Búrynghy Kenester odaghy aumaghynda qorghasynnyng negizgi qory Qazaqstanda ornalasqan. Sonyng ishinde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng aumaghy qorghasynnyng kenine ainalghan. Kentau qalasyndaghy Ashysay qorghasyn-myrysh kenishining tarihy әriden bastalady. Búl ken orny ejelgi zamandarda-aq mәlim bolghan. Ashysay qorghasyny XVII ghasyrdan bastap orys, aghylshyn kәsipkerlerining kóz qúrtyna ainalghany belgili. Qazaq eli  Reseyge qosylghannan keyin Ashysay keninen qorghasyn alu týpkilikti jolgha qoyylyp, túraqty júmys kýshi úiymdastyryldy. Patsha әskerin oq-dәrimen qamtamasyz etu ýshin 1864 jyly Qaratau qoynauynyng keni Týrkistan әskery gubernatorlyghynyng basqaruyna ótti. Ken orys kópesterining basshylyghymen jýrgiziledi. 1882-1885 jyldary Ashysay keninde 200 shahter júmys istep, 7000 pút (1 pút =16 kg) taza qorghasyn óndirilgen.

Kenes ókimeti ornaghanda Ashysay keni aghylshyn L.Lesmannyng qolynda bolghan edi. Kenish 1918 jyly Qyzyl armiyany da oq-dәrimen qamtamasyz etken. Búl kezenderde Ashysay rudniyginde 300-ge tarta qazaq, orys jәne basqa últ ókilderi jan ayamay enbek etken. Dәl osy kezende Týrkistan ólkesinde úrys jýrgizgen Qyzyl armiya ýshin Ashysaydyng manyzy airyqsha boldy.

Búrynghy Kenester odaghy aumaghynda qorghasynnyng negizgi qory Qazaqstanda ornalasqan. Sonyng ishinde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng aumaghy qorghasynnyng kenine ainalghan. Kentau qalasyndaghy Ashysay qorghasyn-myrysh kenishining tarihy әriden bastalady. Búl ken orny ejelgi zamandarda-aq mәlim bolghan. Ashysay qorghasyny XVII ghasyrdan bastap orys, aghylshyn kәsipkerlerining kóz qúrtyna ainalghany belgili. Qazaq eli  Reseyge qosylghannan keyin Ashysay keninen qorghasyn alu týpkilikti jolgha qoyylyp, túraqty júmys kýshi úiymdastyryldy. Patsha әskerin oq-dәrimen qamtamasyz etu ýshin 1864 jyly Qaratau qoynauynyng keni Týrkistan әskery gubernatorlyghynyng basqaruyna ótti. Ken orys kópesterining basshylyghymen jýrgiziledi. 1882-1885 jyldary Ashysay keninde 200 shahter júmys istep, 7000 pút (1 pút =16 kg) taza qorghasyn óndirilgen.

Kenes ókimeti ornaghanda Ashysay keni aghylshyn L.Lesmannyng qolynda bolghan edi. Kenish 1918 jyly Qyzyl armiyany da oq-dәrimen qamtamasyz etken. Búl kezenderde Ashysay rudniyginde 300-ge tarta qazaq, orys jәne basqa últ ókilderi jan ayamay enbek etken. Dәl osy kezende Týrkistan ólkesinde úrys jýrgizgen Qyzyl armiya ýshin Ashysaydyng manyzy airyqsha boldy.

1934 jyly Shymkent qorghasyn zauytynyng irgesi qalanyp, 1936 jyldan bastap qorghasyn óndirile bastady. Ken ornynyng úzyndyghy 500 metr bolsa, eni 100 metr, al terendigi 450 metr. Búdan basqa Bәidibek audanynda Bayjansay kenishinde qorghasynnyng mol qory bar. Búl ken ornyn alghash ret 1904 jyly orys zertteushileri V.N.Veber men M.M.Bronnikov ashqan. Geologiya barlau júmystary Bayjansay qorghasyn kenining qúramy shógindi tau jynystaryna jatatynyn kórsetti. Ken shoghyrlanghan konglomerat qúmtas pen әktastan túrady, onyng qalyndyghy 200-250 metr. Bayjansay qorghasyn kenishi Shymkent qorghasyn zauytynyng negizgi shiykizat kózine ainaldy. 30-shy jyldary Shymkentte qorghasyn zauyty KSRO-daghy óndirilgen qorghasynnyng 70 payyzyn óndirgenin bireu bilse, bireu bilmeui mýmkin.

Býginde ardager kenshiler Úly Otan soghysy jyldary Ashysay rudniyginen qazyp alynghan qorghasyn rudalarynyng qalay oq-dәrige ainalghanyn jyr etip aitady. Soghys jyldary Mәskeudegi týsti metall jәne altyn institutynyn, tau-ken akademiyasynyng týlekteri Shymkent qorghasyn zauytyna júmysqa jiberilgen. 1938 jyldyng ózinde zauytta óndiristik jospardy 300-600 payyzgha deyin oryndady, múnda 484 «stahanovshy» júmys istegen. Osylaysha Ashysay kenishining tolyq iygerilui jәne Shymkent qorghasyn zauytynyng qarqyndy júmys isteui KSRO-nyn  qorghasyngha degen múqtajdyqtan  qútqardy. Al 1941 jyly 22 mausym kýni fashistik Germaniya KSRO-gha tútqiyldan soghys ashqanda Ashysay túrghyndary men shahterler jinalyp, olardyng bәri bir auyzdan «Jau shabuylyna qarsy jan ayamay enbek etip, qorghasyn óndirudi birneshe ese kóbeytemiz. Otan qorghaugha óz ýlesimizdi qosamyz» dep úrandatqany tarihtan mәlim. Soghys jyldary Qyzyl armiyagha azyq-týlik jetispegenimen, maydangha oq-dәri uaqytynda jetkizilip túrdy. Ashysay rudniygining arqasynda kenes әskeri oq-dәriden  tapshylyq kórgen joq. Soghys jyldary Ashysay fashisterge qarsy atylghan oqtyng sarqylmas búlaghy, Úly Jenisting túraqty tiregi boldy desek artyq aitqandyq bolmas. Jaugha qarsy atylghan әr 10 oqtyng 7-eui Ashysaydyng qorghasynynan qúiylghanyn qazaq halqy әrqashanda zor maqtanyshpen eske aluy oryndy. Sondyqtan jenisti jaqyndatuda Ashysay rudniygining tarihtaghy orny erekshe.

«Abay-aqparat»