Kýreng kýzding týsuimen qalyng qarashany әdettegidey әleumettik auyrtpashylyqtar qarsy alghaly túr. Biraq búghan halyq «qynq» demeydi. Sebebi, qymbatshylyqqa kóz ben kónil kóndigip, etimiz ólip ketken. Bizge bәribir. Qarsylaspaymyz. Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi bas bolyp bekitip bergen baghalar men tarifterdi ýnsiz qabyldap, qaltamyzgha salmaq týsse de, tóley beremiz. El-júrt tarapynan kelispeushilik bolmaghan song týrli jeleudi algha tartqan monopolister tarifterdi ýnemi kóterumen keledi.

Kýreng kýzding týsuimen qalyng qarashany әdettegidey әleumettik auyrtpashylyqtar qarsy alghaly túr. Biraq búghan halyq «qynq» demeydi. Sebebi, qymbatshylyqqa kóz ben kónil kóndigip, etimiz ólip ketken. Bizge bәribir. Qarsylaspaymyz. Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi bas bolyp bekitip bergen baghalar men tarifterdi ýnsiz qabyldap, qaltamyzgha salmaq týsse de, tóley beremiz. El-júrt tarapynan kelispeushilik bolmaghan song týrli jeleudi algha tartqan monopolister tarifterdi ýnemi kóterumen keledi.

Mine, 1 qyrkýiekten bastap ystyq su men jylugha, elektr quatyna bagha taghy óspekshi. Eseptegish qúralyn qoymaghan túrghyndar tipten qinalghaly túr. Kýni keshege deyin olar ystyq sugha jan basyna shaqqanda 865,97 tenge tólep kelse, qyrkýiekten bastap 1238,23 tenge tóleuge mәjbýr. Al jylu qúny búrynghy 49,60 tengening ornyna 72,82 tenge kóleminde bekitildi. Jaryqtyq jaryq baghasy da jogharylaydy. Qoqys shygharu qúny da kóterilgeli jatyr. Múnyng bәri halyqtyng moynyna auyr jýk emey nemene? Almaty qalasynda jolaqy qúny 80 tengege kóterilgeli qala halqynan sabyr ketti. Tiyn sanap, tebenin ýnemdep әlek. Tariftermen birge tútynu tauarlary, azyq-týlik baghasy da sharyqtap shygha keletini beseneden belgili. Jalpy, bagha men tarifti tejeuge mýmkinshilik bar ma? Qymbatshylyq negizi nede? Bagha sayasatyn retteude qanday kem-ketik bar? Osynau ózekti әleumettik-ekonomikalyq  mәsele apta ortasynda «Jas qazaq» konferensiyasynda talqylandy. Basqosugha qarjyger-sarapshy Qanat Berentaev, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, tehnika ghylymynyng doktory Birlesbek Áliyarov, «Alatau jaryq kompaniyasy» AQ-nyng paydalanu jónindegi basqarushy diyrektory Madiyar Kóbegenov, ekonomist-sarapshy Meruert Mahmútova jәne bank qyzmetkeri Ásel Ahmetovalar qatysty.

Jas qazaq: Júmyssyzdarymyz basymdau, óndirisimiz kemisteu, jalaqymyz jaysyzdau bola túra, bagha men tarif bizde jii kóteriledi. Múnyng syry nede? Ángimemizdi osydan bastasaq. 
Qanat Berentaev: - Bizdegi baghanyng ósimi, naqty aitqanda,  azyq-týliktin, elektr quaty men basqa da túrghyn ýy kommunaldy-sharuashylyq qyzmetinin, kólikting bar týrining baghasynyng ósimi - halyqtyng tabysynan әldeqayda joghary. Biraq búl mәselening basyn eshkim ashyp aitpaydy. Tarifter kóteriledi. Jalaqy sol kýiinde qalady. Ásirese, tabysy tómen budjettik sala mamandaryna, zeynetkerlerge, studentter men mýgedekterge tym qiyn. Búghan qymbat dәri-dәrmekti, medisinalyq qyzmetti jәne bilim alu shyghynynyng artuyn qosynyz. Sonda bizding elding әleumettik túrmysynyng kórinisi kóz aldynyzgha keledi. 
