Elimiz egemendigin alyp, senzura joyylyp, halqymyzgha sóz bostandyghy berilgeli, tarih taqyrybyna qalam tartatyndardyng sany kóbeyip ketkeni belgili. Olardyng arasynda, maman-tarihshylardan kóri, әuesqoylar men arnayy tapsyryspen júmys istep, «at minip, shapan kiyip» jýrgender basymdau! M.Qoygeldiyev aitqanday: «Búl, jalpy alghanda, jaghymdy túrghydan baghalanugha layyq... Óitkeni halyq óz tarihyn biluge úmtylsa, ol halyqtyng tәni de, jany da taza degen sóz. Bolashaqtan ýmiti bar halyq qana tariyhqa ýniledi»... Ghalym adamnyng pikirine dauymyz joq. Degenmen,bizdinshe nening bolsa da shegi boluy kerek, biz sol shekten shyghyp bara jatqan siyaqtymyz.

Árkim óz atasyn, qala berdi rulasy men taypalasyn úlyqtap, «el ýshin enirep tughan er bopty», «pәlenbay jylqy aidaghan bay bopty, tipti jylqysy ózenge bas qoyghanda, ózen suy tartylyp qalady eken» nemese «auzymen qús tistegen sheshen, by bopty» degen siyaqty taqyryptaghy kitaptardan ayaq sýrinedi. Bәrinen búryn atasyn batyr etkisi keletinderge tәuir boldy, qalay tómpeshteseng de kónetin, qansha qyrsang da týgemeytin, «aynalayyn» qalmaq bar. Úryp jaza ber! Senbegen adam baryp, tekserip kelsin!

Al endi biraz jyldan keyin, sol «batyrlar men jomart baylar», «sheshender men biyler» turaly kitaptardy múraghattan tauyp alghan zertteushiler, sol kitaptargha silteme jasap, taghy bir «shedevrler» jaryq kóredi...

Elimiz egemendigin alyp, senzura joyylyp, halqymyzgha sóz bostandyghy berilgeli, tarih taqyrybyna qalam tartatyndardyng sany kóbeyip ketkeni belgili. Olardyng arasynda, maman-tarihshylardan kóri, әuesqoylar men arnayy tapsyryspen júmys istep, «at minip, shapan kiyip» jýrgender basymdau! M.Qoygeldiyev aitqanday: «Búl, jalpy alghanda, jaghymdy túrghydan baghalanugha layyq... Óitkeni halyq óz tarihyn biluge úmtylsa, ol halyqtyng tәni de, jany da taza degen sóz. Bolashaqtan ýmiti bar halyq qana tariyhqa ýniledi»... Ghalym adamnyng pikirine dauymyz joq. Degenmen,bizdinshe nening bolsa da shegi boluy kerek, biz sol shekten shyghyp bara jatqan siyaqtymyz.

Árkim óz atasyn, qala berdi rulasy men taypalasyn úlyqtap, «el ýshin enirep tughan er bopty», «pәlenbay jylqy aidaghan bay bopty, tipti jylqysy ózenge bas qoyghanda, ózen suy tartylyp qalady eken» nemese «auzymen qús tistegen sheshen, by bopty» degen siyaqty taqyryptaghy kitaptardan ayaq sýrinedi. Bәrinen búryn atasyn batyr etkisi keletinderge tәuir boldy, qalay tómpeshteseng de kónetin, qansha qyrsang da týgemeytin, «aynalayyn» qalmaq bar. Úryp jaza ber! Senbegen adam baryp, tekserip kelsin!

Al endi biraz jyldan keyin, sol «batyrlar men jomart baylar», «sheshender men biyler» turaly kitaptardy múraghattan tauyp alghan zertteushiler, sol kitaptargha silteme jasap, taghy bir «shedevrler» jaryq kóredi...

Al, óz kezeginde el tarihynda ózderining óshpes izderin qaldyrghan, biregey túlghalardyng enbegi tarihymyzda elenbey, «qoldan jasalghan» túlghalardyng tasasynda qalyp qoyatyn jayttar da jeterlik.

Mәselen, ataqty Tóle biyding ata-tegi...

