Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2595 0 pikir 15 Tamyz, 2012 saghat 09:42

REFERENDUM ARQYLY BIYLIKTING HALYQPEN SANASUYN TALAP ETEMIZ

Aqyn-jazushylargha, ghalymdargha, jalpy ziyalylargha

Ý N D E U

Dana babalarymyz «Janym - arymnyng sadaghasy» degen temirqazyq baghyt ústanghan. Ant búzghan adamdy qatang jazalaghan. Býginde búl asyl dingek qaghidattar ónege retinde qoldanystan qalyp barady. Búghan, bir jaghynan, ghasyrlar boyy últymyzdy ezgen, ruhymyzdy jasytqan әdiletsiz totalitarlyq jýie, ekinshi jaghynan, qoghamymyzdyng kelensizdikterine kóz júma qaraytyn, biylikting soyylyn soghatyn jaltaq, mansapqor, ekijýzdi ziyalysymaqtar kinәli. Biz osy dertten arylugha tiyispiz.

Aqyn-jazushylargha, ghalymdargha, jalpy ziyalylargha

Ý N D E U

Dana babalarymyz «Janym - arymnyng sadaghasy» degen temirqazyq baghyt ústanghan. Ant búzghan adamdy qatang jazalaghan. Býginde búl asyl dingek qaghidattar ónege retinde qoldanystan qalyp barady. Búghan, bir jaghynan, ghasyrlar boyy últymyzdy ezgen, ruhymyzdy jasytqan әdiletsiz totalitarlyq jýie, ekinshi jaghynan, qoghamymyzdyng kelensizdikterine kóz júma qaraytyn, biylikting soyylyn soghatyn jaltaq, mansapqor, ekijýzdi ziyalysymaqtar kinәli. Biz osy dertten arylugha tiyispiz.

Ýisiz-kýisiz, júmyssyz sendelgen, jaghdayy tómen halyqtyng ýlken bóligi túiyqqa tirelip, barar jer, basar tauy qalmay referendum arqyly biylikke ótkir talaptar qoiygha mәjbýr bolyp otyr. Sybaylas jemqorlyq, paraqorlyq, zandy belshesinen basu, adam qúqyghyn taptau, tildi, dindi qorlau songhy jyldary ashyqtan-ashyq beleng alyp barady. Qúdaydyng qazaqqa syilaghan jerasty qazyna baylyqtarynyng 80 payyzyn shetel kompaniyalary tonap alyp ketip jatyr. Halyq kedeyshiligining basty sebebi - osy. Búl - óte qaterli. Otpen oinau órtke ainalatynyn qazirgi biylik sezip-bilip otyrsa da taqtan aiyrylmau ýshin halyqty qorqytyp, jazalaugha erkin kirisude, tipti, memleketqúrushy últty joidan da tayynar emes. Jeke adamgha tabynushylyqty dәripteu, danghazalatyp jyrgha qosu - qarany kórip túryp aq deu qoghamdy azdyratyn qúbylys.  Ruhany qúndylyqtar aqshagha aiyrbastaluda. Biylik qoghamdaghy basty qúndylyq adam ekenin de eskerusiz qaldyrdy. Qogham sal auruyna úshyrady. Ony sauyqtyru, emdeu ýshin de respublikalyq jalpyhalyqtyq  referendum (ruhty oyatu) qajet. Referendum kezinde talay bylyq-shylyqtyng beti ashylady.

Endi osynday soraqylyqtar elding erik-jigerin ezgige sala bermes ýshin  qayratker  qalamgerlerimizding halyqtyng sanasyn, namysyn oyatatyn, jigerin janityn, ruhyn kóteretin, jalyndy sózderi men tilip týsetin ótkir qalam erkindigi qajet. Últtyq mýdde jolynda qanday qiyndyqtan bolsa da taysalmay biylikke búqaranyng mún-mýddesin batyl jetkizip, halyqty qarudyng kýshimen basqarugha bolmaytynyn tútqaly oryndaghylardyng zerdesine qúng - paryz. Búl túrghyda әr azamattyng róli erekshe zor bolmaq.

Referendumgha әrbir adam óz qúqyghyn qorghau ýshin qatysugha tiyis. Ádiletsizdikke,  biylik tarapynan bolatyn qysymgha jol bermeyik. Biz Sizderdi referendumnyng alghysharttaryn, qaralatyn mәselelerin belgileytin, 29 qyrkýiek kýni Astana qalasynda ótetin jinalysqa shaqyramyz. Referendumnyng әdiletti ótuine jappay atsalysayyq, arystan jýrekti, batyr babalarymyzdyng úrpaqtary!

 

Múhtar Shahanov, Týrki әlemining bas aqyny, "Tәuelsizdikti qorghau" qozghalysynyng tóraghasy; Qabdesh Júmadilov, Halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri; Sofy Smataev, QR mәdeniyetine enbek sinirgen qayratker, Alashtyng halyq jazushysy, aqyn; Sapabek Ásip, jazushy, qogham qayratkeri; Mekemtas Myrzahmetov, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, abaytanushy ghalym; Ghabbas Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri; Dulat Isabekov, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri; Nazarbek Qanafiyaúly, publisist, shoqantanushy ghalym; Túrysbek Kәkishev, jazushy, professor, akademiyk, Toqtar Beyisqúlov, jazushy, beyimbettanushy ghalym; Temirhan Medetbekov, aqyn, Memlekettik syilyqtyng iyegeri; Serik Túrghynbekov, aqyn, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri, QR enbek sinirgen qayratkeri; Talghat Aytbaev, publisist-jazushy, qayratker; Biybigýl Imanghazina, jazushy, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri; Dospanbetov Úzaqbay, jazushy, abylaytanushy; Nyghmet Erhanúly, «Miras-Kókshe» qayyrymdylyq qorynyng preziydenti; Rysbek Sәrsenbay, "Jas Alash" gazetining bas redaktory; Hayrolla Ghabjalilov, Respublikalyq "ALASh" tarihy zertteu ortalyghynyng preziydenti, ghalym; Covethan Ghabbasov, jazushy, medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory; Múrat Nәsip, Qazaqstan qolóner sheberi; Júmash Kenebay, aqyn, "Tanym" pikirsayys klubynyng jetekshisi; Myrzan Kenjebay, aqyn;  Zeynolla Tileujanov, aqyn; Múqtay Quanysh, aqyn; Júmabay Dospan, «Altyn ghasyr» gazetining bas redaktory; Qúliyas Tabyl, jazushy, mәdeniyet qayratkeri, Lәilim Imanghazina, mәdeniyet qayratkeri, Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynyng rejisseri; Júma-Nazar Somjýrek, jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn, әdebiyet synshysy; Qamalbay Mardanov, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor; Jenis Begenbaev, belsendi azamat, Sәlim Ótenov, zanger; Bolat Temirbaev, últjandy azamat; Qonysbay Áubәkirov, «Aq Orda» mýshesi; Balhash Nahanov, «Aq Orda» aqsaqaldar qoghamynyng mýshesi; Toyshybek IYipúly, «Aq Orda» mýshesi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377