeles qyza bere ekinshi bir tústan «Taysondy» qosamyz. Mine, sonda qyp-qyzyl qyrqystyng kókesi bolady!.. Quat, sen búghan qalay qaraysyn?

- Ózi ash, ózi shoynaq, qamaudaghy qasqyrgha qarsy eki dýley itti qosu obal emes pe? Ay, biraq... Týbinde maghan da osy iytqústyng ómiri emes, ólimi kerek... Men endi múny satyp payda tappaspyn, senderding degendering bolsyn. Kelistik.

- Áp, bәrekelde, әkel qoldy! Endeshe bylay isteyik, búl shoynaq Zamirding «Chempionyn» jayratqan pәle emes pe, onyng azuyn qaghyp tastau kerek. Áytpese...

- Qaljynyng ba? Joq jigitter. Búlaryng artyq. Bir emes, birneshe tóbetke talattyrady ekensinder, onyng endi azusyz qaldyrsaq ne bolady? Taza qiyanat qoy... Onyng bar sengen qaruy sol... Óitsek, tóbelestirip te qajeti joq. Tikken aqshalaryng ózderine.

- Quat, qaydaghy qiyanat, ol qasqyr emes pe? Biz sonyng aqshasyn tóleymiz. Qansha túrady eki azuy, tóleymiz, tek qaqyn ait. «Chempiondy» jengen shoynaqqa eki-ýsh it búiym bolmas.

- Ha-ha!.. Jaqsy. Kórermiz. Búl shoynaq maghan payda әkelse, nesin ayaymyn. Degendering bolsyn. Onyng azuyn qaghyp alamyn da Zamirding moynyna taghamyn. IYtin óltirgen arlandy úmytpasyn... Ha-ha...- búl әzilge jinalghandar jabyla kýldi.

Ertesine jigitter oigha alghandy jýzege asyrugha kiristi. Talay it talastan jenimpaz bolghan dýr tóbetterdi auylgha aldyrdy. Búl kezde Quat qasyna eki jigitti alyp, kógendegi arlannyng azu tisin múqaugha kirisken. Jabylyp jýrip qansha tyryssa da qasqyrdyng qos azuy temir qúralgha bolmady. Ezui qyzyl qangha boyalghan jyrtqysh yryldady da jatty.

- Ei, mynanyng tisi temir me, ne ózi, qalay-qalay bitken? Qysqash synatyn boldy.

- Jaghymen tútasyp qalghan ba, qozghalmaydy. Egeumen egep, ne aralap tastasaq qaytedi?

- Jigitter, aitpaqshy men estidim, qasqyrdyng azuyn tek óltirip baryp alu kerek, onda da jaghyn qazangha salyp úzaq qaynatu qajet.

- Qoyshy ei, ony kimnen estip jýrsing sen?

- Qayyrdan.

- Suretshi Qayyrdan ba?

- IYә, ol bir jerden qasqyrdyng bas sýiegin tauypty. Sonyng tisin alayyn dep әbigerge týsipti. Tipti bolmaghan song basty qazangha salyp bәlen saghat qaynatypty.

- Alyp pa?

- Onysyn bilmedim. Áyteuir azudyng jaqpen bitisip jatqanday myqtylyghyn bayqapty. Alghan shyghar. Qayyr da bizding qasqyr ghoy. Óner dese ólip ketedi. Sony ózinen súrau kerek eken. Alghan shyghar...- dep jigitter arlandy әbden qinady. Kenet dәl qúlaq týbinen «gýrs» etken myltyq dauysy bәrin sasqalaqtatyp tastady. Aulanyng ortasynda qos auyzdy búlargha kezey ústap Abat túr.

- Ei, itting ghana balasy, sening esing dúryspa, qolyndaghy qaruyng ne?- dep Quat túra úmtylghan, únghysyn aghasyna tura búrghan Abat:

- Atamyn! Jaqyndama maghan. Agha, doghar qorlauyndy. Aqsha-aqsha dep obaldy úmyttyn! - dep kәdimgidey ashugha mingen inisining eshteneden tayynbas týrin tanyghan Quat dausyn júmsartyp:

- Boldy-boldy Abatjan. Qoy endi. Onsyz da búl júmys onbady. Pәlening azuy azu emes, kók temir eken. Jigitter, qane, baylauyn sheshpey torgha engizeyik. Sosyn kórermiz,-dep inisine jaltaqtay qarap, kókjaldy ishke sýirey jónelgen eki serigine bolysty.

Kýn suyq. Arlannyng qamauda jatqanyna onynshy kýn.