...Býgingi kýni ómirimizge dendep engen ghalamtordaghy kez-kelgen izdeu jýielerinen Tóle by turaly material izdeseniz, tabatynynyz ... Shejireshiler «toghyz úldy Qúdayberdi әuletinen Tólege deyin bay da, by de shyqpaghan. Olar «qarashoghyr» atanghan qara sharua bolghan» degen derek beredi».... Iya, ghalamtordaghy Tóle by turaly materialdardyng 90 %-n, osy sózdermen bastalyp, býkil sanaly ómirin halqymyzdyng eldigi men birligine arnaghan kemenger babamyzdy «teksiz» etip kórsetken materialdar qúraydy desek, qatelespeymiz! Al, sanasy bar qazaq balasy ýshin «teksizdik» óte auyr úghym ekeni aitpasa da týsinikti! Eger, qazirgi mektep oqushylary men studentterding ýlken bóligining aqparatty ghalamtordan alatynyn eskersek, múnyng zardabyn týsinu qiyn emes! Osy derek qaydan alynghan?

Sóitsek, keyingi jyldary, elimizdegi barlyq ýlkendi-kishili basshy qyzmetkerler men ziyaly qauym ókilderining «ýstel» kitabyna ainalghan «auzy dualy» qadirmendi aghalarymyz Myrzatay Joldasbekov, Qoyshyghara Salgharin jәne Aqseleu Seydimbek (marqúm) birlesip jazghan «ELTÚTQA» (Eltútqa. El tarihynyng әigili túlghalary - Astana: KÜL TEGIN, 2001.) kitabynda Tóle biyding shyqqan tegi turaly, belgisiz bir shejireshilerge silteme jasalyp « Shejireshiler «toghyz úldy Qúdayberdi әuletinen Tólege deyin bay da, by de shyqpaghan. Olar «qarashoghyr» atanghan qara sharua bolghan» delingen eken.

Al, búl kisiler kimge sýiendi eken degen súraqqa jauap izdep, «indetip», izdey bastadyq. Biraz әdebiyetti aqtaryp, búrynghy oqyghan kitaptargha qayta «shúqshiyp» jýrgenimizde, taghy bir qadirmendi azamatymyz Á.Kekilbaevtyng «Ýrker» romanynyng («Jazushy» baspasy-1981 j.) 82-betindegi myna joldargha kózimiz týsti.

...«Qazaq taghynyng qazirgi iyesi әz Tәukening tughan әkesi salqam Jәngir qiyn shatqaldan tau suynday lap qoyghan Jonghar tasqynyna qarsy túrar dәrmen taba almay jany qarqaragha kelgende jer týbinen qol sozghan da sol Jalantós-ti. Endeshe, han Tәukege atasy atasyna qadirin ótkizgen Áyteke batymdy bolmaghanda kim batymdy bolmaqshy! Áyteke - Jalantósting әkesi bir, anasy bólek bauyry Aqshanyng ýshinshi balasy Bәibekten tughan-dy. Jalantós túsynda tóbesi kókke bir jetip qalghan iysi Seytqúl, iysi Tórtqara, iysi Álim, iysi Alshynnyng qazirgi mandaygha ústaghany da osy - Áyteketúghyn. Sonysyn búldap, juan tamyrdan órbigen óktemdigine basa ma, ýsh arys súhbattasqan úly jiyndarda, әiteuir onyng dausy tym iri shyghushy edi. Bylayda da ashy dauysty Áyteke jiyn kórgende arqasy qozyp, qyzyl kórgen ash qyranday sanqylday jónelushi edi. Onysyn júrt qasyndaghy eki biyden góri juan túqymynan órbigendigin kórsetkisi keletindigi dep pysh-pyshtaytyn. Shynynda da, Úly jýzding qamshysyn ústaghan Tóle by qazaqtyng eng iri arysy ýisinnin, ýisinning eng iri taypasy dulattyn, dulattyng eng iri ruy janystyng eng az taqtasy Qojamberdiden edi. Qojamberdining ishinde de Tólege deyin auylynan on tóbet qatar ýrip shyqqan bay da, toqtyly qoydyng dauyn sheshken by de tumay, «toghyz úldy qarashoghyr» atanghan Qúdayberdi әuletinentúghyn. Qúdayberdige qúdaydyng berip túrghany da osy auzyn ashsa kómeyinen serke sóz sekirip shyghatyn aitqysh Tólening túsy edi. Al, arghyn Qazybekting ózining tegin moshqaghan bir meymanasy asqan nemeni: «Ákem - qara týn, sheshem - qara kýn, ózi bolghan jigitting tegin súrap ne etesin?» - dep qalay otyrghyzyp ketkenin bilmeytin kisi iysi alashta kem de kem shyghar»....

