Parlament deputaty, Mәjilistegi Qazaqstan halqy Assambleyasy deputattyq tobynyng jetekshisi Sauytbek Abdrahmanov Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Tәuelsizdik taghylymy» atty maqalasy turaly pikir bildirdi.

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev der shaghynda, úlystyng úly toyynyng dәl qarsanynda jariyalaghan «Tәuelsizdik taghylymy» atty enbeginde: «Biz atom qaruynan óz erkimizben bas tartyp, býkilәlemdik yadrolyq qarusyzdanu kóshin bastadyq. Búl – Qazaqstannyng jahandyq beybitshilikti saqtaugha qosqan tendessiz ýlesi» dep atap aitqan, qadap kórsetken. IYә, Qazaqstannyng әlemdegi beybitshilik jolyndaghy sheruding kóshin bastaghanynyng ózine otyz jyl tolyp otyr. Ony otyz jyldan beri býkil әlem bilip, layyqty baghalap otyr.

Búl sózge dәleldi alystan izdeuding qajeti joq. Osydan eki kýn búryn AQSh preziydenti Djozef Baydenning Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna memleketimiz tәuelsizdigining mereytoyyna oray joldaghan qúttyqtauy jariyalandy. Onda: «Qazaqstannyng Ortalyq Aziyada jәne býkil әlemde beybitshilik, túraqtylyq pen gýldenudi saqtau jolynda kósh bastap kele jatqanynyng 30 jyldyq mereytoyy qarsanyndaghy quanyshynyzgha ortaqpyn» dep jazylghan. Kim aitsa da onay sóz emes. Álemdegi eng quatty elding liyderi aitsa, tipti salmaqty sóz.

Al sodan, yaghny Núrsúltan Nazarbaev qazaq jerindegi ajal aranyna óz qolymen qúm qúiyp, tajaldy túnshyqtyrghannan nebәri bes-aq jyl búryn biz qanday el edik? Mәskeu oiyndaghysyn jasaytyn, kadrlyq eksperiyment ótkizip, topyraghymyzgha tabany tiyip kórmegen kóldeneng kók attyny bizdi basqarugha jibere salatyn el emes pe edik? Sol elding etektegi basyn tórge shygharyp bergen eren erding keshe jariya etilgen tolymdy tolghauy tәuelsizdikting tar jol, tayghaq keshuin әngimeleumen ghana shektelmeydi, egemendikke úmtylumen ótken halyqtyng eng qasiyetti qúndylyqty qandaylyq qasterleuge tiyisti ekendigin de tebirene sóz etedi. Óz jerinde nebәri qyryq payyzdy qúrap túrghan qazaqtyng sol syn saghatta syr bermeui, tek ruhy kýshti, birligi bekem júrt qana ala alatyn asulardan asuy qasiyetti kiyemiz – tәuelsizdikke sabyr men tózimdilik, aqyl men parasat arqyly qol jetkizuining arqasy ekendigin tarihtyng tar kezenin tamasha talday otyryp, týsindiredi.

«Biz tәuelsizdikke beybit jolmen qol jetkizsek te, oghan barar jolda babalar qany az tógilgen joq. Tәuelsizdik sol kiyeli qannyng óteui edi. Men múnyng bәrin biz sengen, tәrbiyelegen býgingi jas úrpaq bilsin, sanasyna sinirsin dep әdeyi jazyp otyrmyn» deydi Núrsúltan Nazarbaev. Býgingining bәri op-onay bola qalghanday, qazirgi bereke ózdiginen kele qalghanday, shekaramyz shiyelenissiz bekitile qalghanday, elordamyz ayaq astynan ornay qalghanday, san týrli últtyng basy әp-sәtte bir maqsatqa birige qalghanday kóretinder kóbeymese, azaymay túrghan osynday shaqta osylay aitatyn kez de kelgen edi.

Ár adamgha beriletin baghanyng bireui ózining úl-qyzynyng tәrbiyesi desek, ústazgha beriletin baghanyng bireui shәkirtining dengeyi desek, el ústazy bolyp tabylatyn Elbasyna beriletin baghanyng bireui – ózining sayasy izbasaryn tәrbiyeleui. Búl túrghydan biz Elbasymyzgha Qasym-Jomart Toqaev syndy azamatty jas kýninen tamyrshyday tanyp, osynsha jyldar boyy baulyp, qanattandyryp, san qiyagha salyp, biyikterge úshyryp, synaqtargha týsirip, týrli lauazymdy qyzmetter berip bayqap, osynday dengeyge keltirgeni ýshin razylyghymyzdy bildiremiz.

«Otyz jylgha juyq el basqarghan kezimde men janyma qanshama azamatty serik etip, kóptegen shәkirt tәrbiyeledim. Solardyng ishinde Ýkimet basqarghan, Birikken Últtar Úiymy bas hatshysynyng orynbasary retinde jahandyq sayasatqa jetiktigin tanytqan, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap qasymnan tabylghan naghyz patriot, joghary bilikti kәsipqoy túlgha Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevty Preziydenttik qyzmetke úsyndym. Saylauda halyqtyng basym kópshiligi ony qoldady. Osylaysha, biz halqymyzdyng auyzbirligin, sayasattaghy sabaqtastyghymyzdy kýlli әlem qoghamdastyghyna taghy bir qyrynan tanyta bildik», - deydi Elbasy.

Tәuelsizdik toyy qarsanynda aitylghan búl sózder bizding barshamyzdyng keler kýnderge, kemel keleshekke senimimizdi arttyra týsedi.

Abai.kz