V

Ár audannyng oqu-aghartu bólim bastyqtary men inspektorlarynan, mektep mengerushilerinen qúrylghan jyldyq synau komissiyalaryn Tarbaghataydyng jeti audanyna auystyryp bólip attandyrghan song mening qyzmetim sayabyrlap edi. Aymaqqa tóte qarasty orta mektepterding emtihany bastalghansha Maqpalmen de kórisip qaytpaq bolghanmyn. Osy josparym ghana sәtsizdikke úshyray berdi. Toly audandyq[1] mektepterding komissiyasyna bastyq bolyp ketken Shәkerbay Dórbiljinge ketken Quattyng ýstinen shaghym aityp, jolymnan bir qaldyrdy. «Alo, Bighash!» -dep shyryldatty telefondy. - «Anau Quat degening bir taygeltir kórinedi, bauyrym. Qystay istegen enbegimdi esh qylyp, eng jaqsy oqyghan oqushylarymnyng bir sypyrasyn emtihannan ótkizbey tastapty! Ózim qaytyp barghan song kóz aldymda qayta emtihan aldyramysyn, iyә, anauyndy týzetemisin?

- Dýnie sening kózinmen ghana baghalansa qaran qalady, Shәke! Oghan alang bolmay, qazirgi óz mindetindi dúrys atqar!... Quat qastyq istemeydi, qastyq istese kóremiz!

V

Ár audannyng oqu-aghartu bólim bastyqtary men inspektorlarynan, mektep mengerushilerinen qúrylghan jyldyq synau komissiyalaryn Tarbaghataydyng jeti audanyna auystyryp bólip attandyrghan song mening qyzmetim sayabyrlap edi. Aymaqqa tóte qarasty orta mektepterding emtihany bastalghansha Maqpalmen de kórisip qaytpaq bolghanmyn. Osy josparym ghana sәtsizdikke úshyray berdi. Toly audandyq[1] mektepterding komissiyasyna bastyq bolyp ketken Shәkerbay Dórbiljinge ketken Quattyng ýstinen shaghym aityp, jolymnan bir qaldyrdy. «Alo, Bighash!» -dep shyryldatty telefondy. - «Anau Quat degening bir taygeltir kórinedi, bauyrym. Qystay istegen enbegimdi esh qylyp, eng jaqsy oqyghan oqushylarymnyng bir sypyrasyn emtihannan ótkizbey tastapty! Ózim qaytyp barghan song kóz aldymda qayta emtihan aldyramysyn, iyә, anauyndy týzetemisin?

- Dýnie sening kózinmen ghana baghalansa qaran qalady, Shәke! Oghan alang bolmay, qazirgi óz mindetindi dúrys atqar!... Quat qastyq istemeydi, qastyq istese kóremiz!

- Oibay, shyraghym Bighash-au, ózim dep, ózinning ana mektebinnin, ózing tәrbiyelegen mektebinning kózjasyn mәlimdep túrmyn ghoy! -dep bastady da zarlay berdi. Ár klas oqushylarynyng alghan nomerine deyin aityp shaghyndy. Matematikadan bir klas týgelimen klas attay almay qalghan eken. Shәkerbaydy әreng toqtatyp, Quatpen sóilesuge joldan bir qalyp edim. Osynday dau alys-jaqynnan shyqta da túrdy. Besinshi kýnning keshindegi dau taghy da Shәkerbaydan kóterildi. Shihu audanyna oqu-aghartu bólim bastyghy bolyp byltyr ghana taghayyndalghan Qaysendi osy jolghy jyldyq synauda Shihudyng ózindegi emtihangha mindettep edik. Shәkerbay telefonda endi sonyng ýstinen zarlady.

- Álo, Bighashpysyn? .. Alo, Bighash!.. Qaysen turaly júrtshylyqtyng pikiri asqynyp barady. Bauyrym, tynday kór!

- Qay júrtshylyqtyn?

- Jyldyq synauda óz audanynan jer audarylghan komissiya mýshelerining bәrining pikiri! Ózderin-ózderi «jer audarylghan» dep ataghan song mening de solay ataghanymdy keshir, Bighash! -dep Shәkerbay kýle jalghastyrdy sózin. - Jer audarylmay óz mektepterinen ózi emtihan alghan Qaysen bir oqushysyn qaldyrmay ótkizip jatyr eken!

- Ótirik aitpanyz, keshe ghana sóilestim onymen!... Key klas jaqsy, key klas nasharlau. Osy ózderinning ahualdarynday!... al, «asqynyp bara jatqan» pikir osy ghana ma, basqasy taghy bar ma?

- Osydan artyq Qaytpek ol, óte nashar shyqqan bir balasy joq!

- Ózinnen basqanyng barlyghy qúry beruin tileytin, bayaghy kәri qúrdym niyetindi qashan týzeysin, Shәke, sony aitshy endi?

- Oibay, oibay Bighash-au, olay dey kórme bauyrym, mening tilegim aldymen ózine týzelgen, tap jaularynan basqa eshkimge teris niyetim joq qazir!

- Teris niyeting joq bolsa, ony bylay dәlelde: birinshi, «jer audaryldyq» degender kimder, moynyna qoyyp beresin! Ekinshi, Qaysenning ýstinen «asqynyp bara jatqan» pikirdi tolyq dәleldeysin! Ýshinshi, Quattyng mektepterinde nahaq qiratqany bolsa, dәleldep beresin!... Tosa túr! Sózdi tynda!... Múnan song telefonda әurelemey, osy ýsh talapty jazba týrde maghan tez joldap ber, úqtyng ba!... Talabyng osy aimaqtyq oqu-aghartu mekemesinde qaralyp, mәsele kimde bolsa da týzetiledi... Toqtat, sóz osymen tyndy!

Art jaghymnan syqylyq qaqty tanys kýlki. Jalt qayrylyp, qúshaqtay aldym. Maqpal kelip tyndap túr eken...

- Janaghy sóileskening - bayaghy Shәkerbay ma? -dep kýrsine súrady Maqpal. - Áli sol qandy úrt, qyrt qalpynda jýr eken-au!...

Maqpaldar mal sharuashylyghyndaghy baqylau qyzmetterin jerlik kadrlargha ótkizip, atretining osyndaghy bas shtabyna qaytyp kelipti. Toqtap túrghan búl qyzmetterining jýrgiziletin-jýrgizilmeytindigin ózderi de bilmeydi. Audan ortalyqtaryna qamalghan mal iyelerining bir sypyrasy enbek maydanyna aidalyp, qalghandary әli de tergelip jatqandyqtaryna qaraghanda betalys әli sol qalpynda siyaqty. Osyny bayaulay sóilep kelip, tyng quanysh jetkizetindey jayranday qarady Maqpal:

- Aytpaqtayyn, mening Súng zydauyanym da keldi osynda, shtapta! Menimen birge baryp, sәlemdesip qaytshy, rúqsat aluymyzgha onaylyq tuylar ma eken!...

Sharapatty «qaynenenin» aldyna kýn batyp bara jatqanda kók tayghaq beshpet-symdy «qyzyn» qoltyqtay kirdim. IYile úsynghan qolymdy býktetile qabyldap, shúlghyp-shúlghyp jiberip, oryndyqqa otyrghyzdy. «Qyzyna» termostan qaynaq su qúiudy ymday sala súrady jayymdy. Shәueshekke qashan kelgendigim men ne qyzmetpen kelgendigimdi súrady. Men de qysqasha jauap qayyryp bolyp, júmysymnyng endi bir aptada bitetindigin, Maqpal ekeuimizding de ýiimiz Dórbiljinde ekendigin qosymshalap eskerte saldym.

- Sizning qyzmat týgegende birlikte baryp, kórinip qaytsandar bolady. Liykin qazir toy qylmaydy. Az uaqyt qaldy, mening qyzym maktap bitirgennen keyin toy qylady! -dep bógelgende, qaratory jýzi sәl qyzghysh tarta kýlimsiredi. - Shәueshek halyq baqsha bek yaqshy eken. Baryndar tamasha-tamasha!...

