Býgin Shyghys júrty kópten asygha kýtken Óskemendegi Ertisting sol jaghalauynda salynghan jana meshit el iygiligine berildi.

Kólemi jóninen Astana qalasyndaghy «Núr Astana» men «Áziret Súltan» meshitinen keyingi oryndy iyelenetin imandylyq ýiining ashylu saltanatyna Memlekettik hatshy Múhtar Qúl-Múhammed, QR Din isteri jónindegi agenttikting tóraghasy Qayrat Lama Sharif jәne ziyaly qauym ókilderi qatysty.

- Býgin - bizding ólke ýshin búl tarihy kýn. Dinimizdi, dәstýrimizdi saqtau ýshin osynday zәulim, saltanatty meshit búrynnan qajet edi. «Eshten kesh jaqsy», osynday quanyshty kýnge jetip otyrmyz, - dedi meshitting ashylu saltanatynda sóilegen sózinde Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev.

Býgin Shyghys júrty kópten asygha kýtken Óskemendegi Ertisting sol jaghalauynda salynghan jana meshit el iygiligine berildi.

Kólemi jóninen Astana qalasyndaghy «Núr Astana» men «Áziret Súltan» meshitinen keyingi oryndy iyelenetin imandylyq ýiining ashylu saltanatyna Memlekettik hatshy Múhtar Qúl-Múhammed, QR Din isteri jónindegi agenttikting tóraghasy Qayrat Lama Sharif jәne ziyaly qauym ókilderi qatysty.

- Býgin - bizding ólke ýshin búl tarihy kýn. Dinimizdi, dәstýrimizdi saqtau ýshin osynday zәulim, saltanatty meshit búrynnan qajet edi. «Eshten kesh jaqsy», osynday quanyshty kýnge jetip otyrmyz, - dedi meshitting ashylu saltanatynda sóilegen sózinde Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev.
Búl meshitting ashylar sәtin Shyghys júrty ghana emes, jýregine iman núry úyalaghan elimizding kóptegen azamattarynyng taghatsyzdana kýtkeni anyq. Kýtetindey-aq jóni bar. Óitkeni, ghimarat qúrylysy 2009 jyly bastalghan-dy. Qarjy jetispeushiligine baylanysty qúrylysy ýsh jylgha sozylghan imandylyq ýiining ense tikteuine Shyghys júrty júdyryqtay júmyldy, bir atanyng balasynday, bir qoldyng salasynday enbek etti. Ásirese, búl tarapta Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaevtyng enbegin bóle-jara aitugha tiyispiz. Meshit qúrylysynyng saghyzsha sozylghanyna jany auyrghan el janashyry biylghy kóktemde ónirdegi kәsipkerler men ózge de azamattardyng basyn qosyp, ýlken bastama kóterdi. Júrtty imandylyq ýiining qúrylysyna bir kisidey atsalysugha shaqyrdy. Nәtiyjesinde songhy ýsh aida ghimarat qúrylysy qarqyn alyp, 20 myngha juyq adam sauapty iske óz ýlesterin qosty.

Jana meshitte bir mezette ýsh myng adam qúlshylyq jasay alady. Áyelder namaz oqyp, qúlshylyq etetin jeke bólme de qarastyrylghan. Sonymen qatar qatymhana, kitaphana, neke zaly men sýndetteu bólmesi de bar. Meshitke kelushilerding kólikterin qoyatyn avtotúraq ta jospardan tys qalmaghan. Meshit qúrylysyna 1,5 milliard tenge kóleminde qarjy júmsalghan. 11-den astam merdiger kompaniya qúrylys júmysyna qatysty.

- Búl imandylyq ýiin elimizdegi eng ýlken meshitterding biri degenimiz dúrys shyghar. Ghimarattyng jalpy biyiktigi - 20 metr, múnaralarynyng biyiktigi - 63 metr (búl biyiktikting de ózindik astary men mәn-maghynasy bar. 63 - búl Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyzdyng ómirden ozghan jasyn kórsetse, múnaranyng janyndaghy bes kýmbez músylmannyng bes paryzyn әigilep túratyn kórinedi - A.Q). Audanynyng jalpy kólemi 800 gektardy qúraydy. Ghimarattyng birinshi qabatynda ýsh qatymhana ornalasqan. Birinshisi, eng ýlkeni - 300 adamdyq, qalghan ekeui - 70 oryndyq. Oghan qosa as bólmesi bar. Al ekinshi qabatta Qúran-kәrimdi ýirenetin jәne oqityn eki synyp bólmesimen qatar dәret alu orny qarastyrylghan. Sonday-aq, myng jarym adamgha arnalghan shaghyn zal júmys isteydi. Ghimarattyng ýshinshi qabatynda balkonymen qosqanda syiymdylyghy 2500 oryndy qúraytyn namazhana bolady. Er-azamattar negizgi zalda namaz oqysa, әiel adamdar balkonda ghibadat-qúlshylyqtaryn jasaydy, - deydi Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Óskemen aimaqtyq ókil imamy Núrlan qajy Asanov.

