Astanadaghy Tәuelsizdik alanynda, Qazyret-Súltan meshitining janynda jayghasqan, búqara arasynda «Kýlsauyt» atanghan ghimaratqa basynda «Shabyt» akademiyasy  qúrylmaqshy bolghan, aqyry resmy týrde búrynghy Muzyka akademiyasynyng negizinde janadan Qazaq últtyq óner uniyversiyteti (QazÚÓU)) qúryldy, rektory qazaqtyng belgili keriqobyzshy (skripkashy) qyzy - Ayman Músahodjaeva. Búl bilim ordasyn qúruda ónerdi is jýzinde nasihattau ghana emes, ónertanu salasyndaghy biregey akademiyalyq әlemdik dengeyge qol sozghan ghylym ordasy bolu da kózdelgen edi.  Sondyqtan da elding týkpir-týkipirindegi óner salasynyng әigili maytalmandary baspananyng bar-joghyna qaramay astanagha aghylyp, óner-ghylym ordasyna qyzmetke túrysty. Olardyng ishinde Almaty konservatoriyasynan kelgen professorlarmen birge belgili jyrau Almas Almatov sekildi birtuarlar da bar.

Alayda, juyrda qazaqtyng últtyq әn-kýi, jyryn zerttep, damytu mәselelerimen ainalysatyn, Qyzylordadan at sabyltyp jetken Almas jyrau jetekshilik etken foliklorlyq ghylymy zerthana taratylyp, onyng ornyna Myrzatay Joldasbekov basqaratyn әldebir ortalyq qúrylyp jatqan kórinedi. Osy kýnderi Myrzekeng bayaghy preziydenttik ortalyqtan quylghan komandasymen «Kýlsauytqa» qonystanuda. Quylghan ghalymdargha «Biz investisiya qúyamyz, Aymanmen solay keliskenbiz» degen uәjin bildiripti Týrki dýniyesi aqsaqaldar alqasynyng mýshesi.

Astanadaghy Tәuelsizdik alanynda, Qazyret-Súltan meshitining janynda jayghasqan, búqara arasynda «Kýlsauyt» atanghan ghimaratqa basynda «Shabyt» akademiyasy  qúrylmaqshy bolghan, aqyry resmy týrde búrynghy Muzyka akademiyasynyng negizinde janadan Qazaq últtyq óner uniyversiyteti (QazÚÓU)) qúryldy, rektory qazaqtyng belgili keriqobyzshy (skripkashy) qyzy - Ayman Músahodjaeva. Búl bilim ordasyn qúruda ónerdi is jýzinde nasihattau ghana emes, ónertanu salasyndaghy biregey akademiyalyq әlemdik dengeyge qol sozghan ghylym ordasy bolu da kózdelgen edi.  Sondyqtan da elding týkpir-týkipirindegi óner salasynyng әigili maytalmandary baspananyng bar-joghyna qaramay astanagha aghylyp, óner-ghylym ordasyna qyzmetke túrysty. Olardyng ishinde Almaty konservatoriyasynan kelgen professorlarmen birge belgili jyrau Almas Almatov sekildi birtuarlar da bar.

Alayda, juyrda qazaqtyng últtyq әn-kýi, jyryn zerttep, damytu mәselelerimen ainalysatyn, Qyzylordadan at sabyltyp jetken Almas jyrau jetekshilik etken foliklorlyq ghylymy zerthana taratylyp, onyng ornyna Myrzatay Joldasbekov basqaratyn әldebir ortalyq qúrylyp jatqan kórinedi. Osy kýnderi Myrzekeng bayaghy preziydenttik ortalyqtan quylghan komandasymen «Kýlsauytqa» qonystanuda. Quylghan ghalymdargha «Biz investisiya qúyamyz, Aymanmen solay keliskenbiz» degen uәjin bildiripti Týrki dýniyesi aqsaqaldar alqasynyng mýshesi.

Sonymen, qay jerde de teperishten kóz ashpaghan qazaqtyng qasiyetti foliklory taghy da jabylyp tyndy. Almas jyrau jyr taqyrybyna dәris oqugha ghana qalsa kerek. Birqatar Almaty konservatoriyasynyng ghalymdary tentirep, «auyldaryna» oraluda. Mәskeude ghylymy dәreje qorghaghan filosoftargha da oryn qalmapty.

Aytpaqshy, Myrzatay aqsaqaldyng komandasynda Jýrsin aqyn da jýrgen kórinedi. «Sonymen, solay deyik» demekshi, arty qayyrly bolyp, qazaqtyng óneri esebinen kýn kóru men abyroy tabu nauqany qashangha sozylar eken, búghan «qoy» der qoja bolar ma eken... Tentirep, sabylghan qazaqtyng sal-serileri men ónertanushylarynyng baghy qashan ashylar eken?

«Abay-aqparat»