Maqpal ekeuimiz bir-birimizge qarasyp jiberip týregelgenimizde, «qyzynyn» kiyimine qarap sóiledi «mamasy»:

- Ei, yatu[2], qarashy jigitine, qanday yaqshy kiyedi. Sen de kiy!

Syqylyq qaqqan qalyndyq maghan qaqpagha shygha ber degendey ymday sala jóneldi jataghyna. Lezde Núriyasha jasanyp, qolang qonyr qos búrymyn órden qúlaghan qos búlaqtay qúiylta shyqty. Qazyq ókshe tufli, alqyzyl jibek kofta, qynamaly beldemshe kóilek, qúlyn mýsindi Maqpalgha aulada dop oinap jýrgen sabaqtas qyzdary du kótere qúttyqtau aityp, qol shapalaqtady. Súng janhua shygha keldi bóliminen. «Mine, endi jarastyn!» degendey basbarmaghyn kótere kýlimdedi. Solardyng aldynan eshqanday ynghaysyzdanghan shyray kórsetpey, kýlimsiregen asa sәndi tabighy qalpymen ótkenine qaqpadan ózim de sýiine qarap qalyppyn.

Shәueshekting búrynghydan sәl jýdenkirep qalghan ataqty baqshasyna ymyrt týsip, elektr janghanda kirdik. 40-shy jyldary meni qomsynghan «sholaq peri» porymdas qyzdar siyrepti. Olardyng kóbi «tanqy qúiryq tar balaqqa» ainalyp ketken kórinedi. Ilude bir asqaq salauatpen kóringisi kelip jasanyp shyqqandary da bizge jaqynday bere tómendep, kóz astymen ghana qarap ótip jatty. Túqyra ótse de artymyzdan bәrining de túna qarap túryp qalghandyqtary bayqalady.

Ásirese, Maqpalgha qadalghan kózderding kóptigin sezip kelemin. Onday qúdiretin qalyndyqtyng ózi týsinbegendey. Eki jaghymyzda mәuelegen terekterge, jana ósip jaynaghan gýlderge ghana qarap, әldene oida kele jatty.

Aqterekting týbindegi bir oqshau oryndyqta jalghyz otyrghan qyz kiyimdi kekse әiel jalt qaratty meni. Jalt qaratqany, ýnireygen kózinen ghazap oty jarqyldap, anadaydan ot ashqan fulemottay kóringendigi boldy. Men de shoshynghanday tesile qaradym. Etten airylghan sol aryq denening aqsúry qayraqtay suyq jýzinde maghan bir tanystyq bar siyaqty. Qadala kelip, short taydyrdym kózimdi. Halima eken. Jyndygha qaraghanday kóz qiyghyn saqtana tastaghan Maqpal mening ynghayymmen ayaghyn jedeldete basyp óte shyqty.

- Myna әiel tiri me? -dep, bylay shygha bere qayrylyp taghy bir qarady. - Kózi әinektey qybyrsyz ghoy, tipti!...

Baqshanyng kýngýrt jaghymen aimalasa ailanyp óttik te, mening jataghyma qaray bir-birimizge jabysa ayandadyq...

Shәkerbaydan jauap kelmep edi, júmystaryn bitirip qaytqan saparlastarynan «auyryp әreng jetip, ýiimde qaldym» degen sәlemin jiberipti. Ózining ótirikterinen qoryqqandyghy sezildi. Mening orta mektepterdegi synau júmysym bitisimen qayyrymdy zydauyannan bir aptalyq rúqsat alghan Maqpaldy Dórbiljinge ertip qayttym.

Aymaqtyq ýkimetting qos atty kýimesimen elen-alanda attanyp, tal týste jetip edik. Bizding ýiding aulasynyng adamgha lyq tolghany búrylys kóshe basynan kórindi de, Maqpal moynyna oraghan jibek salysyn jelek etip, basyna sala qoydy. Mәriya men Mehir aldymyzdan jýgirip shyghyp, kóshege ekeuimizdi de týsirdi. Maqpal men kýlise qúshaqtasyp, kenkildese sýiisip, synghyrlasa qayta kýlisip, qayta jylasty. «Ýy men kelin emes, tekedey baylaryng edim ghoy!» degenimshe qaramay meni de sýidi ekeui.

Qaqpa aldyna jetkenimizde jaughan shashudyng astynan Ómirbek pen Qiyalzat meni tarta jóneldi. Qalyng qyz-kelinshekting ortasyndaghy Maqpalgha qoly jetpey arsalaqtaghan Baqay maghan jýgirdi. Onyng sýngi qabaghan ittini talauynan da, mylqau jyndynyng týnshyqtyruynan da qiyn tiyip edi. Biraq sol qinauynyng ózin býkil tughan elimning qúdiretti qúshaghynday sezinip, sonyng әlpeshteuindey sýiinishpen qabyldadym. Men de ony qúshyrlana qúshyp, sýiise berippin. Esimizge qaydaghy týsip, kózimizden jas yrshyta, solqylday sýiisippiz.

- Ói, jaman, «ýiing týskende miyng týskeni me», búl! -degen Ómirbekting sózimen kýlisip tiyldyq. Maqpal, esik aldynan kýtip túrghan shesheme ong tizesin qos qolymen basa býgilip sәlem etti. Enesi alghysyn aita, rahymetin jaudyra qúshaqtady kelinin. Eki betinen, mandayynan kezek-kezek sýidi. Kelini enesine kórgen qorlyq-zorlyghyn shaghynghanday, ýnsiz jautaqtay qarap egildi. Tabaldyryqtan attay bere ýige ýsh ret sәlem etip kirgen Maqpaldyng sonynan qolshapalaq shatyrlady. Salt-sanagha qaramaytyn solshyl tónkeriske qatynasayp jýrip týsken jana zaman kelinning myna ibasyna kópshilik asa ystyq yqylaspen alghys aitty. Solar qatarynda dәl jelkemnen sóilegen aiqyn ýndi «alghysshygha» jalt qayryldym. Sәrsen sayasat eken. Qolymdy ústap alyp, qúttyqtau sózderin qúiynsha ýiirdi. Qyrsyqtyng taghy da shalghaly kelgenin sezindim. «Qaqpa aldynan aula tórine deyin shashylghan qant-konfet pen bauyrsaqty bir orayy kelgende mening ýstimnen pәle etip jaudyrmay ma búl endi!» dep tyjyryndym. Qiyanat bolmasa, asharshylyq shaqta «halyqqa qarsy, partiyagha qarsy» búl syrapqorlyq qaydan shyqty!» dep shaqyldamay qoyar ma!».

Qarasam, lapas astynda ýsh-tórt qoy, aulanyng bir búryshyna dónen ógiz, bir búryshyna semiz baytal baylana qalypty. Eki-ýsh qoy soyylyp ta  ýlgergen eken. Ter búrqyrady mandayymnan. Bighazyny shaqyrdym.

- Múnsha maldy qaydan taptyn, nege әkeldin? Men bir qoy ghana tapsyryp edim ghoy? -dep keiy súradym aghadan.

- Joq, jaryghym, ózim әkelgen mal emes, bәri de aghayyndardyng sening túrmystanuyna әkelip qosqany. El-júrt búl berekesin qoya ma!... Qaytaryp jibergenime kóner emes!

- Bighash-au, el degening kól emes pe! -dep kýbirlep Sәrsen kirise ketti. - Sendey azamatynan nesin ayamaq, ózderi toy jasap, quanyshyna birge quanghannyng nesi aiyp! Qaytarma qoldaryn, úyat bolady!

- Sәke, ýkimet sayasatyn, әriyne, bilesing ghoy ózin, -dep men jymiya ótindim ózinen. - Ákelgen aghayyndargha sony jeke shygharyp týsindirip, qaytaryp jiberinder. Jalghyz Bighazynyng aitqanyna kóne qoymas. Bolmay bara jatsa, ózderin qorqytsang da qolynnan keledi! Menen myng alghys peyilderine! Berekelerine rahymet aitty dep úqtyr!

