«Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy Dos Kóshimning QR Parlamentinde ótken «Qazirgi Qazaqstan jәne «Evropagha jol» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikaly konferensiyada sóilegen sózi
1. Birinshiden, bizder mynany moyyndauymyz kerek. Qazaq jerinde basqa etnostardyng arasynda (orys pen belorus, úighyr men tatar, nemis pen ukraiyn, t.b.) eshqanday kiykiljing ne týsinbestik bolghan joq. Etnosaralyq qatynas degende, bәrimizding kózimizge týsetini qazaq pen qazaq jerin mekendegen basqa últ ókilderining arasyndaghy mәsele. Osyny moyyndap alayyq ta, osy mәselening negizin zerttep, osy mәseleni jaqsartudyng joldaryn izdestireyik.

«Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy Dos Kóshimning QR Parlamentinde ótken «Qazirgi Qazaqstan jәne «Evropagha jol» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikaly konferensiyada sóilegen sózi
1. Birinshiden, bizder mynany moyyndauymyz kerek. Qazaq jerinde basqa etnostardyng arasynda (orys pen belorus, úighyr men tatar, nemis pen ukraiyn, t.b.) eshqanday kiykiljing ne týsinbestik bolghan joq. Etnosaralyq qatynas degende, bәrimizding kózimizge týsetini qazaq pen qazaq jerin mekendegen basqa últ ókilderining arasyndaghy mәsele. Osyny moyyndap alayyq ta, osy mәselening negizin zerttep, osy mәseleni jaqsartudyng joldaryn izdestireyik.
Búl qatynastardyng nasharlauynyng eng basty sebebi ekeu – birinshisi, qazaq halqynyng túrmys-tirshiligi dengeyining qazaq elindegi basqa últ ókilderimen salystyrghanda tómen túruy, (búl bayandamanyng maqsatyna onyng sebepterin taldau jatpaydy), ekinshiden, tәuelsizdikten keyin qazaqtar kýtken últtyq qúndylyqtardy janghyrtu júmystarynyng naqty jýrgizilmeui. Búl eki sebepting bir-birimen baylanysy bar ekenin de ashyq kóruge bolady. Qazaqtyng alghashqyda Reseyding qol astyndaghy otar eli bolyp túrghan uaqytta, keyinnen, Kenestik totalitarlyq zamanda san týrli zorlyq joldarmen joghalyp ketken, nemese joghalugha jaqyn qalghan últtyq qúndylyqtardy janghyrtu - әleumettik jaghday tómendep, kýndelikti tirshilik nasharlaghan sayyn aldynghy oryngha shygha bastaydy. Ózderimen qatar ómir sýrip jatqan basqa últ ókilderinen túrmystyq jaghdaylarynyng tómen ekendigin kórgen adamdar «bizding tәuelsiz, egemendi el bolghandaghy jetken jetistigimiz osy ma?» degen súraqtardy da jii qoya bastaydy. Osynday jaghdayda diaspora ókilderi qazaqtyng últtyq qúndylyqtaryna kýle qaraytyn nemese ony moyyndamaytyn is-әreketterge, oi-pikirlerge bara qalsa, qazaqtardyng olargha degen teris kózqarasy kýsheye týsedi. Sondyqtan da etnosaralyq jaghdaydy jaqsartudyng eng basty joly – tәuelsizdikting aldynda halyqtyng ýmitine ainalghan qazaq mәselesin (qazaq memleketi, qazaq tili, músylman dini, mәdeniyet, salt-sana, әdet-ghúryp, t.b.) is jýzinde sheshuge kirisu jәne búl baghyttaghy memleketting júmystaryna diaspora (QH Assambleyasy) tarapynan qoldau kórsetu bolyp tabylady. Qarapayym qazaqtardyng kópshiliginde «Men óz jerimde túramyn, osy tәuelsizdik ýshin san ret alangha da shyqtym, júmystan da quyldym, biraq nelikten basqa últ ókilderi bizden artyq túrady» degen pendeshilik oy bar. Demek qazaqtyng túrmysy týzelmeyinshe, qazaq pen basqa etnostardyng arasyndaghy týsinbeushilik memlekettik problema bolyp qala bermek.
