IYә, mening «aqyran» dep otyrghanym alabajaq kiyimdi aghayyndar - kәdimgi kýzetshiler, olardy birden kýzetshi dep atamauymnyng da sebebi bar - aqyrandar renjip qaluy mýmkin, olar qazirgi qyzmetin kýzetshilikten góri mәrtebelileu sanaydy. Búl jerde mәrtebe jóninen kelise ketu qiyndau, al eki úghymnyng arasyndaghy aiyrmashylyqtar turaly az-kem әngime qozghay keteyin. Keshegi Kenes kezinde kýzetshiler tek qana qajettilikten ghana tuyndaghan qyzmet edi, yaghni, olar aty aityp túrghanday dýken, qamba, kense siyaqty materiy-qújaty qúndylyqtardyng qoldy bolmauyn baqylaytyn-dy. (Bir qyzyghy biz sóz qylyp otyrghan kýzetshi orys tilinde storoj, al oryssha ohranagha qazaqsha sәtti balama tapqansha «aqyran» dep aqyryn kýttim.) Ádette ol kezde kýzetshiler halyqtyng shal-shauqan, kempir-sampyr, aqsaq-toqsaq kategoriyasynan boldy, búl bir jaghynan týsinikti de edi-qajyr-qayraty mol jandar kýzetshilikten góri әldeqayda qiynyraq júmystardy kәsip etetin. Shyndyghynda da kýzetshilikke qatty qara kýsh, paluan, shapshang boludyng asa qajettiligi shamaly, bolyp-bolghaly jatqan úrlyq-qarlyq turaly tiyisti oryndargha der kezinde habar berse bolghany. Al qazir kerisinshe, aqyrandar negizinen tepse temir ýzetin qol-ayaghy balghaday azamattar, alayda olardyng qojayynynyng mýlki ýshin arystanday alysyp, jan qiyatynyna kýmәnim zor.

IYә, mening «aqyran» dep otyrghanym alabajaq kiyimdi aghayyndar - kәdimgi kýzetshiler, olardy birden kýzetshi dep atamauymnyng da sebebi bar - aqyrandar renjip qaluy mýmkin, olar qazirgi qyzmetin kýzetshilikten góri mәrtebelileu sanaydy. Búl jerde mәrtebe jóninen kelise ketu qiyndau, al eki úghymnyng arasyndaghy aiyrmashylyqtar turaly az-kem әngime qozghay keteyin. Keshegi Kenes kezinde kýzetshiler tek qana qajettilikten ghana tuyndaghan qyzmet edi, yaghni, olar aty aityp túrghanday dýken, qamba, kense siyaqty materiy-qújaty qúndylyqtardyng qoldy bolmauyn baqylaytyn-dy. (Bir qyzyghy biz sóz qylyp otyrghan kýzetshi orys tilinde storoj, al oryssha ohranagha qazaqsha sәtti balama tapqansha «aqyran» dep aqyryn kýttim.) Ádette ol kezde kýzetshiler halyqtyng shal-shauqan, kempir-sampyr, aqsaq-toqsaq kategoriyasynan boldy, búl bir jaghynan týsinikti de edi-qajyr-qayraty mol jandar kýzetshilikten góri әldeqayda qiynyraq júmystardy kәsip etetin. Shyndyghynda da kýzetshilikke qatty qara kýsh, paluan, shapshang boludyng asa qajettiligi shamaly, bolyp-bolghaly jatqan úrlyq-qarlyq turaly tiyisti oryndargha der kezinde habar berse bolghany. Al qazir kerisinshe, aqyrandar negizinen tepse temir ýzetin qol-ayaghy balghaday azamattar, alayda olardyng qojayynynyng mýlki ýshin arystanday alysyp, jan qiyatynyna kýmәnim zor. Tipti keybir qojayyndar olardan onday erlikti talap etpeydi de-kóptegen kense, marketterde aqyrandardy dýniye-mýlikti kýzetu ýshin emes, ózining dәuletin kórsetu ýshin ghana ústaydy. Bir sózben aitqanda olar esik kýzetetin qúl-shveysar siyaqty qajettilikten góri baylyqtyn-barlyqtyng atributyna ainaldy. Qazir supermarketterde tauarlardyng úrlanbauyn negizinen aqyrandar