- Bighash, sen kelindi ghana ertip әkelding ghoy bizge, syrapqorlyq deytindey artynyp-tartynyp, mal aidap әkelgen joqsyn, qalynmal bergen joqsyn, ony bilemiz! Qalghan is bizdiki, júmysyng bolmasyn, kir ýige! -dep Sәrsen óndirshektedi. Kelgen qonaqtardy basqaryp ornalastyryp jýrgen Qúryshpek agha bizding jeke kýbirimizding jayyn bilip jýr eken. Sәrsenning osy sózning ýstine keldi de, maghan sóilegen bolyp, Sәrsenge kesetti:

- Bighash, búl toydy sen emes, biz istep jatyrmyz. Shashugha ghoy shashqan  әielder jauapker, shashylghan solardyng ózderining dastarqany. Al, soyylghan jәne soyylatyn malgha menen bastap, mine mynalar jauapker! -dep tizimdi Sәrsen ekeuimizding aramyzgha jaya kórsetti. Mine, Bighazynyng bir de qoyy joq múnyng ishinde!... Eli ýshin ter tókken azamatynan eli nesin ayamaq! Úghyp qoyyndar, pәleketterim! - Qarqyldap kýlgen dostarymmen birge «qaryq bola kýlgen» Sәrsen Qúryshpekting arqasynan qaghyp-qaghyp qaldy.

- Shirkin, Qúrekem-ay, jaraysyn-au!... Al, aparyndar jigitter, Bighashty tamaqtandyryndar! -dep sybana jóneldi oshaq basyna...

Kýn keshkirip, kýndizgi toy tarqaghanda Maqpaldyng tórkin jaghynan Dýisen agha men qaz bótegeli jeneshem jetti. «Qalanyng ystyghynan» Dýisekenning qomaqty «ryzyghy» tipti bórtip, qos obagha ainalghanday. Dýisen kelip meni qúshaqtay alghanda, jeneshesining bauyryna shymyldyqtan shygha kelip Maqpal tyghyldy. Ol ekeui ýnsiz jylasa aimalasqanda, Dýisekeng ekeuimiz qarqyldap kýlise syipalastyq.

Kópshilik arasynda basqa jaydy súrasa almap edik. Oghan uaqyt kýn batyp, kýtushiler keshki toy dayyndyghyna kiriskende tiydi. Tórteuimiz onasha bir ýige kirip alyp súrastyq: Maqpaldyng búryn «agha» dep ataytyn әkesi «mal iyesi» qalpaghymen osy qalada týrmede jatyr eken. Ájesining ólgen habaryn estisimen, Maqpal ony eleusiz qadyrghysy kelgendey:

- Tәtemning densaulyghy qanday? -dep jedel óz sheshesining jayyn súrady. Maqpaldyng osy atauymen jauap qayyrdy Dýisen.

- Tәtenning densaulyghy jaqsy. Bighazy qúda arqyly jazghan hattaryng jetip, sening aman tabylghandyghyndy estigennen beri tipti jasaryp, kónildenip aldy. Basqa jaghdaylaryn esine de almaytyn tәrizdi.

- Bәse! -dep jymidy Maqpal. - Men turaly eriksizdigi jenip jýrgenin sezetinmin.  Sizdermen birge kelip kórip qaytqysy keletinin aitpady ma ózi?... Aytpaqtayyn, maly da, ózi de baqylau astynda eken ghoy! -dep kýlip jiberip, tómen qarady.

- Dәl solay, kelgisi kelse de senderge mal iyesining bәibishesi atymen kesirin tiygizuden saqtandy tәteng rasynda! -dep Dýisen, sózining jalghasyn aitqansha әieli ala jóneldi:

- Óz shesheng ekenin bilesing ghoy, Maqysh, endi «apan» deyikshi! «Halyq pen ýkimet alatyn maldaryn alyp bolysymen baryp, kórip qaytarmyn!» dedi apan. - «Alang bolmasyn, sәlem ait, bar tileuim ekeuining jolynda ekenin Bighannyng ózine de aitqanmyn, sheksiz quanyshtymyn!» dedi.

- Bighash, beri shyghyp ketshi! -dep esikten Qúryshpek shaqyrdy osy shaqta. Ózdikterinen sheshe almaytyn mәsele kelgenin sezip syrtqa shyqsam, «mәsele» ghana emes, jabysqaq keselding daudey dәl ózi kórindi. Shәkerbay kelip túr eken. Toyyma tu bie әkelipti.

- Ýi, sizding aurumyn dep Shәueshekke barmay qoyghanynyz qalay? -dep úsynghan qolyn tergey ústadym. - Ýlken dәriger sonda edi ghoy?

- Jýruge tipti dәrmenim de bolmay qaldy, Bighash, keshir, múnda kelgen song alty kýn, alty týn dónbekship, dәrining kýshimen eptep týregelgenim osy, әiteuir... toyyng qútty...

- Qúday saqtaghan-aq eken, -dep «qútty» nyng «bolysyn» yn aitqyzbay ilip әkettim. - Alty sótken dónbekshitkende, ajarynyz týgil shyrynyzdyng shyrghasyn qúrtpaghan netken qamqor auyru edi ózi, týinek pe?

Tyndap túrghandar du kýldi. Qolynan jetektey jóneldim bir bólmege. Shay qúighyzyp, toy taghamynan tartqyzdym. Sheshem shaqyrdy esikten:

- Qargham, myna jauyz ózi iyilip kelgende shalqaqtap eshtenesin betine baspay-aq qoy! Toylyghyn, jyly sóilep qana rahymet aityp qaytara salarsyn! Ashy tilmen shaghardaghy shyrayyna kelgenindi bayqap eskertkenim! -dep sybyrlady da jónele berdi. Qaytyp kirsem Shәkerbay óz qolymen ekeuimizge eki stakan araq qúiypty. Otyrysymmen qúttyqtau sózin bastady. Óz jýregin de ortagha qoyghanday sóilep qaghystyrdy. Auyz tie sala tileulestik sózine men de razylyq, alghys jauap qaytardym.

- Mening sizge aitar bir ghana tilegim bar, -dedim sonan son. - Eger kelispey qalsaq, shart retinde batyl qoyatyn talabym da osy: búrynghy iydeyanyzdan qaytynyz! Ótkendegi isteriniz ýshin sonda ghana keshirim aluynyz mýmkin. Eger sol iydeyanyzdy, sondaghy mineziniz ben әdetinizdi ada-kýde týzetpey, endilikte tittey qaytalasanyz, keshiruding uaqyty mýlde ótken bolyp esepteledi. Áneu kýngi Toly telefonyndaghy sóziniz, әli sol búrynghy stilde jýrgendiginizdi kórsetken. Jazyp berudi talap etken sebebim sol edi. Onda da ýstinizdegi mekeme qyzmetkeri aldynda ghana syndap, týzetu aityp ketpek edim. Baqytynyzgha jaray jeke jerde aityp otyrghanymdy týsininiz! Ótkendegining bәrinen keship, múnan keyin agha-bauyr bolyp ketuimiz ýshin iydeya birligimiz, stil birligimiz kerek!

- Bighash-ay, shynymdy aitsam, adamgershiligine endi tolyq moyyndadym-au! Ómiring úzaq bolsyn, qosaghynmen qosa aghar! -dep men qúighan stakandy qaghystyrdy.

- Osy qosaqqa da istegen «jaqsylyghynyz» esinizde shyghar?

- Ha-ha-ha-ha-ha... «syy qylsang sypyra» deydi. Ony da keshirgenindi sezip otyrmyn. Bәrin de moyyndap, qúttyqtap kelgenimdi kelinning ózine de eskerte salarsyn!... Al, keshki toylaryna jastar kele bastaghan kórinedi, men keteyin!

- Qatynassanyz da óziniz bil!... Biraq әneu pәleli tu biyeni bireuge jetektetip qaytarynyz!

- Yapyrau, Bighash-au, keshirmeging ne, qolymdy qaytarmaghyng ne?

- Búl, qol qaytarghandyghym emes, qazirgi uaghdany shyndap oryndaytyndyghynyzdy bilu. Búl bie de búrynghy iydeyalogiya, búrynghy stiyliniz boyynsha kelgen, Dosandargha úsynyp әdettengen «syilyghynyz» maghan kerek emes!

