ÓLMES RUH  

1986 jylghy Almatydaghy tarihy Jeltoqsan qozghalysynan bir jyldan song bolghan osy bir oqigha әr jyldyng osy mezgili jaqyndaghan sayyn jii eske oralady....

Búl oqigha - ózining býkil sanaly ghúmyryn Qazaqstannyng gýldenui men iygiligine arnaghan, kózi tirisinde Qazaqstan Respublikalyq Injenerlik akademiyasynyng Preziydenti, Respublika sayasy enbek partiyasynyng Tóraghasy, Halyqaralyq injenerlik akademiyanyng birinshi viyse-preziydenti, Islam elderi Injenerlik akademiyalyq  federasiyasynyng viyse preziydenti bolghan, qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, memlekettik syilyqtyng jәne V.G.Shuhov pen әl-Horezmy (Iran) atyndaghy halyqaralyq altyn medaldardyng laureaty, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, Respublika Joghary Kenesine alty ret deputat bolyp saylanghan, Lenin jәne eki mәrte Enbek Qyzyl Tu ordenining iyegeri, batyl da batyr, birtuar qazaq Ómirbek Arsylanúly Joldasbekov aghamyz ómirden ótkeli búrynghydan da salmaqtyraq bolyp eske oraluda.

Sol salmaghyna oray, Ómekenning tolyq emes ómirbayanyn әdeyi tizbektep otyrmyn. Búl men bilgenim, al bilmeytinim qansha? Ondaghy maqsat Jeltoqsan salmaghyn iyghymen kótergen әigili akademikting kózining tirisinde-aq, beriluge tiyis «Halyq qaharmany» ataghyn, әruaghyn syilap kesh te bolsa Elbasynyng jarlyghymen berip jatsa, maqtanysh tútar elimizge de, erimizdi enbegine qaray qúrmet tútar elimizge de, abroy bolar edi. Jalpy, mening oiymsha, osy Jeltoqsan oqighasy qazaq tarihynda naqtyly óz baghasyn alsa, býginge deyin tolyq óz baghasyn almaghan qaharmandar shoghyry da sonynan bolsa da anyqtalary qaq, solardyng biri bolyp Ómirbekting de esimi atalary sózsiz...

...Týsten keyin qyzmet telefonym bezildep qoya berdi. Trubkany kóterdim, akademik Ómirbek Joldasbekov eken. Kәdimgi mol denesine ylayyq sabyrly qonyr dauysy.

- Qalqam, Baqtybaymysyn?

- Iya.

- Men Ómirbek Joldasbekov aghang ghoy. Sen júmys ayaghynda basqa jaqqa búrylmay bizding ýige soqshy, - dep Karl Marks kóshesi boyyndaghy ýiining nomerin aitty. Basqa әngime bolghan joq.

Áygili akademikting ózi telefon soghyp, búl júmbaq shaqyrysyna týsininkiremegen basym, júmystan son, saghat keshki jetige jeter jetpes, aitylghan adres boyynsha jetip keldim. Ómekeng ózi qarsy aldy. Bayaghy anqyldaghan qalpy. Arqamnan qaqqyshtap tórgi bólmege bastady. Arnayy dayyndalghan ýlken adamdardyng shyrayly dastarhany. Tartynshaqtaghanyma qaramay meni tórge ozdyrdy. Ishki bólmeden kýieu balasy men úly Iskendirbek, as bólmeden júbayy belgili ghalym, Maya jengemiz ben qyzdary Gauhar men Bayan kórindi. Basqa eshkim joq. Bәrimiz dastarhan basyna jayghasqan son, Ómekeng ózi bastap maghan aldymen otbasyn tolyq tynys tirshiligimen qosa tanystyryp ótti. Sonynan:

- Shyraghym, Baqtybay, men kópti kórgen adammyn. Soghan oray, estip te jýrgen shygharsyn, tirshiligimde kóp adamgha jaqsylyqtar da jasaghan janmyn. Jәne onday jaqsylyqtardy baqay eseppen jasaghan emespin. Jaqsylyq - tirshilikte qayyrymy mol adamdardan ghana shyghady. Myna ómir, myna tirshilikti osy kýnge deyin kóksetip, kórkeytip býginge jetkizip otyrghan da sol jaqsylyq pen meyirimning shapaghaty. Sonday jaqsylyqtyng birin men de tirshilikte myna senen kórdim, qalqam! Jeltoqsan nәubeti qazaqtyng nebir qasqa azamattaryn jazyqsyzdan-jazyqsyz sansyratyp ketti. Shanyraghy shayqalghandar qanshama... Osynday syndarly kezende – kimning kim ekeni de tanylyp qalady. Mening qúday bergen keng qúshaghym tarylyp, qaqqan qanatym talghan sәtte qanshama azamattar qolyn sozdy. Sonyng biri - ózing edin. Sol azamattyghyna oray janúyamnyng basyn qosyp, solardyng aldynda saghan aghalyq alghysymdy aitqaly, jengenmen kelisip, otbasyna arnayy dәm tatugha shaqyrghanym edi, - dedi.

«Úlyq bolsang – kishik bol» degen qayran qazaghym ai. «Betegeden biyik, jusannan alasa» Ómekenning myna shaqyrysyn endi týsindim...

...Jeltoqsan «oqighasyna» biz de aralastyq. Býkil bolmysy men jany da, qany da qazaqy marqúm Saghat Áshimbaev bastaghan qazaq teledidarynyng biraz últjandy azamattary « Men, men» dep, tósin úrmay-aq, óz qauqar shamasynsha Jeltoqsan oqighasynda el janashyry bola bildi. Soghan oray Jeltoqsan yzghary telejornalshylardyng birazyna - tәn jarasyn týsirse, birazyna jan jarasyn saldy. Al, tarihy oqigha ýsh kýn boyy bizding mekeme, respublikalyq teledidar aldynda, bizding kóz aldymyzda ótti. Tenizderdegi asau tolqyndardyng jaghagha úrghanynday, syrttaghy halyqtyq tolqyn bizding kensemizding ishine, bólmelerge enip ketkenin kózimiz kórdi. Kishigirim últ aralyq kiykiljin, ekpini qatty jigitterding qol júdyryqtasuy  ýsh qabatty mekenjaydyng ishki ómirinde de kórinis tapty. Úshqynnan jalyn alghanday últtyq namys, ishke týiilgen ashuymyz kóp ailargha deyin basylmady...