emes-viydeobaqylau men aqysy tólenbey kassadan ótip bara jatqanda shiqyldap habar beretin arnayy chipter jýiesi qamtamasyz etedi. Osynyng bәrin aqyran bauyrlarymyz sezbeydi emes sezedi, sonda olardy qoghamgha qajettiligi shamaly, onday mәrtebeli emes qyzmette ne ústap otyr. Mening oiymsha búnday sebepter birnesheu: birinshisi-kәdimgi jalqaulyq, kóp kisi aqyrannyng bir kýn istep 2-3 kýn demalatynyna, jan qinap júmys istemeytinine qyzyghady. Bir qaraghanda әjeptәuir siyaqty bolyp kórinetin búl pluster bir týrtkende qosarlanghan minustargha ainalyp shygha keledi: jan qinamau jaghynan bastayyq-nege jap-jas adamdar jan qinaudan qashady, búl olardyng qoghamgha qyzmet qylyp qalatyn der shaghy emes pe? Erteng qartayghan kezde nemerenning «ata, siz jas kýninizde kim bolyp istediniz?»-dep súrasa ne jauap beresiz? Aqyran boldym, bir kýn úiyqtap ýsh kýn demalatyn edim deysiz be?

Aqyrandyqtyng aisberg - múztau siyaqty kózge kórinbeytin tústary az emes, búl isti úzaq uaqyt kәsip qylu biraz jandy degradasiyagha iytermeleydi: mening birshama aqyran tuys-tanystarym uaqyt ótkizu ýshin kezekshilik kezinde birneshe saghattap karta oinaydy, qoldaryna kompiuter tiyip qalatyn joghary dәrejeli aqyrandar kompiuter oiynynan bas kótermeydi, әiteuir hal-jaghdayyna qaray әrqaysysy әrtýrli nәrseni ermek qylady. Bireuleri týnimen viydeo kórse, kelesisi úyaly telefonymen әure-sarsan, týrli-týsti tyrnaqtay paydasy joq jurnaldar men sózjúmbaqtar, taghysyn-taghy... Bәri uaqyt óltiru ýshin! Qanday súmdyq sóz?! Altyn uaqytyndy óltiru degenimiz-ózindi óltirumen ten, jәne osy uaqyt óltiru әdeti sýiekke sinip ketip kezekshilikten tys uaqytta da jabysyp qalmay qoyatyny da bar. Bir kýn kezekshilikte bolghasyn 2-3 kýn basqa sharuanyng bәrin oqsatamyn,- dep óz-ózimizdi aldamayyq. Birinshiden kezekshilikten keyingi birinshi demalys kýn úiyqtaugha ketedi, ekinshi kýni men-zeng qalypta әr nәrsening basyn bir shalasyn, sodan song taghy bayaghy bir saryn... Sosyn aiyna on shaqty mәrte týnde mýlde ne dúrys úiyqtamau-tabighattyng zandylyghyn búzu iz-týssiz ketpeydi, úiqy-demalys siklynyng búzyluy birte-birte úiqynyng búzyluyna, jýike jýiesining mezgilinen búryn tozuyna alyp keledi. Úiqymen alysugha júmsalghan standart arsenal: pәshke-pәshke temeki, kýreng shәi-kofeler kóp úzamay kóp organnyng kókesin kózine kórsetedi. Týngi úiqynyng oryn ertenine qansha úiyqtasang da toltyra almaysyn. Kóptegen nysandarda qazir viydeobaqylau jýiesi ornatylyp jatyr, búl kóptegen aqyrandardyng úiqy qandyru josparyn kózden búlbúl úshyruy mýmkin, erteng bastyghynnyng plenkany qarap tekseretinin bilgesin kýni-týni ersili-qarsyly sendelip jýruge tura keledi. Aqyrandyqtyng basqa da kelensiz tústary barshylyq: birnәrse joghalyp kete me degen uayym-stress bir jaghynan jeydi. Keybir mekemelerde ústalyp qalam ba dep qorqatyn sheneunikter parany aqyrandar arqyly alady degen sybys ta bar, yaghny kezinde araq pen jezókshelerding taksister arqyly saudalanghany siyaqty aqyrandardy qylmystyq jýiening elementterine ainaldyru talpynysy bar degen sóz.