- Astaghypyralla - astaghypyralla! Endi ne aitayyn!

- IYdeya ózgertuge rasymen bekiseniz, aitatynynyz qalghan joq!...

- Ei, ey bala, anau biyeni jetektep ala ketshi! -dedi Shәkerbay syrtqa shygha sala. Mening qolymdy qysqan beti tartyp, onashagha shyghara kýbirledi. - Ótkendegi qatelik-kemshilikterim týgelimen esimde, Bighash. Sol ýshin Maqpaljan ekeuine ómirlik boryshtarmyn!...

- Biz ýshin qol astynyzdaghylargha qayyrymdy, adal agha bola alsanyz, ol boryshtarynyz óteldi dep qoyamyz! -dep shygharyp saldym.

Keshki toygha mening búrynghy sabaqtastarym men osy audandaghy qúrbylas, qyzmettesterim týgel shaqyrylghan eken. Kýndiz qonaq kýtisken Sәrsen solardyng biri bolyp, stoldyng eng tórinen oryn alypty. Baqay men Ómirbek shyghyp, sol shayannyng ýstinen shaghym aita berdi maghan. Osy otyrystan sóz andugha kelgen. Sony alastamasa oiyn-kýlkining buyla beretindigin aitty. Óz toyym bolghandyqtan ony quugha mening kirisuimning jóni joq edi. Bir ýide Dýisen siyaqty qúrmetti qonaqtardy kýtudi mindetine alghan Qúryshpek, Sәrsendi shaqyryp, ol ýige shyghara almady. Auyz ýide sonyng jayyn aqyldasyp túrghanymyzda mening qúrmetti oraz «saqauym» kirip kelip qúshaqtap qúttyqtady da, әdeti boyynsha birge kelgen «kempirin» qúshaqtatty. Ýsh jyldan beri qala syrtyna eginshilikke shyghyp alghanyn estiytinmin. Áyelin jana porymda tәp-tәuir jasandyrsa da, ózi eski beshpet syrtynan shýberek belbeu buynyp, múrt qoyyp, aiyr qalpaqpen naqtyly diqan porymyna týsip alypty. Múnyng Sәrsenge jylan kórgen tәuettey tigil ekenin biletinbiz. Ol kelgende qarqyldap kýldi Ómirbek, amandasuymyzben aimalasuymyz bitken son, Orazdyng qúlaghyna birdemeni sybyrlay saldy da, esik ashyp, tórdi núsqady: Joghary shyq oja, joghary shyq, tór ózindiki!

- Sәlemetsinderrr me, joldastarr, joldassha hanymdarrr! Eginshi dep qomsynbay senderr de sәlem alyndarr! -dep «r» dybysyn basyp nygharlay sayraghan Orazgha kópshilik qúrbylary kýle týregelip jol berdi. - Ói, Qalpe Ábzi, siz әli barr ma ediniz? Dep Sәrsenning iyghynan basa baryp otyrdy Oraz. Býkis tanauy kýjireyip, shegir kózi ot ala qalghan Sәrsen ishki ashuyn sezdirgisi kelmey, túqyra amandasyp qana qoyyp edi. Jauabyna tanyrqaghansyp ýnile qarady Oraz:

- Shýkirrr, shýkirr! Á, Kompartiya zamanynda aman bolmay ne kórrinipti maghan! Bayaghyda gitlerrdi ghazyrreyil degenim ýshin siz óltirre almaghan meni endi myna zamanda kim óltirrmek!

- Qoyshy, Ojke, endi sony! -dep Sәrsen tizesinen basyp qalghanday boldy.

- Qoymasam, aitpaqtayyn gomindangha taghy da ústap berrersiz, qoyayyn-qoyayyn!... Yapyrray, osy sizdi kórrmey jýrrgen Qúdaydyng kózining de mýkisi  barr-au!...

Orazdyng sózine ishek silesi qatqansha kýlip otyrghan kópshilikke «bireuing shekteu aitsandarshy!» degendey jaltaqtay berdi Sәrsen. Esik syrtynda túrghan meni izdegendey moynyn soza-soza qarady. Baqay Orazdyng songhy sózine jauap aitqan bolyp kiristi.

- «Búqanyng aramzasy búzau arasynda jýredi» degen maqaldy qúdakeng bilmeui mýmkin. Jastar arasyna kirip alghan Sәkendi әli de jas eken deytin shyghar. Sol sebepten bolmasa, ol kisining kózi de jarqyrap túratyn kóz bolatyn.

Jastar du kóterdi búl sózge. «Sheshimi endi tabyldy!» dep kýlisti. Shay osy kýlki ýstine kelip qúiyla bastap edi. Qol juu syltauymen esikke bettegen Sәrsenge Bighazy kýbirlep, erte jóneldi. Endi kópshilikti jazghyra kýldi Oraz:

- Osy júrt gomindang shpionyn soghudyng orrnyna, odan barrghan sayyn qorrqatyn bolyp barra ma, qalay ózi?

- Oja, tilmash kóbeygen song bolmasa, aitpa búl sózdi! -dep kýbirledi qasynda otyrghan bir jigit. - Múnyng darulyghy sonda ghoy!

- Til audara jýrip pildi de audaramyn deytin siyaqty bir bu bar ózinde! -dep taghy biri kýbirledi. - «Ýirengen auyz býlkildeuin qoya ma», júrt sonysynan qaymyghady.

- Al, býlkildetkenine qoparryla qalasyndarr ma, sonda! - dep Oraz oghan qomsyna qarap jymidy. - Komparrtiya onysyna jol qoyady dep qorrqasyndarrma?... Qoy shyrraqtarym, ondaygha kompartiya jol qoysa, gomindang bolyp ketetindigine men qol qoyarrrmyn!.

Birnesheu qatar kýlip jibergende mening qarsymda otyrghan Orazdyng әieli kýieuine qarap basyn shayqap qaldy. Ángimeni men basqa taqyrypqa jetektedim:

- Oja, jayyng qalay, ne istep jatyrsyn, sony sóileshi endi!

- Óz jayym qazirr aitarr joq jaqsy!... Jalghyz edim ghoy, onyng ýstine әkem de qarrtayghan sorrly, jalghyz bolyp edim. Sening myna mendegi qatynyng jarrylqaymyn dep balamdy beske jetkizgende tipti sorrlandyrghan. Ishindegisin qosqanda dәl beseu bolyp túra qalady! -degende qasymda otyrghan Maqpal syqylyq qaghyp túqyra berdi. Duylday kýldi kópshilik. - Sóitip jýrgenimde komparrtiya aldymen moyynserrikke, onan song myna koperatsiyagha úiymdastyrryp, shyndap jarrylqady.

Aldymda agha, arrtymda bauyrr kóbeyip, jalghyz saqauyndy dumandy bay auylgha ainaldyrra qoydy. Ózim qazirr sol auyldyng otaghasy-ýlkeni bolyp shalqyp túrrmyn, әrri hatshy, әrri búghaltyrrmyn. Esep shot degenindi sharrtyldatqanymda myna kempirinning kóten ishegi solqyldaydy.

- Ei, qoyshy ei, endi, jana kelinnen úyalsanshy, tym bolmasa! -dep bes balanyng apasy da saqylday kýldi.

- E, qoyatyn ne túrr, osynday qyzghan kezde shartyldatpay bola ma! -dey salyp, kópshilik kýlkisi sayabyrlaghansha ýnsiz jymiyp otyryp qaldy. Qalpaghyn alyp, tizesine qoydy da, jaltyrap qyrylghan basynyng búrynghy aidar qoyylghan «funktyn» ghana sipalay berdi.

- Bigha, maghan endi birr qayghy payda bolyp túrr, -dedi sonan song auyr kýrsinip. - Ei, kempirr, aitayyn ba, aitpayyn ba?... Bәse, senen ait deytin ym kórinsin be! Joq, aitayyn, júrttyng sózi ghoy.

«Taudan tasqyn kelmese,

Kopirasiya sudy bermese,

Arghy qolyndy berri әkel,

Jekelerr ashtan ólmese!»