Sol kezderde QazTAG-tyng «Joldasbekov partiya qatarynan ne ýshin shygharyldy?»- degen atyshuly maqalasyn, jerden jeti qoyan tapqanday, Qazaqstandaghy barlyq gazetter kóshirip basty. Taghylmaghan aiyp joq. Ghúlama ghalym taghdyry tәlkekke úshyrady. Joghary oqu oryndarynda akademikti orynsyz kinalaghan jogharydan josparlastyrylghan jiyndar ótti. Osy kezderi ózinen búrynghy nar qazaqtar Q.Sәtbaev, Á.Marghúlan, M.Áuezovterding keshken nәubet kýnderi Ómekenning de basyna ýiirildi. Orynsyz qughyn-sýrgindi jýregimen kóterip, miyna kýsh týsip jýrgen kezde men aghamyzdy búryn-sondy tanymasam da ýiine telefon shalyp, tikeley efirge habargha shaqyrdym. Bauyry qaytys bolyp, kótergen qiynshylyghyna qosymsha qayghy salmaghyn jamap jýrgen kezi eken. Sol kezde qazaq teledidarynan «Tirshilik» atty tikeley efir arqyly beriletin habargha men jetekshilik etip, jýrgizushi edim.

- Qalqam, basshylarynnyng kelisimin aldyng ba? Sen týgili dәl qazir maghan ara týsip janashyrlyq pikir aitugha sol bastyqtarynnyng da jýrekteri daualar ma eken. Túrymtay túsymen bolyp jatqan kez ghoy. Búryn-sondy tanymaytyn aghang maghan sharshamay-aq, qoyghanyng jón au, - dedi sabyrly qalpy. Niyet etip, josparlap qoyghan song jәne osy bir tildesuding ózinen azamattyng qal-aqualyn tereng úghynghan men de óz pikirimnen qaytpadym.

- Studiyagha keluge kelispeseniz, erteng týste Ýkimet ýiining manyna keliniz. Bar joghy bir saghat uaqytynyzdy bólesiz. Men sol jerde aitar әngimenizdi kinogha týsirip alamyn. Qalghany mening tirligim.

Akademik kelisimin berdi.

Ertenine Ómekennen búryn aldymen Almaty qalalyq partkomissiyasynyng tóraghasy auzynan Ó.Joldasbekovty partiyadan shygharu turaly partburo sheshimi men birge, ózining azamattyq pikirin kinotaspagha jazyp aldym. (Familiyasyn úmyttym). Azamat eken. Ol kisi partkomissiyanyng qatang sógis beru turaly sheshimin qaraghan, qalalyq partiya komiytetining burosy mәseleni orynsyz ushyqtyrynqyrap jibergenin jәne óte qatang jaza qoldanghanyn jany qynjyla aitty. Jangha medeu sol sózdi beynetaspagha týsirdik te, Ómekenmen kelisken Ýkimet Ýiining manyndaghy alangha keldik. Syrttay tanyghanym bolmasa, Ó. Joldasbekov búryn kezdespegen adamym. Ol kisi de aitqan uaqytynda keldi. Bayqaghanym qanshama qiynshylyqty arqalap jýrse de, sabyrly adam ghoy, jýzinen sharshaghan belgini sezdire qoymady. Aman-saulyqtan son, birden súraq jauabymyzdy beynetaspagha jazudy bastadym. Erkin saual, naqtyly jauap. Ómekeng ashynyp aitty, shyndyqty aitty, qatty aitty. Bar mәseleni QKP Ortalyq Komiytetining hatshysy Z.Kameleddinov bastaghan top naqaqtan-naqaq úiymdastyryp otyrghanyn, búl kisi basqarghan Qazaq Memlekettik Últtyq Uniyversiytetine seksennen astam tekseru jibergenimen naqtyly eshtene tappaghanyn, «tamyr-tanystyq, últshyldyq, jershildik maqsatty basshylyqqa aldy», - dep qyp-qyzyl jala jabylghanyn, ony moyyndamaytynyn jәne eshkim moyyndata almaytynyn, QazMÚU-dyng ózi basshylyq etken on alty jyl kóleminde Odaqtyng eng ýzdik oqu oryndarynyng biri bolghandyghyn, solay bola túra partiyadan orynsyz shygharylghandyghyn jasyrmady. Bәrin jazyp, týsirip aldym. Bolghan song keshki 23-te tikeley efirden beriletinin eskerttim. Akademik aghamyz senerin de senbesin de bilmey ótkir janaryn ózine beytanys maghan tik qadap, biraz túrdy. Sóitti de;

- Mening búl sózimdi ózgertpey efirge jibere alsan, onda naghyz batyr bolghanyn. Biraq, Zakash qazirgi orynynda otyrghanda, basshylaryng mening búl sózimdi jibere qoyar ma eken, - dedi әli de seninkiremegenin sezdirip. Men búl habargha ózim ghana jetekshilik etetinimdi aittym.

Sodan men de tәukelge bel budym.

Studiyagha kelip týsirgen plekamdy montajdadym da, keshki efirge әzirlendim. Ýsh-tórt sujetten túratyn tikeley efir arqyly ótetin «Tirshilik» telejornalynan sol kýni akademik Ó.Joldasbekovtyng eldi oigha jeteler, ózi jayly barlyq shyndyqtyng betin ashqan әngimesi berildi. Týnde kim ne dey qoysyn, onyng ýstine tikeley efiyr. Ertenine ertemen júmysqa kelsem, aldymen jengemiz Maya, sonynan aghamyzdyng ózi telefon soghyp, ayaly analyq-aghalyq alaqandarymen arqamnan qaqqanday rahmetin jaudyrdy. Múnday rahmetti ózim tanityn KazGU-ding biraz múghalimderi de jetkizdi. Jetkize otyryp ózimdi saqtandyrghandar da boldy.

