Ardaq Núrghazyúly. QÚZ BASYNDAGhY QÚIYN
Poeziyanyng tili ony ómirge әkelgen aqynnyng ruhany bolmysymen tike qatysty bolady. Aqyn poeziyanyng ózine ghana tәn tilin izdep qana qoymaydy, ózining ruhany bolmysyn da birge bastan ótkeredi. Aqyn ózine tәn poeziya tilin tapqan sayyn ózining ruhany bolmysyna sonshalyq jaqynday týsedi. Aqynnyng tili onyng ruhany bolmysynyng bir kórinisi. U.Stiyvensonnyng sózimen aitqanda «qiyaldyng sheginde túrghan sol aghash» deuge bolady.
Poeziya buyn men bunaqta tóbe kórsetip, tarmaqpen tynystas ómir keshedi. Sodan da buyn, bunaq, yrghaq, úiqas (basqy, ortanghy, ayaqqy) tarmaq, t.b. bәri bir ghana poeziya tili ýshin júmys isteydi. Poeziya - sóz qúdiretine sayatyn ruhany bolmystyng aghysynda salystyrmaly túraqtylyqty izdeu. Sәt sayyn ózgeriske úshyrap túratyn ruhany dýniyening ilezdik bir sәtindegi bolmysyn ústap qalyp, beybereket әlemdi ózgeshe tәrtipke shaqyratyn poeziya qaytalanbaydy, ózgege kóshiruge kelmeydi.
Dýniyede qatyp qalghan eshtene joq. Kez kelgen formashyldyq ónerding qas dúshpany. Ólendegi formashyldyq sezim men oidyng arasyna syna qaghyp, poeziya tilin әlsirete otyryp tanym ayasyn taryltyp jattandylyqqa, kóshirmeshilikke, qaytalaugha, qarabayyrlyqqa jol ashady. Qala berdi iydeologiyalyq sandyraqtar men әsire qyzyl sayasattyng qolshoqparyna ainaldyrady.
Poeziyanyng tili ony ómirge әkelgen aqynnyng ruhany bolmysymen tike qatysty bolady. Aqyn poeziyanyng ózine ghana tәn tilin izdep qana qoymaydy, ózining ruhany bolmysyn da birge bastan ótkeredi. Aqyn ózine tәn poeziya tilin tapqan sayyn ózining ruhany bolmysyna sonshalyq jaqynday týsedi. Aqynnyng tili onyng ruhany bolmysynyng bir kórinisi. U.Stiyvensonnyng sózimen aitqanda «qiyaldyng sheginde túrghan sol aghash» deuge bolady.
Poeziya buyn men bunaqta tóbe kórsetip, tarmaqpen tynystas ómir keshedi. Sodan da buyn, bunaq, yrghaq, úiqas (basqy, ortanghy, ayaqqy) tarmaq, t.b. bәri bir ghana poeziya tili ýshin júmys isteydi. Poeziya - sóz qúdiretine sayatyn ruhany bolmystyng aghysynda salystyrmaly túraqtylyqty izdeu. Sәt sayyn ózgeriske úshyrap túratyn ruhany dýniyening ilezdik bir sәtindegi bolmysyn ústap qalyp, beybereket әlemdi ózgeshe tәrtipke shaqyratyn poeziya qaytalanbaydy, ózgege kóshiruge kelmeydi.
Dýniyede qatyp qalghan eshtene joq. Kez kelgen formashyldyq ónerding qas dúshpany. Ólendegi formashyldyq sezim men oidyng arasyna syna qaghyp, poeziya tilin әlsirete otyryp tanym ayasyn taryltyp jattandylyqqa, kóshirmeshilikke, qaytalaugha, qarabayyrlyqqa jol ashady. Qala berdi iydeologiyalyq sandyraqtar men әsire qyzyl sayasattyng qolshoqparyna ainaldyrady.
Mening poeziyam jogharydaghy jәne basqada týsinikterding ýstinde túr. Tómendegi shygharma «Sayabaq» (2003 jyl) poemasynan keyin ózimning jan-dýniyemdi ekinshi ret tógip-shashpay qaghazgha týsiruge jasaghan úmtylysym deuge bolady. Búl da «ayaqtalu hәm bastal».
Avtor
QÚZ BASYNDAGhY QÚIYN
«Mening jan-tәnim tóbemnen әldebir kenistikting ashylghanyn sezingen sәtte, men onyng poeziya ekenin týsinemin.»
-
E. DJENSON
Aqyry attap shyqtym ózimmnen, dala
Tórt qybylam ishimde jәne syrtymda.
Bireui ózekke, ózine tartady
Endi bireui joldar...
(Qaghaz betinde terenge tartqanday,
Ólenning sózderi óship barady.)
Qaranghylyqtan da qara janar arbaydy.
Quraghan aghashtyng basynda
Qarghalar otyr qarayyp.
Tang shapaghynda shulay bastady,
Biri úshyp, biri qonyp.
