Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3354 0 pikir 14 Tamyz, 2012 saghat 09:33

Sheyh Ábsattar qajy Derbisәli. Úlyq mereke qútty bolsyn!

19 tamyz - oraza ayttyn birinshi kýni

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLI,

QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY DINIY BASQARMASY

MEN

ORTA AZIYa MÝFTIYLER KENESININ TÓRAGhASY,

BAS MÝFTIY

ÚLYQ MEREKE QÚTTY BOLSYN!

 

19 tamyz - oraza ayttyn birinshi kýni

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLI,

QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY DINIY BASQARMASY

MEN

ORTA AZIYa MÝFTIYLER KENESININ TÓRAGhASY,

BAS MÝFTIY

ÚLYQ MEREKE QÚTTY BOLSYN!

 

Qadirli músylman bauyrlar, qúrmetti otandastar!
Meyirimdi, rahymdy Allanyng atymen bastaymyn!
Mine, ailardyng tóresi, kýlli músylman balasy ýshin qasiyetti Ramazan aiymen qimay qoshtasatyn kýnge de tayap qaldyq. Elimizdegi barsha músylmandar kýnning aptapty ystyghyna qaramastan, shilde men tamyz aiyn jaqsy niyetpen, taqualyqpen, orazamen ótkizdi. Kezdesken qiyndyqtargha sabyr etip, Jaratushy IYemizding razylyghyna úmtyldy. My qaynatar ystyqty auyrsynbay oraza ústaugha tóze alghan jan, ómirding basqa da synaqtaryna sabyrlyq tanyta alatyny sózsiz.

Ramazan - qúlshylyq pen sabyr, bereke men birlik, meyirim men qayyrymdylyq aiy bolsa, ýsh kýn boyy toylanatyn Oraza ait meyramy - adamdardyng kóniline kóktem syilap, janyn jadyratatyn úlyq mereke. Barshanyzdy Islam ýmbetining eng qasiyetti de úlyq merekesi - Oraza ait meyramymen qúttyqtaymyn! Enbektegen sәbiyden enkeygen kәrige deyin barsha músylman shat-shadyman quanyshqa bólenetin búl meyram Qazaqstan júrtshylyghyna da qút-bereke, yntymaq, yrys әkelsin!

Ayt merekesi adamnyng ruhany ómirine sәulesin tógip, jangha jylu berip, jýrekterge quanysh syilaydy. Sondyqtan jyl sayyn búl meyramdy barsha músylman saghyna kýtedi, erekshe qasterleydi.

Jalpy músylman júrtshylyghy jyl sayyn eki ret zor shattyqqa bólenedi. Biri osy oraza aitynda, ekinshisi - qúrban aity kezinde. 
Payghambarymyz (s.gh.s.) Mekkeden Mәdinagha kóship kelgende, jergilikti halyqtyng meyramdap, kónil kóterip jatqanyn kórip: «Búl qanday mereke?» dep súraghanda: «Búl bizding Islamgha deyin toylap kele jatqan merekelerimiz», - degen jauap estidi. Sonda Rasululla (s.gh.s..): «Alla sizderge búdan da úlyq eki meyram berdi. Olar Ramazan jәne Qúrban aittary», - dep osy islamy meyramdardyng mәrtebeli ekendigin bildirgen.
Oraza aity adamdardy bauyrmaldylyq pen kishipeyildilikke, keshirimdilik pen sýiispenshilikke shaqyrady.
Islam sharighatynda pitir sadaqasynyng osy ait qarsanynda berilui de jaydan-jay emes. Oraza aittyng hadisterde «Ghiyd-u-lfitr», yaghny «Pitir meyramy» dep ataluy da sondyqtan. Pitir sadaqalar jaghdayy nashar, mýmkindigi shekteuli otbasylardy quanyshqa bólep, ait meyramynda dastarqan jaygha jaghdayy kelmegenderge demeu bolady. Sonymen qatar búl kýni músylmandar marqúmdaryn da eske alyp, Alladan olargha shapaghat tilep, dúgha etedi.
Ayt kýnining ózine tәn jarasymdy da sauapty amaldary mol. Ayt kýni oqylghan namaz da, jasalghan dúgha da, Alla taghalany pәkteuler de ózgeshe. Óitkeni búl kýnderi adam jýregi airyqsha tebirenister men syrly tolqulardy tereng sezinedi. Búl kýni ghúsyl qúiynyp, ýstine júpar iyis seuip, ait namazyna qatysu - sýnnet. Ár ýide sәni men saltanaty erekshe merekelik dastarqan jayylady. Músylmandar tughan-tuys, dos-jaran, kórshi-qolandy aralap, bir-birining ýiinen dәm-túz tatyp, mәre-sәre bolady.
Renjisip qalghan kisilermen tatulasu, qanday da bir kelispeushilikting saldarynan qatynas ýzilgen tuystardyng ýilerin arnayy aralau da erekshe manyzdy. Óitkeni Alla Taghala: «Sen keshirim jolyn ústan, jaqsylyqqa búiyr, nadandyqtan bet búr» («Aghraf» sýresi, 199-ayat) dep músylmandardy barynsha keshirimdi bola týsuge shaqyrghan.
Kýndegi orazasyn qúrmamen ashudy sýnnet etken Payghambarymyz (s.gh.s) ait namazyna bararda aldymen qúrmadan dәm tatyp baryp ýiinen shyqqandy únatatyn.

Sonday-aq ait qúrmetine jayylghan aq dastarhan basyndaghy imany әngimeler, diny súhbattar, «Ayt qútty bolsyn!» degen aqjardy tilekter mereke kýnining naghyz kórki, sәni men saltanaty.

San ghasyrlardan beri ata-әjelerimiz bir-birining ýiin aralap, aittyq jep, Qúran oqyp, bata qayyrysqan. Búl býginde jalghasyp kele jatqan, әli de saqtala beretin iygi ýrdis.  
Dәl osy kýni balalardy jana kiyim, tәttiler men syilyqpen quantudy daghdygha ainaldyrsaq, oraza aitty olar da asygha kýtetin bolady.
Jalpy, Oraza aity qasiyetti Ramazan aiy ayaqtalghanynyng belgisi ghana emes, ol - bir ailyq qúlshylyghymyzdyng quanyshy men jemisi. Payghambarymyz (s.gh.s) bir hadiysinde: «Oraza tútqan adam eki ret quanady: biri - auyzasharda, ekinshisi - aqyrette ústaghan orazasynyng sauabyn alghanda», - degen eken.

Alla taghala bir ay boyy ústaghan orazamyzdy qabyl etip, barshamyzgha eki dýnie baqytyn nәsip etkey! Jaratushy IYemizding sheksiz meyirimine bólenip, әrbir qayyrly isimiz Allanyng qúzyrynda qabyl bolghay! Rabbymyzdyng rizalyghyna bólenetin saliqaly amaldardy jasaugha asyghayyq, bauyrlar!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5343