Áriyne, búl habardan son, ne Ortalyq Komiytetten, ne óz bastyghym Gh.Shalahmetovten bir tayaq jeytin shygharmyn, jegende de onbay jeytin shygharmyn degen ýrey bolmay qalghan joq. Biraq, atalynghan oryn men basshylar ózderi kórmey qaldy ma, ne jamandap jetkizgen jan bolmady ma, olardan esh әngime qozghalmady. Tek, «últshyl» atanyp, ózi qysymda jýrse de, qazaqsha qoghamdyq sayasy habarlargha ýnemi nazaryn salyp otyratyn S.Áshimbaev qana «Dúrys tirlik jasadyn», - degen  izgi niyetin amandasqanymda, qolymdy qysyp qana bildirgen boldy. Sonyng ózi alandaghan kónilding birshama bayyz tabuyna medeu boldy.

Ózine jabylghan jalanyng betin ashyp kórsetken osy habardan son, Ómekeng aigha jetpey QazMÚU saylau okrugynan deputattyqqa kandidat bolyp tirkelip, sonynan basym dauyspen deputat bolyp saylandy. Kenes Ýkimeti kezinde әrbir sanaly azamattyng abroyy sanalar sýiikti partbiyletin qayta aldy...

Ómekenning janúyasy arasyna shaqyryp, aityp otyrghan rahmeti osy jaghday edi. Maqtanghanym emes, bar shyndyq osylay bolatyn.

Otyrys ýstinde akademikting otbasymen tereng tanystym. Ásirese, belgili ghalym Maya jengemiz siyrek kezdesetin, eski basylym kitaptaryn erekshe yqylaspen jinaytyndyghy turaly әngimeleri erekshe este qalypty. Ótkenning elshisin boytúmarday iltipatpen jinastyrypty. Qazaqstanda «Robot atasy» atanghan ghalym Ómeken, sol otyrysta tayau merzimde Injenerlik akademiya  ashylghaly otyrghanyn, onyng perspektivalyq baghdarlamalaryn týsindirip berdi. Biz sol kýnnen bastap aghayyndylarday bolyp aralasyp kettik. Úzamay aitylghan shanyraq ashylyp, әlem nazaryn ózine audaryp, júmys jasay bastaghan sәtte men qazaq teledidaryna, «Injenerlik akademiya» degen jarty saghattyq tanymdyq teleocherik dayyndadym. Sol habardyng týpnúsqasy kýni býginge deyin óz arhiyvimde saqtauly.

Búl men ýshin Sherhan aghamyz aitqanday «Naghyz akademiyk» Ó. Joldasbekov turaly ózim jasap qalghan – tiri túmar. Men ýshin maqtanysh. Óitkeni, qazaq halqy tirshilik jasasa, Ómirbek Joldasbekov te sonymen birge mәngi jasaytyn úly túlghalardyng biri.

Baqtybay Aynabekov.

Maqala 1999 jyly shilde aiynda «Zang gazetinde», sonynan 2000 jyly «Shartarap» baspasynan shyqqan «Akademik JOLDASBEKOV» atty kollektivtik jinaqta jaryq kórdi.

Amantay Birtanov, Almaty qalalyq Jedel jәrdem auruhanasynyng bas dәrigeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen qyzmetkeri:

         «MEN ÓMIRBEKTEY QÚDAMNYNG BOLGhANYN MAQTANYSh TÚTAMYN»

- Ábeke, Siz óz dәrejenizde elge jasaghan jaqsylyghynyzben enbek abroyyna bólengen belgili qayratkerlerding birisiz. Osyghan oray basylym betterinen siz jayly jazylghan maqalalar men óziniz bergen súhbattargha azdy-kópti nazar salyp jýrgen jaghdayym bar-dy. Mening bayqaghanym últ abroyyn asqaqtar qanday bir tirlik bolmasyn qalys qalyp jatpaytyn siyaqtysyz. Búl rette, el esinde qalghan әruaqtar abroyyn kóteru men babalar shejiresin zerdeleude jinaqtaghan enbekterinizben de tanystym. Soghan oray býgingi súbhatymyzdyng erekeshiligi - sizding óz últynyzgha janashyrlyghynyz ben últtyq dәstýrge kózqarasynyzgha baylanysty bolghaly otyr. Sizding tanymynyzda últ degenimiz ne jәne onyng dәstýr salty turaly ne aitugha bolady?

- Aytylar әngimemiz qashan da aktualdylyghyn joya qoymaytyn taqyryp eken. Meninshe, búl rette әrtýrli pikirlerding aghymyna ilesuge de bolady, sonymen birge jeke óz tanymyndy ústanuyna da mýmkindik mol. Sondyqtan, últqa degen ghúlamalardyng tújyrymyna ortaqtaspay-aq, ózim kórip jýrgen últ baqyty men últ tragediyasy degen qarapayym tújyrymdy sóz ózegi ete otyryp, últ turaly, últ qúndylyghy men onyng úlyqtyghyn týsindirip kóreyin.

Qazir әlemde kýrt degen últ bar. Jalpy sany elu millionnyng ýstinde. Jer әlemdi jaylap jatsa da bayyz tabar otany joq. Memlekettik shekarasy joq. Otany bolmaghan song әlem moyyndar bayraghy men zandy bekigen әnúrany da joq. Qarashy, qanday últtyng ensesin kótertpes tragediya! Dәl osy kýndi ózimizding úighyr halqy da keship otyrghan joq pa ...Búl - ózin belgili bir últtyng perzentimin dep sanaytyn әrbir azamatqa, Jaratqannyng kórsetip qoyghan sabaghy emes pe?...