Býiiri jabysarday ash bolsa da kisi kelgende jýnin qompaytyp, yryldap-gýrildep, shynjyryn sýiretip qazyqty shyr kóbelek ainala beredi. Yza-kegining kýshtiligi sonday, tong jerdi tyrnalap, topyraghyn shygharyp tastaghan. Ózining de denesin, әsirese « bәri sening kesirin» degendey qaqpan shalghan sholaq siraghyn ayausyz tistep, qanyn suday aghyzady. Quat eti mol sýiekti quystan ishke ysyrdy.

- Óz-ózindi de ayamaysyn. Mә, jey ghoy. Erteng sen ýshin eng auyr kýn bolghaly túr. Jaqsylap qorektenip al. Eki birdey dýleyge tótep bere alar ma ekensin? Óler sәting tayady bilem, - dey bergende múnyng sózin úqqanday kókjal túmsyghyn kóterip, úlydy-ay deysing kelip. Tóbe qúiqandy shymyrlatqanday ashy zar qobyzdan tógilgen kýidey әdil esten tandyryp alyp barady.

- Ói, óshir ýnindi! Qara basyna kóringir!..-dep Quat aiyrdy ala salyp, tesikten súqqylady. Ash býiirine istik kirgen qasqyr qayyryla berip ózine shaptyqty,- jat endeshe osylay, saghan tamaq tasyp jýrgen men aqymaq,-dep anshy etti aiyrmen ilip keri suyrdy.

Aytuly kýn. Joldas dýr tóbetin aulagha kirgizgende jinalyp qalghan top keri shegindi. Auyl arasyndaghy it bitkennen túrqy bólek, dala kezip, týz taghysymen tartysqan «Vulkan» ózine senimdi, eshteneden taysalmaytyn naghyz ker auyzdyng ózi kórinedi. Búl aragha ne ýshin kelgenin de biletindey birden arlan túrghan torgha aibat shege úmtyldy.

- Quat, bol, ash esikti. Meniki shydaytyn emes. Qúrbandyghynyng iytqús ekenine quanyshty. Ash, qúryp ketkir esikti!

- IYtindi әrmen tart, men qazir... - degenshe bolmady alanqaydaghylar tóbege minip, qoragha tyghylyp, aiqasty andydy. Arlan da kýttirmedi. Orta úmar-júmar tóbeles. Qar beti júlynghan jýn men shashyraghan qangha boyaldy.

- Serik, Serik! «Tayson» qayda? Qossanshy endi. Álgi «Boran» atty it she?

- Joq! Áli erte. «Vulkannyn» ózi-aq jayratar.

- Ei, myna pәlining myqtysyn-ay, әl berer emes.

- Atasy jyrtqysh emes pe? Azuyn bir iliktirse boldy, «Vulkanynnyn» tәshi bitedi. Áni, aittym ghoy, alqymynan aldy, әni, qara!..

- Vulkan! Vulkan!

- Arlan! Shoynaq! Kókjal!

- Vulkan!..- dep aitaqtaghan kópting kózinshe ózinen dyrau itti búryshqa tyghyp tastaghan arlannyng desine tang qalghandar anshy jigitti kinәlady.

- Ei, Quat, sen arlannyng azuyn qaghyp tastamap pa edin? Mynanyki qanjarday jarq-júrq etedi ghoy. Biz keshe saghan ne ýshin aqsha berdik. Aldayyn deding be?

- Bolmady gho, aqsha ma, qaytyp al, jigitter kórdi, almaq týgili ornynan qozghasaq qane? Zamiyr, aitsanshy...

- IYә, solay. Jaghymen tútas bitkeni ras shyghar... azuyn qagha almadyq saytannyn... Ári qyrsyqqanda myna kim,- dep Abatqa kózimen ata qarady. Biraq sózining ayaghyn aitpay jútyp qoydy.

- Á, solay ma, endeshe Serik, Ótep, itterindi qosyndar!-dep aldynghy jigitting búiyruy múng eken, qos qaptaldan eki tóbet arsylday úmtyldy. Biraq «Vulkandy» jenip, juan moynyn әreng búryp: «Sen shәuildekter maghan ne istey qoyasyndar?» degendey azuyn aqsita gýjildegen kókjalgha tayaghanda ekpindegen qos tóbet jargha soghylghanday keri shegindi. Bir-birine qaraylap: «Aldymen sen shap, sen» desip, qúr abalap túryp aldy.

- Tayson, ýr soq! Tayson! Soq!

- Tayson! Kórset kózine kókesin. Úr!

