HIII gh. әlem elderinining sanasynda eng qanqúily tarihy jenister men bóri tektes týrkilerding ghalamdy talap jegen taghylyq әreketi retinde saqtalyp qaldy. Shyghystan tozaqtyng jalyn otynday jer betin jaypap shyqqan monghol taypalarynyng Euraziya dalasynyng ekiden birin at túyaghynyng astyna taptap dýniyeni dýr silkindirgen shapqynshylyghy kóptegen taypalar men úlystardyng jýregin úshyrghan qúbyjyq qorqynysh bolyp elestedi.

Bytyranqy monghol rularynyng basyn qosyp, ózin «Úly Qaghan» jariyalaghan Temuchin 1206 j. Aziyanyng ortalyghynda Qytaydyng soltýstigindegi úlan-ghayyr territoriyada Monghol memleketin qúrady. Týbi bir týrki tektes taypalardyng shashyrandy basyn bir arnagha qosyp, qatang tәrtip pen úly imperiya qúru jolyndaghy Shynghys hannyng kóregendigi ózi oilaghanday úly Tәnirining qalauymen iske asty.

Shynghys han úlan-ghayyr kóp jerlerdi jaulap alyp, kózining tirisinde osy jerlerdi tórt úlyna enshi etip ýlestirdi.

Qazaqstan aumaghy monghol úlysynyng qúramyna endi: ýlken bóligi Joshy úlysyna, Ontýstik jәne Ontýstik-Shyghys Qazaqstan Shaghatay úlysyna, Jetisuding soltýstik-shyghys bóligi  Ýgedey úlysyna qarady. Joshy úlysy Ertisten batysqa qarayghy úlan-ghayyr jerdi, Jetisuding soltýstik bóligi men býkil Deshti-qypshaqty, Edilding tómengi boyyn qosa alyp jatty. Shaghatay úlysy jogharyda atalghan jerge qosa, Shyghys Týrkistan men Mәuerennahrdy qamtydy. Ýgedey Batys Mongholiyany, Jogharghy Ertis pen Tarbaghataydy biyledi. Shynghys han úldary óz úlystaryn tәuelsiz iyelikterge ainaldyrugha tyrysty. 1227 j. Shynghys han ólgennen keyin búl úmtylys kýsheye týsip, imperiya birneshe tәuelsiz memleketterge ydyrap ketti.

1227 j. Joshy ólgen song ornyna úly Batyy otyrdy. Ol Batys Deshti-qypshaq dalasyna, Edil búlqarlary jerine, odan әri batysqa shapqynshylyq joryqtar úiymdastardy. Iri orys knyazidyqtary talqandaldy, Polisha, Vengriya, Chehiya jәne basqa kóptegen elder tonaugha úshyrady. Jeti jylgha sozylghan joryqtarynyng nәtiyjesinde Batyidyng qol astyna Qyrymdy qosa, Edilden Dunaygha deyingi jer, Soltýstik Kavkaz, batys qypshaq (polovester) dalasy qosyldy. Osydan keyin Batyy Edilding tómengi aghysynda Altyn Orda atty jana monghol memleketin qúrdy. Oghan Joshy úlysynyng jeri – Shyghys Deshti-qypshaq, Horezm men Batys Sibirding bir bóligi jәne batystaghy janadan jaulap alynghan jerler qarady. Batyy әskerinen jenilgen orys knyazidyqtary vassaldy tәueldikte boldy. Orys knyazidary Altyn Ordagha tәueldilikterin moyyndap, úly hannyng qolynan knyazi ataghyn alyp, alym-salyq tólep túrdy.

Ýsh ghasyrgha juyq Euraziya qúrlyghynyng basym bóliginde ómir sýrip, sol aumaqtaghy kóptegen halyqtardyng tarihy men mәde¬niyetinde, olardyng memlekettiligi tarihynda tereng iz qaldyrghan Altyn Orda iym¬periyasynyng tarihy kýni býginge deyin zertteushi mamandardyng nazaryn ózine audaruda.