Biz qazaq baqytty halyqpyz, baqytty últpyz. Tilimiz bar, tuymyz bar, әnúranymyz bar, әlemde kólemi jaghynan toghyzynshy oryndy iyemdenetin jerimiz bar. Osynsha baylyqty bizge múragha qaldyrghan ata-babalar ruhy aldynda biz mәngi boryshtar úrpaqpyz. Qazir osy baqytty úghynbaytyn úrpaqtar qalyptasyp keledi. «Últ bolamyn deseng besigindi týze», - degen qasiyetti sózdi de әrkim әr qalay qabyldaydy. Biz bala kýnimizden besikte jatyp-aq, ana әldiyimen birge ata-babalarymyzdyng arasynan shyqqan batyrlarymyz ben danalarymyzdyng erlik jyryn qúlaghymyzgha sinirip ósken janbyz. Múnshalyqty jerimiz solardyng bizge qaldyrghan múrasy. Boygha, qangha singen sol tәrbie bizdi últshyl, ruhshyl etip tәrbiyeledi. Mening әruaqtardy tiriltip, eli ýshin enirep ótken batyr babalardyn, abyz danalardyng shamam kelgenshe ruhyn kóterip jýrgenim, ótkenning shejiresin býginge nasihattap jýrgenim, sol tәrbiyening jemisi. Qazirgi jastarymyzda osy tәrbie jetispey jatyr. Ózimizding bagha jetpes dәstýrli últtyq qazynamyzdy boyymyzgha sinirip almay, batysshyl bolghymyz keledi. Ózbek aghayyndardyng «Orys bolam deseng aldymen qazaq bol», - degen mysqylyn, ashy da bolsa qabyldamasqa, shara joq...

Osy auruhanagha balasynyng basyna tóngen syrqatyna baylanysty qanshama menmin degen azamattar keledi. Kómek súraydy. Nesin jasyramyz nebir keudesine nan pisip jýrgen azamattarymyzdyng balalary býginde emge kóne bermeytin dәrejedegi narkoman. Sol ata-analar balallarynyng boyyna mendey singen sol syrqatty, ózderinen kórmey, ózgening balalaryna japqysy keledi. Óziniki sudan taza, sýtten aq.  Qanday tragediya!..

Turasyn aityp tughanyna jaqpay qala beretin men bayghús sol ata-analargha keyde betine basa otyryp, aldymen óz balasynyng - ózin ghana emes, býgingi qoghamdy syrqatqa ainaldyryp otyrghanyn, býgingi qoy ýstine boz torghay júmyrtqalar qoghamnyng keleshegine balta shauyp otyrghanyn, aitpasqa lajym qalmaydy. Bizding qoghamymyzdyn, últymyzdyng keleshegi jastar ekenin moyyndasaq - bala tәrbiyesin búlaysha betimen jiberuge eshkimning de qaqysy joq.

Bizding últ, ghasyrlar qalyptastyrghan últ, dәstýri bar últ. Qalyptasqan últ pen onyng dәstýrin kórmeu, sezinbeu, últ taghdyryn túiyqqa tireydi. Onday taghdyrdy basynan keship otyrghan últtardy kórip otyrmyz ghoy. Bizding úrpaq osy tarihtan sabaq alsa, elimizding býgingi baqyty bayandy bolmaq...

- Últ turaly úghymdy-aq, pikir aittynyz. Sony aita otyryp әngimemizdi órbitude dәstýr-saltqa da baspaldaq saldynyz. Áriyne, aitar adamgha dәstýr-salt auqymy men arnasy keng úghym, biz sonyng bir tarmaghy qúda-jekjat, olardyng últtyq tarihymyzda qalyptasqan ózara qarym-qatynasy turaly pikir alyssaq?

- Qazaqta últty bilgen adam, onyng dәstýr-saltynyng bir kósheli arnasy qúda-jekjat turaly da bilui kerek shyghar, - dep otyrghan shygharsyn. Shyndyghynda osy bir dәstýr basqa últtargha qaraghanda bizding halyqqa etene sinip, shegendelgen qasiyet. Qúda-jekjat bolu degen sóz - bauyr ajyramas yntymaqqa enu degen sóz. Qazir bireuler rushyl, jýzshil bolyp, tar óristigimen kózge týsip qalyp jýrgen jaghdaylardy bayqap jýrmiz. Qúda-jekjat bolu degen - osy bir jangha jaqpas jarasymsyz bólshektenudi joqqa shygharatyn, kerek deseniz birtútas qazaq últyn qalyptastyratyn úly kýsh. Mening qazir ómirdegi eng qymbatty qazynam – ýsh úlym bar. Ýsh úlym ýsh jýzding qyzyn alyp, órisimdi kenitip, bauyrmashyldyq kónilimning keregesin kenitip otyr. Men sol ýsh qúdamnan qalay alshaqtay alamyn, qalay bóline alamyn. Dәl qazir bәrimizding quanyshymyz da qayghymyz da ortaq. Ár qazaq ósip ónude - mening osy taghdyrymdy keship otyr. Demek, osynday tarihtan kele jatqan qúdalyq - yntymaqtastyq pen bauyrmashylyq, býkil qazaq últynyng osynshalyqty jerge, tarihy múragha egelik etuine negiz bolghan. Al óz ara qarym-qatynasy ol adamdardyng qadir-qasiyetterine baylanysty sharua...

- Osy jauabynyzben taghy bir súraqtyng úshyn shygharyp otyrsyz. Sizdin, qazaqtyng birtuar úly, Sherhan aghamyzsha aitsaq «Akademikterding arystany» Ómirbek Joldasbekovpen qúda bolghanynyzdy bilemiz. Osy qúdalyqtarynyz turaly ne aitar ediniz?

- Qúdany Qúday qosady demey me, Ómekenning kózimdi ashyp kórgen túnghysh qúdam ekeni ras. Men Ómirbektey qúdamnyng bolghandyghyn ómirimde maqtanysh tútamyn. Tirshiligimizde aghaly-inidey bolyp ketumen birge, Ómekenning kóregendigi sol, mening qúdalyq jolymdy ýnemi nazarynan shygharmaytyn. Ýiinde bolsyn, dostarynyng arasynda bolsyn qúdasyna degen qúdalyq qúrmetin ashyq kórsetip otyratyn. Jarasymdy kórinis emes pe. Sondyqtan da, bergeninen bereri kóp, alghanymnan alarym kóp osynday úlyq azamatqa keziktirgen Jaratushyma әrdayym shýkirshilik aitatynmyn

- Osy әngimeni odan әri terendetsek. Osydan bes jyl búryn Ómekenning 70 jyldyghyna baylanysty jaryq kórgen «Qayran, Ómeken, men sony oilap otyrmyn» atty esteliginizde Ómekenmen kóp syrlasqandyghynyz turaly jazylghan edi. Sol kóp syrlarynyzben arada birshama uaqyt ótti ghoy, endi bólisuge bolmas pa?