Áyteke biyding kemengerligine, kózi qaraqty qazaq balasynyng eshbir shýbәsi bolmasa kerek. Áytkenmen, Á. Kekilbaev osy tústa, Oljas aqynnyng býgingi kýni mәtelge ainalghan «Taulardy alasartpay, dalany asqaqtatayyq» degen joldaryn úmytyp, bir danamyzdy maqtaymyn dep, qalghan ekeuine «tisin batyrynqyrap» jibergen sekildi. Onyng ýstine, «miftik personajdar» emes, әrqaysysynyng artynda kóptegen úrpaqtary qalyp, býgingi kýni bir-bir qauym elge ainalghan túlghalardy osylaysha múqatyp, kemsituding eshqanday oryny joq edi.

Mine, osy bir qatelik deymiz be, әlde avtordyng basqasha niyeti boldy ma, jogharydaghy joldardyng arty býgingi kýni-aq, ýlken búrmalaushylyqtargha әkelip soghuda. Keyingi kezdegi avtorlardyng bәri Tóle by turaly jazghanda, jogharydaghy avtorlargha silteme jasap jýr. Al, bolashaqta qalay bolary tipti búlynghyr.

Al, shyndyghynda, shamamen, 6 - 7 ghasyrlar toghysynda ómir sýrgen Qarashaúly Bәidibek men 12-13 ghasyrlarda ómir sýrgen Mayqy biylerdi aitpaghannyng ózinde, Tóle biyding atasy Qúdayberdi bi, әkesi Álibekting Esim hannyng zamanynda hannyng ong tizesinde otyrghan, qazaqtyng bir qanaty Ýisin (Úly jýz) úlysynyng «úlys begi»- bii bolghany belgili.(Shejirelerde Mayqy by degen atpen ómir sýrgen birneshe túlgha kezdesedi. Alghashqysy Mayqy by Mәnúly degen atpen bizding zamanymyzdan búrynghy 178-89 jyldary ómir sýrgen jәne anyz boyynsha by atanghan túnghysh adam.Keybir zertteushiler ony bizding zamanymyzdan búrynghy Ýisin memleketi biyleushilerining biri dep esepteydi. Al, biz aityp otyrghan, ekinshi Mayqy by Tóbeyúly (1105-1225) Shynghys hannyng zamandasy әri ony han kótergen 12 biyding biri bolghan).

Elimizding M.Qoygeldiyev, T.Omarbekov, K.Baypaqov, Sh.Múrtaza, M. Joldasbekov bastaghan 12 ghalymy men jazushysynyng alghy sózimen shyqqan «Bәidibek baba-Alyp bәiterek úrpaqtar shejiresi» («Óner» baspasy 2004 j.) atty kitapqa sýiensek, Janys - Jortuyl - Jantudyng Jayylmysynan Qojamberdi taraydy.

Qojamberdiden Qúdayberdi, Qúdayqúl, Kәdirqúl, Kәdirberdi, Oljaghúl, Súltanqúl, Aqberdi tuady.

Jogharyda atalghan kitap boyynsha «toghyz úldy Qúdayberdi» atanghan babamyzdan Týgelbay, Danay, Aqtay, Baqybek, Qarashәuke, Qarasopy (Ájibek), Qúdaymende, Toqpan, Álibek atty úldar órbigen.

Al, Qazanqap aqynnyng núsqasynda azdaghan ózgeshelik bar.

...Qojamberdiden jәne de,

Tuylypty jeti úl.

Aqberdi men Qúdayqúl,

Gharaptan Nýkis el bolyp,

Qosylady Jambaygha.

Jaspyn dep aqshamdayyn

Qadirberdi, Qadyrqúl,

Oljaghúl pen Súltanqúl.

Qúdayberdi ýlkeni.

Esim hannyng túsynda,

Osyghan biylik tirkeldi.

Qúdayberdining toghyz bop,

Tuylypty balasy.

Qúdaymende, Toqpan, Álibek

Bәibishe edi anasy.

Besinshi Aqtay, Baqybek,

Týgelbay, Danay jetinshi.

Qariyalar sanasa.

Qarashәuke bireui,

Qayraqbermes Tasybek ,

Saryarqanyng elinde,

Múryn Nayman elinde.

«Tóle biyding tarihy» (Qazanghap Baybolúly «Tólebi» kitaby-1993 j.184-185-better).

