Býgin Mәjilisting otyrysyna preziydent Qasym-Jomart Toqaev onlayn formatta qatysyp, birqatar әleumettik әri sayasy reformalar jayly sóiledi. Sonymen, preziydent Toqaev qanday mәselelerdi sóz etti? Ret-retimen jazayyq:

ÚQShÚ әskeri eki kýnnen song shygharyla bastaydy

«ÚQShÚ-nyng bitimger kýshterining negizgi missiyasy sәtti ayaqtaldy. Jalpy, kontrterroristik operasiyanyng negizgi fazasy ayaqtaldy. Elimizding barlyq ónirinde ahual túraqty. Eki kýnnen keyin ÚQShÚ-nyng birlesken bitimger kontingentin kezen-kezenmen shygharu bastalady. Kontingentti shygharu prosesi 10 kýnnen aspaydy...

Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymyna jeke toqtalghym keledi. Búghan qatysty týrli qauessettin, әsirese, shetelde tarap jatqan jansaq pikirding aldyn alu qajet. Búl úiym újymdyq qauipsizdik mәselelerimen ainalysady. Qazaqstan onyng tolyqqandy qúryltayshysynyng biri. Osy úiymnyng barlyq mýshelerinen jasaqtalghan bitimgershilik kontingenti Qazaqstangha uaqytsha merzimge ghana keldi...

Lankesterge qarsy operasiyany tolyghymen Qazaqstannyng kýshtik qúrylymdary jýzege asyruda. Shyn mәninde solardyng jankeshti is-әreketining arqasynda tónkeriske jol berilgen joq», - dedi preziydent Toqaev.

Búl birneshe jyl boyy josparlanghan zúlymdyq

«Tәuelsizdik tarihynda biz alghash ret asa kýrdeli jәne qaterli kezenge tap boldyq. El basyna týsken osynday synaqty qayyspay birtútas el bolyp ensere bildik. Endi biz múnday jaghdaygha eshqashan jol bermeuimiz qajet. Sondyqtan, elimiz dushar bolghan auyr qasiretting sebepterin saralap, onyng saldaryna naqty bagha beru – aldymyzda túrghan óte manyzdy mindet.

Key azamattarymyz ahualdy egjey-tegjeyli bilmey túryp qate pikirde bolsa, keybiri әdeyi aqparatty búrmalap, jaghdaydy odan beter ushyqtyrady. Biraq, bizge keregi tek aqiqat qana. Sol sebepti, oqighalardy múqiyat zerttey otyryp aitarym – jyl basynan beri bolghan barlyq jaghdaylar bir tizbekting tarmaqtary deuge tolyq negiz bar. Ashyghyn aitsaq, búl birneshe jyl boyy aldyn ala oilastyrylghan zúlymdyqtyng kórinisi. Olardyng kózdegeni – ózderining qatygez pighyldaryn iske asyru bolghany aidan anyq», - dedi Toqaev.

«Memlekettik tónkeris, elding túraqtylyghyna qol súghu talpynystary sәtsizdikke úshyrady. Biz birynghay últ retinde birlikting arqasynda Almaty men ózge oblys ortalyqtaryn qorghap qaldyq. Qysqa merzimde olar qalpyna keltiriledi jәne búrynghydan da kóriktene týsedi. Endi búl mening tikeley mindetim jәne әriyne, Ýkimetting jauapkershiligi», - dedi Memleket basshysy.

Áskerdi kýsheytu kerek...

«Elimizding qauipsizdigin nyghaytu jәne qauip-qaterding aldyn alu ýshin shúghyl is-sharalardy jýzege asyru qajet. Biz sarbazdardy әskery tehnika men qaru-jaraqty qajetti jerge jedel jetkizu ýshin әskeriy-kólik aviasiyasy parkin tolyqtyru isin qolgha alamyz. Memlekettik shekarany nyghaytuymyz kerek. Sonyng ishinde ishki kóshi-qon salasyn tәrtipke keltiretin kez keldi. Qaru-jaraq ainalymyn múqiyat tekserip, ony zang túrghysynan retteu qajet. Shúghyl týrde qiraghan ghimarattar men arnauly tehnikany jóndep, beynebaqylau jýiesin iske qosyp, qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetin qalpyna keltiru kerek», - dedi.

