Qazaq qalamgerlerining azamattyq belsendiligi nege qúldyrap ketti?
JAZUShYLARDYNG KEZEKTI QÚRYLTAYYNA ORAY
Mening óz basymdy dәl qazir qazaq aqyn-jazushylarynyng әriden emes beriden oilap, kýrdeli mәselelerge tereng boylamay, betinen qalqyp, ýstirtin qaraytyny qatty qynjyltady...
Jazushylar odaghynyng ótken plenumynda N.Orazalinning jasaghan bayandamasyn, jazushylardyng sóilegen sózderin múqiyat oqyp shyqtym. Tóraghanyng bayandamasy "Kenistik, qogham, qalamger" degen atyna say emes. Jalpylama jaylardy aitugha qúrylghan. Esh naqtylyq joq. Óz mәselemizdi sheshe almay jatyp, әlemdik mәselelerdi sóz etip, qúrghaq ritorikalyq súraqtar tastap, jelpinte jeldirtu kimge kerek?
Aqyn-jazushylardyng kópshiligi shygharmalaryn demeushiler tauyp nemese óz qarjysymen shygharyp jatyr. Olar kitaptaryn shygharyp, sodan keyin ony ótkizuding jolyn tappay púshayman bolyp jýredi. Kitap dýkenderi ýsteme baghany kóp qosyp qymbattatyp jiberedi, sóitip kitaptyng ótuin qiyndatady. Biraz qalalarda, auyldarda kitap dýkenderi mýldem joq. Kitap saudasy úiymdastyrylmay qalamaqy mәselesi sheshilmeydi. Ony sheshuding joldary joq emes, bar. Biraq kitap saudasyn, yaghny sol mәseleni kóterip otyrghan bizde Jazushylar odaghy bar ma? Joq qoy, joq.
Endi plenumda sóilegen sózderge kelsek, búrynghy әngimeler. Atap aitqanda, kýn tәrtibinen san jyldar boyy týspey kele jatqan tóragha mәselesi men qalamaqy jayy.
JAZUShYLARDYNG KEZEKTI QÚRYLTAYYNA ORAY
Mening óz basymdy dәl qazir qazaq aqyn-jazushylarynyng әriden emes beriden oilap, kýrdeli mәselelerge tereng boylamay, betinen qalqyp, ýstirtin qaraytyny qatty qynjyltady...
Jazushylar odaghynyng ótken plenumynda N.Orazalinning jasaghan bayandamasyn, jazushylardyng sóilegen sózderin múqiyat oqyp shyqtym. Tóraghanyng bayandamasy "Kenistik, qogham, qalamger" degen atyna say emes. Jalpylama jaylardy aitugha qúrylghan. Esh naqtylyq joq. Óz mәselemizdi sheshe almay jatyp, әlemdik mәselelerdi sóz etip, qúrghaq ritorikalyq súraqtar tastap, jelpinte jeldirtu kimge kerek?
Aqyn-jazushylardyng kópshiligi shygharmalaryn demeushiler tauyp nemese óz qarjysymen shygharyp jatyr. Olar kitaptaryn shygharyp, sodan keyin ony ótkizuding jolyn tappay púshayman bolyp jýredi. Kitap dýkenderi ýsteme baghany kóp qosyp qymbattatyp jiberedi, sóitip kitaptyng ótuin qiyndatady. Biraz qalalarda, auyldarda kitap dýkenderi mýldem joq. Kitap saudasy úiymdastyrylmay qalamaqy mәselesi sheshilmeydi. Ony sheshuding joldary joq emes, bar. Biraq kitap saudasyn, yaghny sol mәseleni kóterip otyrghan bizde Jazushylar odaghy bar ma? Joq qoy, joq.
Endi plenumda sóilegen sózderge kelsek, búrynghy әngimeler. Atap aitqanda, kýn tәrtibinen san jyldar boyy týspey kele jatqan tóragha mәselesi men qalamaqy jayy.