Demek, strategiyalyq tauarlar men qyzmet týrlerining baghasy men tariyfin memlekettik retteuding joqtyghy halyqtyng әl-auqatyn qiyndata, kýrdelendire týsude. Eldegi halyqtyng 60 payyzy kedeyshilik sheginde ómir sýrip jatyr, al tabysy  eng tómengi resmy kýnkóris dengeyine jaqyn júrt qayyrshylyqta ómir sýrip jatqany ashy da bolsa shyndyq. Bagha men tarifting tym qymbattauy tabysy tómen topty tyghyryqqa tirep otyr. Sonyng nәtiyjesinde búlar adam ómirine asa qajetti tauarlar men qyzmetten bas tartugha mәjbýr. Áriyne, múnday jaghday kimning kónilin ósirsin? Sondyqtan el-júrt kezekti qymbatshylyqty qinala auyr qabyldaydy. Múnyng ayaghy әleumettik kónil-kýiding búzyluyna, sóitip, onyng ushyghuyna әkeletini anyq. Qonyr kýzde nan, et pen sýt qúny kóterilse, jasyratyny joq, eldegi әleumettik-ekonomikalyq ahual kýrt qúldyraydy. Ýkimet Keden odaghy men Birynghay ekonomikalyq kenistik týbegeyli iske kiriskenshe, әzirshe bagha ósimin ózderi jýrgizip otyrghan әleumettik-ekonomikalyq  bagham boyynsha «esepten shygharugha» qauqarly. Sonyng nәtiyjesinde bizding bagha reseylik dengeyge amalsyzdan jaqyndap jatyr. Al múnday jaghdayda bizding jalaqymyz ben zeynetaqymyz nege reseylik ýdeden shyqpaydy? Meninshe, Ýkimet búl mәselege basyn auyrtyp otyrghan joq. Múndayda tabylatyn jeleu kóp. Mәselen, kýni býginge deyin jalghasyp jatqan әlemdik qarjy daghdarysy men basqa da týrli «obektivti» jaghdaydy synyqqa syltau ete salady. Degenmen el-júrt aqymaq emes, bәrin biledi. Bagha men tarifterding ýzdiksiz kóterilui - Ýkimetting jýrgizip otyrghan әleumettik-ekonomikalyq sayasatynyng syqpyty. Ol halyqtyng túrmysyn, әl-auqatyn kóterudi kýittemeydi, qayta memleketting әleumettik shyghyndaryn qysqartyp, ózining әleumettik mindettemesin halyqtyng moynyna jyly iytere salugha iykemdi. 
Madiyar Kóbegenov: Búl mәsele jóninde  endi men óz pikirimdi aitayyn. Ózderiniz bilesizder, songhy jyldary «Energetika turaly» zang qabyldandy. Osy zang shenberinde energetika qúrylymynda әjeptәuir ózgerister boldy. Kezindegi «Almaty Pauer Konsolideyted» kompaniyasynyng ózi ýsh arnagha bólinip, ýsh kәsiporyn bolyp qayta qúryldy. Alghashqysy óndirushi «Almaty elektr stansalary» kompaniyasy. Oghan TES-1, TES-2, TES-3, Qapshaghay GES-i siyaqty kәsiporyndar kirdi. Búlar elektr energiyasyn óndiredi. Tabighy monopoliyalyq túlgha. Al bizding «Alatau jaryq kompaniyasy» AQ (odan әri - «AJK») osy mekemening óndirip bergen quatyn tútynushygha tasymaldap, jetkizip beru qyzmetimen ainalysady. Anyghy, ónimdi tasymaldap, taratyp beremiz. Songhysy elektr energiyasymen qamtamasyz etushi kompaniya. («Almaty energosbyt). Sonda búrynghy bir kompaniyadan ýsh kәsiporyn tuyndady. Árqaysysynyng ózining atqaratyn qyzmeti bar. Osy qyzmetter ýshin túrghyndar arnayy belgilengen tarif boyynsha, eseptegish qúraldary arqyly tólem tóleydi. Aqshany «Almaty energosbyt» kompaniyasy jinaydy. Osy tarifting ishinde әr kompaniyanyng qúramdas bóligi bar. «AJK» 2009 jyldyng birinshi qyrkýieginde ortasha merzimge arnalghan tarifti