Qytaydyng soltýstik batysy dýrbelenge týsti. Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq aimaghynda úighyrlar men hanzulardyng (qytaylardyn) arasynda qandy qaqtyghys boldy. Ýrimji qalasy soghys maydanyna ainaldy. Qytaydyng resmy baspasózi 156 adam ólip, 1450 adam jaralandy, mynjarym adam tútqyngha alyndy dep mәlimdese, beyresmy aqparat kózderi shyghyn búdan әldeneshe ese kóp deydi. «Óltirilgenderding ózi 840 adam» degen habar shyqty. Últaralyq shayqasqa «Shyghys Týrkistan» qozghalysy, sheteldegi úighyr diasporasynyng úiymdary ot tastaghan degen kýdikter kóptep aityluda.

Qytaydyng soltýstik batysy dýrbelenge týsti. Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq aimaghynda úighyrlar men hanzulardyng (qytaylardyn) arasynda qandy qaqtyghys boldy. Ýrimji qalasy soghys maydanyna ainaldy. Qytaydyng resmy baspasózi 156 adam ólip, 1450 adam jaralandy, mynjarym adam tútqyngha alyndy dep mәlimdese, beyresmy aqparat kózderi shyghyn búdan әldeneshe ese kóp deydi. «Óltirilgenderding ózi 840 adam» degen habar shyqty. Últaralyq shayqasqa «Shyghys Týrkistan» qozghalysy, sheteldegi úighyr diasporasynyng úiymdary ot tastaghan degen kýdikter kóptep aityluda.
Shyghystaghy alpauyt kórshining dýrligui esh jaqsylyq emes. «Týieni jel shayqasa, eshkini kókten izde» degen, «terroristik, ekstremistik, separatistik elementter boy kórsetken» Shynjang aimaghy bizben tikeley kórshi. Ondaghy millionnan astam qandas bauyrlardyng hali neshik? Belgisiz. Resmy Astana, Marat TÁJIN bastaghan Syrtqy ister ministrligi «bizding qandastardan shyghyn joq» degen sarang mәlimdememen shektelude. Qanday aqparat kózine sýienip aitqany belgisiz. Tipti, qytaylyq baspasózding ózi qaza bolghandar turaly habardy jasyryp-jauyp, olardyng qay últtan ekenin bildirtpey otyrghanda qazaq diplomattary múnday shúghyl mәlimetti alyp ýlgergeni senimsizdik tuyndatady. Syrtqy aqparat kózderin jauyp, internetke tyiym salghan qytaylyq biylik ózine tiyimdi janalyqty ghana shygharatyny týsinikti. Sondyqtan, ol memlekettegi ahual tek alandaushylyq tuyndatady. Shekarada qanday qosymsha sharalar qolgha alyndy? Múny Últtyq qauipsizdik komiyteti halyqqa jariyalaudy mindet sanamaytyn bolsa kerek. Álde, toy toylaudan, tughan kýnnen qoldary tiymey jatyr ma eken?
Qazaqstannyng óz ishinde de ótken jyldary úighyr diasporasy men qazaqtar arasynda qaqtyghystar bolghany belgili. Múny býrkemeleymin dep, bizding biylik te dәl qazirgi qytaylyq biyleushi partiyanyng qateligin qaytalaghan. Yaghni, kez kelgen últaralyq qaqtyghys bir sәtte atyp shyqpaydy, úzaq uaqyttar boyyna pisip-jetilip, kýni tolghanda jarylady. Resmy Pekinning «Soltýstik-Batysty iygeru» iydeyasy osynday jaghdaygha әkelip otyr. Sol tәrizdi, bizding elde de bir últtyn, memlekette kópshilikti qúraytyn últtyng mýddesin eskermeu jappay etek aluda. Týbi qorqynyshty...
Qytayda qytaylar sany bir milliardtan assa-daghy, Shynjang aimaghynda ol jerdi óz otany sanaytyn úighyrlar kóp, qytaydan kóp. Úighyr últy ózining bolashaq tәuelsiz memleketi dep esepteytin Shynjanyna qytaydyng kóptep keluin kótere almady. Búl zandy da. Sondyqtan, týbi bir bolatyn janjal aqyry bolyp tyndy. Jәne búl janjalda ol jaqtaghy, Ile-Qazaq avtonomiyalyq audanyndaghy qandas bauyrlar (aymaqta sany jaghynan ýshinshi oryndy alatyn diaspora) qanday baghytty ústanbaq? Úighyrgha jaqtas bolsa, hanzudyng qaharyna úshyraydy, úighyrgha qarsy bolsa, ejelden kele jatqan Shyghys Týrkistan iydeyasyn satqan bolady, al beytarap qalu qiynnyng qiyny. Óz bauyrlarymyzdyng aqkóilek, qyzba minezin eske alsaq, birdenege úshyrau qisyny molyraq. Yaghni, osy kýnge deyin, múnaydyng mol aqshasyn paydalanyp ondaghy qandastardy kóshirip almaghanymyz ýshin barmaq tisteytin kezeng kelgendey... 
Endi búl oqighanyng aqyry qalay órbiydi, azdap boljaugha bolady: Qytay myzghymaydy. Sayasatyn ózgertpeydi. Temir shengelin qysa týsedi. Endeshe, irgedegi kórshining býlingenine «ol ózining ishki sharuasy» dep samarqau qarap otyra bermey, Syrtqy ister ministrligi, Últtyq qauipsizdik komiyteti, Parlament t,b. el biyligindegi adamdar bolashaq sayasy qadamdardy talqylaugha tiyis. Ashyq talqylaugha, qogham pikirimen sanasugha mindetti. Óitkeni, onda últ mýddesi, qazaq mýddesi qalyp barady.

«Qazaqstan» gazeti. 09.07. 09