- Ómekeng qanday bir otyrystyng bolmasyn gýli edi. Bar adamnyng nazaryn ózine audaryp alatyn. Ol kisi otyrghan jerde birge bolu adamdy ruhany jaghynan bayytatyn. Kóp biletin, boyyna mol jiger beretin...

Qazir bizding jigitterding boyyna bir syrqat jabysyp jýr. Otyrghan jerinde qasynda joq bastyqtardy jamandaghanda oilanyp-aq, qalasyn, al sol adam ózi jamandaghan adamynyng qasyna barghanda, basqa bir jaghympaz qyrymen kórgende tóbe shashyng tik túryp, jaghandy ústaysyn. Múnday qúbylmaly syrqatqa úshyraghan azamattar ot basyna da otangha da opa bermeydi. Ómekeng otyrystarda osyndaylardyng jolyn kesip otyratyn.   Súrap qaldyng ghoy, maqúl-aq, bir ashylghandaghy syryn aityp bereyin.

Ómekendi zor úiymdastyru qabileti ýshin Diymekeng óte jaqsy kóretin. Ýlken kisining ol yqylasyn Ýkimet aparatyndaghy basqa qyzmetkerler de jaqsy biletin. Osy yqylasty da Ómekeng qara basyna emes, halyqtyng iygiligine jarasymdy paydalana bilipti. Osy qazaq últtyq uniyversiyteti qalashyghy qúrylysy bastalghan jyldary, Ómekeng jylyna bir eki ret Diymekenning qabyldauyna jazylatyn kórinedi. Qabyldauyna barghanda sharuasyn súrasa: «Eshbir sharuam joq, qol alysyp aman saulyghynyzdy bilip shyqqym kelgeni ghoy. Tapsyrghan tapsyrmanyz, qúrylys júmysy óz dәrejesinde jýrip jatyr. Uaqytynyz bolsa kóre ketseniz tipten dúrys bolar edi», - deytin synayly. Ýlken kisi rizalyghyn bildirip, qúrylysqa uaqyt tauyp soghatyndyghyn aitatyn kórinedi. Sodan shygha Ómekeng obkom men gorkomnyng hatshylaryna habarlasyp, Diymekenning qúrylys basyna kelgeli jatqanyn jetkizetin kórinedi. Ol kezde birinshi basshynyng týkirigi jerge týspeytin kez ghoy. Ýlken kisining keletinin estigen basshylar aldyn ala, kýn-týn demey Ómekenmen birge jana qúrylystyng manynda bolatyn kórinedi. Myna uniyversiytetting alghashqy kezeni Ómekenning osynday qimylynyng arqasynda jedel paydalanugha berilip qaldy. Búl qúrylys qazir Ómekenning ghana emes, qazaq halqynyng maqtanyshy bolyp túrghan joq pa.  Ústazy akademik Artobolevskiyding Ómekene degen qúrmetin kórgen Asanbay Asqarov aghamyz da Ómekene erekshe qúrmetpen qaraytyn, әr qimylyn maqtanysh tútatyn.

- Jarasymdy jauap boldy, endi qúdanyzdyng ómirindegi dostarynyng satqyndyghy turaly ózinizge  ne týidiniz?

- Ómekeng azamattardyng pәndeshiligin Qúday bergen mol parasatymen jene bilgen azamat. Ol qughyngha úshyraghan tústa 84 ret tekseru bolghanyn júrttyng bәri biledi. Osy tekseru barysynda kezinde keybir azamattar tarapynan adam aitsa nanghysyz mәdeniyetsizdikter men oghash qylyqtar da oryn aldy. «Qúlan qúdyqqa qúlasa, qúlaghynda qúrbaqa oinaydy» dey me?...  Qazaq desek ózimizge tiyedi, jeme-jemge kelgende, sol bir orynsyzdau asyra silteu kezinde Ómekendi qazaq ghalymdarynan búryn, eng aldymen ózining qaramaghynda istegen jәne kórshi elderdegi evreyler men orys ghalymdary qorghap qaldy desem kýlesing be, jylaysyng ba.

Ómekenning azamattyghy sol, osy mәseleni sóz etkende: «E-e, bauyrym-ay, jaqsylyqqa jamandyq - әr adamnyng isi, jamandyqqa  jaqsylyq nar adamnyng isi», - degendi bilmeushi me eding deytin. Sondyqtan dúshpandyq jasaghandardyng dúshpandyghyn atyn atap, týrin týstemey-aq, óz arlaryna salayyq. Degenmen, múnday  qughyn-sýrginning әlegi adam jýregine salmaq salmay kepeydi. Ony adam janynyng janashyry - dәrigerler, sizderden kóri, bizder jaqsyraq bilemiz. Bar auyrtpalyqty qashan da my men jýrek kóteredi. Ómekenning keyin emdeuge boy bermegen syrqaty da osydan boldy...

-  Adal dostyq ómirde de, qyzmette de kóp nәrsege dәneker bolady. Óz adamgershiliginizben de qajetti ortanyzdy oiyp alyp jýrgen bedeldi azamattardyng birisiz ghoy. Degenmen,  Ómekenning tanystyruymen tapqan ortanyz turaly ne aitasyz?

- Ómekeng az uaqyttyng ishinde meni Preziydentten bastap, kóp ziyaly azamattarmen tanystyrdy. Kóbimen joldas boldym. Kóbimen osy kýnge deyin dastarhandas bolyp jýrmin. Búl orayda eli maqtan tútatyn qazaqtyng talay qayratkerlerining atyn ataugha bolady. Ómekeng tanystyrghan ortagha da, óz ortama da rizalyqtan basqa aitarym joq. Jalpy men óz ómirime kónilim toq adammyn.

- Ómekeng Kolbinning kezinde últshyldyghy ýshin tayaq jedi. Aragha uaqyt salyndy ghoy, osy pikirge býgingi kózqarasynyzdy biluge bola ma?