Deytin óleng shyghyp túrrr qazir. Búl «kertartpa ziyalylar» dyng shygharrghany emes, diqan babanyng ózining tól tumasy. Osy ólendi estigennen berri aidarrymnyng orrnyn qansha sipasam da aqyl shyqpaytyn bolyp qaldy. Aqyl shygharr edi ghoy, Bigha, ózing bilesin, men kemengerr edim ghoy, birraq su shyghar emes. Su biyl koperasiyanyng ózine de jetpeytin sekildi. «Jelini barr», «jelini barr» dep keng dalany týgel jyrtqyzdy. Al, ózimizden su aspasa, jekelerge su bermeytinimiz de ras. Biz, kadrrlarr berrsek te, bәrri-birr, kópshilik mýshelerr bermeydi. Shotymdy qansha soqqanymmen su túrrmaq dym shygharra alatyn emespin!

- Ras!... Ras aitady! -dep Maqpal tómen qarap otyryp, jasyryn kýbirledi maghan.

- Biyl koperasiyagha kirmey qalghan jekelering qansha edi? -dep súradym.

- Bizding auyldyqtyng 30 payyzy jeke!... Al, kollektivting jyrtqan jeri 700 gektarr. Su qazirr bir qúlaq qana. Taudan tasqyn kelmese qúrritynymyz yp-yras!...

- Jym-jyrt otyryp qalularyna jol bolsyn joldastar! -dep Baqay stakan kóterip kelip, tize bastady. - Toygha kelip otyrmyz ghoy, endi toydyng ólenin aitalyq!...

Toy tosty bir ret kóterilisimen Maqpal ekeuimizge qarsy «kóterils» te bastala ketti. «Araqtaryng ashty bolyp ketti. Auyzdarynnyng dәmin alyndar!» dey me, «auyzdarynnan dәm berinder!» dey me, әiteuir, ekeuimizdi qatar túrghyzyp qoydy da, «ashty-ashtylap» aiqaygha bastay kelip, qala jastarynyng búl әdetinen beyhabar Maqpal anyra jaltaqtady jan-jaghyna.

- Maqsattary, -dep sybyrlap kýlkili týsinik aittym - «IYә, ekeuimizdi sýiistirip, kóp aldynda kýnәgha batyru iyә, bәri jabylyp ekeuimizdi sýiy. Eger songhysy bolsa, men ýshin ýlken apat, әreng tapqanymda sening tiytimdey erninnen myna qasqyrlar ne qaltyrar!» -degenimde syqylyq qaqty Maqpal. - Ózimiz ghana sýiisuding amalyn izdestirip kóreyin. Oghan kónse aldymen sen bastap sýiesin!» - degenimde qyzara túqyrdy.

- Ei, aghayyndar, ei, -dedim kópshilikke qarap, әdeygidey jalynyshty ýnmen - eger óz auyzdarynnyng dәmin bizden almaq bolsandar, bәring de mening ózimnen alyndar, әreng tauyp túrghan mynauyma tiyispender, móntiyip qana túrghan túrysynan-aq eshqanday jazyghy joq ekeni kórinip túrmay ma! Osynym ýshin sadaqa, mine, ernim! Aldymen әielderine sýigizinder, dәm tatsyn. Sonan song ózdering kelip jey berinder!

Kópshilik du kýldi. Betin basyp týnshygha kýlgen Maqpal shygha jóneluge oqtalghanda Mәriya ústay aldy. Mening Maqpalgha «ashty» jýnin ne dep týsindirgenimdi sezip otyrghan birnesheu «jabylyp sýngdi» bir jolgha keshirgensidi.

- Al, aldymen ózderin-aq sýiisindershi, qane! Bir-birine peyildering qanshalyq ekendigin bayqalyq! -desti. - Eger kelin ózdiginen әrekettenbese, kórip alarmyz!

- «Búlarynyz qiyn eken!» dep syq ete týsken Maqpal kópshilikten betin daldalay kelip, jabysa týsti betime. - «Boldy ma?» dep sybyrlady bir azdan son. - «Bes minut!» dep men sybyrlay óptim. Kópshilik múnymyzdy estip qoyghan siyaqty. Duyldasa kýlip, qolshapalaqtay berdi. Men әdeyi saghatyma qarap jiberip bosatqanymda Maqpal oryndyghyna betin basa qúlap syqylyqtady.

- Bәlem, qorrqady ekensin, ә! -dedi oghan Oraz. - Kýieuimdi basqa әielderr sýiip qoymasyn dep jabysyp aldyng ghoy! Túrra-barra qayterr ekensin?

- Aldymen ózderiniz qorqyp ... meni qúrbandyqqa shalghan son... sauap ýshin bir joly qútqarghym keldi.

- Jendin, Maqysh! -dedi bir jaghynda otyrghan Mәriya. Saqyldap kýlip, arqasynan qaqty.

Maqpaldyng jenisteri ýshin tost kóterile berdi sonan son. Búryn ózim vinosyn ishpeytin әielderding birnesheui aqshighan aq araqtan da tayynbay tartyp, erlerin qayrady. «Segizinshi marttyng jenisi», «tónkeristing jenisi», «Úly Júngo kompartiyasynyng jenisi» degen arnauly tosttar, әnge de, biyge de saldy sóitip. Sonynda óleng sayysyna aparyp kýp etkizdi. Sol sayystary bitpey, tang atqanda qaytyp bara jatyp, kóshede aitysty...

Bizding kelip toylatyp jatqanymyzdy Ling Dәishing sekretar estigen eken. Ertenine týske jaqyn ózi kelip qúttyqtady. Jalghyz kózi kýlimdep, Maqpaldyng qolyn úzaq silkiledi.

- Makbaly joldas, siz Makpaly joldas?.. Jaksy, jaqsy!.. Men shyn jýrek kýttyqtaydy!

- Búl kisi bizding partkom sekretar Ling Dәishing joldas. Esinde shyghar saghan partiya jaghynan alghash izdeushi bolyp, Altay jerlik partkomgha tapsyrghan osy kisi! -dep tanystyrghanymda kózi jarqyray týsken Maqpal da qosy qoldap silkiledi. Sekretardyng qolyn hanzu tilinde sóiley silkiledi.

- Kóp rahymet sizge, Ling shujiy!... Maghan istegen qamqorlyghynyzdy estigenmin, mәngi úmytpaymyn!

- A...a... múndaghy qyzdar hanzusha til bilmeydi. Sen hanzusha jaqsy sóileytin bolypsyn! -dep sekretar endi óz tilimen sóiledi. - Qaydan ýirendin?

- Sizding súrauynyz boyynsha izdep tapqan Altay jerlik partkomda segiz ay túrdym. Onda asyrap alghan әke-sheshem bar. Solardan ýirendim.

- Segiz ai?... Sóz joq, óte zerek ekensin, Maqpal joldas!... Bizding mynau tamasha jigit, seni jaqsy tanyghan, jaqsy kýtken!... Óte-óte qúttyqtaymyn! -dep mening qolymdy qayta alyp silkiledi Ling Dәishin. Ýige qoltyqtap kirgizip, dastarqan tórine otyrghyzdym da, sheshemning istegen búl toyyna shaqyrugha ýlgere almay qalghan jayymdy aittym. Shay qúiyp týregep túrghan kelinin tilmash etip sheshem keshirim súrady.

- Men bastyqtardy toygha shaqyrudan búrynnan qorqatynmyn. Bizdeylerding toyyna kelu týgil, osy úlymdy kelmeske talay qualaghan ghoy. Olarmen silasa almaytynbyz. Al, sizdey de kishpeyil bastyq bolatynyn endi kórdik. Múnan song toygha aldymen shaqyratynym siz bolarsyz! -degende sekretar qarqyldap kýlip, shúlghyp-shúlghyp jiberdi.

- Búl tereng sóz, tabymyz bir eken, rahymet sizge!.. Bighabily joldasty jamandaushylar kóp bolghan. Al, múnday qabiletti jaqsy kadr bizde qazir joq. Siz baqyttysyz. Mynaday kelin týsirgen song tipti sheksiz baqytty boldynyz!