belgilep, sony  qogham aldynda, qúzyrly mekeme aldynda qorghadyq. Bizding qúramdas bóligimiz 3 tenge 41 tiyn boldy. Tútynushygha quatty tasymaldap jetkizip bergenimiz ýshin bizding qyzmet qúny osynday dengeyde bekitildi. Sodan kýni býginge deyin bizding tariyfimiz 2009 jyldyng birinshi qyrkýieginen ózgergen joq. Al bizding seriktesterimiz búl mezgilding ishinde bir emes, birneshe ret ózgertti. Osy jerde basa aitqym keletini, biz naryqtyq, kapitalistik qoghamda ómir sýrip otyrmyz. Búl qoghamnyng ózine tәn erekshelikteri, zandylyghy bolady. Mәselen, biz búl qoghamda inflyasiyadan qútylmaymyz. Ol bas kótermey túrmaydy. Qazirgi jyldyq inflyasiyalyq kórsetkish 7-7,5 payyz mólsherinde kórinip jýrgenin bilesizder. Demek, osyghan baylanysty bizding tariyfimiz 7-7,5 payyz dengeyinde kóterilui kerek. Áytpese, bizding jaghdayymyz qiyndaydy. Sebebi, biz ýsh jyldan beri tarifti kótergenimiz joq. Bizding de toraptarymyz, qúrylghylarymyz bar. Olar birneshe jyldan beri jóndeu júmystaryn kórgen joq. Jýrgizilgen saraptama qorytyndysy boyynsha, bizding qúrylghylarymyzdyng 60-70 payyzynyng tozyghy jetken. Osynday dengeyde otyryp biz tútynushygha ónimdi jetkizip berip jatyrmyz. Bilikti mamandarymyzdyng arqasynda, әriyne. Odan әri kýtuge bolmaydy. Kýtetin bolsaq, apat kóbeyedi, shyghyn molayady. Onyng ýstine, energetika salasynda normativti qújattar boyynsha qúrylymdyq erejeler bar. Qauipsizdik erejesi, tehnikany paydalanu erejesi bar, múny eskermesek, óndiriste apatty jaghday oryn alyp, tútynushygha ónimdi jetkizuge mýmkinshilik bolmay qalady. 
Ásel Ahmetova: Meninshe, jalpy kommunaldyq tarifterding ósuining birneshe sebebi bar. Kónilderinizge kelsin, kelmesin ashyghyn aitayyn, tarifterding qymbattauy tútynushylardyn, yaghny qarapayym halyqtyng qarajattan odan әri qysyluyna әkelip tireydi. Búl, sonday-aq óndiriletin tauarlar men qyzmetterding qymbattauyna da jol ashady.  Al kýndelikti túrmysta  bizde týrli múqtajdyqtar oryn alyp jatady. Mәselen,  jóndeu júmystaryn jýrgizu, otbasylyq is-sharalar úiymdastyru, tipti jana tehnikany, jihazdy alu qajettiligi tuyndaydy. Osynday kezde túrghyndardyng qolynda qarajat bolmaghandyqtan, aqsha qajettiliginen  qaryzgha, bankterden nesie alugha jýginedi. Búl jaghdaydy tek biylgha ghana tәn deuge kelmeydi, osy kórinis birneshe jyl qatarynan qalyptasyp otyr. Men múny óz tәjiriybeme sýienip aityp otyrmyn. Mәselen, Houm Kredit Bankinin  nesie beru mólsherin salystyratyn bolsaq, biylghy jyldyng alty aiynda bank, ótken jylgha qaraghanda, 2 ese artyq nesie berip ýlgerdi. Jalpy biylghy jyly «tútynushylyq nesiyeleu kólemi 20 payyzgha ósedi» degen boljamdy birneshe sarapshy tilge tiyek etken edi. Naryqtaghy qazirgi jaghday ony rastap otyr.
Ekinshi jaghynan, alyp qaraghanda, kommunaldyq qyzmetterdi tútynushygha jetkizetin kәsiporyndardyn  is-әreketin de  týsinuge  bolady. Jinalatyn qarajat qúral-jabdyqty janartugha, tipti qyzmetkerlerding jalaqysyn uaqytynda beruge júmsalatynyn eskersek, oghan týsinistikpen qaraugha bolatyn siyaqty. 
