Osy aptada kýlli әlemning nazary Astanada ótip jatqan  әlemdik jәne dәstýrli dinderding sezine audy. Búl jiynnyng adamzatqa, sonyng ishinde Qazaqstangha bereri qanday? Biz osy súraq tónireginde Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetining oqytushysy, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Amankeldi Aytalymen әngimelesken edik. Ángimening sezding qarsanynda bolghanyn qaperinizge salamyz.
Dinder qaqtyghysy hәm әlemning bolashaghy
Batystyng belgili ghalymy Samuel Hantington ózining «Órkeniyetter qaqtyghysy» degen kitabynda «Dýnie jýzindegi eki lageriding biri - Kenes Odaghy qúlaghannan keyin әlemde ekinshi bir qarama-qarsy kýshter payda boldy, ol - dinder, órkeniyetter qaqtyghysy, dәlirek aitsaq, hristian dini men islam dinining arasyndaghy qaqtyghys. Bolashaqta adamzat taghdyryn osy eki dinning arasyndaghy dialog sheshedi»  degen pikir aitady.
Áriyne, búl pikirmen kelisuge de, kelispeuge de bolady. Býgingi sayasatkerler búnday baylamdy moyynday bermeydi. Biraq ta әlemdegi dinderding arasynda kýrdeli mәselelerding bar ekenin jasyrmaydy. Óitkeni búl kózge kórinip túrghan dýniye. Ony memleket basshylarynan bastap qarapayym adamdargha deyin sezip, bilip otyr. Iudaizm, budda dinderinen góri islam men hristian dinderining ortaq mәmilege kelui әlemning taghdyryna ong әser etetini býginde әmbege ayan. Sondyqtan  Astanada ýshinshi ret ótip jatqan әlemdik jәne dәstýrli dinderding sezining manyzy óte ýlken.
Búryn Kenes ókimeti men Batys memleketterining arasynda iydeologiyalyq, ekonomikalyq bәseke bolghanymen diny alauyzdyq bolghan joq. Óitkeni KSRO -dinsiz memleket edi. Ol qúlap, sosialistik jýie ydyraghan song kóptegen halyqtar óz dinderine oraldy. Islam, hristian hәm basqa da dinderding jana kýsh-quat alatyn kezi keldi.
Jalpy, islam men hristian dinderining arasyndaghy tәjike býgin bastalghan joq. 1979 jyly Iranda Ayatolla Homeyniyding AQSh-qa ashyq qarsy shyghuy búl islam dini men mәdeniyetining Batysqa degen qarsylyghynyng ýlken kórinisi edi. Biraq ol kezde búl qarsylyq әlemdik sipat alady dep eshkim oilaghan joq.
Sol tústa әlem memleketterining kommunizmning de jay ghana taptyq mәdeniyet ekenine kózi jetti. Barlyq dinderdi yghystyryp ony kommunistik iydeologiyamen auystyrghysy keletinin payymdady.  Batys pen sosialistik elderden birjolata týnilgen músylman memleketteri endi әlemge óz mәdeniyetteri men salt-dәstýrlerin ýlgi retinde úsyna bastady.
1980 jyly KSRO-nyng Aughanstangha basyp kiruin músylmandar elge ózge dinning kirui dep eseptedi.
1990 jyly AQSh-tyng Kuveytke baylanysty Irakqa soghys ashuyn da músylman memleketteri jaratqan joq.
2001 jyly 11 qyrkýiektegi qaraly oqighadan keyin AQSh-tyng sol kezdegi preziydenti Djordj Bush  «búl - ýshinshi dýniyejýzilik soghys» dep jariyalaghany mәlim. Tipti ol basynda «krest joryghyn» jariyalaymyn» dep qalyp, artynan keshirim súrady. Ol sol tústa dýniyeni ekige bólip tastady. «Birinshisi - islam, búl dindegiler terrorizmdi qoldaydy. Ekinshisi - biz, órkeniyet taratushylarmyz» dep soqty. «Bizdi qoldamaytyndar - bizding jaularymyz!» dep mәlimdedi. Búl músylman memleketterin yzalandyra  týsti. Shynynda da ol músylmandardyng emes, ekstremisterding әreketi edi ghoy. Al ekstremist - músylman bola almaydy. Sol oqigha kezinde búl zúlymdyq әreketti eng aldymen músylman memleketteri qatty aiyptady.
