Biyl birinshi shildeden bastap jergilikti atqarushy organ qyzmetkerleri alatyn jalaqy mólsheri 1,9 esege ósti.

Premier-ministr Asqar Maminning mәlimetinshe, ortalyq memlekettik organdar qyzmetkerlerining enbekaqysy 2022 jyldan bastap 2024 jylgha deyin 30 payyzgha jogharylap otyrady.

2021 jylghy kóterilgen jalaqy kólemi boyynsha keybir oblys әkimderi óz ailyqtaryn ashyp aitty. Endeshe qarap kóreyik…

Mahambet Dosmúhambetov – Atyrau oblysynyng әkimi.

2019 jyldyng 18 jeltoqsanynan bastap Atyrau oblysynyng әkimi qyzmetine kiristi. Ol 1960 jyly 25 jeltoqsanda Atyrau oblysynda dýniyege kelgen. Áne-mine 61 jasqa tolady.

1983 jyly IY.M. Gubkin atyndaghy Mәskeu múnay-himiya jәne gaz ónerkәsibi institutyn «Geologiya jәne múnay-gaz ken oryndaryn barlau» mamandyghy boyynsha bitirgen.

Mamandyghy: geolog. «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.

Ákim bolghangha deyin «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ óndiris-tehnika saraptamasy departamentining diyrektory, Geologiya jәne óndeu departamentining diyrektory, «Qazmúnaygaz» ÚK» AQ iri operasiyalyq emes aktivtar men teniz jobalary boyynsha bas viyse-preziydenti bolyp, Qazaqstan Respublikasy Energetika birinshi viyse-ministri bolyp qyzmet istegen.

Aylyghy – 1 mln 954 myng tenge.

Ondasyn Orazalin – Aqtóbe oblysynyng әkimi. 1963 jyly tughan. 58 jasta.

1985 jyly Aqtóbe pedagogikalyq institutyn, 1991 jyly S.M.Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen.

Aqtóbe pedagogikalyq institutynyng oqytushysy bolyp enbek jolyn bastap, «Obltransgaz» JAQ, «Aqtóbegaz» JAQ basqarma tóraghasy, Aqtóbe oblysynyng Múghaljar audanynyng әkimi bolyp saylanady.

2017 jylghy 22 nauryzynan bastap QR Preziydentining Ákimshiligi basshysynyng orynbasary qyzmetin atqardy. «Qúrmet» ordenimen, «Parasat» ordenimen jәne 3 medalimen marapattalghan. Ákim qyzmetine  2019 jyly saylandy. «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.

Aylyghy – 1 mln 856 myng tenge.

Gýlshara Ábdiqalyqova – Qyzylorda oblysynyng qazirgi әkimi. 1965 jyly 15 mamyrda Qyzylorda oblysy Syrdariya audany Súlu-Tóbe auylynda dýniyege kelgen.

1987 jyly Jambyl jenil jәne tamaq ónerkәsibi tehnologiyalyq institutyn bitirgen.  Ekonomika ghylymdarynyng kandidaty.

Ol búghan deyin:

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining Jauapty hatshysy, QR Preziydentining kenesshisi, Premier-ministrding orynbasary, QR Preziydenti janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyng tóraghasy, Parlament Mәjilisining deputaty qyzmetterin atqardy. 2020 jyldan bastap Qyzylorda oblysynyng әkimi bolyp saylandy.

Aylyghy – 1 mln 800 myng tenge.

Ábilqayyr Ysqaqov – Pavlodar oblysynyng әkimi.

Búl qyzmetke 2020 jyly taghayyndaldy. 1974 jyly Pavlodar oblysynda tughan. 47 jasta. Ekonomika, qarjy salasynda bilim alghan.

2012-2014 jyldar aralyghynda qarjy ministrliginde salyq komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolghan. QR Qorghanys ministrining orynbasary bolghan. Núr-Súltanda memlekettik kirister departamentin basqarghan.  2019 jyldyng sәuir aiynan beri qarjy ministrliginde qarjylyq baqylau komiytetining tóraghasy boldy.