- Ózi mening bayqauymsha shynshyl siyaqty, kónilimdi ósirgen sening órkening óssin, Maqyshym!... Jaqsylap kýtinder ózin! -dep shygha bergen sheshemizding sózine kýlip edik. «Ne aitty?» dep súrady qonaghymyz. Audaryp týsindirgenimde qarqyldap kýlgen sekretar dastarqan ortasyndaghy bótelkeden eki stakangha araq qúidy.

- Bilemin, kelin ishpeydi, kel, ekeuimiz Maqpal joldastyng azattyghyn qúttyqtaymyz! -dep qaghystyrdy menimen. - Endi ishpeymin, mening júmysym kóp, jaqynnan beri tipti kóbeyip ketti. Qalaymaqanshylyq bar! -dedi de, et jep, shay ishti. Ózim tolyq týsine almay jýrgen bir mәseleni súraudyng orayy kele qaldy maghan:

- Mal sharuashylyq rayyondaryndaghy júmysty qalay kóbeytip alghansyzdar, ortalyq komiytetting núsqauy osylay boldy ma? -dep býlk etkizdim.

- Biz (onyng ishinde men de) týgel әskery adambyz ghoy, -dep jalghyz kózin qaday jymidy maghan. - Ózimiz tóte qarasty basshylyqtyng núsqauyna әskery tәrtippen lәm demey baghynyp әdettengenbiz... Sol boyynsha jýrilip jatyr!... Al, Bighabili, Makpaly joldastar, osy audandaghy joghary tap ókilderining isinen ekeuinning de habarlaryng bar shyghar. Beysembi kýni klub maydanynda bir bólim keri tónkerisshilerding ýstinen halyqtyng kýres jiyny ashylady. Soghan qatynasyp berinder!

- Maqúl, qatynasayyq!... Olardyng ishinde biz arnayy sóilep әshkereleuge tiyisti kimder bar eken? Dayyndalyp barsaq jaqsy bolar edi!

- Jaqsy! Tizimin jiberip bereyin! ... Tarih tapsyru әreketinde Maqpal joldastyng bizge joldaghan әshkereleu materiyaldaryn qylmyskerlerine sol boyynsha moyyndatqanbyz. Al, senen onday material kelmedi. Betpe-bet sóileuge kópshilik seni shaqyrar. Kóbin bilesin. Mәselen, asqan tonmoyyn, keri tónkerisshi Kәkimbaydy bilesin. Oghan kelgende sening tótep bere alatynyna senemiz. Sondyqtan eskertkenim. Ekeuing de biletin Omarbek bar, Tanqan bar. Al qalghanyn tizim kelgen song oilanyp kóresinder, maqúl ma?... Jer iyelerinen búl kýreske kóp tartylady. Mal iyelerine qazirshe tek keri tónkeriske qatystylaryn ghana tartpaqpyz.

- Basqa mal iyelerine kenshilik etpeksizder me? -dep jymiya súradym.

- Olargha dayyndyghymyz jetpey jatyr... Maqpal joldas, әkene kenshilik súraymysyn? -dep kýlimsirey súrady sekretar.

- Joq, ol maghan kenshilik etpegende, men kenshilik etem be! -dep Maqpal tómen qaray sóiledi. - Onyng ýstinen de bar biletinimdi jazyp bergenmin. Jalghyz-aq jala jabugha, nahaq kýidiruge barmaspyn. Sonym ghana kenshilik!

- Jaqsy!... Jaqsy kommunist shyghady senen! Árqanday jaugha da jala jappau dúrys! Jau ekeni ras bolsa, keyin ózi-aq ústalady. Jalanyng ne qajeti bar!

Osy sóz ýstinde Nuhanbeng esime týsip, Liyndәishinge sýiine qaradym. «Ekeui de bir partiyanyng mýshesi. Al, ekeui qalaysha eki dýniyedey qarama-qarsy pikirde?»...

Klub maydanyndaghy kýres jiyny sol aitylghan kýni tanerteng saghat toghyzda bastalghan eken. Maqpal ekeuimiz bir saghattay keshigip baryppyz. Syghylysqan halyqtyng maydangha simaghandary qorghan daualyna, syrttaghy ýi-ýiding tóbelerine shyghyp qarap túr. Kýn býgin tipti shaqshyraya kóterilgen. Qyp-qyzyl sahnadaghy mekrafonnan sóilep túrghan bir qazaq tergeushining ótkir dauysy keremetting qolyndaghy sheksiz úzyn biyshiktey ýirilip, aspannan osqylap túrghanday. Býkil audandaghy «feodalizm» men «kapitalizm» bir uysqa kirgendey kórindi.

Tiksinsek te tynysh, qymsynsaq ta tynysty qalpymyzdy saqtap, sahna býiirine qiyrlay jetken ekeuimizdi Liyndәishing kóre qoyyp, qol búlghap, sahnagha shaqyrdy. Jelegin tastay, Ýrimjide men búiyrtqan kiyimmen kelgen Maqpal kýres jiynynyng sahnasynda «burjuaziya biykeshterinshe» kórinuden iymene shyghyp, eng artqy oryndyqqa otyra qaldy. Men, núsqalghan, aldynghy qatardaghy oryndyqqa baryp otyryp edim. Ling shujy kýlimsirey týregeldi de, Maqpaldy qasyma arqasyna qagha әkelip otyrghyzdy. Kýres qúmandanynyng óz orny orta shende eken.

Maydan alanynyng jarymyn qylmystylar toltyrghandyghy meni qatty tanyrqatty. Eng aldynda qoldary jelkesine qayrylyp baylanghan keri tónkerisshiler, onyng artyna qoldary qúrsauly jer iyeleri, eng sonyna eng kóbi bolyp qamaudaghy mal iyeleri tizilipti. «Búlardyng enbek maydandaryna aidalyp ketkenderin qosyp, onyng ýstine belsendiler qatarynda Sәrsen tektes jalandap jýrgen orayshyl keri tónkerisshilerdi tizsek, búl maydan tónkeris qylmyskerlerimen lyq tolmay ma!» dep tigile-ýnile qaradym. - «Liyndәishing syndy salmaqty sekretar bastaghan búl audannan jazalanatyndar múnshalyq kóp shyqsa, al, Nuhanbeng siyaqtylar iyiskelegen audandardan qanshalyq shyqty deshi?.. Osynshalyq jau ishimizde túrghanda, bizding ýsh aimaq tónkerisi jeniske qalay jetken?... Búlardyng bәri jau bolsa, kedeyler júrtshylyghynyng әl-auqatyn jaqsartu ýshin alman-salyq salmay, gomindanmen taban bes jyl alysqan tónkeristik ýkimetting barlyq rashotyn kim kótergen. Otyz-qyryq myng tónkeris armiyasynyng ekonomikalyq tiregi kim bolghan? Osylardan kómek jighanda jau kórip, qaysynymyz myltyq shoshaytyp baryp edik?» degen oimen basymdy shayqap-shayqap qalyppyn.

Moyyndaryna ólim jazasynyng taqtayy asylghan eng aldynghy qatardaghy keri tónkerisshiler arasynan Kәkimbay maghan kóz astymen qarap túr eken. Tany qoydym da shayqaghan basymdy iyzep jiberip, Maqpalgha qaradym.

- Omarbekti kórding be? - dep kýbirledi. - Taqtay qarghylylardyng sol jaqtaghy ekinshi, meni kózimen atyp túr!...

- Búl, óltirmey-aq tiri jazalaugha layyq qylmysker edi!

- Múny atbasa razy bola qoymaspyn!

- Bәibishe, tym qatal bola kórme! -degenimde, búl ataudy alghash estigendikten maghan jymiya qarap sóiledi Maqpal.

- Qataldyq isteuge tiyisti jerde qatal bola almasan, jeniske jete almaysyn!