2. Etnosaralyq qatynastardyng jaqsaruy jәne qazaqtar men diaspora ókilderining arasynda týsinistikting oryn aluy ýshin últtyq-mәdeny ortalyqtardy memlekettik sayasattan tys ústau kerek. Áriyne, ózderining mәdeniyeti men әdet-ghúrpyn ústanularyna, ana tilderin ýirenu men әdebiyetterin taratugha eshqanday kedergi keltirmeu qajet. Alayda olardyng ókilderine Parlamentten oryn beru, últtyq-mәdeny ortalyqtardy qarjylandyru – birinshiden, qazaqtardyng ishinde qazirding ózinde týsinbestigin tudyryp otyr, ekinshiden, etnostardyng bólektenuin kýsheyte týsedi. Bólektenu arqyly olardyng qazaq tili men tarihyn, mәdeniyetin ýirenuge degen yqylasy da, sóz joq, tómendey týsedi. Últtyq mәdeny ortalyqtardyn, olardyng jetekshilerining kózqarastary qazaqtyng últtyq baghyttaghy bedeldi azamattarynyn, úiymdarynyng kózqarastarymen kóp jaghdayda ýilespeytindigi qazirding ózinde anyq kórinis berip otyr (Reseydegi sayasy oqighalar, Gruzidaghy jaghday, oralmendar mәselesi, Shanyraqtaghy qaqtyghysqa beriletin bagha, Kazaktardyng mәselesi, t. b.). Keyinnen búl jaghdaydyng shiyelenise týsetindigende kýmәn joq. Orys tildi BAQ arqyly olardyng pikirlerining kóbirek taralatyny da týsinikti. Búl jaghday qazaqtardy taghy da ashyndyra týsedi dep esepteymin. Búdan shyghudyng eng tiyimdi tәsili – diaspora ókilderinin, Assambleyanyn, týrli etnostyq toptardyng jetekshilerining qazaq halqynyng eng manyzdy mәselelerin kóterui nemese últtyq-patriottyq úiymdardyng bastamalaryna qoldau kórsetui bolyp tabylady. Onyng joldary men tәsilderi jetkilikti.
3. Etnosaralyq qatynastardy jaqsartudyng taghy bir naqty joly – últ ókilderining týrli kózqarasaryna tiyek bolyp otyrghan, keybir kiykiljinderding sebebi nemese sonyng tuyndauyna keleshekte negiz bolatyn mәselelerdi zang túrghysynan birjaqty etip sheshu bolyp tabylady. Ol mәselelerdi «qyzyl shýberek» dep atasaq ta bolady. Mysaly, alghashqyda aimaqtyq dengeyde, keyin (qazir) respublikalyq dengeyde «qyzyl shýberek» bolyp túrghan «Úighyr audanynyn» atyn auystyru, «Pavlodar», «Petropavl» qalalarynyng atyn qazaqshalandyru nemese Almatydaghy «Vernyi», «Alma-Ata», Óskemen¬degi «Ermak», t.b siyaqty shyn mәnindegi qyrsyqtyq baghytta qoyylghan dýkenderding ataularyn ózgertudi zandy jolmen jýzege asyru qajet. Ol ýshin «Onomastika turaly» zandy qabyldap, sonyng ishinde jogharydaghy mәselelerdi arnayy bap retinde engizuge bolady. Ekinshiden, osylardyng barlyghyn «etnostar arasyndaghy týsinbeushilikke negiz bolatyn mәseleler» dep qabyldap, Assambleyanyng bastamasymen de ózgertuge bolatyn siyaqty. Sonymen birge «Tilder turaly» zannyng oryndalmay jatqan әrbir babynyng ózi bolashaq últaralyq kiykiljing oshaqtary dep týsinu qajet. Zannyng oryndaluy memleket tarapynan naqty ústalynsa, prokuratura osy zang baptary búzylghan jaghdayda basshylar men jeke azamattardy qatang jazagha tartyp otyratyn bolsa, etnosaralyq qatynas ta birshama jaqsara týsedi. Áriyne, bas kezinde Pribaltikadaghyday «bizderdi memlekettik tildi biluge zorlap kóndireyin dep jatyr» degen aiqaydyng shyghatyny ras, biraq sol Baltyq elderi kórsetkendey, keyinnen onyng barlyghy oryn-ornyna keledi.