Aylyghy – 967 670 tenge (ýstemesiz eseptegende).

Jenis Qasymbek - 2019 jyldan beri Qaraghandy oblysynyng әkimi.

Ol 1975 jyly 7 qantarda Jambyl oblysy Shu qalasynda dýniyege kelgen. Qazaq memlekettik sәulet-qúrylys akademiyasynyng sәulettik orta dizayny fakulitetin jәne Euraziya uniyversiytetining memlekettik jәne munisipaldyq basqaru isi fakulitetin ekonomist mamandyghy boyynsha bitirgen.

2000 jyldyng jeltoqsanynan QR Kólik jәne kommunikasiya ministrliginde Su kóligi departamentining diyrektory, «Aqtau halyqaralyq teniz sauda porty» RMK diyrektory, QR kólik jәne kommunikasiyalar viyse-ministri, 2014 jylghy nauryz-mausym ailarynda QR Kólik jәne kommunikasiyalar ministri qyzmetterine taghayyndalghan. QR Investisiyalar jәne damu ministri,  QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri qyzmetterin atqarghan. 2019 jyldyng aqpanynda Qazaqstan Respublikasy Premier-ministrining orynbasary qyzmetine taghayyndalghan.

Aylyghy – 1 mln 900 myng tenge.

Ómirzaq Shókeev – Týrkistan oblysynyng әkimi.

2019 jyldyng aqpanynan beri Týrkistan oblysynyng әkimi bolyp jýr. Jasy 57-de.

Ómkeng de kóp qyzmetten ótken adam. Preziydent әkimshiliginde, Ýkimette, oblys әkimdikterinde týrli qyzmetter atqarghan. 3 mәrte ministr, 5 mәrte Premier-ministrding orynbasary bolghan. Qostanay oblysy, búrynghy Ontýstik Qazaqstan oblysy, Astana qalasynda әkim bolghan.

Ózining jalaqsy turaly: «Mening jalaqyma baylanysty súraqty bәri qoyady. Búl Ýkimet qaulysymen retteledi. Ol jerde ózining esepteletin algoritmi bar. Ákimderding ailyghy baylanysty boluy kerek dep... sizder janalyq qylyp jýrsizder. Men múny týsinip túrghan joqpyn. Jalaqyny joghary organdar belgileydi. Barlyq әkimder jalaqysynyng qansha ekenin ashyq aitty», - deydi.

Aylyghy - 1 mln 900 myng tenge.

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keteyik, 2022 jyldan bastap Qazaqstanda eng tómengi ailyq kólemi kóbeyedi. Kóbeyedini dәueytip sóilegenimizben, onyng jalpy somasy – 60 myng tenge bolmaq. Al qazir elimizdegi eng tómengi ailyq – 42 500 tengeni qúraydy.

Preziydent Toqaevtyng tapsyrmasy boyynsha, 2022 jyldyng 1 qantarynan bastap mynaday ózgerister engizilgen.

Eng tómengi ailyq – 60 myng tenge (141 dollar),

Eng tómengi memlekettik bazalyq zeynetaqy tólemi – 19 450 tenge (46 dollar),

Eng tómengi zeynetaqy – 46 302 tenge (109 dollar),

Aylyq eseptik kórsetkish – 3 063 tenge (7,2 dollar),

Eng tómengi kýnkóris dengeyi – 36 018 tenge (85 dollar).

Al oblystyng dengeydegi әkimderding ortasha jalaqysy 2 million tengening shamasyn qúrap otyr. Al elimizdegi ortasha jalaqy somasy 230 myng tenge shamasynda eken. Sandar arasyndaghy alshaqtyqty ózderiniz kórdinizder. Bizdegi jalqy súraq: milliondap ailyq alatyn әkimder alpys myndy as-túzyna talghajau etken qarasha halyqtyng mún-múqtajyn esty ala ma? Búryn el ishinde: «Ákim bol, halqyna jaqyn bol», deushi edi. Endi: «Ákim bol da, millioner bol», degeli túrmyz.

Ayjan Temirhan

Abai.kz