- Jengen it qana jelkeley bermek!... Búl jemengerlikpen bayysa da, keyin moyny bosap, qorqaq, kónimpaz ghana feodal bolghan. Múndaydy sen de moyyndatyp ózgerte alasyn!... Ózgeruge kóngendi óltiru - eng zor qanisherlik bolady!... Ákendi kórding be? -dep súradym tómen qarap kýbirlep. Maqpal da tómen qarap súrady.

- Qay tústa?

- Artynan sanaghanda besinshi qatardyng sol jaghynan segizinshi. Qoly baylanbapty. Ýlken jazagha tartyla qoymas!

- Kórdim, -dedi 4-5 minuttan song Maqpal. - Mening kórgenimdi bilip jylap jiberdi kózine aq týskir!... Ózi aryqtap, qatty jýdepti, mystannyng týrmesinde menshe 15 jyl qamalsa, óletin siyaqty ghoy!.

Qylmys delolary jayynda úzaq sóilegen sheshen, mekrafondy jara shanqyldap úran kótergende aiypkerler tipti býristi. Bir kezde keudesimen tau sogharday asqaqtap, aqyrynday jýretin Kәkimbay, qazir tyshqannyng inine de siyatyn tәrizdi.

Keri tónkerisshiler ýstinen shaghym aitushylargha sóz berildi múnan son. Aldymen aty atalyp shaqyrylghan Qúryshpek, sózdi Núrasyldyng óliminen bastap sóilep, Kәkimbaygha qahar ýiirdi. Ashuy jetken uday alymdy-ónimdi sóz maydangha qarly boran soqtyrghanday, onyng jendetterin de qaltyratyp edi. Halyq kegi buyrqanyp, sóileudi talap etushiler shu kótergende sahnagha Áliya shygha kelip, óz әkesining ýstinen «dert tókti». Ákesi eki әiel alyp, sheshesin tiri jesir qaldyrghanyn aita eniregen kekse qyzgha halyq arasynan kýlki kóterildi. Jiyn basqarushy Erbol jiyryla qarady Áliyagha. Onyng «kýres jalynyn bastyn» degeni ekenin, qyran túmsyghynyng kýdirenginen bayqaghan Áliya jylaudy qoyyp, endi shaqylday jóneldi. Ákesin «mәiban[3] burjuoy tamady[4]» dep tildep jiberdi de, gomindang uaqytynda «Amerika jiyangerligine» otan satqan deldaldardyng biri bolghanyn әshkereledi. Biyjin men Shanhaygha baryp jýrip, Jankayshymen til biriktirgendigin aitty. Sol saparlarynda 500 myng dollarlyq qana somamen baryp, bes milion dollarlyq tauar alyp qaytatyndyghyn tizimmen dәleldedi». «Otan satpasang olardy qaydan aldyn?» dep sonan song aqyrday kelip әkesine... Súlu múrtty sopaq betine týrmede qaughaday qara saqal bitken saudager, qyzyna mýlde týnshyqqanday tyghylyp, kózi atyla qarady. Kәkimbaymen qatar túr eken. Áliyanyng әr aqyruyna bir shatyrlaghan qolshapalaq pen kýlki aralasa jaudy.

- Ákesinen shekarasyn osylay bólmese qalay bólmek!

- Túmsyq kýieu razy bolghan-aq shyghar!

- Ákesin soyyp berse de razy bolmay ma! -degen kýlkilerde estildi kóp arasynan.

Bazardyng tanqy qúiryq Áliyasy sahnadan týse jónelgende, saqaranyng bir tanqy qúiryq qyzyly taghy shygha keldi sahnagha. Sarkidir tartqan әiel bolsa da solay kiyinipti ózi. Múnyng da aktivting tym asqan aptyghy ekenin, keudeley kelisinen bayqay qoydym.

- Men jauyz Tanqan Ýkirday ýstnen sóilmek edim, -dep bastady sózin. - Búl jauyzdyng - kәri qabannyng elu jyl ishinde qol astyndaghy halyqqa istemegen zorekerligi qalmaghan. Alghashqy aiyptaushynyng aitqandarynyng bәri ras, qol qoyyp qosylamyn. Men qazir Tanqannyng ózime qyz kezimde istegen bir zorlyghyn ghana ózine sóileteyin dep shyqtym. Ei, kәri tóbet, kóter basyndy! -dep shanq ete týsti. Jetpisten asyp býkireygen shaqshaday ghana appaq shal tómen qarap túryp alyp edi. Kóp arasynan Álimbay hatshy shygha kelip aqyryp qaldy. Maqpal, negizgi bir jauyn endi kórip, badyraya qarap qalghan eken.

- Álimbaydy kórding be, Omarbekting ornyna rayyon bastyghy bolyp saylanypty! -dep Maqpal kýbirley kýrsindi. Álimbay yrshyp baryp, Tanqannyng quraghan seleudey seldir saqalynan kóterip qalyp, shalqasynan týsirdi. Qayta kóterip, shymgha qaghatyn qazyqsha yrghap tiktedi de, bizge bir qarap qoyyp, jónele berdi.

- Ei, kәri qaban, jauap ber! -dep shanqyldady shaghym aitushy Tanqy. - Jiyrma segizinshi jyly kýzde... aidyn... kýni týnde maghan ne istegenindi sóile! Qanshalyq qinaghanyndy, bәrin sóile!

Túqyryp alghan Tanqangha birqansha belsendi qatar aqyrdy.

- Shyraghym, osy sózine jap-jas ózing emes, ólmeli mening betim shydamay, jerge kire almay úyalyp túr edim. Qúday basqa salghan song sóileyin endi, sóileyin! -dedi Tanqan. - Mening jauyz bolghanym ras, ózim-aq aitamyn ghoy bәrin. Halim barda әiel qúmar bolghanym ras. Ýkimetke sonday pәleligimning baryn aityp, qinaudan qútylu ýshin, tipti, artyghymen sóilep berip edim. Al, sen turaly... men... tipti qaraudan úyalatyn qarghaday bala edin... onyng ýstine seni... ózim qyzym deushi edim... shynyn aitqanda, ol kezde sheshenmen tәuir edim ghoy, tergeushige bergen tizimimde ol marhúmnyng da aty bar. Nanbasang sodan qarashy, shyraghym! Múnday jala jauyp, Qúdaydan bezbe! Qúday aldyna barghaly túrmyn ghoy, qyzym, Alla saqtasyn, sen jaqqa bettep kórgenim joq! -degende shu kóterdi kópshilik namystyng qatal shengeline týgel kirgendey, raqymsyz uysta myjylyp bara jatqanday, ayanyshty kýnirenister estildi qúlaghyma. Beti qangha boyalghanday qyzarghan әielge birnesheu qatar aqyrdy.

- Sóiletpedi dep qazir atqyzyp jiberseng de, toqtat arsyz sózindi, laghynat! -dep jiberdi Qúryshpek.

- Eger ras bolsa da ózindi shiyge shanshyp masqaralamay, tergeushi aldynda ghana bettespeymisin! -dep kýbirley kelgen bireu tarta jóneldi qolynan. Búl әieldi sóiletken Álimbay ekendigi, olar sahnadan týse salysymen kórindi.

- Zorekerler ýstinen shaghym aitqyzbay sýireip týsiretin kimsing sen! -dep kijindi Álimbay.

- Rayon[5] joldas, múnday esuasty qayrap, joqty kókitkenshe6 baryn óziniz-aq sóileseniz bolmay ma! Jaugha ózin masqaralatu ýshin shygharghanyng ba búl! -dep Álimbaydy kinәlaghan bir jigitke qarap otyryp qalyppyn. Atym mekrafonda atalghanyna jalt qarasam, Erbol meni sóileuge shaqyryp túr eken. Kópten tanys kópshilik duylday qolshapalaqtaghanda týregelip, bas iydim de mekrafon aldyna bardym.