2001 jyly Aughanstangha, 2002 jyly Irakqa AQSh-tyng basyp kiruin músylman memleketteri hristian dinining basymdyghyn kórsetu ýshin jasalyp jatqan әreket dep eseptedi. Tayau Shyghysta Izraili men Palestina arasyndaghy qaqtyghysta Qúrama Shtattardyng evreylerdi ashyq qoldauy da jaghdaydy ushyqtyryp otyr.
Músylman memleketterining Batys elderin, sonyng ishinde AQSh-ty únatpaytyn taghy sebebi bar. Óitkeni olar búrynghy arab, músylman memleketterin otarlaushy elder. Músylmandar ózderining tabighy baylyqtaryna әli de tolyq ie bola almay otyr, yaghny búrynghy otarlaushylardyng zardabynan basy býtin qútyla qoyghan joq.
Jahandanu mәselesine de músylman memleketteri ýrke qaraydy. Jahandanu degenimiz ne? Amerikalyqtar búny býkil әlemdi amerikalandyru dep ashyq aityp jýr. Yaghny dýniyejýzi halyqtaryn Amerikanyng demokratiyalyq standartyna, Amerikanyng mýddesine ynghaylandyru degen sóz. AQSh búl mәselege ýlken mәn berip otyr. Bir ghana mysal -  jer jýzindegi BAQ ónimderining 75 payyzyn  amerikalyqtar shygharady. Yaghny amerikalyq iydeologiya, amerikalyq dәstýr, amerikalyq mәdeniyet keng nasihattalyp jatyr.
Amerikada 1,5 milliongha juyq sheteldik jastar bilim alyp jatyr. AQSh-tyn  bir professory bylay dedi: «Kim biledi, mening aldymda bolashaq bir elding preziydenti otyrghan shyghar. Sondyqtan mamandar dayarlau barysynda biz olardyng sanasyna amerikalyq iydeologiyany sinire beruimiz kerek. Ertengi úrpaq amerikasha oilap, amerikasha ómir sýrui kerek».
Búnday baylam әlem elderine, әsirese, músylman memleketterine, әriyne, únamaydy.
«Europa halifaty», bir jynystyq neke hәm demokratiya
Demokratiyanyng otany - Europa. Oghan dau joq. Europalyqtar músylman elderi batystyng mәdeniyetin qabyldamay mәdeniyetti, órkeniyetti el bola almaydy dep esepteydi. Mysaly, qazaq pen týrikting jana tughan balalardy atastyryp, «besik qúda» bolatyn dәstýri olar ýshin - jabayylyq…
2003 jyly men Parlament Mәjilisi deputaty retinde Brusseli qalasyndaghy «Adam qúqyghy jәne diny nanym-senim turaly» degen taqyryptaghy konferensiyagha qatystym. Sonda bir kezde Qazaqstanda da júmys istegen Amerikanyng belgili ghalymy, protestanttyq din ókili Dur Hem bylay dedi: «Qazir tәuelsizdik alghan memleketter jana din tandap, órkeniyetke qol sozyp jatyr. Sondyqtan biz olardy protestant dinining ayasyna tartuymyz kerek. Protestanttyq - enbekke baulityn, naryqtyq ekonomikagha beyim din».
Endi «protestanttyq - naryqtyq ekonomikagha beyim din» degen sózge nazar audaralyqshy. Naryqtyq ekonomikanyng әlippesin endi mengere bastaghan elderding halqynyng sanasyna әser etetin-aq sóz emes pe?
Sol konferensiyada men shyghyp sóilep, KSRO shenberinen shyqqan elderding ata-babalary ústanghan dinmen tabysyp jatqanyn aittym. Olardyng birazy músylman memleketteri ekenin, islam dinining de enbekqorlyqqa baulityny jóninde naqty derekter keltirdim. Álemde islam ekonomikasynyn, ósimqorlyqqa jol bermeytin islam bankterining bar ekenin eske saldym. Meni sol jerde Egiypettin, Tәjikstannyn, Ukrainanyn, Belorussiyanyng ókilderi qyzu qoldady.
Jalpy HH ghasyrdyng sony, HHI ghasyrdyng basynda Batystan týnilu bastaldy. Óitkeni Batys әlemge ýlgi bola alghan joq. Batys elderindegi pornografiya,  jezókshelik, jalghyzbastylyq, bir jynystyq neke sekildi adamnyng ishtey azyp-tozuyna alyp keletin әreketke músylman memleketteri jiyirkene qaraydy. Olar búnday demokratiyany mýldem qabylday almaydy.
