Eldi ishten irkittey irituge qúshtarlardyng qúlaghyna altynnan syrgha, Qazaqstandaghy memlekettik til turaly, onyng mәrtebesi men keleshegi jayly aitudan biz sharshamaq emespiz. Múndayda qazaq tilinsiz Qazaqstannyng keleshegi búlynghyr bolatynyn bilmeytin, bilgisi kelmeytinderding ishinara tabylyp qalatyny ókinishti.

Eldi ishten irkittey irituge qúshtarlardyng qúlaghyna altynnan syrgha, Qazaqstandaghy memlekettik til turaly, onyng mәrtebesi men keleshegi jayly aitudan biz sharshamaq emespiz. Múndayda qazaq tilinsiz Qazaqstannyng keleshegi búlynghyr bolatynyn bilmeytin, bilgisi kelmeytinderding ishinara tabylyp qalatyny ókinishti.

Memlekettik til - memleketting keleshegi. Ony bilu - kez kelgen azamattyng mindeti әri paryzy. Ókinishke qaray, búl qaghida Qazaqstangha kelgende qauqarsyz. Óitkeni «býirekten siraq shygharyp», búra tartatyndar bar. Solardyng biri - Petr Svoiyk. Songhy kezderi otandyq BAQ pen Internetti shulatqan Svoikting sózin sol qalpynda bersek, «Esly lukavo-feodalinuy yazykovuy politiku pomenyati na sovremennui, priydetsya ishoditi iz toy realii, chto gosudarstvennym yazykom v Kazahstane yavlyaetsya russkiy. V tom chisle, blagodarya neobratimo sostoyavshemusya russkoyazychii kazahskih eliyt. Kazahskiy je yazyk, ishodya iz teh je realiy, rano ily pozdno priydetsya prevrashati vo vtoroy. Cherez deystviytelinoe obuchenie v shkolah, stimuly y trebovaniya dvuyazychiya dlya kandidatov v deputaty, ministrov y rukovodiyteley gosorganov. Toliko tak udastsya podnyati kazahskiy do vtorogo gosudarstvennogo yazyka» (Petr Svoiyk, chlen prezidiuma Obshenasionalinoy sosial-demokraticheskoy partiiy).
Svoik memlekettik tilding mәrte­besin kóterude asa qúlshynbaytyn Qazaq biyligin, onyng osal sayasatyn qyjyrtu arqyly kókeyinde jýrgen armanyn da býkpeydi: «shyn mәnisinde qazir Qazaqstandaghy memlekettik til - orys tili» deydi. «Óz qaghynan ózi jerigen» qandastardyng tilge qarsy ústanatyn sayasatyna da dәn riza: «bәri de orystildi qazaq ziyalylarynyng arqasynda». Býginde óz jerinde, óz elinde jabyqtan syghalaghan jetim balanyng kýiin keship jýrgen qazaq tilin ekinshi kezekke ysyryp tastaugha da ketary emes. Ókinishtisi sol, Svoikting jaqtastary men partiyalastary arasynan «Múnyng qalay?» degen jan bolmady. JSDP serkeleri de onyng qazaq tilin qorlaghan sózine qatysty halyqtan resmy týrde keshirim súraghan joq. Múndayda últqa qatysty qorlaudy esty túra, qannen-qapersiz, jaybaraqat otyra beretin Qazaq qoghamynyng mojantopaylyghyna renjiysin. Áytpese әleumettik jelilerde bir búrq etip baryp basylghandardyng belsendi týrde әreket etkenderi kemde kem. 
Meninshe, 20 jyldan astam (!) uaqyt ótse de, memlekettik tildi túghyryna qondyrugha birneshe kedergi bar. Olar: Svoik siyaqty qazaqtyng asyn iship, ayaghyn tepkenderding zandy týrde jazasyn beruge asyqpaytyn enjarlyghymyz, kez kelgen nәrseni «keshire salugha» beyim túratyn jalpaqshesheyligimiz, «it ýredi, keruen kóshedi» deytin nemqúraydylyghymyz, til, dil, tarih pen ruhqa qatysty mәselelerde tabandylyq tanyta almaytynymyz, últqa qarsy, últtyq qúndylyqtargha qatysty kereghar pikir aitqandar turaly qoghamdyq pikirdi tudyrugha kýsh salmaytynymyz, jalghan namys pen últtyq namystyng arajigin ajyrata almauymyz, qansha jyl ótse de boyymyzdaghy qúldyq psihologiyadan qútylmauymyz. Soraqysy sol, agha buynnan qalghan jasyqtyq, jasqanshaqtyq, qorqaqtyq, bodandyq pen sol qúldyq psihologiyany orta buyn qabyldap aldy. Endi ol keyingi buyngha «múra» bolmaq... Álbette, qazir qazaqsha sóileuge arlanbaytyn, oryssha bilmeytinine namystanbaytyn úrpaqtyng qalyptasyp jatqany jasyryn emes. Biraq ol tenizge tamghan tamshy siyaqty. «Jyghylghangha - júdyryq», últy men úlysy bólek otandastar arasynda bala-shaghasyn qazaqsha tәrbiyeleuge, memlekettik tildi ózi de mengeruge qúlshynatyndar da sausaqpen sanarlyqtay. Atazanda kórsetilgen baptardy oryndatugha biylik te asa mýddeli emes. Biraq әr qazaq kez kelgen nәrseni ózinen bastauy tiyis. Óitkeni qazaqsha sóileuge qoghamda tyiym salynbaghan, Ana tilindi nasihattau, ózgelerge syilatugha, ýiretuge kýsh salu, ony keleshekke amanat etu - býgingi úrpaq paryzy. 