Altyn Orda tarihy terennen bastaudy qajet etedi. Óitkeni búl tek bir memleketting tarihy ghana emes – búl býkil Shyghys Europa (Resey), Ortalyq Aziya, Qazaqstan jәne taghy basqa kóptegen halyqtyng tarihy men ortaq memlekettik jýiening qalyptasu kezeni.

Altyn Orda sózi qaydan shyqty desek, onyng birneshe núsqasy bar. Batyy qúrghan Altaydan Alipige, Ertisten Du¬nay¬gha deyingi alqapta biylik etken, Deshti-Qypshaq dalasynda shanyraq kó¬tergen alyp memleket basynda «Úlyq Úlys» dep ataldy. Memleket shyghys derekterinde Joshy úlysy dep, sonday-aq Joshy úrpaqtary – handardyng atymen (Batyy úlysy, Berke úlysy, t.b.) dep te ataldy.

Basqa bir boljam boyynsha, Altyn Orda atauy orys tilindegi Zolotaya Orda, yaghny Batu hannyn  Edil ózenining jaghasynda ózining bolashaq astanasynyng ornyn belgileu ýshin altyn týsti ýilerden tikkizgen saltanatty qalasynyng atynan shyqqan, monghol tilinde Altyn Orda degen sóz tirkesi Altyn týsti ordany nemese patsha sarayyn bildiredi. Altyn dingek – býkil elding tiregi degen sózden shygharugha bolady. Mongholdyng biyleushi ruy ózderin Altyn әulet dep ataghan, Altyn Orda atauy osydan kelip shyqqan boluy da mýmkin.

Mongholiya tarihynda Altyn degen atau tórt shartaraptyng týsinen kelgen degen joramal bar: soltýstikting týsi – qara, shyghystyng týsi – kók, ontýstikting týsi – qyzyl, batystyng týsi – aq, al sary (nemese altyn) týs – ortalyqtyng týsi.

XIII-XIV ghgh. Altyn Orda kýshti memleket boldy: Batyy han túsynda (1227-1255 jj.) Altyn Orda Monghol imperiyasyna tәueldi boldy.

Berke han (1257-1267 jj.) túsynda tәuelsizdigin jariyalady.

Zanghar jazushy I.Esenberlinning enbeginde, sonymen birge kóptegen tarihshylardyng dәleldeulerinde Altyn Orda Berke hannyng túsynda birtútas Monghol imperiyasynan bólek tәuelsiz memleket bolghandyghyna kóz jetkizemiz. Búl turaly naqty tarihy faktiler de jetip-artylady.

Altyn Ordanyng gýldenuimen birge Mónke han óz atynan tenge shygharghan.

Bizding tarihymyzdan belgili bolyp otyrghanynday, Altyn Orda HIV ghasyrdyng birinshi jartysynda, yaghny Ózbek pen Jәnibek handar túsynda edәuir kóterildi. Batys Europamen, Kishi Aziya, Egiypet, Ýndistan, Qytaymen sauda qatynasy damydy. Ózbek hannyng túsynda 1312 j. músylman dini memlekettik din bolyp jariyalandy.

XIV gh. ekinshi jartysynda Altyn Orda alauyzdyqtan әlsirep, tәuelsiz iyelikterge bóline bastaghan. 1357 jyldan 1380 jylgha deyin Orda tarihynda bolghan «Úly dýrbelen» kezeninde 25-ten astam handar biylikke otyryp, birin-biri óltirip, taq ýshin talasqa týsken.