Aqúshtap Baqtygereeva: "Bizdin Jazushylar odaghyn kim basqaruy basty mәsele emes," - depti. Ou, atynnan ainalayyn, Aqúshtap, nege oghan baylanysty emes? Ábden baylanysty. Meyli úiym, meyli mekeme, meyli memleket bolsyn, júmystyng jaqsy boluy eng aldymen birinshi basshygha baylanysty. Búl - aksioma. Súltanәli Balghabaev ta "Kim tóragha bolady dep bas qatyrghansha..." - dep qalamdastaryn búl mәseleden aulaqtatugha tyrysady. Jaryssózde eng dúrys sóz, ashy shyndyqty aitqan - Qalihan Ysqaq. Ol "Qazir sanymyz ósip kele jatqanymen, sanamyz artta qalyp qoydy... Ádebiyet sauatsyzdanyp ketti. Ádebiyet emes-au, әdebiyetshiligimiz sauatsyzdanyp ketti", - dep tóbemizden jaqsylap bir týidi. Qarsy dau aita almaysyz. Tap solay!
Ádebiyetting sauatsyzdyghynyng sebebin Qalihan osy sózinde ózi aityp túr. Onyng sebebi - әdebiyetshilerimizding sanasy tómendep artta qalyp qongynda. Nege olay? Aqyndar men jazushylar - últtyng betke shyghar qaymaghy, aq betining ary men úyaty, kósh bastar kósemderi, halyqtyng sózin sóilep, múnyn múndap, joghyn joqtaytyn kýresker qayratkerleri emes pe?! Búghan kimning dauy bar? Dauy bolugha tiyisti emes. Al solardyng sanasy tómendep artta qalsa, әdebiyet qaydan onady, qogham qaydan onady, adamdar qaydan onady? Onbay jatyr bәri. Onbay jatqanyna myndaghan mysaldar keltiruge bolady. Jaqynda molalardyng týnde kirpishterin búzyp alyp, satyp jýrgenderding ústalghany jayly, Qyzylorda qalasynda búzaqy jastardyng sayabaqty talqandap, elektr baghandary men shamdardy syndyrghany, oryndyqtar men gýlsalghyshtardy qiratqany,sóitip qala ekonomikasyna milliondaghan tenge ziyan shektirgeni turaly maqalany da oqydyq. Olar ýshin qasiyetti eshtene qalmaghanday. KTK telearnasyn kórip otyrsanyz, kórsetilimderden jan týrshigedi. Jastar qylmysy, mektep jasyndaghy jasóspirimder qylmysy ósip-órship boy bermey barady. Nege? Sebebi - tәrbie joq. Ál Farabiydin: "Tәrbiyesiz berilgen bilim adamzatty apatqa úshyratady" degen kemengerlik sózi tilde bar da, qoldanysta joq. Sol tәrbiyeni kim beredi? Bәrin mektepke, múghalimderge jaba beruimiz jón be? Tәrbie pәni joq, tәrbie oqulyghy joq, tәrbie sabaghy joq.
Jaqynda "Últ Times" gazetinde "Oqulyq onbay bilim onbaydy" dep mәsele kóterdik. Oqulyqtar jazugha jazushylar men Jazushylar odaghy nege at salyspaydy? Qazaq әdebiyetining tarihyna qarasanyz, jazushylar qay kezde de oqulyq jazugha belsene aralasypty: Ahmet Baytúrsynovtyng kezinde de, Ánuar Álimjanovtyng túsynda da. Jazushylar Odaghy jalpy qazir eshtenege aralaspaydy. Otanynda ne bolyp jatqanymen mýldem júmystary joq. Otanynda otyryp osy otan azamattyghyn ala almay әri- sәri bop jýrgen adamdar tәrizdi. Sanalary, Qalihan ashyp aitqanday, artta qalyp qoysa, qalay aralassyn. Sol artta qalyp otyrghan sanany algha shygharudy kim oilauy kerek? Jazushylar odaghynyng tóraghasy men ol basqaryp otyrghan odaq basqarmasy oilauy kerek. Al olar sol mindetin atqaryp otyr ma? Áriyne, joq. Endi osy mәselege keleyik.
Birinshiden, «әdebiyetti ósiretin ne, óshiretin ne?» degen súraqqa jauap beru kerek. Ádebiyetti ósiretin - әdebiyet syny, al óshiretin de - sol synnyng joqtyghy. Búl da qarsy dau aitqyzbaytyn aksioma. Olay bolsa, әdebiyet synyn óristetu ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng tóraghasy men basqarmasy ne istep otyr? Qanday maqsatty sharalar qoldanyp, jýzege asyryp otyr? Búl súraqtargha da jauap joq. Ótken ghasyrdyng 60-70 jyldary syn ótkir boldy. Aqyn-jazushylardyng ataghyna da, mansabyna da qaramaytynbyz. Partiya da әdebiyet synyn óristetu turaly qaulylar shygharyp, syndy qoldap otyratyn. Synshylar sony sýieu tútyp,batyl jazatynbyz.