Aydos SARYM, sayasattanushy:

- Svoikting tilge qatysty aitqan sózining astarynda arandatushylyq jatyr. Óitkeni kóp jyldar boyy qazaq tilining memlekettik mәrtebesi, orys tilining qoghamda alatyn orny turaly qoghamda belgili bir konsensus oryn alghan bolatyn. Qazir Qazaqstannyng bolashaghyna, memlekettik tilge baylanysty qynyr pikir aitatyndar joqtyng qasy. Tipti, әsireúltshyl, orysshyl sayasatkerlerding ózi onday arandatushylyqqa bara almasy anyq. Meninshe, mәselening sebep-saldaryn Svoikting ómirbayany men onyng ústanatyn qaghidasynan izdegen jón. Eskeretin manyzdy jayt, Svoik jeke azamat retinde kez kelgen mәselege qatysty óz pikirin, ústanymyn ashyq bildiruge qúqyly. Biraq JSDP-nyng jetekshi kósemderining biri retinde Qazaqstannyng memlekettik tiline qatysty múnday oy aituy onyng sayasy bolashaghyna kólenke týsiredi әri qatar jýrgen jaqtastaryna syn. Mening tanghalatynym, JSDP serkeleri Svoikting osy mәlimdemesinen keyin eshqanday týsinik bergen joq. Eger halyqtyn, qazaqtyng mýddesin qorghap jýrgen partiyamyz dep eseptese, Jarmahan Túyaqbay jәne onyng seriktesteri resmy týrde mәlimdeme jasap, Svoikting mәlimdemesin joqqa shygharar edi. Tipti ony partiya qatarynan shygharyp jiberse de, kóptik etpesi anyq. Eger zandyq talaptargha salsaq, Svoikting arandatushylyq әreketterin prokuratura qyzmetkerleri zerttegeni de dúrys siyaqty. Býginde Jarmahan Túyaqbay elimizdegi demokratiyalyq kýshterding basyn qosyp, qúryltay ótkizip, qazirgi biylikke balama baghdarlama әzirleudi josparlap otyr. Biraq últtyq qúndylyqtardy joghary qoyatyn túlghalar Túyaqbaygha «Eger qazaqtyng mýddesine qarsy keletin әreketter oryn alsa, biz qúryltaygha qatyspaymyz» degen talap qoyghan. Osy sebepti songhy kezderi әleumettik jelilerde «Svoikting kózdegeni - oppozisiyalyq kýshterdi biriktirmeu» degen pikirdi aituda. Ekinshi variant, búl qazaq últshyldary men demokratiyalyq kýshterding arasyna iritki saludy kózdegen biylikting sayasy oiyny boluy da mýmkin. 
Meninshe, Jarmahan Túyaqbay bolsyn, elimizdegi kez kelgen sayasy úiymdardyng basshylary bolsyn, eskeretin manyzdy mәsele bar. Ol: Qazaqstannyng sayasatyna belsene aralasamyn degen niyettegi kez kelgen azamat, sayasy partiya t.b. qazaq sosialisteri, qazaq demokrattary, qazaq liyberaldary boluy kerek. Yaghny býginde tútynyp, úsynyp, nasihattap jýrgen sayasy tújyrymdary men iydeyalary qazaqy kónil-kýimen, qazaqtyng ruhymen, qazaqy shejire, tarihpen astasuy shart. Onsyz birde bir sayasy túlgha ne sayasy úiymnyng elektoraldyq keleshegi búlynghyr. 
Negizi Svoikting songhy kezderi shyn bet-beynesi aiqyndalyp qaldy. Mysaly Kedendik odaqty qoldap jýr. 1990 jyldardyng basynda aitqan qazaqtyng namysyna, aryna tiyetin sózderin qazir ashyq aitpasa da, әsireorysshyl, әsirereseyshil sayasaty sózi men isinen kórinip túrady. Qazaqstannyng Kedendik odaq, Euraziyalyq odaq siyaqty úiymdargha birigudi kózdeytin sharalary elimizdegi әsirereseyshil sayasatkerlerge dem bergendey kórinedi. Demek qazaq jurnalisteri svoikterge toytarys berip, olardyng últqa, memleketke qarsy istegen әr isterin әshkerelep, ondaylardy qoghamdyq pikir tudyru arqyly sazayyn beru qajet. Sonda ghana qazaqtyng tili, dili, tarihy turaly pikir aituda adamdar abaylap sóileuge mәjbýr bolady. 