4. «Ákimshilik kodeksi» men «Qylmystyq kodekste» etnosaralyq jaghdaydy ushyqtyratyn qylmysqa degen jazany qataytu kerek. Áriyne, Konstitusiya boyynsha, barlyq qylmys jәne ony jasaghan adamdar teng boluy shart. Biraq etnosaralyq qaqtyghysqa sebep bolghan qylmystyng orny da, dengeyi de, týri de erekshe, sondyqtan oghan beriletin jaza da artyq boluy kerek. Sonda ghana birinshiden, «qazaqtardy úryp- soghyp jatyr, eger ózimiz osy mәseleni qolgha almasaq, qylmyskerler erten-aq aqsha berip qútylyp ketedi» degen sózdi siyrek estiytin bolamyz, ekinshiden, sonday baghyttaghy qylmystardyng sany azaya týsui mýmkin. Sonymen qatar, últtyng namysyna tiyetin, últty qorlau nemese onyng tiline, әdet-ghúrpyna, dinine mazaq retinde baghyttalghan sózder men sóilemderge, maqalalargha da jaza taghayyndau shart. Etnosaralyq kiykiljinning barlyghy derlik әleumettik mәsele men qylmystyq әreketterding saldarynan tuyp jatqany belgili, demek sol qylmyskerlerding әdil jazasyn aluy – memleketke degen senimdi kýsheytip qana qoymaydy, etnosaralyq qaqtyghystardy da boldyrmaugha septigin tiygizedi. Úmytpauymyz kerek, Atyraudaghy qazaq pen týrikterding arasyndaghy qandy qyrghynnyng qozghaushy kýshi bolghan jalghyz auyz sóz – «Kýndiz sender bizding qúlymyzsyndar, al týnde senderding әieldering bizderding kýnimiz» bolsa, Qazatkomda qazaqtyng jigitin mashinamen qaghyp, ayaghynan atyp ketken sheshenning «Sóileskilering kelse, kelinder, biz mynaday jerde túramyz» dep keude qaqqany qazaq jigitterin atqa mingizdi. Al osydan ýsh jyl búrynghy Shelek oqighasynda «Úighyr jastary «Biylik - senderdiki, jer – bizdiki» degen úran kóteripti» degen sóz jaqyn jerdegi qazaq jastarynyng jan-jaqtan sol jerge jinaluyna tikeley әser etti. Demek onday sózderding aityluyna qatang tyiym salu – etnosaralyq qaqtyghystardyng aldyn-alugha tikeley әser etedi.
5. Memlekettik túrghyda etnosaralyq qaqtyghystardy azaytugha baghyttalghan tәrbie júmysy jýrgizilmeydi nemese óte tiyimsiz jýrgizilip jatyr. Tarihpen tәrbiyleu nazardan tys qalghan. Mektep oqulyghynda qazaq jerine diaspora ókilderining qalay, qashan kelgendigi turaly mәlimet joqtyng qasy. Qazaq jerine Stalinning búiryghymen zorlyqpen kóshirilgen san týrli halyq ókilderining tragediyasy, ony qazaq halqynyng qalay qarsy alghany turaly derekti, kórkemsuretti bir de bir filim joq. Sondyqtan boluy kerek, úighyrdyng jogharghy klass oqushylarynyng kópshiligi «Úighyrlar qazaq jerine qashan, qanday tarihy jaghdaygha baylanysty keldi» degen súraqqa jauap bere almady. Tәrbie jalpyqazaqtyq baghytta bolghany dúrys. «Qazaqstan tarihyndaghy kazaktardyng róli» nemese «Resey imperiyasynyng otarshyldyq sayasaty», «kollektivtendiru kezeni», «tyng iygeru jyldary» degen siyaqty kýrdeli de qiyn taqyryptar bar. Olardy kýlteleuge nemese atýsti qaray beruge bolmaydy. Ol jerdegi әngime orystargha nemese basqa últ ókilderine qatysy joq ekendigi, búl eki ghasyr búrynghy Resey imperiyasynyng sayasaty ekendigi ashyq aityluy shart. Ony jasyru nemese basqa etnostardyng aryna tiyip ketpeymiz be dep qorqa soghu – keri әser beredi.
6. Qazaqstandaghy últtyq mәdeny ortalyqtardyng júmysynda jariyalylyq pen ashyqtyq jetispeydi. Olardyng jalpyhalyqtyq baghyttaghy is-sharalarda basqa da beyýkimettik úiymdarmen birige júmys isteui nemese olardyng júmysyna, dóngelek ýstelderge, konferensiyalargha qatysuyn qamtamasyz etu kerek. Olardyng bólektenui – qoghamdyq arenada mýldem kýdikti kózqarasty tughyzady. Ókinishke qaray, últtyq-mәdeny ortalyqtar ózderining «qabyrshaqtarynan» shyqpaydy. Onyng basty sebebi – olardyng kópshiligining memleket tarapynan qúryluy (orys úiymdarynyng kópshiligi búl aurudan aman. Olar shovinistik baghytta tómennen ne Reseyding jәrdemimen qúrylghan). Sondyqtan da «birdemeni býldirip alamyz» ba degendey, eshbir basqosulargha qatyspaydy. Bizding oiymyzsha, tómengi dengeyde qazaq jәne basqa da últtyq-mәdeny ortalyqtardyng dialogy boluy kerek. Sonda ghana últaralyq týsinistik jýzege asady. Al qazir jurnalisterding «kómegimen» ghana gazet betterinde pikir alysyp, әrqaysymyz ózimizding kózqarasymyzdy «dúrys» dep otyramyz.