Taghy bir eskere ketetin nәrse - qazaqtyng kóne tarihy turaly sóz qozghalghanda, halyq auyz әdebiyetin ainalyp ótu mýmkin emes.

... «Biz arheologiyalyq, antropologiyalyq materialdyq mәdeniyetke bay bolghanymyzben qazaqta jazbasha tarih sonshalyqty kóp emes. Bizding tarih auyz әdebiyeti men jyr-dastandar, shejireler men auyzsha tarih aitu týrinde saqtalghan»....( Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri Zardyhan Qinayatúly).

Ókinishke oray, jogharydaghy avtorlar osy jaghyna mәn bermegen sekildi.Sózimizding dәleli retinde, Bekasyl әuliyening shәkirti, halyq aqyny Qazanghap Baybolúlynyng (1891 - 1945) «Tóle biyding tarihy» (Qazanghap Baybolúly «Tóle bi» kitaby-1993 j.) dastanynan tómendegi joldardy keltire keteyik:

...Qojamberdiden jәne de,

Tuylypty jeti úl.

Aqberdi men Qúdayqúl,

Gharaptan Nýkis el bolyp,

Qosylady Jambaygha.

Jaspyn dep aqshamdayyn

Qadirberdi, Qadirqúl,

Oljaghúl jәne Súltanqúl.

Qúdayberdi ýlkeni.

Esimhannyng túsynda,

Osyghan biylik tirkeldi....(184 bet)

1620 jyly Esimhan Altyn hanmen, Noghay ordasymen birigip, otyz myng qolymen oiratqa shabuyl jasady (Esim hannyng «Ensegey boyly Er Esim» atala bastauy osy soghystan keyin). Qara Ertis boyynda ótken osy soghysqa arghyn Aghyntay, alshyn Jiyembet, qonyrat Alatau, shapyrashty Qarasay batyrlarmen birge, Qúdayberdi by de qatysady.

Esim hannyng osy joryqqa attanar sәtin, ózining «Ensegey boyly er Esim» (Qazanghap Baybolúly «Tóle bi» kitaby-1993 j.) dastanynda Qazanghap Baybolúly bylay tolghaydy:...Yntymaqpen saylady,

-Qúdayberdi -Janystan,

Eng әueli bolghany.

Orta jýzder saylady,

Arghyn Shanshar myrzany.

Qazdauysty Qazybek,

Osydan tarap shyghady.

Kishi jýz Alshyn Jiydebay,

Balasy múnyng Ayteke

Shejirede shyghady....(69-bet).

Al, Qazybek bek Tauasarúlyózining "Týp-túqiyannanózimedeyin" kitabyndatómendegideyjoldar bar:

...Esim oirattardy birjola ýnin óshirgisi keldi. Sóitip, 998 jyly(1620 j. Ó.Sh.) otyz myng qolmen oiratqa lap qoydy....Qara Ertistegi soghysqa....Qarasay batyr qolastynda Esimning belgili batyrlary Arghyn Aghyntay batyr, qonyrat Alatau batyr, alshyn Jiyembet batyr, dulat Jaqsyghúl batyrlar bar edi....Dulat - Janys Qúdayberdi biyler de úrysqa qatysty.... Qúdayberdi - Tólebiyding atasy... (Qazybek bek Tauasarúly "Týp-túqiyannanózimedeyin" -Almaty-«Jalyn» baspasy-1993 j.193-bet).

Mine, ózderiniz kórip otyrghanday eki dәuirde -biri 18-ghasyrda, al ekinshisi 20-ghasyrda jazylghan shygharmalar, birin biri tolyqtyryp túr.

Qúdayberdi biyding tughan jyly әzirge belgisiz, al qaytys bolghan jyly shamamen-1627 jyldyng bas kezi bolsa kerek. Ákesining ornyna Álibekting «Úlys begi» bolghanyn, Esim hannyng oghan әkesi Qúdayberdining qaytys boluyna baylanysty «kónil» aitqanynan bayqaugha bolady:

....Myna sәlem hanynnan,

Qabyl kórgin janynmen.

Qúdayberdi balasy-

Álibek degen Janysqa,

Ákenning bersin imanyn.

Aman edi barysta,

Shalqayma jatyp alysta,

Jaqynda bolsa birlesip,

Ayqaylaghyn alysqa.

Han Túrsynmen minekiy,

Taghy týstim jarysqa.

Er óledi namysqa,

Barlaryndy qaryshta!...