Men patriottyghym ústap Almatydan elge, tughan Torghayyma kóship ketuime baylanysty synnan biraz jyldar shettep qaldym. Qazir astanalyq bolyp, әdeby ortamdy qayta tauyp, әdebiyet synyna batyl aralasa bastadym. Obaly neshik, "Qazaq әdebiyeti" gazeti aldynghy jyly ishinde ashy syny joq syn maqalalarymdy jariyalap túrdy. Artynan aqyndar men jazushylardyng naqty shygharmalaryndaghy kemshilikterdi ótkir syn sadaghyna ala bastap edim, olardyng birde-birin jariyalamay tastady. Mynaday qyzyq boldy. "Ángime turaly әngime" atty ótkir syny maqala jazyp "Qazaq әdebiyetine" úsyndym. Onda birneshe belgili jazushylardyng әngimelerindegi nanymsyzdyq, kópsózdilik, jadaghaylyq, qisynsyzdyq sekildi kemshilikterin batyra-batyra synap kórsetken bolatynmyn.
Gazet redaktory maqalany jariyalay almaytynyn, ózinen de jogharydaghylar bar ekenin, biyligi jetpeytinin aityp aqtaldy. Sóitip sol maqala 2010 jyly 30 sәuir kýni Qoghabay Sәrsekeev basqaryp otyrghan "Qazaq" gazetining tútas bir betine jaryq kórdi.
"Ólenge janalyq engizemiz, jana týr tabamyz" dep, ony oiynshyqqa ainaldyryp, týsiniksiz, maghynasy búldyr jyrlar jazyp jýrgen aqyndardy synaghan "Kórkem sóz ben kóbik sóz ýilespeydi" atty maqalamdy da "Qazaq әdebiyeti" baspay "Qazaq" gazeti sol jyldyng 30 shildedegi sanynda bir betke kósiltip jariyalady. Sol ýshin Qoghabaydy eshkim qudalap, jer audaryp jibergen joq. Jazushylar odaghynyn da bir tal shash-qylshyghy qisaymaytyn edi. Al endi solardyng sol syn maqalalardy jariyalamay qoyghandary synalghan avtorlargha dostyq pa, әlde qastyq pa? Áriyne, dostyq emes, qastyq. Kemshilikterin әdil synap, týzetuge arnalghan syn - avtorlargha da, әdebiyetke de dostyq, janashyrlyq. Al ony jariyalamau - «meyli, kemshilikter kete bersin» dep, әdebiyetke de, aqyn-jazushylargha da ziyan keltiru degen sóz. Olay bolsa, logikagha salsaq, qazirgi Jazushylar odaghynyng basqarmasy syndy óristetpey, ótkir synnyng ayaghyna túsau salu arqyly әdebiyetting órkendeuine kedergi keltirip otyr degen qorytyndy shyghady.
Men birneshe basylymnan birneshe ret "Qazaq әdebiyeti" gazetinde әdebiyetten basqanyng bәri bar, "Syn" jurnalynda synnan ózgening bәri bar» degen mysqyl sózderdi oqyghanym bar. Mysqyldyng arghy jaghynda shyndyq jatyr. Ádebiyet pen әdebiyetshiligimizding sauatsyzdanyp ketuining basty sebebi, mine, osy. Basqa sebebi bolsa, basqalar aitsyn. "Syn týzelmey min týzelmeydi". Biraq, sol qaghidamen odaq basshylary sanaly týrde sanaspay otyrsa, sanasatyn jana basshylyq kerek emes pe?!
Endi Qalihan Ysqaqtyng «sanymyz ósse de, sanamyz artta qalyp qoydy» degen sózin tiriltip kórelik. Sanamyzdyng tómendep ketuining de sebebin tabuymyz kerek qoy. Sana ózinen ózi sebepsiz artta qalmaydy. Jogharydaghy pikirdi Qalihannan búryn búrnaghy bir jyly "Habar" telearnasynyng "Betpe-bet" baghdarlamasynda Rollan Seysenbaev aitqan. Ol intellektualdy jazushylar sany sausaqpen sanarlyqtay ghana dep bes-alty jazushynyng ghana atyn ataghan bolatyn. Rollan men Qalihan aitqan sol sana tómendiginen jәne intellektualdy, qazaqsha aitqanda, biyik te joghary sanaly basshylyqtyng bolmay otyrghanynan barsha jazushylardyng azamattyq belsendiligi qúldyrap ketti. Qazaqstan Jazushylar odaghyn kimderding basqaruy kerek ekenin osy mysaldan-aq angharugha bolady.