7. Memleketting naqty jýrgizip otyrghan etnosaralyq sayasaty joq. Onyng strategiyasy da jasalmaghan. Áli kýnge deyin bayaghy Kenestik dәuirdegi «eshtene bolghan joq» pen «araq iship alghan basbúzar, tentek jastardyng tóbelesi ghana» degenmen kele jatyrmyz. Birde bir últaralyq qaqtyghys tereng zerttelip, qorytyndysy shygharylyp, talqygha týsken joq, al bujettik BAQ onday oqigha turaly júmghan auyzyn ashpaydy (mýmkin, ýkimet oryndary bolyp jatqan oqighalar, kóterilip jatqan mәseleler, qoghamnyng qúlaghyna jetpese, halyq ta dýrlikpeydi dep oilaytyn shyghar. Eng ýlken jәne óte qaterli qatelik!). Jalpy últaralyq qatynastyng damu joldary, sol joldyng nәtiyjesinde qanday nәtiyjege jetetindigi anyqtalmaghan. Barlyghy jergilikti biylikting qolyna berilgen siyaqty. Ókinishke qaray, jergilikti biylikting ókilderi memlekettik dengeyde júmys istey almaydy. Oghan shamalary da kelmeydi. Al naqty bir baghyt, birynghay sayasat jasalmaghan. Mýmkin jasalghan da shyghar. Qazirgi baghytpen jýre bersek, kóp keshikpey Parlamentten «Últtar palatasy» ashylady, odan song iri diasporalargha «mәdeny avtonomiya» beriledi, taghy birshama uaqyt ótkennen song diasporalargha orys tilinde ghana sóilep, jazu qúqyghy syigha tartylady, al odan keyingi jaghdaydy olardyng ózderi-aq jasaydy! Keybir diaspora ókilderining tәuelsizdikten song toptasa bastauy, naqty bir eldi mekenderge shoghyrlana bastauy da qaperden shyghyp ketken. Demek, etnosaralyq qatynastardyng kem degende on-onbes jyldyq strategiyalyq jospary jasalynuy kerek.
8. Etnosaralyq qayshylyqtardyng aldyn-alu júmystary esh jerde jýrgizilmeydi. Jergilikti ókildik organdar, ÝEÚ-dar últaralyq qatynastyng qanday dengeyde ekendigine ýzbey monitoring jasap otyruy shart. Qazir ony jergilikti atqaru biyligi jýrgizedi. Búl qoydy qasqyrgha baqqyzghanmen birdey. Olar oqigha oryn alghanda ghana aralasady. Týrli últ ókilderi túratyn jerlerde býginge deyin tútanbaghan, biraq byqsyp, kez kelgen uaqytta lap etip janugha dayyn túrghan etnosaralyq mәseleler bar. Olardy jergilikti túrghyndar qazirding ózinde aityp, kórsetip otyr. Osy mәselelerding aldyn-alu - jergilikti biylikten kóri memleketting basty mindeti. Birinshiden, jergilikti atqaru organdary ózderine jaman sóz kelmes ýshin kóptegen mәselelerdi syrtqa shygharmaugha tyrysady, ekinshiden, kýndelikti kórip jýrgen jaghdaygha kózderi ýirenip ketken jergilikti túrghyndar onyng astarynda ýlken qauip bar ekenin týsinbeydi. Mysaly, Úighyr audanyndaghy jazbalardy memlekettik tilge kóshiru joldary qazirding ózinde ashyq ta, jabyq ta týrde keybir úighyr ókilderining tarapynan qarsylyq tudyryp otyr. Al Qazaqstannyng soltýstik aimaqtarynda is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiru mәselesi – keleshekte lingvistikalyq mәseleden kóri últaralyq mәselege auysuy әbden mýmkin. Qysqasy, etnosaralyq mәsele tereng ghylymi, әleumettik saralaudy, saraptaudy qajet etedi. QH Assambleyasy osy baghytta endi ghana júmys istey bastaghan siyaqty.