ÚQK qyzmeti turaly...

«Shetin jaghdayda Qorghanys ministrligi men memlekettik qyzmettegi әskery qyzmetshiler abyroymen kózge týsti. Biraq, bәri birdey ózining boryshyna adaldyq tanytqan joq. Birqatar qalalarda Últtyq qauipsizdik komiyteti departamentining basshylary jetkilikti әskery arsenal bolghanyna qaramastan, qyzmettik ghimarattardy, ondaghy qaru men qúpiya qújattarmen birge aiqassyz tastap ketti», - dedi Memleket basshysy.

Qaza tapqan tәrtip saqshylary turaly...

«Qaza bolghan tәrtip saqshylarynyn, әskery qyzmetshiler men qarapayym azamattardyng otbasyna kómek kórsetu bizding qasiyetti boryshymyz. Búl mәsele mening jiti baqylauymda bolady. Túrghyn ýimen, oqumen jәne basqa da qajetti nәrsemen qamtamasyz etemiz», - dedi Qazaqstan Preziydenti.

Áleumettik tólemder, nesiyeler: payyz ben ósimpúl uaqytsha salynbaydy

«Qysqa merzim ishinde qiraghan dýniye-mýlikti qalpyna keltiru kerek. Tolyghymen qalypty ómirge oralamyz. Qarjy jýiesi men kólik salasynyn, azyq-týlik jetkizu isining esh kedergisiz júmys isteuin qamtamasyz etu qajet. Tauarlar men kórsetiletin qyzmetterding tapshylyghyn, baghanyng negizsiz kóteriluin boldyrmau manyzdy. Ýkimet komissiyasy óz júmysyn bastap ketti. Ol azamattar men bizneske qoldau kórsetedi. Memleket qarjylay kómekpen qatar kәsipkerlerge basqa da qoldau týrlerin úsynady. Atap aitqanda, nesiyeler boyynsha payyzdyq tólemder, aiyppúl men ósimpúl belgileu toqtatyla túrady», - dedi Toqaev.

Utilialym toqtap, ROP joyylady

«Kәsipkerler men jalpy qoghamda «Operator ROP» kompaniyasynyng qyzmeti kóptegen súraq tuyndatyp otyr. Tipti osy jeke kompaniyagha qarsy qoghamdyq qozghalys ta úiymdastyryldy. Men Ýkimetke «Operator ROP» utilidik alym jinauyna tyiym saluyn tapsyramyn. Múnymen shet memleketterdegidey memlekettik úiym ainalysuy kerek. Alymdardyng ózine kelsek, olardyng stavkasy qayta qaraluy kerek», - dedi Preziydent.

Bizneske qoldau

«Búl jýiening ózeginde qogham aldyndaghy jauapkershiligi sezine biletin kәsipkerlerimizding auqymdy toby túratyny anyq. Yaghni, búl ózining balalarynyng taghdyryn Qazaqstanmen ghana baylanystyratyn kәsipkerler. Dәl osynday kәsipkerler el bolashaghy ýshin ózine jauapkershilik alugha dayyn...

Men bizneske týsken burokratiyalyq salmaqty aitarlyqtay azaytyp, onyng ósip-órkendeuine jol ashatyn zangha qol qoydym. Ýkimet osy zannyng naqty is jýzinde paydalanuy qajet», - dedi preziydent Toqaev.

Memsatyp alu men kartelidik kelisimder turaly...

«Memlekettik jәne kvaziymemlekettik sektordyng satyp aluy salasynda kartelidi kelisimder jasasu keninen tarap ketti. Mysaly, men byltyr farmasevtika naryghyndaghy kartelidi retke keltirudi tapsyrdym. Biraq keybireuler zannamadaghy kemshilikterdi jeleu etip, búl júmysty ayaqsyz qaldyrugha tyrysuda. Sondyqtan kartelidi kelisimder jasasty degen kýdik bolghan jaghdayda memlekettik satyp alugha qatysushylardy tekseruge tyiym salu turaly moratoriyding kýshin jongdy tapsyramyn»,- dedi Memleket basshysy.