Aqyndar men jazushylardyng azamattyq belsendiligi Odaq basshylaryna da, biylikke de keregi bolmay otyr. Sol sebepti de aldynghy jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary Berik Shahanov: "Biz sayasatpen ainalyspaymyz, jazushylyqpen ghana ainalysamyz" dep mәlimdedi. Búl - tóragha orynbasarynyng jeke pikiri ghana emes, Odaq basshylarynyng ortaq pikiri, ústanyp otyrghan ortaq pozisiyasy. Jazushylarymyzdyng qoghamdyq, әleumettik, últtyq kókeykesti mәselelerde salghyrttyq, nemqúraydylyq tanytyp, búghyp jýretinderi, ýn kótermeytinderi - sonyng tikeley saldary. Osy jóninde publisist, jazushy Talghat Aytbayúly "Jas Alash" gazetining 5 shilde kýngi sanynda jariyalanghan "Halyq aldynda dәl qazir qazaq qalamgerlerining jýzi tómenshik bolyp túr" degen bir bettik kólemdi maqalasynda jetesizding de jetesine jetetindey etip, jan-jaqty kelistirip jazdy. Ár jazushy ózin ainadan kórgendey kórgisi kelse, ózining azamattyq bet-beynesining qanday dәrejede ekenin bilgisi kelse, sol maqalany qalay da tauyp alyp oqyp shyghulary kerek.
Talghat Aytbayúlynyng sol gazetting 7-tamyzdaghy sanynda "Bodandyqqa týsting be, qayran elim?!" Osylay zar tókken qogham qayratkeri Sabyr Qasymovtyng jan aiqayyna kim qúlaq týredi?" - degen taghy da bir kólemdi maqalasy jaryq kórdi. El qoldan-qolgha tiygizbey oqyp, qatty alang boluda. Mening kýdigimshe, jazushylarymyz basylymdarda jariyalanyp jatatyn osynday-osynday asa mәndi, últtyq mýddelerdi jan-jaqty kóterip, ýn qosugha shaqyratyn kókeykesti problemalyq maqalalardy oqymaydy. Eger oqyghan bolsa, qalay selt etip serpilmeydi?
Dәl qazir Jazushylar odaghy basqarmasy jazushylarmen qosa elden bólek avtonomiya alyp, qoghamnan tys ómir sýrip jatyr desek , asyra aitqandyq emes. Elimizde ne bolyp jatyr? Tilimiz ne kýide? Dinimiz ben dilimiz she? Saudagha týsip jatqan jerimiz, shyjyghyn biz kórip, qyzyghyn shet memleketter kórip jatqan ken-qazyna baylyqtarymyz, jetimderimiz ben jesirlerimiz, anyraghan auyl, ýisiz-kýisiz, júmyssyz qayyrshylyq kýy keship jýrgen kedeyler, toqtap qalghan qazaq kóshi... Mine múnyng bәrine olardyng bastary auyrmaydy, týn úiqylary tórtke bólinbeydi, jýrekteri tebirenbeydi.
Ou, qalamdastar, Sizderge ne bolghan? Ózderiniz oilanyzdarshy, endi osynday Jazushylar odaghy basqarmasy men tóraghasynyng nemenege keregi bar? Qanyrayghan Odaq ghimaratyn kýzetip otyru ýshin be? Kýzet emes, jogharyda sanamalap, jipke tizip aitqanymyzday, jandy júmys kerek qoy. Al plenumda sóz sóilegen jazushylardyng kópshiligi ghimaratty jaqsy saqtap, kýzetip otyrghany ýshin «meyli, istey bersin, mәngi tóragha bola bersin» depti. Qúday saqtasyn,endi osynsha toghysharlanugha bola ma? (Qalihansha qatty ketip, osynsha sanasyzdanugha bola ma deuge auzym barmay otyr). Qansha degenmen qalamdastar ghoy, týbi bir sergip-serpiler. Qalihannyng sol plenumda Núrlan Orazalinge "Ornyna layyqty izbasar izde!" dep nygharlap aitqany da - azamattyq. Sol sózdi bir adam aitqanyna da shýkirlik.