Talghat EShENÚLY, jurnalist:

- Petr Svoikting búl sózine mәn bermeuge de bolar edi. Rasynda, Svoik degen kim? Olar - ótken kýnning sarqynshaqtary. Oiy men boyy 90-jyldardyng basyndaghy «sayasi, әleumettik-psihologiyalyq qalyptan» asa almay qalghan, ne biylikten, ne oppozisiyadan opa tappaghan, memleketting bolashaghyna mýlde senbeytin jәne sengisi kelmeytin, tәuelsiz elde óz ornyn taba almaghan jәne taba almaytyn beybaqtardyng jiyntyq obrazy. Olar әrdayym eski stereotiptermen, miftermen, oryndalmay qalghan armandarynyng elesimen ómir sýredi. Olar eshqashan qazaqty, qazaqtyng dilin, tilin moyyndaghan emes, moyyndamaydy da. Sebebi kvartiranttyng aty - kvartirant. Dep qoya salugha da bolar edi. 
Biraq kez kelgen kvartiranttyng bet terisin tilip jiberseniz, artynan daraqy, keudemsoq shovinist shygha keletin boldy. Eng qauiptisi - osy. Osydan keyin qaytip mәn bermeysin? Qazaqtyng «iyti kýshiktep, iytelgisi qús ilse de» ýkim aitugha qaqylymyn dep esepteytin, tamaghyndy iship, tabaghyndy tebudi sýieksindi ghadetine ainaldyrghan tobyr qaytadan bas kóterip jatyr. 
Búl nening shalyghy? Búl - «Putiyn­dik Reseydin» jana úlyderjavalyq, imperiyalyq sayasatynyng shalyghy. Qazaqstannyng Kedendik Odaqtyn, Euraziyalyq ekonomikalyq kenistikting qamytyn óz erkimen kiii bizding eldegi shovinisterding keudesine qaytadan nan pisirip otyr. Svoik siyaqtylardyng tirligi sol «las, ýlken oiynnyn» bir púshpaghy ekenine bәs tiguge barmyn. Resey sayasatkerlerinin, sarapshylardyng týrli provokasiyalyq mәlimdemeleri Svoikter ýshin shúghyl berilgen komandanyng esebinde. Bir sózben aitqanda, biz asa qaterli, agressiyalyq sayasatpen, aqparatty-iydeologiyalyq kýrespen betpe-bet kelip otyrmyz. 
Óz basym biylikten eshqanday ýmit kýtpeymin. Sebebi olardy әu bas­tan tórimizge shygharyp, tóbemizde oinaqtatqan ózimizding biylikting satqyndyghy, ynjyq minezi bolatyn. Biylik bayaghyda-aq «orys aiyymen» paktige qol qoyghan. Últtyng mýddesin, últtyng bolashaghyn ayaqasty etetin paktige.
Ne isteuimiz kerek? Qonaqjay, qoyminez, kenqoltyq qazaqtyng dәureni ótken. Biz bәrine dayyn boluymyz kerek. Taspen atqandy taspen atugha tiyispiz. Qoltyghyna shoqpar tyqqannyng basyna әngirtayaq oinatu kerek. Ázirbayjan, ózbek, gruziyn, ukrain bauyrlarymyzday, meyhanshylap: «Ty kto takoy? Davay, do svidaniya!» dep aitudy ýirenetin uaqytymyz bayaghyda jetken.