«Memlekettik qoldau sharalarynyng tiyimdiligi men qoljetimdiligi turaly әdil súraqtar tuyndap jatyr. Qalyptasqan jýie negizinen iri qúrylymdargha «dostargha –bәri, qalghandaryna – zang boyynsha» qaghidatymen qyzmet kórsetuge baghdarlanghan. Shyn mәninde qazirgi jýie ekonomikadaghy oligapoliyany odan әri kýsheytedi», - dedi.

Janarmay baghasyn retteu turary...

«Jyldan jylgha bizding azamattarymyz ben kәsipkerlerimiz janar-jagharmay óndiru jәne ony bólip taratu jýiesining ashyq bolmauynan zardap shegip keledi. Tipti, janar-jagharmay baghasyn jarty jyl boyy qoldan retteuge mәjbýr bolyp otyrmyz. Osy kezende Bas prokuratura Bәsekelestikti qorghau jәne damu agenttigimen, sonday-aq Energetika ministrligimen birlesip, osy saladaghy júmystardy retke keltiruge, ony reformalau ýshin keshendi úsynystar әzirleuge tiyis. Eger búl júmys bir jolgha qoyylmasa, janar-jagharmay baghasyn retteu jýiesi saqtalady», - dedi.

LRT jobasy hәm jemqorlyq

«Kópshilikti, әsirese elorda túrghyndaryn ashulandyratyn taghy bir mәsele – LRT qúrylysy bolyp otyr. Ol kәdimgi infraqúrylymdyq jobadan elding abyroy-bedeline núqsan keltiretin kýrdeli problemagha ainaldy. Qazirding ózinde orasan zor qarajat júmsaldy, qaryzdar tartyldy, sheteldik әriptester aldynda auqymdy kelisimsharttyq mindettemeler qabyldandy. Búl joba bastapqyda-aq ýlken qatelik boldy, ony moyyndau kerek. Sonymen qatar, sybaylas jemqorlyqtyng iyisi mýnkip túrghan joba.

Sebebi ony jay ghana búza salu uaqyt pen aqshany joghaltudy bildiredi. Demek, otandyq jәne sheteldik sәuletshiler men urbanisterdi shaqyryp, jobany iske asyrudyng yqtimal núsqalaryn anyqtaudan basqa jol joq», - dedi Preziydent.

Qaryzdyng shekten tys kóbeyyin boldyrmau kerek

«Qarjy jýiesining túraqtylyghy ekonomikany odan ary damytudyng kepili ekeni belgili. Ekonomika ósip, halyqtyng tabysynda alshaqtyq payda bolghandyqtan tútynu nesiyeleri aitarlyqtay artty. Onyng mólsheri biznesti nesiyeleu kóleminen asyp ketti. Halyq qazirgi uaqytta kóp nesie alyp jatyr. Osyny eskersek, búl qarjy naryghyn qúbyltyp, әleumettik túraqsyzdyq qauipin tudyruy mýmkin. Ýkimet jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zang jobasyn әzirleudi bastady. Biraq, búl tyghyryqtan shygharatyn jol emes. Eng aldymen shekten tys qaryzdyng kóbengin boldyrmau kerek. Sondyqtan Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigine Últtyq bankpen prudensialdy retteu tetikteri arqyly naqty әri naqty sheshim qabyldaudy tapsyramyn», - dedi.

«Qazaqstan halqyna» qory qúrylady

«Qazaqstan — Konstitusiya boyynsha әleumettik memleket. Memleket az nәrse tyndyryp jatqan joq. Respublikalyq budjetting 50 prosentten astamyn әleumettik shyghyndar qúraydy. Biraq búl jetkiliksiz. Bizde últtyq qor bar, ol – elimizding qarjylyq tiregi. Býgin «Qazaqstan halqyna» qoghamdyq әlemuettik qoryn qúrudy tapsyramyn. Ol densaulyq saqtau, bilim beru, әleumettik qoldau salalaryndaghy ózekti mәselelerdi sheshuge kómektesedi.