Ótken jyly Odaq ýsh ýlken dýbirli mýshәira ótkizdi. Aldymen "Múqaghaliy-80" jyr mýshәirasy ótti. "Qazaq әdebiyeti" gazetine jýldeli oryndardy kimder alghany habarlandy. Endi olardyng bәige alghan ólenderining jariyalanuyn asygha kýttik. Biraq, jariyalanbady. Redaksiyagha telefon soqtyq, gazette oryn bolmay jatyr degen syltau aitty. Múqaghaly Maqataevtyng 80 jyldyq mereytoyy aqynnyng tughan jerinde úly toy bolyp dýbirlep ótkeni belgili. Mýshәiragha jýzdegen aqyn qatysty. Sol jýzden jýirik shyqqan, bәige alghan ólenderge "Qazaq әdebiyeti" gazetinen qalaysha oryn berilmeydi?
Dәl osy jaghday "Shyghys shynary" men "Qasym Amanjolov-100" jyr mýshәiralarynda da qaytalandy. Jazushylar Odaghy basqarmasy óz gazeti "Qazaq әdebiyetinde" jýldeli oryn alghan birde-bir aqynnyng ólenin jariyalamady, júrttan jasyrdy. Qay konkurstyng da, qay mýshәiranyng da qalyptasqan zany, sharty - bәige alghan shygharmanyng shyrayyn shygharyp baspasózde jariyalau. Kim úiymdastyrsa, sol jariyalau kerek. Mýshәiralarda bәige alghan ólender qanday kýide bolghanda da "Qazaq әdebiyetine" mýldem jariyalamay qoy qay qisyngha siyady? Búl - jyr mýshәiralardyng arghy-bergi tarihynda bolmaghan jaghday. «Jaqsyny kórmek ýshin", bas bәigeni alghan ýzdik ólenning qanday ekenin el-júrt ta kórui kerek. Al jiligi tatymaytyn ólenge bәige berilse, júrt múny da bilui kerek.
Jazushylar odaghy basqarmasynyng basty júmysy: qazaq әdebiyetin órkendetu, sol әdebiyetting sanyn emes, sapasyn jaqsartatyn әdebiyet synyna qasym kórsetpey óristetu, aqyndar men jazushylardyng әleumettik, azamattyq belsendiligin kóteru, jastar tәrbiysinde әdebiyetting qolbasylyq rólin arttyru, mektepter men joghary oqu oryndarynda әdebiyet pәnining oqytyluyna, saghattaryn kóbeytuge kýsh salu, sapasyz әdebiyet oqulyqtarynyng ornyna jaqsy oqulyqtar jazugha, qúrastyrugha at salysu, sol jóninde Bilim men ghylym ministrligining aldyna mәseleler qoyyp, aqyndar men jazushylardyng studenttermen kezdesulerin, әdebiyet-poeziya keshterin úiymdastyru, sonday sharalar arqyly jastardy kitap oqugha yntalandyru... Mine sanap otyrsaq, qabyldanghany bar, alda qabyldanatyny bar myngha juyq aqyn-jazushylardyng kýshimen qanshama qyruar iygilikti ister tyndyrugha bolar edi.
Osy mindetterdi aldaghy qúryltayda kim oryndaymyn, orynday alamyn dese, soghan intellektualdyq qarymym jetedi dese, sol jazushyny Odaqqa tóragha etip saylau kerek deymiz. Ótken plenumda Myrzan Kenjebaydy jazushylar shulap sóiletpey qoyghany sekildi qúryltayda maghan da sóz tiymeydi. Sonda sóileytin sózim, aitar úsynystarym - mine osy. Basshylyq janaryp, úsynystarym qoldau tauyp jatsa, jogharydaghy mindetterdi jýzege asyrugha kenesshilik kómek kórsetuge әzirmiz. Onyng kópshiligi - mening baspasóz betterinde jiyi kóterip jýrgen mәselelerim.