- Dúrys aityp otyrsyz, asyl azamat últshyldyghy ýshin tayaq jedi. Sony kezinde aitatyn azamattar az boldy.  Óz últyn, óz halqyn sýimegen adamnan eshtene kýtuge de bolmaydy ghoy. Ómekendi óz qanynda bar qasiyetinen qalay aiyrugha bolady. Ol kisi últtyq sana men sezim turaly taysalmay aityp, onymen sanasyp, qasterleu kerektigin ýnemi algha tartyp otyratyn naghyz patriot bolatyn. Ghabenning aitqany dúrys, últshyldan emes, últtyq namysy joqtan saqtanghan jón. Múnymen qabat, Ómekeng kóp azamattan jershildigimen emes órshildigimen daralanatyn

- Ómekeng últ tilinin, studentterge últtyq tilde bilim beruding janashyry bolghan degen  pikirge baylanysty aitarynyz?

- Qazir auyzeki әngimede til janashyrlary kóp. Tipti, jazushylarynyzdyng ishinde ózining qazaq tilinde jazghan kitabynyng betin ashyp kórmegen balalaryn kórmey, ózgege aqyl aitatyn nebir «sheshenderdi» kórip jýrmiz. Mening Ómekene baylanysty aitarym, onyng ýlken talantynyng taghy bir qyry, ol ghylymnyng últqa qyzmet etuin aldymen oilady. Ol mashinatanu jónindegi túnghysh terminologiyany jasady. Joghary oqu oryndary ýshin qazaq tilinde osy sala boyynsha túnghysh oqulyq jazyp, sol zamannyng ózinde ana tilining joqtaushysyna ainaldy. Kezinde onyng osynday tirshiligine tarazylap bagha bergen bir basylym, onyng últtyq qasiyeti jalpy músylmandyq namysqa úlasyp, keyingi jyldary ol Islam elderi ghalym injenerlerining basyn qosyp, ýlken is bastady dep onyng Islam elderi Injenerlik akademiyalar federasiyasynyng viyse-preziydenti bolyp saylanghandaghy úiymdastyru júmystaryna da bagha bergenin kórgenmin. Shyndyghynda da Ómekenning últshyldyghy men dinge degen qúrmeti jarasymdy bolatyn. Onyng dýniyejýzilik Injenerlik akademiyalarynyng forumyn Qazaqstan siyqty músylman elining әsem astanasy  Almatyda ótkizuge qanshalyqty kýsh salghanyn biletin Islam elderinen kelgen ghalymdar, sol forumgha qatysa almay tósek tartyp jatqanda, prezidium tribunasyna shyghyp Alladan: «Kiyeli de, aqjarqyn dosymyzben jýzdestire gór, ghúmyryn úzaq ete kór!», - dep Alladan tilegende barlyq ghalymdar sol tilekting shylauynda ketti...

- Qúrmetinizding joghary ekenin bildirdiniz, endi ekeuinizding aranyzdaghy ruhany úqsastyqty biluge bola ma?

- Bolmysymyzda shynynda da úqsastyq kóp bolatyn. Ol kisining dúshpanynan dosy kóp bolatyn. Sol kóp dosty óz enbegimen, adaldyghymen, azamattyghymen arttyratyn. Ataq ta abroy da osy qasiyetterimen qosa kelip jatatyn. Men de osy bir jarasymdy qasiyetti ózime bolmysymnan sinirip kele jatqan adammyn. Búghan Ómekennen ýirengenimdi qosynyz... Men ózim tuyp ósken Talas audanynyng Qúrmetti azamatymyn. Qay jyly oblys әkimi Serik Ýmbetov degen bauyrymyz habarlasyp maghan Jambyl oblysynyng Qúrmetti azamaty degen ataq berilgeli jatqanyn habarlady. Shynymdy aitayyn, men alghashynda bas tarttym. Ózim Almaty qalasynda júmys isteymin. Sonda ol kisining aitqan uәji, «men osy oblystyng barlyq audandaryn aralap jýremin. Elding sózine qúlaq týremin, sonda kópshilik azamattar Almatydaghy sening auruhanana baryp, syrqattaryna shipa tauyp qaytqandaryn aityp, alghystaryn aityp jatqanyn estidim. Sonda búl ataqty, elden tys jýrse de jerlesterining alghysyna bólenip jýrgen Sizder almaghanda, kim aluy tiyis?!», -dedi. Jaqsylyq artynnan izdep jýrse, oghan shýkirshilik jasau kerek qoy...

- Endi óz qyzmetinige oralsaq – qalalyq jedel jәrdem auyruhanasynyng býgingi tynysy turaly ne aitasyz?

- Býgingi qyzmeti búdan bes-alty jylghy jaghdaydan kóp ilgerilep otyr. Auruhanamyz  respublikalyq medisinalyq ghylymy zertteu instituttarymen tyghyz baylanysta. Auruhana janynan medisinalyq uniyversiytetting kafedralary ashylghan. Dәrigerlik emdeu tәjriybesi men ghylym arasynda bolugha tiyisti birlik pen sabaqtastyqqa qol jetkizip otyrmyz. Sonymen qatar densaulyq saqtau isindegi әlemdik ozyq tәjiriybeni, inovasiyalyq jetistikterdi iygerip, is jýzinde paydalanugha aiyryqsha kónil bólip otyrmyz. Evropa men Amerikanyn, ortalyq Aziyanyng kóptegen iri medisinalyq ortalyqtarymen ózara tәjiriybe almasu, biliktilik jetildiru jónindegi kelisim sharttar jasalyp, solardyng nәtijiyesinde auruhananyng emdeu qyzmeti әlemdik ozyq tәjiriybelermen bayytylyp otyr, sapa jaghynan da jana dengeylerge kóterilip otyrmyz auruhanada 1000-gha juyq adam qyziyet etip jylyna 25 myng adamgha deyin emdelude.

- Búl óz kollektiyviniz jayly pikiriniz. Siz halyq qalaulysy - qalalyq mәslihattyng deputatysyz. Bir qalada túrghan son  Almaty qalasynyng saulyghy turaly da súrasaq artyq bolmas. Osy salagha jergilikti biylik oryndarynyng qamqorlyghy Sizdi qanaghattandyrady ma?