Qalalarda, audandar men auyldarda balalargha sporttyq nysandar salynady. Daryndy balalargha kómek kórsetemiz. Mәdeniyetti qoldaymyz, Almaty qalasyna qatigez tragediyadan keyin onaluyna kómektesemiz. Osy qor esebinen qaza tapqan poliyseyler men әskery qyzmetshilerding otbasylaryna qoldau kórsetemiz. Búl jekelegen mysaldar ghana», - dedi Preziydent.

«Samúryq-Qazyna» qory men ondaghy sheteldik mamandardy synady

«Samúryq-Qazyna» qory qyzmetining tiyimdiligi mәselesine toqtalghan Preziydent, býginde búl qordyng aktiyvi elimizding ishki jalpy ónimining 60 payyzyna juyqtaytynyn aitty.

«Yaghny osy úiymnyng tiyimdi qyzmeti býkil ekonomikamyzdy órkendetuge tikeley әser etedi. Qordyng KEGOC, QTJ siyaqty infraqúrylymdyq kompaniyalary ekonomikamyzdyng barlyqderlik sektorynyng tiyimdiligin aiqyndaydy. Osy tústa qor ózining negizgi mindetin oryndap otyr ma?! Yaghny «últtyq baylyqty eseley aldy ma» degen oryndy súraq tuyndaydy. Qomaqty jalaqy alatyn qyzmetkerleri, diyrektorlar kenesi nemen ainalysady?! Qyzmeti óte qymbat konsalting kompaniyalaryn jәne sheteldik mamandardy júmysqa tartqannan payda bar ma?!

«Samúryq-Qazyna» qory elimizding strategiyalyq aktivterin basqaru isinde basty ról atqarady. Sondyqtan Ýkimetke Strategiyalyq josparlau jәne reformalar agenttigimen birlesip, kvaziymemlekettik sektordy týbegeyli reformalau ýshin úsynystar әzirleudi tapsyramyn. Eger qorda reformalau mýldem mýmkin bolmasa, onday qúrylymnyng ekonomikamyzda bolmaghany jón», - dedi Preziydent.

Qúqyq qorghau jýiesin reformalau

«Birinshiden, qúqyq qorghau jýiesin reformalaugha shúghyl týzetuler engizu qajet. Biz polisiyanyng servistik modelin qúru jәne qylmystyq prosesti janghyrtu isinde birshama ilgeriledik. Biraq, jappay terroristik shabuyldargha qarsy túrugha dayyn boluymyz kerek. Kýshtik qúrylymdardyng qolbasshylary jana jauyngerlik daghdylardy shyndaugha, qorghanys pen shabuyldaudyng tiyimdi qúral-jabdyqtarmen jabdyqtaugha shúghyl kirisui tiyis», - dedi.

Kýshtik qúrylymdardyng júmysyn qayta qúru qajet

«Últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etuding barlyq jýiesin týbegeyli qayta qúru syndy strategiyalyq mindetke erekshe toqtalghym keledi. Qaruly kýshterimizdin, qúqyq qorghau qúrylymdarymyzdyn, Últtyq qauipsizdik organdarymyzdyn, syrtqy barlau qyzmetterimizding júmysyn qayta qúru qajet. Olardyng barlyghy bir maqsat – kez kelgen sipattaghy jәne auqymdaghy qater kezinde azamattarymyzdy, konstitusiyalyq qúrylymdy, egemendikti barynsha tiyimdi qorghau ýshin júmyla júmys isteui tiyis. Múny memleketimizding týbegeyli mýddesi talap etedi», - dedi.

Ýkimetke 2 ay uaqyt berdi

«Júmysqa ornalastyrudy qajet etetin azamattardyng naqty sanyn anyqtau kerek. Ýkimetke «Atameken» palatasymen birge eki aidyng ishinde halyqtyng tabysyn arttyru jónindegi baghdarlama әzirleudi tasyramyn. Ýkimetke Áleumettik kodeksting uaqytynda qabyldanuyn qamtamasyz etu qajet.Áleumettik kodeks jana qoghamdyq kelisimning negizgi elementine ainalugha tiyis», - dedi preziydent Toqaev.

Abai.kz