Appaq qardyng beti shimaylanyp ketti,
Qalyqtaghan qara kólenkeler kóship.
Kenetten terezeni iyterip ashqanday
Kózindi ashsan,
Jaryq núrda qoralanyp altau* túr.
Ortalarynda saq-saq kýlgen bireu.
Meyirge bólengen bir tamshydan jaralghan dýniye
Topyraqtan nәr alyp, órken jaysa
Týlep úshqan týndey qaranghylyq tamyrdan
Birge kóterilip keledi.
Kýzde bastalghan órt iyen qalghan atyzdy jaylap,
Kóshede shulaghan balalar moyynynan qyrqylghan kýnbaghysty
Dop qylyp teuip, oinap jýr.
Domalap bara jatqan qúmardyng tasynan bastalghan jol
Jartasqa baryp tirelse,
Tang aldynda quraghan qauyzda su betine maltap shyqqanday
Oyanamyn.
Tas qabyrghanyng jaryghynan jel keulep,
Alaqanda ómir sýrgen jandar
Ashyq tenizge shyqty.
Qoqysyq salynghan jәshikten kóterilgen kók týtin
Belden asqan kóshpenen aralasyp barady.
Uaqyttyng tarazysyna órmelep shyqqan jandar,
Kóz sýiegine qansha mysqal topyraq siyatyny turaly
Shýiirkelesip otyr.
Sharapqa qosylghan u da da
Saghattyng tili bar.
Dәl uaqytynda qonyrau soghylmasa,
Raushan qauashaghyn jarmaydy.
Qasymda dala, qiyrda teniz
Ýzilgen keruenning úshynda aq saghym.
Tóbemde aq shaghala,
Ór tolqynmen alysqan aq keme.
Shynyrauda
Jýregimning aidynynda terenge tartady iyirim.
Qoralanyp otyrmyz uaqyttyng otyna jylynyp,
Tóbemizde tazqaralar úshyp jýr ýirilip.
Aghash arasynda eki tiyn asyr salady
jiydekke talasyp,
Anda-sanda qarap qoyady, qarauytqan orman jaqqa saqsynyp.
Jer bauyrlaghan soqyr túmandy qalqan qylyp kýnder
Ótirikti boylap sheru tartyp keledi.
Qara jamylyp alghan jandar
Qyzyl shyraqtyng óshuin kýtpesten,
Joldy kesip ótip barady.
Ózenen terip alghan malta tasty bireu
Alysqa laqtyrdy.
Kókjiyekting arjaghynda búryq etti shan.
Qanyraghan jym-jyrt bólmede
jýrenimning soqqan dýrsiline qúlaq týrem,
Qaghazdan úshaq jasap oinap otyrmyn,
Týsimde әkem esikti japty da shyghyp ketti.
Marystan kelgen suretting betinde
jýrmiz topyrlap,
Júdyryqqa jinalghan dauyl barghan sayyn
ekpin alypbarady.
Kim ózin sәby sanasa,
Sonyng tany alaulap atady.
Kóshede qatar kele jatqan ekeuding biri
Kólenkege ainaldy.
Jerden kóterilgen aq qargha
Ýmitting qarauytqan ormanyna qaray bettedi.
Shulaghan elesterding ortasynda otyrghan men
Shylyntyr qysty týrtip oyattym.
Ýzilgen batpyrauyqtyng sonynan qughan balalar,
Janbyrly mausymgha jolyqty.
Qaranghyda alys sapargha attanghan jolaushy
Sahnagha Gameletti oinaugha shyqty.
Sham tenseledi,
Men de tenselemin.
Qara orman tosynan túrghan jelden shulap qoya bergendey.
Múzdyng betinde shiyrlaghan qalamnyng úshynda qúiyn,
Tóbemde tolghan ay bozaryp batyp barady.
Týnning jeteginde qyr asyp ketken júldyzdar
jylamaydy, ne kýlmeydi.
Qabyrghada iluli túrghan suretten aqqan boyau
Keshke jaqynghy qoylanghan kólenkeden beter
demin ishine tartady.
Jýrek soghady tynbay, tyndashy
Beymezgil shaqta darbazany bireu qaghyp túrghan joq pa?!
Tosynnan qapalaqtaghan aq jonqa qar siyaqty,
Ýmit -
Kóshe shamdary sónip jatyr jym-jyrt.
II
Tolqyndar júlmalaghan taulardyng órkeshindey
Tenizdi esip shyqqan týitkil -
Suqaranghy janarda qamalghan qaranghy.
2012.08.13.
-
Búl arada adam bolmysyna qatysty jastyq, qaryttyq, auru, súlulyq, kóriksizdik jәne ekijýzdilik turaly aitylyp otyr. Olardyng ortasynda túrghan adamgha tәn nәpsi. Adam Ata men hauanany Edenbaghynan alystatqan nәpsi bizding zamanymyzda tipten órship, auyzdyghyn jyryp, arnasynan tasyp túr.
"Abay-aqparat"