Meruert Mahmútova:  Búl mәsele jónindegi pikirim mynaday. Shynyn aitu kerek, jalpy bizding tabysymyz tarifterge, baghagha qaraghanda jii óspeydi. Tabys tabatyndardyki ilude bir kóterilse, júmysy joqtar qu shóppen auyz sýrtetini belgili. Qalay degende de, kez kelgen qymbatshylyq halyqtyng moynyna auyr jýk. Múny moyyndaghanymyz abzal. 
Osy jerde aita ketetin bir jayt, ony da bireu biler, bireu bilmes, 2009 jyly tabighy monopoliyashylar tarifter esebinen investisiya jasaugha mýmkinshilik beretin erejege qol jetkizdi. Qarapayym tilmen aitqanda, tabighy monopoliyashylar halyqtyng tólegen tóleminen investisiya jasaugha mýmkinshilik aldy. Sonyng arqasynda, olar ózderinin  biraz mәselesin sheship jatyr. Biraq nege ekeni belgisiz, býgingi qonaqtar búl jóninde aitpay otyr. 
Osy jerde aitqym kelip otyrghany, kezinde, osydan 20 jyl búryn jekeshelengen tabighy monopoliyalyq kompaniyalar moynyna alghan mindettemelerin tolyq oryndaghan joq. Menshik iyeleri tozyghy jetken jabdyqtardy jóndeuge investisiya salmady. Qazir sol auyrtpashylyqty bizder, qarapayym tútynushylar atqaryp jatyrmyz. 
Madiyar Kóbegenov: Men sizdermen kelispeymin. Aytar uәjim bar: uaqyt ótken sayyn bizdin, tabighy monopoliyashy kәsiporyndardyn  shyghyny ósip jatyr. Jóndeu júmystaryna paydalanatyn materialdardyn, qosalqy bólshekterding baghasy sharyqtauda. Biraq búl turaly myna jerde otyrghandardyng birde-bireui auyzgha almady. Búl shyghyn ba, shyghyn. Biz Almaty qalasy men Almaty oblysyndaghy 2,5 mln halyqqa qyzmet kórsetip otyrmyz. Eger tarifti kótermesek, kәsiporyndar, kishi jәne orta biznes, jeke tútynushy, bәri-bәri quatsyz adyra qalady. Ony bәriniz de bilip otyrsyzdar. Al biz tútynushy esebinen investisiyalyq mindetimizdi sheship otyrghanymyz joq. Búl - qisynsyz әngime. Bizding qyzmetimizdi Tabighy monopoliyalardy retteu jónindegi agenttik baqylap otyrady. Zang shenberinen shyghugha qúqymyz da, qaqymyz da joq. Árbir qadamymyz baqylauda. Agenttikke әr toqsan sayyn, jarty jyl sayyn, jyl ayaghynda esep berip otyrmyz. Tariften týsken qarjyny biz kóbine aghymdaghy jóndeu júmystaryna paydalanamyz. Al investisiyalyq jobalargha kompaniya óz qarjysynan, ózining tauyp otyrghan qosymsha tabysynan bóledi. Ýsh jyl boyy tarifti kótermegen son, әu bastaghy belgilengen merzim ayaqtalghan son, biz agenttikke ótinish jazdyq. Tarifti kóteru mәselesine biz bir kýnde nemese bir aida kelgenimiz joq. Búl kóp jylghy enbek. Qyzu talqylau barysynda san týrli pikir, úsynys boldy. Qoghamdyq talqylau úiymdastyrdyq. BAQ  arqyly habarlanghannan keyin tyndaugha týrli qoghamdyq úiym ókilderi kelip qatysty. Týrli dengeyde ózimiz de úsynymyzdy qorghadyq. Eseptelgen óndiristik, qarjylyq qyzmetimizdi, shyghyndardy  dәleldedik. Nәtiyjesinde, Tabighy monopoliyalardy retteu jónindegi agenttik bizding tútynushygha jetkizip bergen bir kilovatt saghat elektr quaty ýshin tarifti 4 tenge 42 tiyn mólsherinde belgilep, bekitip berdi. Sonda әr kilovatt saghat ýshin 1 tenge 1 tiyn qosyldy. 