Cerik NÚRMÚRATOV, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor:

- Bir qaraghanda ózining sayasi, ekonomikalyq, mәdeny jәne ruhany erkindigi bar Qazaqstan siyaqty elge jәne sonymen qatar onyng tәuelsizdigin halyqaralyq qauymdastyq tolyqtay moyyndaghan elge ózining memlekettik tilining býgingisi men bolashaghy ýshin alandau kerek emes siyaqty kórinedi. Degenmen ózining barlyq etnikalyq bolmysyn tili men dili, dәstýri men salty arqyly tanytugha, әlemge pash etuge tyrysqan kez kelgen halyq últtyq tilining bolashaghyn, qamyn oilaydy. Qazaqtardyng da ózining bolashaghy ýshin qazirgi jahandanu zamanynda alandauy zandy qúbylys. Onyng әrbir sanaly azamaty últtyq ózindik sananyng әrtýrli qyrlary negizinen til arqyly órbiytinin jaqsy týisinedi jәne ol tek adamaralyq qarym-qatynas qúraly ghana emes, ol negizinen adamnyng әlemdi ruhany iygeruding ózindik kóptýrliligin saqtaushy manyzdy tetigi. Kóptýrlilikting birligi ghana adamzat dýniyesining órkeniyettik damuynyng týpki mәnin aighaqtaydy. Al qoghamdaghy qúbylystyq birizdilik pen birynghaylanyp ketu ýrdisi mәdeniyet men órkeniyetting kýireuine alyp keledi. Sondyqtan adamzattyng ortaq taghdyryn anyqtaytyn ruhany irgetasy, birtútas dýniyeni týsinui bolghanmen olardyng syrtqy kórinis berui aluan týrli boluy zandylyq. Osyghan oray últtyq mәdeniyetter men últtyq tilderge degen súranys jalpy Ghalamnyng ýilesimdiligine sәikes keledi.
Europadaghy fransuzdar ózderining últtyq tiline, mәdeniyetine aghylshyn, ispan, nemis jәne italiyan tilderinen sózder men týsinikter kóptep endep ketpeuin qadaghalap otyrady. Assimilyasiyagha úshyrau qaupi kóptegen etnostardy alandatady. Basqa da myqtymyn degen últtardyng ózderi etnikalyq tilderining saqtaluyna, damuyna mýddeli, sonyng san qyrly núsqalaryn әleumettik bolmysta synaqtan ótkizude. Búl jerde әleumettik shyndyqta teris maghynadaghy últshyldyq emes, naghyz ong maghynadaghy últjandylyq qúbylysynyng kelbetin bayqaymyz. Sondyqtan qoghamdaghy til filosofiyasy búl etnos filosofiyasynyng naghyz kýretamyry, ózegi ekendigine kýmәndanugha bolmaydy. Qazirgi zaman filosofiyasynda etnos filosofiyasy jana baghyt retinde beleng alyp kele jatqan salagha jatady. Al endi etnostyng taghdyryn negizinen onyng mәnin qúraytyn últtyng ruhy jәne últtyng tili sheshetinin bayqaymyz. Últtyq ruhy synghan, kýiregen dýniyede últ pen úlys bәrinen airylady. Onyng ishinde tili de joyylyp ketui mýmkin. Sondyqtan elimizdegi memlekettik tildi órkendetuding birden-bir manyzdy tetigi - halqymyzdyng últtyq ruhyn jandandyru, órkendetu, damytu bolyp tabylady. Osy aitqangha onay tezisting astarynda kóptegen tarmaqtargha bólingen ýlken is-qimyldar men әreketter jýiesi jatyr.