- Qaladaghy eki million adamnyng saulyghyna jauap beru – onay sharua emes. Almatyda 74 memlekettik medisinalyq mekeme bar. Búdan bólek 15 respublikalyq, jeti jýz memlekettik emes medisinalyq mekemeler júmys jasaydy. Osylardyng júmysyn jolgha qong kerek bolatyn. Búl mәsele Almatygha Imanghaly Tasmaghanbetovtyng әkim bolyp keluimen myqtap qolgha alynghan siyaqty. Densaulyq deportamentining diyrektory auystyryldy. Soghan oray salalyq toptasular qolgha alynuda. Qazir qalagha  búryn-sondy bolmaghan әlemdik jana medisinalyq tehnikalar kelip, óndiriske ene bastady. Biylik oryndarynyng naqtyly qamqorlyghy degen osy bolsa kerek.

- Jedel jәrdem auruhanasy bolghan song ómir men ólimning jii betteser jeri ghoy, donorlar mәselesine baylanysty ne aitasyz?

- Donorlar turaly aitqanda eki bólip aitu kerek. Birinshi, qan berushi donarlar. Qay bir auruhanagha bolmasyn, qayyrymdy azamattardyng qany auaday qajet. Ásirese, jedel jәrdemdi qajet etetin bizding auruhana ýshin. Kýndelikti qanshama adamdargha jedel operasiyalar jasalady. Qan kóp ketken adamdargha aldymen qan qajet. Sol berilgen qanmen adam jany arashalanyp jatady. Búl elene bermeytin erlik emes pe! Solay bola túra osy qanyn bergen adamdargha songhy jyldary memlekettik qamqorlyqtyng joghalyp ketkeni jasyryn emes. Búl mәsele qazir qolgha alynyp jatyr. Ýkimet tarapynan zang jobasy da әzirlenip jatyr degendi estiymiz. Bir jýiege týser. Ekinshi, donorlyq mәsele, adam mýshelerin kәdege asyru. Búl әlemde bar tәjiriybe bolghanymen, kýrdeli mәsele. Bir adamnyng jaramdy mýshesin ekinshi bir adamgha auystyryp salu ýshin eng aldymen ol adamdardyng tughan-tuystarynyng kelisimi qajet. Ekinshiden búl mәselemen eki adamnyng birining ainalysuyna mýmkindik beruge bolmaydy. Búryn dәrigerler Gipokrattyng aldynda bergen antyna adal bolatyn. Qazir... Múnymen ainalysatyn dәrigerler ardan tughan azamattar boluy tiyis...

- Jalpy Ýkimet oryndarynyng dәriger kadrlaryna jasap otyrghan qamqorlyghyna kóniliniz tola ma?

- Búghan bir jaqty jauap beruge bolmaydy. Biz ótpeli qoghamda túrghan jas memleketpiz. Jetkennen góri jetemiz degen ýmitimiz mol elmiz. Jalpy dýniyejýzinde dәriger mamandyghy barlar eng bay adamdar sanalady. Shet elderde solay. Bizderde songhy uaqyttary Ýkimet tarapynan dәrigerlerding jalaqysyn qanshama arttyrghanmen, onday baylyqqa jaqyn arada kenele qoy, dәl qazir mýmkin bola qoymas. Sheteldikterding bay bolatyny dәrigerlerding júmysy aqshamen baghalanady. Auruhanagha týsseng aldymen esep shotynda emdeluge qajetti qarjynnyng bar-joghyn súraydy. Aqshang bolsa emdelesin, aqshang bolmasa bitkenin... Bizde eng aldymen adam janyna janashyrlyq túrsa, olarda aqsha túrady...

- Ángime, últ jәne onyng dәstýri turaly bolghanmen, sony ashyp kórsetude, negizinnen ghúlama ghalym, Sizding qúday qosqan qúdanyz Ómekenning tirshiligine oiysty ghoy. Sol arnagha biz de qayta oiyssaq. Ómekenning songhy әngimesi, songhy amanaty turaly ne aitar ediniz.

- Jaryq dýniyege tirshilikke kelgen adam, odan onaylyqpen kýder ýzgisi kelmeydi. Ómekendi auruhanagha 1998 jyly 23 tamyzda óz qolymmen әkelip jatqyzyp, 1999 jyly  23 shildede júma kýni óz qolymmen jansyz qúr denesin alyp shyqtym. Ómekeng qatty syrqattanyp jatqanyna qaramastan kenjesi Gauhar men bizding Erjannan dýniyege keshteu  kelgen nemeresi Ádiletting atyn qoyyp, iyiskep ketu ýshin, qinalghanyna qaramay, úly Skendirbekting sýiemeldeuimen bizding ýige keldi. Múnda da ýlken tәrbiyelik mәn bar. «Jasym ýlken, onyng ýstine auyryp jatyrmyn, sәbiylerindi mening aldyma alyp kelinder», - dese, amal joq alyp baramyz ghoy. Ol kisi olay jasamady. «Úldan tughan úrpaq, qyzdan tughan jiyen, ol ertengi sening úrpaghyn, sening ómirinning jalghasy», - dep bizdikine kelip, qútty bolsyn aitumen shekteldi. Búl iysi qazaq azamattaryna sabaq bolar kórinis. Mening biletinim Ómekenning óz tughan nemeresi Arystan bilim quyp, shet elde atasynyng isin jalghastyryp jýr.

- Ómekeng turaly aitqan son, onyn  «Mening men bolyp jýrgenimning 90 payyzy әielimning arqasy. Áriyne, qaljyng ghoy. Degenmen, onyng búdan kemge kelispeytinin taghy da bilemin», - dep, ózi tirisinde mәrtebesin kóterip ketken әieli, tirisinde Álem әdebiyeti jәne jurnalistika uniyversiytetining rektory, filologiya ghylymynyng doktory, professor, akademik Mayya Múhamed-Áliqyzy Baghyzbaeva turaly eske almay ketsek ýlken әbestik bolar.