Qarayghan adamnyng aitaghyna qozdy ma eki it ekpin aldy. Bórini talap tastarday búryshqa tyqsyryp berdi. Biraq qansyraghan kókshulan talanyp jatyp-aq úrymtal tústa dәu qara tóbetting túmsyghynan ala ketti. Tayson kýshiktey qynsylap, jer bauyrlap qaldy. Ekinshi tóbetting de әlgindegi tәsi qaytqan, arpylday ýrip, kótkenshektey shegingen. Qyzyq qughandar bir-birine qarasyp, it izdesip әbigerlendi. Jetekke alghan maqtaulysyn qosugha jýregi daualar tәuekelding adamy tabylmady.  Sony sezgendey kókjal: «Men jendim! Taghy qaysysyng barsyn?» degendey qazyqtyng qasyna baryp shoqiyp otyra ketip, túmsyghyn kókke sýze úlyp kep jiberdi. Búl joly oghan «Ýnindi óshir!» degen jan bolmady. Qyzyqqúmar kópting kómeyine qúm qúiylghan. Tәnirimen tildeskendey kókbóri bir silkindi. Jenimpaz ruh ýni kókke әueledi.

Auyl-aumaqqa arlannyng jenisi anyz bop tarady. Manaydan oghan qarsylas  tappay, mysy qúryghandar alys-alysqa habar saldy. Ittóbelesting de narqy ósti. Aqyry shet auyldan arlangha salar tóbet tabylyp, sony әkelmekshi bolyp jatqanda tosyn habar jelikken júrtty tejedi. Arlan jantәsilim bolypty.  Jansyz kózdegi óshpegen yzanyn, qaytpaghan kekting taby tirini tiksintkendey eken. Jinalghan kópting kózinshe bórining qarysyp qalghan jaghynan temir kisendi әreng ajyratqan Quat:

- Býgin neshesi ózi?-dep tóniregine kóz jýgirte súraghan, túrghandar daurygha jóneldi.

- On jetisi.

- Jeltoqsannyng on jetisi. Ony nege súradyn?

- Solay ma, on jetisi deysin... Esterinde me, joq pa, men búny osydan tura on jeti kýn búryn qolgha týsirgenmin. Sodan beri shaynam et jegen emes...

- Qoyshy ei? Qate shyghar?

- Mýmkin emes. Tesik tamaq kimde joq.

- Endeshe naghyz qasqyr eken ózi!..

- Bóri deseyshi!..

- Bórining bórisi!..

- Naghyzdyng ózi eken!..

- On jeti kýn?!. Ótkendegi úzaq úlyghany songhy bir serpilgeni, tәnirine shaqqan aryzy eken-au...

- Sonda qalay, auyldyng býkil alabay-dalabaylarymen búl ash kýii aiqasqan ba, a?..

- Solay bolyp túr ghoy... Sonshama kýn ashyghyp, nәpsige berik eken ózi.

- Mine, bóri dep osyny ait. Ashtyghyn da bildirmey ketti-au sabazyn! Óletin kýnin de bilipti. Jeltoqsannyn... býgin nesi ghoy әlgi, meyram...

- Qaydaghy meyram? Qasiretti kýn, sonday ruhtyng qúrban bolghan kýni deseyshi... meyram deydi gho...

- Kýntizbede solay. Teledidar, radio, bәri de aityp, jazyp jatyr...

- Onyng búghan qanday qatysy bar?

- Bilmeymin gho... Jay esime týsti...  Sosyn aita saldym.

- Qoyshygha iytqústyng da ólgeni meyram. Dúrys aittyng «Ay manday Jәmish», býgin bizde meyram!

- Sender emeusiretken meyram da qanmen kelgen. «Jeltoqsan», «Janaózen»... Keshe de, býgin de ruh opat boldy. Eng qorqynyshtysy osy. Búrynghy ótken ata-babamyz bayraghyna tekten-tek bórini týsirmegen bolar. Onyng osynday myqty ruhyna, qaytpas qaysarlyghyna sýisinip, tóbesine tu ghyp kótergen ghoy shamasy?!. Biz bolsaq kókbórini kie tútudyng ornyna temirge kógendep, itayaqtan as beremiz. Myna kókjal on jeti kýn boyy ne ýshin azap tartty? Ne ýshin? Osyny oilaghan kim bar? Búlay azaptaytynday biz kimbiz? Qúdaymyz ba, a, biz kimbiz?.. Aytyndarshy!

- Ekilenbe Qasym. Sen de aitasyn-au, búl qoyyng bylay túrsyn, ózine qarsy shapqan jyrtqysh emes pe? Sening esing dúrys emes osy. Qaqpaghyndy ashyp qarau kerek.

- Jyrtqysh bolsa bolsyn. Ony solay qylghan da bәlkim ózimiz...

- «Qasqyrdyng auzy jese de qan, jemese de qan». Osymen bәri aitylghan. Bitti.