1380 j. Altyn Ordanyng biyleushisi, tómenbasy Mamay Dmitriy Donskoy bastaghan orys әskerinen Kulikovo dalasynda tas-talqan bop jenildi. Joshy úrpaghy Toqtamys han osy jaghdaydy paydalanyp, Altyn Ordanyng biyligin tartyp aldy. Ol biyligin nyghaytu ýshin 1382 j. Reseyge joryq jasap, Mәskeudi órtedi. Mәuerennahr men Zakavkaziege birneshe ret joryq jasady. Toqtamystyng sonyna týsken Ámir Temir  Altyn Ordagha qayta-qayta joyqyn shabuyl jasap (1389, 1391, 1395 jyldary), halqyn qyryp, baylyghyn tonap, endi qayta kóterile almastay etip tastady. Toqtamys pen Temir arasyndaghy kýres Sypyra jyraudyng jyrlarynda aitylady.

XV gh. ortasyna qaray birneshe ýlken úlystar óz aldyna han saylap, Altyn Orda bir jola qúlady. Búl úlystardyng eng irisi XV gh. 30 jyldary Edil men Dneprding aralyghynda qúrylghan Aq Orda boldy. 20-60 jyldary Noghay Ordasy, Sibir, Qazan, Qyrym, Astrahani handyqtary bólinip shyqty.

Osylaysha, ghasyrlar boyy Euraziya dalasynda qúrylghan kýsh-quatty jәne halyqaralyq sayasatta asa ýlken ról atqarghan Altyn Orda memleketining qúlauy  qazaq halqynyng qalyptasuyna negiz qalaghan bolatyn.

Shynghys han qolynyng negizgi joryqtarynyng biri Qazaqstan men Orta Aziya jerine jasaghan joryghy boldy, búl joryq olargha Shyghys Evropa men aldynghy Aziyagha jol ashty. Shynghys han Qazaqstan men Orta Aziyagha jasaghan joryghyna zor mәn berip, oghan úzaq әri múqiyat әzirlendi. Shyghys Týrkistan men Jetisudy basyp alghannan keyin mongholdargha Ontýstik Qazaqstan men Orta Aziyagha jol ashyldy. Qazaqstangha basyp kiruge «Otyrar opaty» dep atalatyn jaghday sebep boldy. 1219-1224 jj. mongholdar shapqynshylyghy nәtiyjesinde Qazaqstan men Orta Aziya Shynghys han imperiyasynyng qúramyna kirdi.

Mongholdardyng jaulap aluy saldarynan óndirgish kýshter talqandalyp, adamdar jappay qyryldy, órkendep túrghan qalalar jer betinen ghayyp bolyp, materialdyq jәne mәdeny qazynalar joyylyp ketti, ondaghan myng tamasha sheberler men qolónershiler qúldyqqa aidaldy. Jergilikti halyqtyng qarsylasuyn basu ýshin Shynghys han jappay qyryp joy jәne kýshteu, tútas bir qalalardan týk qaldyrmau tәsilderin qoldandy. Shynghys hannyng Orta Aziyagha baratyn jolynda jatqan Ontýstik Qazaqstannyng Syrdariya boyyndaghy qalalary men qonystary búl tәsilding alghashqy qúrbandary boldy. Monghol әskerleri otpen órtep, qylyshpen qyryp ózine jol ashyp otyrdy. Arab jәne parsy derektemeleri týrli elderding halqyn mongholdar týgeldey derlik qyryp tastaghan 30-gha tarta qalalarynyng atyn keltiredi. Mәselen, mongholdargha deyingi uaqytta 200-ge tarta eldi-meken qalalar bolsa, XIII-XIV ghgh., 20-gha juyq qana qala qalghan. Ontýstik Qazaqstannan Otyrar, Sauran, Syghanaq, Jent, Taraz siyaqty iri ortalyqtary qiratylyp qúryp ketti. Solardyng biri Taraz qalasy da ózining Qarahanid dәuirindegi órleu dәuirinen airylghan bolatyn.

Úly Jibek jolynyng boyynda ornalasqan, qazaq halqynyng kóne tarihynyng kózindey ómir sýrgen, Talas ózeni boyynda sozylyp jatqan tarihy qalanyng biri – ejelgi Taraz. Qazirgi tandaghy Jambyl oblysynyng ortalyghy Taraz tek elimizdegi kóne shahar ghana emes, sonymen qatar Orta Aziyadaghy eng kóne qalalardyng qatarynda.