Sóz sonynda Núrlan Orazalin inime aitarym: «aldyndaghy Qalihan, Qabdesh, Dulat siyaqty jetpisten asqan aghalarynnyng aqylyn tyndap, oqighany búdan әri ushyqtyrmay, qalamdastaryndy ashyndyrmay abyroymen jana basshylyqqa oryn ber, izbasardy aqsaqaldar alqasymen aqyldasyp birge izdes". Búl úsynysty búdan bes jarym jyl búryn basy Tólegen Qajybaev bolyp, kókshetaulyq alty jazushy, ishinde men de barmyn, "Qazaq әdebiyeti" gazetining 2007 jyly 2 aqpan kýngi sanynda jariyalanghan maqalamyzda aytqan bolatynbyz. "Odaqty 11 jyl boyy basqardy, endi qanaghat dep janashyl topqa jol bersin" degenbiz. Biraq, qúlaq aspady.
Eger Núrlan Orazalin biylikten qoldau tauyp ornynda taghy qalatyn bolsa, Jazushylar odaghynda esh abyroy men bedel qalmaydy. Ózi de auyr syn, auyr sózder astynda qala beretin bolady.
Eng jamany, onday jaghdayda jazushylar ishtey birneshe bólikke bólinip ketu qaupi bar. Ózderining "Sholpan" jurnaly bar PEN-klubtan basqa "Qazaq" gazeti men "Ayqap" jurnalynyng ainalasyna biraz jazushylar toptasuy mýmkin...
Mine, "Jas Alash" gazetinin 16-tamyz kýngi sanynda "Referendum arqyly biylikting halyqpen sanasuyn talap etemiz" degen bir top bastamashylardyng aqyn-jazushylargha,ghalymdargha, jalpy últ ziyalylaryna arnaghan ÝNDEUI jariyalandy. Ýndeuge qol qoyghandardyng qatarynda osynday sharalarda búryn da birinshi kezekte kóp oilanbay qol qoyyp jýrgen jiyrma shaqty ghana aqyn-jazushylar bar. Búl jolghy Ýndeu tikiley bizge, aqyn-jazushylargha, ghalymdargha yaghniy halyq ózderin ziyaly sanaytyndargha arnalyp otyr. Kimnin kim ekeni syngha týsip, anyqtalghaly túr osy joly. Jeti jýz jazushydan tym bolmasa jýz jazushy belsenip shyghyp qol qoysa, sonyng ózi ýlken abyroy bolar edi. Jazushylar odaghynyn basshylary taghy da "Biz sayasatpen ainalyspaymyz" dep mәlimdep, jazushylardy keri tartpaqtap jýrmese ne qylsyn.
Júma-Nazar Somjýrek,
әdebiyet synshysy
«Jas Alashtan»: Dәl qazir qoghamymyz ben últymyz ýlken ruhany daghdarysqa úshyrap otyr. Sayasy daghdarys, ekonomikalyq daghdarys óz aldyna, daghdarys ataulynyng eng zardaptysy әri qorqynyshtysy - ruhany daghdarys. Qazirgi qoghamymyzda ruhany daghdarystyng san aluan belgileri kórinis berip jatyr. Sonyng biri - qazaq tiline, qazaq mәdeniyetine, qazaq ruhaniyatyna ózgening emes, qazaqtyng ózining qarsy shyghuy. Býginde "qazaq tilining qajeti joq...", "qazaqtildi qazaqtar memleket qúrushy últ bola almaydy, naghyz memleket qúrushy últ - orystildi qazaqtar" dep ashyq aitatyn qandas ghalymdarymyz kóbeydi. Qylmystyq toptar kýsheydi, diny alauyzdyq órship túr. Qazir últ ziyalylarynyng qolynda eshtene qalghan joq. Biylik te, qarjy da, tizgin de, shylbyr da - últsyzdardyng qolynda. Últymyzdyng әdebiy-mәdeny ziyalylary qayyrshynyng kýnin keship, jetimdik pen jetimsizdikting taz kepeshin kiyip jýr.
Qazaqtyng últtyq ziyalylarynyng aldynda dәl býgin әigili Shekspirdin: "Bolamyz ba, joq әlde borday tozamyz ba?" degen saualy kóldenendep túr. Osynday qysylshang kezende qazaq qalamgerleri, qazaqtyng aqyn-jazushylary ne isteui kerek? Búrynghyday búiyghylanyp otyra berui kerek pe, joq әlde betbúrys jasauy qajet pe? Aldymyzdaghy 24 qyrkýiek kýni ótetin jazushylar qúryltayynan ne kýtesiz? Osy jóninde óz pikirinizdi ashyq bildiruinizge әbden bolady.
«Jas Alash» gazeti