«Ensegey boyly er Esim» (Qazanghap Baybolúly «Tóle bi» kitaby-1993 j.-105-bet).

...Aman edi barysta,...yaghni, osynda aitylghan «Barys» jyly - 1626 jyly Qúdayberdi әli ómirden ótpegen.Al, «Barystan» keyingi «Qoyan» jylynda Esim hannyng ordasynan Álibek biydi kóremiz.

...By saylanghan Álibek,

Qúdayberdi biyden son,

Opat bolyp jasynda,

Qúdaymende aghasy....

«Tóle biyding tarihy» (Qazanghap Baybolúly «Tólebi» kitaby-1993 j.185-bet).

Endi, kezekti Qazybek bek Tauasarúlyna bereyik:

... «1005 - qoyan jyly (1627 j.Ó.Sh.)Edil men Jayyqqa Tobyldan yghysqan qalmaqtar shabuyl jasap, Alshyndargha kýn kórsetpey jatyr degen habar jetti....Osy úrysta qanly Sarybúqa batyr keskileste bir qúlaghynan aiyrylyp, Týrkistangha shúnaq bolyp qaytty.....Týrkistangha kelgen song Esim han súrapty: -Ey, Sarybúqa qúlaghyng qayda?-depti...-Qúlaqty Jayyqty jútpaq bolghan jayyngha berdim depti. Sonda sol jerde otyrghan Dulat Álibek by ilip alghanday: - Basqa kelgen pәleden bastan qúlaq sadagha,-depti. Búl keyin maqalgha ainalyp ketti.... (Qazybek bek Tauasarúly "Týp-túqiyannan ózime deyin" -Almaty-«Jalyn» baspasy-1993 j.199-bet).Auyl arasyndaghy qatardaghy biyding hanmen mәjilistes bola almaytyny beseneden belgili, yaghny qaytys bolghan Qúdayberdining ornyna Álibekting «bi» saylanghany kórinip túr. Ekinshiden, Álibekting han aldynda erkin sóiley aluy da biraz jaydy anghartsa kerek!

Jogharydaghy búltartpas derekterden, Tóle biyding atasy Qúdayberdi men әkesi Álibektin, Á.Kekilbaev jazghanday eshqanday «qarashoghyr» emes, Qazaq memlekettiligining nyghangyna, qazaq últynyng tútastyghynyng saqtaluyna, ózindik ýlesterin qosqan, biyler әuletinen bolghanyn biluge bolady.Tipti, terenirek zerttesek, atalghan biylerding Esim han túsynda jasalyp, halyq auzynda "Esim hannyng eski joly" atanyp ketken qazaq halqynyng ghúryptyq zandaryn jasaugha qatysu mýmkinshiligin de joqqa shygharugha bolmaydy!

Al, el auzyndaghy anyzdarda aitylatyn «Álibek jarly bopty» degen әngimelerge kelsek, ony Álibekting by retindegi tazalyghynan dep týsinu kerek. Esim han 1627 j. Túrsyn handy jengen son, óz әskerlerine jenilgen júrtty talaugha rúqsat bergen (Jasyratyny joq, ol zamandarda jenilis tapqan eldi tonau, qazaqqa ghana emes, barlyq halyqtargha tәn dәstýr bolghan). Álibek by «dýniyeqúmar» adam bolsa, Qataghan júrtyn tonauda jәne ózi qatysqan basqa da joryqtarda «bi» retinde molynan ýles alyp, materialdyq jaghdayyn týzep alar mýmkindigi bolghan. Biraq, «Býlingennen býldirgi alma», «Aramnan jemeyik, adaldan óleyik» degen halqymyzdyng danalyq sózderinen ónege alyp ósken, Álibek by onday «úsaqtyqqa» bara qoymaghan bolsa kerek. Onyng ýstine, by týrli jiyndar men joryqtarda jýrgende ýidegi mal-jangha, teteles aghasy Toqpannyng qaraylauy, egelik etui qazaq ghúrpyna qayshy emes.

...Tuyng qúlap Túrsyn han,

Altyn jaghang qisaysa,

Úly jýz,orta,kishi jýz.

Qadauynsha qylarsyn,

Qos-qos jesir alarsyn,

Úly jýzding aghasy,

Eltiri tonnyng jaghasy

Álibek by qylasyn,

Qúdayberdi balasy,

Qamystan kóp Janysym,

Órnekti júrt dabysyn...