San ghasyrlar tarihtyng qúpiyasyn boyyna jiyp jatqan, eki myng jyldan astam tarihy bar osy qala turaly parsy, qytay  tilderinde  jazylghan kóne jazbalarda derekter saqtalghan. Olarda qalanyng atauy «Taraz», «Talas», «Bankiy», «Iangi» nemese «Iankiy»  dep atalghany jóninde mәlimetter kezdesedi.

Eki myng jyldan astam tarihynda әr týrli ataumen atalghan, 1997 jyly 8 qantarda Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy jarlyghymen ejelgi aty qaytarylyp berilgen Taraz qalasy «XIII-XV ghasyrlarda Monghol imperiyasynyng Shaghatay úlysynyng qúramynda bolghan. Negizinen mongholdardyng Tarazdy jaulap alghany jóninde naqty jazba derekter joq.

Monghol shapqynshylyghynan keyin otyryqshy mekender daghdarysqa úshyrady, onyng ishinde mekenderding territoriyasy edәuir qysqardy. Mongholdar basyp alghannan keyin Tarazdynda aimaghy ýsh esege deyin kishireyip ketti, biraq, Taraz aimaqtyng ekonomikalyq ortalyghy bolyp qala berdi. Taraz aimaghy monghol handarynyng kóship-qonatyn orny boldy. Jazba derekterde Taraz monghol namestnikterinin, elshilerdin, sayahatshylardyng saparyna qatysty atalady.

Tarazdyng ainalasynda 1269 j. shynghystyq hanzadalar qúryltayy ótip, Shaghatay úlysynyng hany bolyp, Ýgedey nemeresi – Qaydu jariyalanady. Osy uaqyttan beri Taraz Qaydudyng ordasy boldy. Qaydu basqarghan uaqyt (1301j. qaytys bolghan) Taraz ýshin jaymashuaq kezeng boldy. Qala qayta gýldep, janasha damy otyryp, «Iangy Taraz», yaghny «Jana Taraz» degen ataumen tariyhqa enedi. Alayda HIY gh. basynda shaghatay hanzadalarynyng arasynda ózara kýres órshigen uaqytta Taraz qatty zardap shekti.

Talas alqabynyng bir kezderi asa iri bolghan ortalyghynda monghol uaqytynyng qabaty shekteuli territoriyada ghana anyqtaldy. Numizmtaikalyq materialdar boyynsha, HIII gh. Tarazda suretterining aluandyghymen, oryndau sheberligimen erekshelenetin tenge soghylghan belgili bolsa, hijranyng 732 j. – 1331-1332 jj. keyin Tarazda soghylghan tengeler kezdespeydi.

Qoldalghan әdebiyetter tizimi.

1. K.M. Baypaqov «Orta ghasyrdaghy Qazaqstan tarihy», Almaty 1995 j.
2. B.T.Berlibaev, A.Ó.Radjapov, S.H.Baydilidina, M.D.Júmaghúlov «Qazaqstan tarihy», Oqu qúraly, Almaty 2014 j.
3. Begalin Q.Y «Altyn Orda handary», Almaty; 2007 j.
4. Múhamediyev A.T. «Qazaqstan Shynghyshan men onyng múragerleri dәuirinde HII-HIV gh.gh.», Almaty: «Arys», 1995 j.
5. «Jambyl oblysy tarih jәne mәdeniyet eskertkishterining jinaghy», Almaty 2010 j.
6. D. Qydyrәli , M. Kәtimhan «Taraz tarihy», Taraz: «Senim», 2005 j.
7. «Taraz ghasyrlar kuәsi», Anyqtamalyq-bibliografiyalyq kórsetkish, Almaty 2002 j.

Qyrqymbaeva Gauhar Qayratqyzy,

«Jambyl oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyi» ekskursovody

Abai.kz