Beligiyagha deputat retinde ekinshi ret barghanymyzda mynaday bir oqighanyng kuәsi boldyq. Bir qalanyng gubernatorynyng qabyldauynan shyghyp kele jatqan kezimizde sol ghimarattyng ekinshi bir jaghynda júrt du qol soghyp, әldenege mәz bolyp jatty. Elendep qalghanymyzdy angharghan beligiyalyq deputattar bizdi sonda bastap alyp bardy. Sóitsek, eki erkek bir-birimen nekelesip jatyr eken. Álgi shu solardyng quanyshyn bóliskenderge tiyesili bolyp shyqty. Biz tóbemizden jay týskendey әser aldyq. Al beligiyalyq әriptesterimizding pikirinshe, búl adam qúqyn syilau, yaghny demokratiyanyng úly kórsetkishterining biri eken.
Jospar boyynsha biz gubernatormen kezdeskennen keyin jergilikti dinbasymen  jýzdesuimiz kerek edi. Svyashennikke sol esimizden tanghan kýiimizde jettik. Alghashqy súraghymyz da әlgi neke jóninde boldy. Sonda ol tereng kýrsinip: «Biz osy zang jobasyn qabyldarda qarsy boldyq, biraq basqalardyng dauysy basym shyqty. Búl - azghyndyq! Sizder óz elderinizde búnday zannyng qabyldanuyna jol bermenizder» - dedi.
Al endi osynday «demokratiyany» músylman elderi qabylday ala ma? Áriyne, joq!
Nemis sosiologtarynyng jýrgizgen zertteuine ýnilsek, qazir Europada 20 millionnyng ýstinde tirkelgen, taghy 10 millionday tirkelmegen músylman bar eken. Bolashaqta olardyn  sany búdan da ósedi. Óitkeni europalyq әielder bala tuugha asa qúlyqty emes, sondyqtan búl elderdegi adam sany júmys izdep kelgen  músylmandardyng esebinen  kóbeyip otyr. Demek, «balany tuu-tumau әielding erki» deytin demokratiyalyq kózqaras Europanyng týbine jetkeli otyr. Yaghny әielding dýniyege bala әkelui - jeke bastyng mәselesi ghana emes, memleketting de negizgi ústyndarynyn  biri eken.
Beligiyalyq bir deputat bizge Brusseli qalasyndaghy eng jii kezdesetin esim - Múhammed ekenin aitty. Onyng pikirinshe, eger osylay kete beretin bolsa, Europa - Europa emes, Europa halifaty boluy mýmkin. Óitkeni músylman әielderi  bala tuudy shektep otyrghan joq. Al әrbir europalyq ýsh әieldin  ekeui  balany nekesiz tauyp otyr. Olar er jetkesin әkem qayda dep súraydy. «Ólip qaldy» dese «molasyn kórset» deydi. Kórsete almasa «Meni joldan taptyn. Demek, sen - jezókshesin!», - deydi eken. Qazir osynday tendensiya bar.
Sodan song әrbir erkek óz qanynan jaralghan úrpaqtyng bolghanyn qalaydy. Búl - adamy sezim. Jeke basynyng mýddesin joghary qoyatyn, jas kezinde mansap quyp, «ózi ýshin ómir sýretin» europalyq әielderding kóbi, jogharyda aitqanymyzday, bala tabugha qúlyqty emes. Sondyqtan europalyq erkekterding arasynda músylman әielderine ýilenu de ýrdis bolyp bara jatqan syqyldy. Demek, әlgi beligiyalyq deputattyng qaupi de negizsiz emes.
Qazir Europada músylmandardyng qúqyghy turaly  әngime jii qozghala bastady. Mysaly, qazir Parijde әielderding oramal taghyp jýrui tónireginde dau bolyp jatyr. Músylmandar «әr músylmannan terrorshy izdeudi qoyyndar!» dese, Batystyng ziyaly qauymy arasynda «biz júmysqa shaqyrghan ekenbiz, olardyng qúqyghyn syilauymyz kerek» degen pikirler de aityla bastady.
Jalpy, Batys ziyalylary músylman elderinde ózderinde bar jalghyzbastylyq, dýniyeqonyzdyq, jezókshelik sekildi indetterding joq ekenin kórip otyr. Sondyqtan da olar islam mәdeniyetine qúrmetpen qaray bastady.