Múhtar Qúl-Múhamed, memlekettik hatshy:

- Tek qazaqqa ghana emes, býkil týrki halyqtaryna altyn besik bolghan qasiyetti meken Altayda eng ýlken elimizdegi eng ýlken meshitterding biri ashylyp otyr. Osy qúthanalarynyz qútty, qayyrly bolsyn. Biz Tәuelsizdik alghangha deyin býkil elimizde alpysqa juyq qana meshit bolatyn. Tәuelsizdik alghannan keyin Elbasymyz әrbir azamatqa ózining ghaziz dinin, mýbәrәk dinin ústanuyna jaghday jasady. Sonyng arqasynda, elimizde býginge deyin 2500 myngha juyq meshit ashyldy. Osynyng barlyghy elimizding bereke-birligin artyratyn jaghday. Sondyqtan barlyghynyzdy býgingi bolyp jatqan qasiyetti sharamen shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Shyghys Qazaqstannyng azamaty retinde Shyghysta qazaqy ruh bergen, oblys ortalyghyna Abay atamyzdyng eskertkishin ornatqan, endi, mine elimizdegi eng ýlken meshitting birin salghyzghan oblys әkimi Berdibek Mәshbekúly Saparbaevqa ýlken rahmetimdi aitamyn. Elimiz ruhaniyatyn damytyp jatqan býgingi sәtte búl meshit býkil eldi bereke-birlikke shaqyratyn iamandylyq ýii, tamasha qútqana bolsyn dep tileymin. Quanyshtaryng qútty bolsyn, aghayyn.

Boshay Kitapbaev, Úly Otan soghysynyng ardageri, Sosialistik Enbek eri:

- Óskemen qalasynda múnday ýlken meshitting ashyluy ónirimizdegi ruhaniyatymyzdyng býgingi bet-beynesin kórsetedi dep oilaymyn. Búl meshitting shyghys elining bereke-birligimen, oblys әkimi Berdibek Saparbaevtyng arqasynda salynghanyn airyqsha atay ketken jón.

Mausym aiynan beri barlyq audandar men basqarmalar, imandy azamattar bilek týrip, belsene júmys jasaghanyn kórdik. Tipti, ózge últ ókilderi de jatyrqamay kelip jabyla atsalysty. Búl da bolsa bizding elding airanday úiyghan bereke-birligin kórsetse kerek.

Dulat Isabekov, jazushy, dramaturg, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:

- Býgin, mine, Shyghysta anau IYerusalimdegi «Ali-Aqsagha» úqsaytyn, mynau ózimizding Astanamyzdaghy «Áziret Súltan» meshitine úqsaytyn sәuletti de kórikti meshit boy kóterip otyr. Áriyne, elimizde basqa meshitter de salynyp jatyr, alayda búl ghimarattyng orny bólek. Múnyng bәri tәuelsizdigimizding arqasy, әitpese, bayaghy zaman bolsa, múnday qúrylysty salamyz degen oy ýsh úiyqtasaq týsimizge de kirmes edi ghoy. Endi, mine, egemendikting arqasynda osynyng bәri kóz aldymyzda bolyp jatyr. Búghan qarap bәri birte-birte bolatyndyghyna taghy bir mәrte kóz jetkizdik. «Bitken isting basyna, jaqsy keler qasyna» demekshi, býgin osy saltanatty sharany ózderinizben qatar bólisuge elimizding iygi jaqsylary, ziyalylary kelip otyr. Búl kýn memleketimizding tarihynda qalatyn manyzdy kýn bolmaq. Elimizde meshit kóbeye bersin, meshit kóbeyse, besik te kóbeymek.