Atalghan aramgha aralastyrmaghan jaghdaydyng ózinde aqyrandardy basshylyq jiyi-jii basqa da mindetti emes «baryp-kel, alyp kel júmystargha», aula sypyrugha t.s.s nәrselerge júmsaydy. El demalyp Nauryz, Jana jyl toylap, aittap jýrgende kezekshilikke týsip qalsang kózing móldirep júrtta qalghanday jautandap qalatynyng taghy bar. Búnyng bәrine shyday beretindey jalaqysy da asyp bara jatqany shamaly 25-40 mynnyng ainalasy. Bir soraqysy songhy kezde qalada aqyrandardy istegenine 10-11 ay bolghanda otpusknoy tólemeu ýshin syltau tauyp júmystan shygharyp jiberu ýrdiske ainalyp keledi. Bir tang qalarlyghy osynday jalamen júmysynan shyghyp qalghan bauyrlarymyzdyng taghy bir jerde aqyran bolyp jýrgenin kóresin, bir kәsip qylghan adamdy ózine baylap alatyn aqyrandyqtyng ne ghajaby bar: әskery forma ma (jalpy memlekettik emes ýiymdargha osynday formamen jýruge rúqsat berilui dúrys pa eken, qazir formany ekining biri kiygesin kimning kim ekenin aiyrudan qaldyq), keybireulerine búiyratyn qaru-jaraq pa, әlde aqyrandyq- erekshe bir kasta ma ?- bilmeymin, búl-әdeyi zertteudi talap etetin fenomen. Mening bayqaghanym: aqyran bolyp istegen adamdar bir týrli ainalasyna qyzyghushylyghy azayyp, tonmoyyndanyp, dórekilene bastaydy, búl týngi ermekterding be әlde júmys sipatynyng jemisi bilmeymin, әiteuir bizding bazardaghy taltan-taltan, ainalasyna ajyrayyp qarap, kýshenip sóileytin keremetterdi kórgende olar aqyran emes aqyrzaman soghysyna qatysqan ardagerler eken dep qalasyn. Keybir jastar olardyng osynday jýristerine eliktep, ony mәrtebe kóre me eken, aqshasynda aitarlyqtay aiyrmasy bolsa da aqyrandyqta basqa kәsipterden mysaly qúrylysshylyqtan, múnay-gaz kenishindegi júmystardan artyq kóredi. Bir kónil audararlyq jay-jobalau instituttarynan qazaq balasyn kórmesen, aqyrandar qatarynan qazaqtan basqa ózge últ ókilderin kórmeysin. Soghan qaraghanda arbakesh, aqyran, mushketerler (bizde qalada kóshede ýshkir temir tayaqpen qoqys jinap jýrgen birjanyng qyzmetkerlerin osylay ataydy) qazaqtyng basyna baylap qoyghan kәsipter siyaqty. «Meshkey degen jaqsy ataq emes» degendey búlar maqtanatyn mamandyqtar emes, olardy keybir jazushy-jurnalist bauyrlarymyz siyaqty tym romantizasiyalap qajeti joq. Eger agha-inilerimiz jangha tynysh dep aqyrandyqty, tiyny tәuir dep arba sýireudi, basqa salghany dep birjashylyqty mise tútyp jýre beretin bolsa bolashaghymyz búlynghyr. «Esekting artyn jusang da mal tap» degen mýmkin toqsanynshy jyldargha azdap keletin shyghar, al qazir búl maqal bizge qol emes. Agha-ini demekshi maqala aty tekten tek úiqas ýshin qoyylyp otyrghan joq-bir ghana mening alty aghayyn-tuysqanym aqyran bolyp júmys isteydi eken, mәselening masshtabyn kórip otyrsyzdar ghoy, bir ýiden birneshe kisi isteytin aqyrandar dinastiyalary da qalyptasyp keledi, eki jerde aqyran bolyp jýrgen adamdardy da bilemin, biraq olardy men óte siyrek kóremin, olar ylghy úiqyda...

«Abay-aqparat»