Meruert Mahmútova: Mening de aitarymdy tyndanyz. Bizding ortalyq «Tarifter men baghanyng ósui otbasy tabysyna qanshalyqty әser etedi?» - degen taldau-zertteu júmysyn jasady. Tabighy monopoliya iyeleri, sonyng biri sizder, tarifti kótergende otbasynyng tabysyna, kiris-shyghysyna mәn bermeysizder. Salystyra qaraudy da jón sanamaysyzdar. Qalay da tabys tabudy oilaysyzdar. Sonyng saldarynan tarifter bolsa, jylda 20 payyzgha kóteriledi. Múny bireuding qaltasy kóteredi, ekinshisiniki kótermeydi. Mәselen, elektr quatynyng baghasy biyldyng ózinde  ózgerdi, soghan qaramastan, endi  taghy óskeli jatyr әri  múnymen shektelmesi jәne anyq. 
Jas qazaq: Sauat Mynbaev energetika ministri bolghan kezinde: «Bizding elde elektr quaty arzan onyng qúny 2015 jylgha deyin qymbattay beredi», - degen edi. Aytqany shyndyqqa ainalyp keledi... 
Qanat Berentaev: Mine, kórip otyrsyzdar, tarif kóteruding basty negizi osy óndiristik qúral-jabdyqtyng tozyghy, oghan pәlenbay jyldan beri kók tiynnyng bólinbegeni, sóitip, baghanyng qayta qaralmaghany syltau. Búghan otynnyn, qosalqy bólshekting qymbattaghan qúnyn qosasyzdar. Eng qúryghanda,  aitar uәjderiniz qyzmetker-júmysshygha jalaqy qosamyz degen syltau. Qúdayym-au, búl songhy 20 jylda ózgermegen әuen ghoy. Degenmen osy uaqyt ishinde jaghday nege ózgermedi? Qaranyzdar, óndiristik quatty arttyru óte bayau jýrude. Shyghyn joghary dengeyde. Jylu beru jaghdayyna biz qys sayyn kóz jetkizemiz. Elimizding kóptegen qalalarynyng qazandyqtary qatyp qalady. 
Búghan qosa tarifterdi týzgende kәsiporyndar bir «qulyqqa» barady. Múny әngime barysynda Meruert aityp ótti. Osy «qulyq» arqasynda infraqúrylymdy damytudy  investisiyalau isi aqyryn halyqtyng moynyna kóshe qoyady. Qaranyz, bir ghana ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq baghdarlama ayasynda elektr quatynyng tariyfi  jylyna 10 payyz, al shoyyn jol qúny - 8 payyzgha ósedi eken. Múny biz zansyz ósim dey alamyz ba? Joq, aita almaymyz. 
Madiyar Kóbegenov: - Qayta jóndeu, qayta jasaqtau mәselesi jóninde men mynany aitqym keledi. Ras, kezindegi APK kompaniyasy búl mәselege mýlde bas auyrtpaghan, tipti kók tiyn da bólmey, halyqtan sypyryp aqshany jiyp alyp otyrghan. Men ózge tabighy monopolister jóninde eshtene aita almaymyn, al bizding kompaniya jóndeu, qayta jasaqtau sharuasyna 2007 jyldan bastap kónil bóle bastady. Endi 100 payyzgha deyin tozyghy jetken óndiristik tehnologiyany az uaqyttyng ishinde jóndep nemese auystyryp shyghugha materialdyq mýmkinshilikti bylay qoyghanda, bizding fizikalyq mýmkindigimiz joq. Anyghyn aitqanda, biz etek-jenimizdi tolyq jiiymyz ýshin әli keminde 20 jyl uaqyt qajet. 
- Sizderge memleketten qoldau bar ma? 
- Memlekettik qoldau joq dep aita almaymyz. Mysaly, Aziada kezinde birneshe podstansalar salyndy. Oghan respublikalyq budjetten birshama qarjy kózi bólindi. Sonyng arqasynda tasymal  quatynyng dengeyi kóterilip keledi. «Metropoliytennin» iske qosyluyna oray, taghy eki podstansa salyndy. Múnyng bәrinde memleketting ýlesi bar. Sondyqtan memleket túrghyn ýy kommunaldy-sharuashylyq qyzmetine qoldau kórsetpey otyr degen de beker әngime. 
