Abaydy tanyp boldyq pa?
1. Qyzyl imperiya Qúnanbaydy qara niyetti, qatygez tadam túrghysynda baghalady. Al tәuelsizdik túsyndaghy tanym týsinik, ústanym qanday boluy kerek?
1. Qyzyl imperiya Qúnanbaydy qara niyetti, qatygez tadam túrghysynda baghalady. Al tәuelsizdik túsyndaghy tanym týsinik, ústanym qanday boluy kerek?
2. Halyqtyng týsiniginde «qara» degen ondy úghym emes. Al Abaydyng som altynday sózderi «qara sózder» dep ataluynyng syry nede?
3. Abay ómir sýrgen kezende ekologiyalyq jaghday jaqsy, aua, su, topyraq, azyq-týlik te tap-taza edi. Al aqynnyng ishkeni qymyz ben qymyran, jegeni qazy men qarta. Ol nege bar bolghany 59-aq jas ómir sýrdi?
Jýnis Ýpenúly, ardager ústaz
Janaqorghan audany,
Qyzylorda oblysy.
Abay túlghasyna jәne abaytanu mәselelerine qatysty qoyylghan oqyrman saualyna filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, «Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory Mekemtas MYRZAHMETÚLY jauap beredi:
1. Biz búl orayda tarihy Qúnanbay jәne әdeby Qúnanbay dep eki bólip qarastyramyz. Ádebiyettegi Qúnanbaydy «Abay joly» roman-epopeyasynan jaqsy tanimyz. Ol onda jaghymsyz, qatygez keyipker retinde sipattalady. Al tarihtaghy Qúnanbaydyng túlghasy mýlde bólek. Múhtar Áuezov shyn ómirdegi tarihy Qúnanbaydy jaqsy bilgen. Biraq jazushy sol kezdegi әdebiyet zandylyqtaryna say, sosialistik realizm talabyna jauap beretin shygharma jazuy kerek bolghandyqtan, tuyndyny әke men bala arasyndaghy tartysqa qúrugha mәjbýr boldy. Olay etpese, Abay túlghasyn asha almas edi. Áke men bala arasyndaghy ýlken tartys bizding tarihymyzda da kezdespeydi. Búl qazaq halqynyng mentaliytetine de jat. Al tarihy Qúnanbay - elge ózining parasattylyghymen, kóregendigimen, әdildigimen tanylghan. Ony «Qaradan shyghyp han bolghan, aiyrdan tuyp nar bolghan» dep, halyq beker madaqtamaghan.
2. Ádebiyet janry - proza, poeziya, drama dep bólinetini belgili. Poeziyany - óleng sóz, al prozany - qara sóz deymiz. Abaydyng ghaqliyalary (qara sózderi) poeziya tilimen emes, prozada jazylghandyqtan «qara sóz» atanyp ketti.
3. Qúnanbay úzaq ómir sýrdi. Óitkeni ol ómir sýrgen kezeng Abaydyng zamanynan әldeqayda jaqsy boldy. Abay halqynyng berekesiz ómirin kórdi. Nege berekesiz deysiz ghoy? Ángimeni әriden bastayyn.
Resey bizdi jaulap alghan son, úzyn arqan, keng túsau sayasatyn ústandy. Orta jýzge agha súltandyq basqaru jýiesin engizdi. Al batysta, kishi jýzde basqarugha súltan-praviyteliderdi qoydy. Súltan-praviytelider ol kezde tek tórelerden saylanatyn. Alayda Kenesary kóterilisinen keyin tórelerge sayasy senim bolmay, biylikke qara qazaqtar kele bastady. Qazaq halqyn tolyqtay biyleudi maqsat etken otarshylar territoriyalyq prinsipke negizdelgen el basqaru jýiesin engizdi. El biyleudegi bolystyq jýiening astarynda patshalyq Reseyding ýlken sayasaty jatyr. Olar jabayylardy jabayylardyng qolymen joyatyn tәsildi oilap tapty. Yaghny birneshe ýlken rulardan túratyn aimaqqa bir ghana tizgin berip, «jengeni alsyn» dep, talastyryp qoydy. Ózi de solay boldy, kóp rudyng ishinen parany mol bergeni jenip shyghyp, bolys boldy. Qazaqty kәdimgi ash itterge sýiek laqtyrghanday, biylikke talastyryp, ózderi syrttan baqylap otyrdy. Solaysha qazaqtardyng arasyna alauyzdyq shoghyn tastap, rushyldyqtyng tútanuyna sebep boldy. Rushyldyqty qazaqtyng qanyna sol súrqiya jýie arqyly ekken de solar. Domalaq aryzdy domalatu dәstýri de sol kezde payda bolghan. Al Kenes ókimeti túsynda halyqtyng aryz jazugha mashyqtanghany sonsha, elimiz eng aryzqoy halyqtyng biri bolyp shygha keldi.
Súltanmahmút Torayghyrovtyng «Aytys» atty poemasynda:
«Abay túsy halyqtyng búzylghany,
Qaralyqqa ainalyp qyzyl qany.
Aq beyil, bauyrmaldyng qalpy ketip,
«Jelbuaz», «súrqiya» bop qyzynghany.
Hannan kýsh, qaryndastan qayyrym ketken,
Kónilden ar, әm betten úyat ketken.
Últshyldyq, namysshyldyq qarasy úshyp,
Esi-derti bolghan onda shen men shekpen» dep keletin jyr joldary bar. Osy joldardan-aq sol zamannyng suretin kóruge bolatynday. Mine, qazaq osylaysha tobyrgha ainala jazdady. Bir-birin andyghan, itshe yryldasqan el arasynda bereke bolmady. Áytpese halqymyz búghan deyin dәstýrge berik, ýlken әri myqty el edi. Abay qazaghynyng osy qasiretin kórdi, berekesiz qoghamnyng dәl ortasynda jýrgen ol tayaqqa da jyghyldy. Búzylghan súmdyq zamandy, sol zamannyng ynsapsyz adamyn kórgen ol:
«Qayghy shyghar ilimnen,
Yza shyghar bilimnen.
Qayghy men yza qysqan son,
Zar shyghady tilimnen» deydi. Qazaq sol búzylghannan әli de týzele almay keledi.
Abay ómirden óterinde bir súmdyqty bilip ketti. Orystan ýirense, qazaghynyng kózi ashylady degenge shyn sengen aqynnyng qolyna shamamen 1902 jyldary Qosshyghúlov degen kisining haty kelip týsedi. Onda orystardyng jasyryn týrde shoqyndyru júmystaryn jýrgizgeli jatqany bayandalghan. Týrik halyqtarynyng jendeti - Reseyding ústanghan basty maqsaty qazaqtyng kózin joyyp, qalghanyn orystandyryp shoqyndyryp tarihtan joyyp jiberu ekenin sezdi. Senip otyrghan orysy osynday qiytúrqylyqqa barghanyn sezgen ol qalay qúsa bolmasyn?! Úlynyng qayghysy, halqynyng qasireti Abaydyng ensesin kótertpedi.
Qúrmetti oqyrman, kókeyde jýrgen saualynyz bolsa, joldanyzdar. Súraghynyzgha bilikti mamandar jauap beredi.
Dayyndaghan
Sabina ZÁKIRJANQYZY
"Ayqyn" gazeti