9. Jergilikti atqarushy biylikting «halyqtyq diplomatiya» týrinde qazirgi qoldanyp jýrgen jergilikti qoghamdyq úiymdarynyn, «aqsaqaldar alqasynyn», «kishi assambleyanyn», t.b. bedeli tym tómen. Osynyng ishinde aqsaqaldar kenesining formasyn, júmys isteu әdis tәsilderin, saylanu joldaryn tolyq janartu kerek. Kezdesulerde aitylghan pikirlerge qaraghanda «aqsaqaldar alqasy» mýshelerining kópshiligi búrynghy kenes ókimetining atqaru biyliginde, partiya qyzmetinde istegen jandar. Olardyng basty qyzmeti – atqaru biyligin qoldau, solardyng júmysyn jýrgizu. Ózindik pikirler, halyqtyng kózqarasyn jetkizu jәne ony qorghau júmysy kózge kórinbeydi. Sondyqtan boluy kerek, songhy uaqytta oryn alghan etnosaralyq kiykiljinderde jergilikti bedeldi adamdardyn, ýlken kisilerding rólderi kórinbedi. Olardyng kópshiligi onday jerge baryp, halyqty toqtatugha aralaspady da. Tek qana Ontýstik Qazaqstan oblysyndghy Mayatas auylyndaghy aqsaqaldar belgili bir dengeyde qaqtyghysqa aralasa aldy. Jergilikti atqaru organdarynyng qoghamdyq úiymdardy ózderine qolbala qyluy, sol arqyly qoghamdyq pikir qalyptastyrugha tyrysuy – mәseleni uaqytsha bir toqtata túrugha ghana mýmkindik beredi. Qysqasy, últaralyq dau-damaydyng bastalar aldynda nemese bastalghan uaqytynda jastardy toqtata biletin, qandy qaqtyghysqa jibermeytin «halyqtyq diplomatiya» joldaryn týbirimen qayta qarau kerek.
10. Týrli etnos ókilderining jastaryn jaqyndastyrudyng joldaryn tabu kerek. Mýmkin, búl sportttyq oiyndar bolar, mýmkin birige ótkizetin is-sharalar bolar, alayda bir jerde túrghan etnostardyng arasyndaghy týsinushilik birge ótkizetin is-sharalardan túrady. Jәne búnday júmystardyng barlyghy tek qana memlekettik tilde jýrgizilui shart. Orys tildi mektepter men qazaq tildi mektepterding arasynda býgingi kýni eshqanday baylanys joq deuge bolady. Onsyz da «orys tildi qogham» men «qazaq tildi qogham» bolyp ekige bólinip otyrghan zamanda jastardyng arasynda tәrbie júmystaryn jýrgizu – keleshektegi etnosaralyq qatynastardy jaqsartudyng bir joly bolyp tabylady. Mysaly, osy uaqytqa deyin Tәuelsizdik kýnderinde Jeltoqsandyqtardy orys mektepterine shaqyryp, kezdesuler ótkizipti degendi estigen joqpyn. Ony bylay qoyghanda, orys tildi mektepterde tәuelsizdik ýshin kýresken azamattarmen kezdesu ótkizdi degendi de estimeppin. Demek bizder eki týrli «kenistikte» ómir sýrip jatyrmyz. Búl «kenistikterdi» biriktirip, birimen-birin baylanystyru qajet.
Etnosaralyq teke-tiresting basy 1991 jyly «Qazaq Sovettik Sosialistik respublikasyn» - «Qazaqstangha» auystyrudan bastaldy. Osy jaltaqtyq pen jasandy internasionalizmnen shyqqan, dýbәrә atau «qazaq halqy ózining memleketin qúratyn boldy-au» dep qabaqtaryn tyjyryp, búrynghy basymdylyqtan airylyp qalamyz ba dep qoryqqan keybir orys tildi toptargha qanat bitirdi. Biz, shyn mәnisinde de, dýbәrә el boldyq. Etnos ókilderining kópshiliginde «Búl - qazaqtardyng eli» degen oy joq. Onyng ornyna «osy el shynynda da qazaqtardyng eli bolyp ketedi me» degen qorqynysh basym siyaqty. Osy bir eki úday jaghdaydy joy ýshin bizding memleketting qazaq eli ekendigin, biraq qazaqtargha da, basqa últ ókilderine de eshqanday artyqshylyq berilmeytin¬digi, azamattyq, sayasy qúqyqtarynyng teng ekendigi tereng týsindirilui shart. Sonda ghana pighyly qara jandardyng ýmitteri ýziledi, ortagha ot salmay, amalsyz ózderi qalaghan jaqtaryna ketuge mәjbýr bolady, al qazaq elinde ómir sýremin, balalarymnyng bolashaghyn qazaq elining bolashaghymen birge dep sanaymyn degender qazaqtyng san ghasyrlar boyy qattalghan mәseleleri kóterilgende bizding qoldaushymyz bolady.

«Jas qazaq ýni» gazeti