Ózining halqynyng sany jaghynan eldegi demografiyalyq qúrylymda kvorumdyq shamagha, yaghny zandy sheshim qabyldaugha mýmkindik beretin qúqyqqa ie bolatyn dәrejege jetip qalghan qazaqtar (kez kelgen úiymdaghy mýshelerding ýshten ekisi, yaghny 66,6 payyzy kvorumdy qúraydy, ol jiyndy ótkizuge, belgili bir óndiristik, úiymdastyru sheshimderin qabyldaugha zandy týrde mýmkindikter beredi) kóp mәseleni demokratiyalyq jolmen sheshetin uaqytqa jetti. Yaghny kópshilikting pikirimen, mýddesimen sanasatyn qogham qajet. Al endi qazaq «kóp qorqytady, tereng batyrady» deydi, biraq «biz qazaqtar elde kóp edik» dep qorqytu arqyly nemese zorlyq jasau jolymen iygi isterdi jasaudan aulaq bolugha tiyistimiz. Bir kezde halqymyzgha jasalghan әrtýrli qiytúrqy zúlmattar ýshin onyng qaytarymyn dóreki joldarmen izdemesimiz anyq (HH ghasyrdaghy fashizmning qúrbandyghy ýshin qazirgi zamandaghy nemis halqynyng jana úrpaghyn kinәlap jatqan eshkim joq). Kezinde әl-Faraby atamyz «qayyrymdy adamdar ghana qayyrymdy qalany» qúray alady degen bolatyn. Demek, qazirgi zamandaghy til mәselesin sheshude, tilding mәrtebesin layyqty dengeyge kóteru jolynda adamgershilikke say keletin izgilikti qadamdardyng basymdyq tanytqany qúba-qúp demekshimiz. 
Qazaq tilin azamattardyng jete biluine, ýirenuine jәne ómirde ony oryndy dengeyde qoldanugha degen eki jaqty qozghalys qajet. Bir jaghynan Ýkimet tarapynan jýieli qoldau men baqylau qajet, kez kelgen azamattardy yntalandyrudyng barlyq tetikterin qosu qajet, búl tarapta ýlken jetistikke jetken újymdar marapattalu kerek, ýnemi memleket tarapynan qoldau tauyp otyruy qajet. Sonda memlekettik tildi qoldau qúr sóz bolyp qalmaydy, әrbir újymnyng ómir qajettiligine ainalady, adamdardy qyzyqtyratyn ekonomikalyq tiyimdi tetikke ainalady. Materialdyq qyzyqtyrudyng kóptegen joldary bar ekenin eskersek, búl saladaghy jekelengen shygharmashylyq pen tapqyrlyq qoldau tauyp otyruy kerek. Sonymen qatar jalpy halyqtyq qozghalystyng qajettigi búl mәselening ekinshi qyry bolyp tabylady. Ol degeniniz keshegi Kenes dәuirinde tәrbiyelenip, ózining ana tilinen shettep qalghan qandastarymyzdy biz qazaq tilin birshama jetik bilushiler ishke tartuymyz kerek, olardy kinәlamay, «kosmopoliyt» dep olargha aidar taqpay barynsha qoldau jasaugha tyrysuymyz qajet. Birtútas halyqty jiktemeleuden, bólshektep, sortqa bóluden paydasy az nәtiyjeler alamyz. Onsyz da shetelden keletin otandastarymyzgha kvotanyng ýsh jylgha toqtatyluy birtútas qazaq halqynyng birige týsuine, ózara yqpaldasuyn damytugha birshama kedergi boluy mýmkin. 
Qazaqtyng tili qazirgi kezenning ózinde tolyqqandy ónerding tili, dәstýr men әrtýrli halyqtyq rәsimderding tili, biraq ol sonday dengeyde ghylymda, bilim berude, medisinada, ónerkәsipte, tútynu salalarynda jәne halyqaralyq qatynastarda óz kelbetin tolyq tanyta almay keledi. Mine, osy maghynada aghylshyn men orys tilin negizinen óz jeke mýddesi ýshin ýirenetin jastardyng sanasyna halqymyzdyng últtyq ruhyn saqtaytyn, últtyq mәdeniyetin órbitetin qazaq tilining endeui óte-móte ózekti dýniye. Elimizding әrbir halqyna adal erining tyrysushylyghynan, «tamshydan teniz qúraytynday» әreketinen jana lingvistikalyq ahual tuyndauy da mýmkin. Ol ýshin elimizde qazirgi tútynu psihologiyasynyng auqymynda jýrgen, tek óz basynyng qamyn oilaghan pendelerding ornyna halqynyng bolashaghy ýshin ter tógetin azamattardyng kóbengi shart.

Nәziya JOYaMERGENQYZY

«Týrkistan» gazeti