«Ensegey boyly er Esim» (Qazanghap Baybolúly «Tóle bi» kitaby-1993 j.-149-bet).

«Maly mynghyrghan» bay bolmasa da, Álibekting malsyz bolmaghanyn tómendegi joldardan bayqaugha bolady:

...Jas kýninde Tólege,

Álibek týie baqtyrdy.

Kóterem qyp iyirip,

Shanlaqqa aidap sap qyldy.

Mal baghugha zauqy joq,

Qoy baqtyrsa ýrkitip,

Bir bútanyng týbinde,

Bireuin bir qaptyrdy.....

«Tóle biyding tarihy» (Qazanghap Baybolúly «Tóle bi» kitaby-1993 j.190-bet).

(Shanlaq (Sanlaq) - OQO oblysy Tóleby audany «Qazaqstan» auyly men «Maybúlaq» auyldarynyng ortasyndaghy Sayramsu men Baldybirek ózenderining ong jaghasyndaghy tastaqty jerding atauy).

Qazaqtyng ghúryptyq zandaryn zerttep jýrgen zertteushilerding «qúlaghyna altyn syrgha» - qazaqtyng basqa jýzderine qaraghanda, Úly jýzde «úlys begi», yaghny «bi» -saylau ózgesheleu! «Úlys begi», atadan balagha múragerlik jolmen qalyp, әulettegi boyynan kósemge tәn qasiyet tabylghan úlgha tiyesili bolghan. Oghan Qoqan, Resey basqynshylyqtaryn qosa alghanda XX-ghasyrdyng basyna deyin taypa biyligin uysynan shygharmaghan Tóle by úrpaqtarynyng tarihy kuә.

Osy jerde basa nazar audaratyn mәsele: «Qaugha berip, malgha qoy» dep jýrgen Ýisinderding 13-14 ghasyrlar toghysynda ómir sýrgen dulat begi Ámir Polatshydan bastap, Tóle by men onyng úrpaqtaryna deyin jalghasqan, han biyligin onsha moyynday qoymauy!M.H.Dulatiyding «Tariyh-iy-Rashidi» kitabynda jazylghan, Shaghatay úlysynyng ornynda, «Mogholstan» memleketin qúryp, Shynghys úrpaqtary arasynan «quyrshaq» handar taghayyndap, han atynan eldi basqarghan dulat «Úlys begi» Ámir Polatshy men onyng úrpaqtarynyng tarihy mýldem az zerttelgen. Kerey men Jәnibekke Shu boyy men Qozybasydan jer bólip bergen de, dulat bekteri «taghayyndaghan» «quyrshaq» han Esen búgha emes, dulat bekteri bolatyn.

Ókinishke oray, Qazaq handyghynyng qúrylu barysyndaghy dulat bekterining rolin, qazirgi qazaq tarihshylary men zertteushileri moyyndaghysy kelmeydi! Al, memleketimizding shynayy tarihyn qalyptastyramyz desek, búl mәseleden ainalyp ótuge bolmaydy. Ol ýshin, M.H.Dulaty babamyzdan bastap, ortaghasyrlyq ghúlamalarymyzdyng barlyq múralaryn qayta zertteumen qatar, әlem elderining ýlken kitaphanalary men múraghattaryn aqtarugha tura keledi.

Eger, «Ýrker» romanynyng ótken ghasyrdyng 80-jyldary jazylghanyn eskersek, Ábish aghamyzdyng Qazybek bek Tauasarúlynyng alghash ret 1993 jyly jaryq kórgen kitabymen tanys boluy mýmkin emes, biraq, auyz әdebiyetine nazar audaruy kerek-aq edi!

Al, «Eltútqada» Qazybek bek Tauasarúly men onyng "Týp-túqiyannan ózime deyin" kitaby turaly da mәlimet bar. Yaghni, avtorlardyng ol kitapty oqyghany týsinikti, biraq kózge úryp túrghan qatelikterge nelikten jol bergeni týsiniksiz.

Qoryta kele aitarymyz, attary atalghan aghalarymyzdyng qazaq әdebiyeti men ghylymyna sinirgen enbekterin eshkim joqqa shyghara almaydy. Oqyrmannyng qolyna әli talay kitaptary men kóptomdyqtary tiyeri sózsiz. Tek, kezinde ketken qatelikterge kelesi basylymdarda jol berilmese eken degen tilek qana bizdiki.

Ómir Shynybekúly, tarihshy

«Abay-aqparat»