Álemdik otbasy daghdarysy jәne әleumettik tensizdik
Jogharyda aitqanymyzday, әlemde otbasy mәselesi ýlken daghdarysta. AQSh-ta әrbir 1000 otbasygha shaqqanda 4,7, Ukrainada 4,0, Reseyde 4,5, Estoniyada 3,1 Finlyandiyada 2,7, Qazaqstanda 2,9, Ózbekstanda 0,8, Ázirbayjanda 0,7, Tәjikstanda 0,4 payyz  ajyrasu bar. Kórip otyrghanynyzday, músylman dini ornyqqan elde otbasy berik. Al Batys elderindegi jaghdaydy әlginde aittyq. AQSh-ta qazir balalaryn  әkesine tastap ketetin  әielder kóp eken. Búl elde býginde «jalghyzbasty әke» degen úghym keng tarap bara jatyr. Ókinishke qaray, ishinara bizde de búnday jaghdaylar kezdesip qalady…
Álemde 1 mlrd. 300 mln. adam qayyrshylyq dengeyde ómir sýrip jatyr. 1 mlrd. adam kezdeysoq tabyspen nәpaqasyn aiyryp otyr. 1 mlrd. adam -  sauatsyz. 2 mlrd. adam antisanitariyalyq jaghdayda ómir sýrip jatsa, 1,5 mlrd. adam taza sugha zәru.
Álemdik kóshi-qon mәselesi de nazar audarudy qajet etedi. Qazir jer betinde 200 mln. adam júmys izdep bir elden ekinshi elge kóship-qonyp jýr. AQSh-qa, Europa elderine jyl sayyn 20 millionday adam kelip-ketip jatady eken. Onyng denining sol elderde qalyp qonggha tyrysatynyn da eskeru kerek.
Qazaqstangha da jylyna 1 mln-gha juyq adam kelip-ketedi.
Mine, adamzat osynday jaghdayda  ómir keship jatyr. Búny Allanyng jazuy dep qol qusyryp otyra beremiz be, әlde tyghyryqtan shyghatyn joldy izdeymiz be? Búl - ýlken súraq!
Álemning ziyaly qauymy tyghyryqtan shyghatyn joldy izdeu jaghynda. Sondyqtan da Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Astanada túraqty týrde әlemdegi dәstýrli dinderding sezin ótkizip jatqandyghyn olar qoldap otyr. Alghashqy eki sezd Qazaqstannyng bastamasymen ghana ótse, ýshinshi qúryltaydyng BÚÚ shenberinde ótip jatqandyghy әlem elderining búnday dialogty qajet etip otyrghandyghyn kórsetedi. Áriyne, dinbasylar býkil problemany bir sәtte sheship tastay almas, biraq adamzattyng bolashaghyna qatysty kóp týiinderding sheshileri haq.
Al osy sezd Qazaqstangha ne beredi? Endi osyghan keleyik.
Birinshiden, búl jiyn elimizdi syrtqa tanytu ýshin kerek. Qazaqstandy, sonyng ishinde onyng músylman memleketi ekenin  әli kóp elder bile bermeydi. Al sezd barysynda kelgen qonaqtardyng búghan kózi jetip, moyyndaydy.
Ekinshiden, Qazaqstanda eshqashan diny qaqtyghystar bolghan emes. Patsha zamanynan beri qaray baytaq qazaq dalasynda birneshe din qatar ómir sýrdi. Sol kezding ózinde de últ-azattyq kóterilisteri bolsa da, dinge qatysty kiykiljing bolghan joq. Búl - bizding artyqshylyghymyz! Al artyqshylyghymyzdy ózgelerge nege kórsetpeske.
Ýshinshiden, songhy kezde «diny naryq» degen úghym payda boldy. Bizding elimizge de  ózge dinder qaptap ene bastady. Bir din men ekinshi dinning ereksheligi nede? Biz osynday jiyndarda músylman dinining artyqshylyghy turaly mol mәlimet alamyz. Yaghni, búl sezding aghartushylyq jaghy bar.
Tórtinshiden, bajaylap qaraghan adamnyng sanasyna Astanada sektalardyng emes, әlemdik jәne dәstýrli dinderding jiyny ótip jatqandyghy qúiylady. Demek, әlgi sektalardyng bәri - bos әureshilik ekendigin payymdaydy.
Jaqynda mening bir studentim «Qazaq jastarynyng basqa dinge ótu sebepteri» degen taqyrypta diplomdyq júmys qorghady. Sol júmys kórsetkendey, әdette jastar biluge qúshtar. Ol bir kýni meshitke, ekinshi kýni hramgha, ýshinshi kýni sinagogagha kirip, әrqaysysynyng ereksheligin zerdeleydi. Osy rette bizding meshitterding imamdary olardy óz bauyryna tarta almay jatqandyghyn da basa aitqan jón. Al mynaday ýlken jiynda janaghyday talapty jas músylman dinining artyqshylyghyn angharady dep oilaymyn.

Jazyp alghan Bauyrjan BABAJANÚLY
«Aqtóbe» gazeti