- Ómekeng óz tirshiliginde mening jaltaqtamay tura aitatyn ór minezimdi dúrys kórushi edi. Sol minezimmen kóringenim jón shyghar. Ómekenning búl sózin әieline bergen baghasy dep emes, әielge degen erekshe azamattyq qamqorlyghy dep qaraghan maqúl. Qazaqta «әiel erding túsynda» degen maqal bar. Jaqsy erkekke tap bolghan әiel Jaratushysyna myng qaytara shýkirshilik aitu kerek. Mayya qúdaghiymyzdyng ózi de kózi tirisinde aghynan jarylyp: «Ol maghan adal jar, balalaryna qamqor әke bolyp qana qoyghan joq, ýlken sýienishimiz ben tiregimiz, arqa tútar asqar tauymyz boldy», - dep aitumen ótti. Ómekeng Mayyagha degen qamqorlyqty, ýilenbey túryp, ózi student kezinde, Leningradta oqyp jatqan jerinen Mәskeuge auystyryp alyp jasaghan azamat. Jalpy, ózi jaqsy azamattyng shapaghatymen otbasy ghana emes, bir qauym jora joldastary da tirshiliginde jaqsy aty qaluy mýmkin...

- Ómekenning basqa qayratkerlik júmystaryn aitpaghannyng ózinde, qos qarashyghynday qalghyp ketpey jer әlemge nazar salyp túrghan, óz qolymen qúrylysyn  kóterip, halyq iygiligine paydalanugha berip ketken eki shanyraq, Qazaqtyng әl-Faraby atyndaghy memlekettik uniyversiyteti men Injiynerlik ghylym akademiyasynyng Ómekentanugha baylanysty býgingi tirligine kóniliniz tola ma?

- Nege tolmasyn, әl Faraby atyndaghy memlekettik uniyversiytetimiz kóp jyldardan beri  toqtap qalghan Ómekenning ózi bastap ketkenmen, ayaqtalmay qalghan armany Últtyq uniyversiytet qalashyghy qúrylysynyng ekinshi kezeni qayta bastau aldy. Uniyversiytet  rektory Tólegen Qojamqúlovtyng basshylyghymen últtyq uniyversiytet elimizdegi basty ghylymy ortalyqqa ainalyp otyr. Ghalym bolghan song habarymyz bar - dýniyejýzinde elu myng uniyversiytet bar eken. Sonyng eng ýlken bes jýzining basyn qosatyn Úly Hartiyagha Orta Aziya men Qazaqstannan birinshi bolyp osy uniyversiytet enip otyr. Maqtanysh emes pe! Újym bilim men ghylym salasynda batyl qadamdar jasap otyr. Ózi tәrbiyelep, ýlken arenagha shygharyp ketken, býginde ýlken sayasy jine qogham qayratkeri Baqytjan Júmaghúlov jetekshilik etetin Injenerlik akademiya turaly da osyny aitugha bolady. Ómekenning ómirden ótuimen búl shanyraq ta óz tirshiligin toqtatqan joq. Búl újym da el aldynda ghana emes, әlemdik әriptesterimen birlese otyryp Ómekeng maqsat etken tirshilikti odan әri bayandy etude. Men Baqytjannyng әrbir tirligi men úiymdastyrushylyq qabiletinen Ómekenning barlyq qabiletin mengerip alghandyghyn kóremin. Ústazynyng ónegeli tirligin boyyna sinire bilgen azamattan kóp nәrseni kýtuge bolady. Baqytjan Ómekenning 75 jyldyghyna estelikter jinaghyn shygharghaly otyr.

- Eki shanyraqtyng jetekshilerining isine degen sýiispenshiliginizge mening de kónilim tolyp otyr. Biraq kónilge kelgen bir nәrseni aitpay qalugha taghy da ylajym joq. Ómekenning mýrdesin shygharyp salu rәsimi kezinde, qaraly top, Injenerlik akademiyanyng manyna bir minut aialdady. Sol aialdau bir nәrseni  bizding esimizge amanattaghanday bolyp edi. Ol amanat ózi kótergen osy bir qara shanyraqqa Ómekenning esimin beru bolatyn. Sol mәselege bas kóz bolar adamnyng әli kýni tabylmay otyruyn qalay týsinuge bolady.

- Búl endi Ýkimetting qala berdi, Baqytjan bastaghan shәkirtterining qolgha alar tirligi ghoy. Qazaq jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi demey me. Mening biletinim Ómekeng artyna qaldyrghan izmen mәngilik ómirge ie bolghan birtuar qazaq azamaty. Sening búl aityp otyrghan úsynysyng erteli kesh óz sheshimin tabuy kerek dep oilaymyn. Múnday ataqty  kollektiv te, Injenerlik akademiyanyng akademikteri de bir auyzdan qoldau kórsetedi dep oilaymyn.

- Ómekeng Jeltoqsan oqighasynyng qúrbany bolghan qayratker ghoy. Biyl osy oqighanyng 20 jyldyghy. Jiyrma jyldyqta Jeltoqsannyng qazaq tarihyndaghy oryny men birge Jeltoqsan oqighasynyng zardabyn shekkenderge de tiyisti bagha beriledi degen ýmit bar. Osy rette kezinde “Halyq qaharmany» Qasym Qaysenov bastaghan bir top ziyaly qauymnyng Elbasyna Ómirbek Joldasbekovke «Halyq qaharmany» ataghyn beru turaly jazylghan hatyn qayta janghyrtugha bolmas pa?

- Jeltoqsan oqighasynyng jiyrma jyldyghynan qazaqtyng da, tarihtyng da ýmiti kóp bolyp otyr ghoy. Biraq, on toghyz jyl óz jauabyn bermegen bedeu kórinis taghy da keyinge syrghytpasa. Búl oqighagha baylanysty Ýkimet qana emes tarihshylarymyz da mardymdy sharalargha bara almay jýr ghoy. Al endi Ómekene ýshin ózi ómirden ótken son, kózi tirisinde úsynylghan ataqty qayta qolgha alu búl da bir oilanudy qajet etetin shara siyaqty. Menimshe, óz kezining әlem moyyndaghan ghúlama ghalymy bolghan, batyr, iri qogham qayratkeri Ómirbek Arsylanúlyna shynymen-aq, kesh te bolsa «Halyq qaharmany» ataghy berilip jatsa, elding erine degen zor qúrmeti bolar edi.

Baqtybay Aynabekov

Súhbat 2006 jyly  «Zang gazeti» men «Júldyz» jurnalynda jaryq kórdi...

Abai.kz