- Men búl jiynda sózge shyghushylardyng eng sonynda sóilemek edim, -dep bastadym sózimdi. - aldymen myna dúspandar ýstinen shaghym aitushylardyng - әshkereleushi, aiyptaushylardyng sózin tyndamaq edim. Kim dәl aitty, kim jala aitty, búlardyng qylmysyn tolyq biletinderding qaysysy ashyldy, qaysysy jasyrdy, búlargha búryn qolshoqpar bolghandardyng qaysysy ózin әshkerelep, shekarasyn ajyratty. Anyqtap alyp sóilesem, búl kýresterinizge ýles qosa alatyndyghyma senemin. Óitetinim, dәl myna aldynghy qatarda túrghan aiyptalushylar maghan tolyq tanys. Búlardyng qylmystaryn biletinderdi de, búlardyng asyrap ósirgen kýikentaylaryn da, aitaqtaytyn jendetterin de tolyq bilemin. Ózdikterinen әshkerelemeytin bolsa sonan song sóilemek edim. Al, joldastar, qashan sóileyin?

- Sonynda sóilesin!  Eng artynan-aq sóilesin! -degen duyl kóterildi.

- Olay bolsa, qylmysty asyra sóileushilerge de, jasyra sóileushilerge de, jasyrynushylargha da osy joly qatal tiyisetindigime seninizder, otyra túrayyn!

Byqsymalardy dәl tauyp kóseppin. Sózge shyghugha talasushylar lap ete týskendey shuylday kóterildi. Tizimdep alghan, tәrtippen sóiletudi Erbolgha sybyrlay salyp, ornyma qayttym. Búryn Kәkimbaygha sybaylas bolghan Sәrsen men eki jendeti aldymen tizimdeldi. Kiybirahún men Áliyanyng әkesining әshkereleushilerinen ýsheui, Omarbekting jandayshaby Álimbay bastaghan tórt әshkereleushi, Tanqannyng ýstinen bes әshkereleushi tizimdelgende Maqpal jayrang qaqty.

- Búlar endi senimen maghan sóileytin material qaltyra qoymas! -dep kýldi. Álgi sózinnen qoryqqan-aq eken. Bәri de Omarbek pen Tanqannyng sayypqyrany bolghan!... Ákemning isin biletin de osylar!

- Ákenning qylmysy az bolsa kerek!

- Nedәuir bar shyghar, biraq, atylugha sharty tola qoymas! -dep kýrsindi Maqpal.

Árqay belsendi ózdi-óz qojayyndary ýstinen sóiley berdi, týtkiley berdi. Eng myqtysy bolyp, oza shapqan Sәrsen men Álimbay Kәkimbay men Omarbekting bet-auzyn qangha boyap kelip sóiledi. Qayta baryp saqaldap ta sóiledi. Maghan qarap qoyyp ta, Maqpalgha qarap ta júdyryqtady.

- Ózdering qatysqan qylmystary qalyp qoymasyn! -degendi kýbirlep eskertip men otyrdym.

Sәrsen sayasat Kәkimbaydy gomindang partiyasyna tartyp, shanzúndyqqa kótergenin әshkerelegende iyile týsti. Ony Dosan әkimmen birge ýsh aimaq jazasynan qútqarysyp-jasyrysyp kelgendigin sóilegende býgile týsti. «Búl keri tónkerisshi Ahymetjan, Ysqaqbek syndy kósemderimizding ólimi turaly úly qútqarushymyz Júngo kompartiyasyna, beti býlk etpey jala jabugha deyin barmady ma!» dep saqyldady sonynda. Osyny sóilegende ghana boy jazyp, qayta tikireydi de, sahnadan yrshyp týsip, Kәkimbayyn tepkiley jóneldi.

Jauyndy kýni Zaryqbay, Qonqay auylyndaghy qaraqshylyghyn sóilegen Álimbay «meni de alyndar qolgha!» dep qos qolyn kótere aiqaylap edi. Maqpaldy andyp jýrip qolgha týsirgen qaraqshylyghyn әshkerelegende, ózin shapalaqtap-shapalaqtap jiberdi. «Osynyng barlyghyn zorlap istetken osy boqsaqal!» dep yrshyghan Álimbay Omarbegining saqalyna sap ete týsip shartyldatty.

Búl ret tizimdelip sóilegenderding kópshiligi osynday foksshy jendetter eken. Pyshaqtaryn óz betterine qadap qoyyp, qojalarynyng qolqalaryna sýngite berdi.

Búlar týgil sóilep bolghanda, ózim taghy sóilep ósh alu týgil, baylauly sorly dúspandardyng óshi mende ketkendey, janym ashydy. Qorqytyp óz jendetterine ózderin ólerde tepkiletken men bolmadym ba! Maghan jymiya qaraghan Erbol «eng sonynda sóileymin» degenim boyynsha mekrofongha sózge shaqyrdy. Týregelip baryp, kópshilikke bas iydim de resmy dauyspen! «Mening búl retki jazalau jiynynda keri tónkerisshiler ýstinen әshkereleytin mәselelerim osymen bitti!» -degenimde du ete týsti kópshilik. - «Keyingi tizimdelip sóileushilerding júdyryqtarynan basqasy týgelimen mening sózim!».

Jiyn basqarushy Erbol Liyndәishinning qasyna baryp, sóileytin sózi bar-joqtyghyn súrap edi. Sekretar basyn, kónilsiz ghana shayqay saldy. Aldynghy úzaq sóilegen tergeushining qasynda otyrghan jepanjýn porymdas sary kiyimdi Erboldyng ymyn kóre sala týregeldi de ýkim oqugha kiristi. Solt osy kisi eken. Moynyna taqtay asylghan on eki adamnyng attaryn aldymen atap, ólkelik joghary sottyng bekitui boyynsha ólim jazasyna ýkim etilgendigin saqylday sóilep bir tyndy. Ile-shala qayta saqyldap, nesie ólimge (eki jyl keshiktirip atugha) kesilgenderding tizimin oqydy (ony sanay almay qaldym. Áyteuir úzaghyraq oqydy). Onan song mýddetsiz qamalatyndar men jiyrma jylgha kesilgenderding tizimin oqydy. Neshe myndaghan adamnyng óliktey ýnsiz tynyp qalghandyqtaryna qarap otyryp, búlardyng qansha adam ekendigin de sanausyz qaldyrdym.

Naq ólimge ýkim etilgenderding avtomobil kuzybyna laqtyrylghandaghy ayanyshty ýni әli de qúlaghymda.

- Liyndәishin, Liyndәishin! -dep aiqaylap baryp ýzildi bir ýn.

- Tónkeris dep súraghan kómekterinnen nemdi ayap edim, kórgendering aitsandarshy shyraqtarym-au! -dep biri laqtyrylmay túryp-aq jalp ete týsti.

- Sekretar-au, qaraghym-au jýzing jyly edi ghoy, rahymyng qayda! - dep biri zarlay úshty kuzypqa.

- O dýniyede qolym sening jaghanda, Álimbay! -dep Omarbek laqtyrylarda qaltyrap ketti.

- Liyndәishin-au, arqamnan qaghyp jýrip, basymdy qaghyp tastadyn-au!..

Ózining aty qazir óletinderding auzynan shygha bergennen kórge birge ketetindey týrshikkeni me, iyә, ishindegi ashynyshyn jasyrugha kýshi jetpegeni me jalghyz kózi shaqshiyp, kýre tamyrlary badyraya qalghan sekretar sahnanyng artynan týse jóneldi. Sol basqyshpen Maqpal ekeuimiz de syrghy jóneldik. Qoldasyp alyp, túp-tura ýige tarttyq. «Omarbek óltirilmese, razy bola qoymaspyn» dep kelgen kelinshegimning kózi tipti baqyrayypty...

Ádiletti tergeushim, óz tanymymda búl taraudaghy qylmysym -  otty basqalardyng qolymen kósegendigim edi. Al, siz, sol óner arqyly júrttyng qolyn týgel órtep bolyp, otty endi túmsyqtarymen kósetip jatqanynyzda mening múnym qylmys bolyp jarytar ma. Keshire túrynyz, endigi taraulardyng birinde egiz qylmys tudyryp berermin!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Búl shaqta Toly Dórbiljinnen bólinip jeke audan bolyp qúrylghan.

[2] Yatu (hanzusha) - qyz.

[3] Mәiban - komprador, deldal.

[4] Tamady - sheshesin.....

[5] Rayon joldas - rayon bastyghy demekshi.