Ásel Ahmetova: Mine, kórdinizder me, tarifterding ýzdiksiz qymbattay beretinine kóz jetip otyr. Osy jerde mening aitqym keletini, mýmkin bizge túrghyn ýy kommunaldy-sharuashylyq tarifterin bir jylda  birneshe ret emes, bir ghana mәrte ózgertuge rúqsat beretin zang jobasyn jasau kerek shyghar. Búl óndirushige de, tasymaldaushygha da jәne qamtamasyz etushi kompaniyagha da, eng bastysy, qarapayym halyqqa tiyimdi bolmaq. 
Birlesbek Áliyarov: «Tarifter nege ýzdiksiz óse beredi?» - dep otyrsyzdar ghoy. Ol nege óspeui kerek? 1996 jyly zeynetaqy qansha bolyp edi? 3,5 myng tenge boldy. Dúrys aitasyzdar. Qazir qansha? Býgingi meje boyynsha - 24 myng tenge. Bolashaqta 32 myng tengege deyin kóteriledi. Sonda kýni býginge deyin zeynetaqy 10-15 ret kóterildi, al tarifter 4-aq ret ósti. Tarifterding auyrtpashylyghyn kótere almaytynday bizde kedeyler kóp emes. 16,5 mln halyqtyng ýshten biri ghana kedey. Sizder, jurnaliys­ter, BAQ ókilderi populizmge úrynbaularynyz kerek. Baylar aqsha tólemeydi deydi. Tóleydi. Ilude bir kezdesetin oqighany keybir arnalar dabyraytyp, danghaza etip kórsetedi, sizder soghan senesizder. Senbenizder. Mysaly, men ózimdi kedey sanamaymyn, ýlken ýiim bar,  qystygýni jaryqqa 20 myng tenge, gazgha 100 myng tenge mólsherinde tóleymin. Tólemesem jaryqsyz qalyp, qatyp ólemin ghoy. 16 mln halyqtyng bir mln-y kedey-kepshik bolsa, solardyng joghyn joqtap, kýiin kýittep otyrmaymyz ghoy. Ári-beriden son, tarifti tóley almaytyndargha arnalghan jeke tólem jýiesi bar. Tútynghan jaryghy 90 kvt/saghattan aspasa, tómen tarifpen tólem tóleydi. Týngi saghat 23.00-den tanghy 7-ge deyin búl amal boyynsha 3 tenge tóleysin. Shamang kelmese, osy jýiege qosyl. Oghan shamang jetpey bara jatsa, ýnemde. 
Madiyar Kóbegenov: Dúrys aitasyz. Bizding qoghamda quat kózin ýnemdeu mәdeniyeti damymaghan. BAQ osy jaghyn tereng taldap, jazuy tiyis. Sonda qaltagha auyrtpashylyq týspeydi. Oibay, «tarif qymbat, nege qymbat?» dep shulaghandy jaqsy kóremiz, sóite túra, ýiimizde, júmysta barlyq bólmening jaryghyn jarqyratyp qoyamyz. Kommunaldy-sharuashylyq qyzmet týrlerining qúnyn tóleuge qinalady ekensin, ýnemdeudi ýiren. Qysta ýiing suyq bolsa, qymta. Qazir jylu ýnemdeytin jana materialdar, tehnologiyalar shyghyp jatyr. Sony qoldanu kerek. Al ystyq sugha, suyq sugha eseptegish qúralyn qoymaghandar kinәni ózinen izdesin. Eseptegish qúralyn qoymay otyr ma, demek, qymbat tarifti tóleuge qauqarly. 
Birlesbek Áliyarov: Kapitalistik qogham eshkimning kóniline qaramaydy. Qyzmetti paydalandyng ba, aqysyn tóle. Al eng bastysy, enbek etken adam eshqashan kedey bolmaydy. Qazaq osyny úghynuy tiyis.

Konferensiyany jýrgizgen Gýlzat Núrmoldaqyzy

«Jas qazaq» gazeti