- Kim bilgen, kim bilgen... nede bolsa búl bórining ajaly oy salady. Qas batyrdyng ólimindey ólim kórdik. Obalyna qalmadyq pa dep qorqam...

- Ei, Abatjan, sen nemene, jylap túrmysyn? Qasqyrgha bola bosap... Keshe azuyna arasha týsip, bizdi qyryp keterdey bolyp edin... Tәit әri! Doghar! Jamandyq shaqyrma. Kórgen júrttan úyat, anshynyng inisi jylapty degen... Ói, ynjyq neme!.. Bәri bos sóz. Aghalaryng aita beredi, búl hayuanda eshqanday kie de qasiyet te joq. Múnyng auylgha shapqanyn, Aybarsha apandy talap tastaghanyn úmyttyng ba?.. Úmytsang qasynda esine salar Myrza aghang túr. Ói!.. Mine, arlanyng óldi de qaldy. Tiyisti sazayyn tartty. Ayap keregi joq.

- Jón sóz. IYtqústy ayaugha bolmaydy. Múny týgin de qaldyrmay órtep jiberu kerek.

- Órteu kerek!

- IYә-iyә, janarmay qúiyp, jaghyp jiberu kerek!

- Quat, auylyna qasqyr shapsa bir sebebi bolghan, al búl bóri sening qay malyna shapty? Aydalada jýrgen jerinen azaptap, auylgha әkeldin, itke talatyp, ashtan qatyryp, aqyry qinap óltirdin. Osy ma sening anshylyghyn? Osy ma sening erligin?

- Itayaq bir kýn de astan bosaghan emes. Ony men emes óltirgen, ózining qasiyetsiz qasqyrlyghy.

- IYә, ony óltirgen sen emes. Namysy! Tektiligi! Kiye-qasiyetsiz deuing tipten beker. Asylyq aitpa Quatjan. Endi múnyng terisin sydyryp alyp, tórine ilip qoy. Anyzgha layyq arlannyng bir obalyn osylay kóterip al. Basqa qoldan ne keledi. Bolar is boldy, boyauy sindi. Balalaryna aitar birdene qalsyn. Al ining Abatty tekke jazghyrma. Odanda kókjaldyng terisin ire, endigi qalghan sharua osy. Múnymen Myrza da, basqalaryng da kelisersin...- degende Quattyng qoly betindegi tyrtyqqa eriksiz baryp qaldy.

- Joq Qasym, sony saghan bayladym. Onyng it bitkendi jayratyp, osy qaldyrghan ylany da jeter. Maghan salsa jer betindegi qasqyr ataulynynyng túqymyn túzday qúrtar edim!  Maghan, Myrza kórshime, osy túrghan barlyghymyzgha ol - dúshpan. Bitispes jau. Biz sen siyaqty pәlsapa sogha almaymyz. IYә, moyyndaymyn, myqtylyghyna sózim joq, múnday jankeshtini óz basym ómiri kórgen emen. Biraq qansha jerden eskining jyryn aityp, bas ainaldyrsang da men saghan Abat emespin, Quatpyn! Qasqyrdy jalang qolmen alatyn Quatpyn!.. Qalasang qandyauyzdyng terisin aparyp tóbene qada, әitpese qazir órteymin!.. Abat, shyrpy, janarmay әkel, bol!

- Bopty. Ashulanba. Sen óz degenine jettin. Júrt ta qyzyq kórip, bir-birining qaltalaryn qaghysyp qaldy. Saghan da az payda týspedi bilem. Osy qyzyqqa batqandaryng da jeter.

- Aqsha tikpegenine opynasyn-au. Qasym, sol sheberhananda otyra bermeysing be? Búl aragha qay qúday seni aidap kelgen? Mening tanym bar, seni kim múnda shaqyrghan?

- Bórining ólimin estip...

- Á, solay ma? Ne ol sening tuysyng ba? Kimge kónil aitpaq en? Búl jerde aza emes, Jәmish aitqan - meyram. Manadan qaydaghy joqty aityp basymyzdy qatyrghanyng da jeter. Meyramnyng shyrqyn búzba. Alar terindi al da, joghal! Áytpese, órteymin! Abat!..

- «Itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar» degen, menin-aq tórimde túrsyn, qas bórining eng bolmaghanda kiyesin qúrmet tútalyq,- dep jasy qyryqtyng shamasyndaghy myghym deneli azamat bórining denesin shanjyrdan bosatyp, aulanyng ashyghyna sýirep әkelip, qonyshynan jarq etkizip mýiiz sapty pyshaghyn suyrghanda kópshilik syrt ainala berdi...

«Bissimillә... Kezdik salar ang emes edin... Jasaghan, ózing kesh búl bir isimizdi...»

2012 jyl. shilde.

«Abay-aqparat»