Redaksiyadan: Portalymyzdyng elektrondy poshtasyna Talghar audanynyng kýl-qoqys tasymaldaushylary jәne IP «Jan-Aru» kýl-qoqys súryptaushylarynan Almaty oblysy, Talghar audany әkimining qyzmeti men kýl-qoqys poligony, ondaghy oryn alyp otyrghan kelensizdikter jayly bayandalghan ýshbu hat kelip týsti. Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Sondyqtan, avtor maqalasy redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Materialda esim-soyy atalatyn jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, aldaghy uaqytta olardyng da pikirin jariyalaytynymyzdy eskertemiz.

Qoqys tasymaldaushylar Preziydentten arasha súraydy

Qazaqstan Respublikasynyn
Preziydenti Q.K.Toqaev myrzagha
Almaty oblysy Talghar audanynyn
kýl-qoqys tasymaldaushylarynan

Asa qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Biz, Talghar audanynyng kýl-qoqys tasymaldaushylary jәne IP «Jan-Aru» kýl-qoqys súryptaushylary, bizding jan aiqayymyz ben osy joldauymyz Sizge jetedi dep oilaymyz. Sizding Qazaqstan halqyna jasap jatqan iygilikti isinizge kópten kóp rahmet! Júmys berushiler bizge jalaqylaryn uaqytyly tóleydi. Jeke kәsipker Ayjigitov Baqtyghaly Saqymqojúly jetpisti alqymdaghan zeynetker. Zeynetker jasyna qaramay әli júmysta, súryptau stansiyasyn ashyp bizge júmys berip otyr. Eng bastysy mektepterge arnap atauly túlghalargha baghdarlama jazyp, balalar tәrbiyesine aralasyp jýrgen jan. Óz qarjysyna mektepke arnalghan kitaptar jazyp, ony mektepterge tegin taratyp jýr. Súryptau stansiyasyn 2021 jyly 15 qantarda ashty. Sodan beri toqtaghan emes, jalaqylarymyzdy uaqytyly alamyz. Audangha Ábdihanov Qaydar Álihanúly әkim bolyp kelgeli bizden tynyshtyq qashty. Tekseristen kóz ashpadyq. Estiytinimiz «jabayyn dep jatyr» degen sóz. Bir ret ózi kelgende ony óz auzynan estidik. Ýlken kisini boqtap, neshe týrli sóz aitty. Sonday әkim bola ma?

Janymyzda (10 metr jerde) poligon bar, bizdi jauyp soghan kirgizbekshi (iyesi estuimizshe búrynghy prokuror).

Qaydar Ábdihanovtyng әkesi Álihan Toybaev búryn Talghar audanynyng әkimi, oblys әkimining orynbasary bolghan. Aghasy Toybaev Kendala selolyq okrugining әkimi, odan keyin audan әkimining orynbasary, jer komissiyasyn basqarghan.

Ózi Kendala selolyq әkimdigin basqarghan, aghasynyng ornyna. Keyinnen aghasy zeynetkerlikke ketkende sonyng ornyna audan әkimining orynbasary, jer komissiyasyn basqarghan. Sonda búl jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq emey nemene? Estuimizshe, Kendala selolyq okrugynan osy tústa bәlenshe gektar jer shygharylyp IJS, LPH-gha ainaldyryp osy kýnge deyin satylyp jatyr (әriyne basqa bireuding atynda). Búl ne degen batpan kúiryq? Búl jaghday birneshe ret aitylyp jatyr. Biraq jabuly qazan jabuly qalpynda qaluda. Osy jaghdaydy jiti tekseruinizdi ótinemiz.

Q. Ábdihanov Talghar audanyna әkim bolyp kelgeli júmysyn bizdi tekseruden bastady. Qúddy audanda basqa manyzdy nysan joq siyaqty. Janyna deputattar men blogerlerdi toptastyryp alghan. Barlyghyna tapsyrma berilgen. Ashyqtan ashyq jabu kerek dep. Estuimizshe ózin audannyng jeke iyesimin deytin kórinedi. Men ne aitam, sol bolady deytin kórinedi. Sonda búl ýlkendi syilamaytyn, Qúdaydan da, Preziydentten de qoryqpaytyn qanday әkim? Ákim bol, halqyna jaqyn bol degen qaghida qayda? Ábdihanovtyng is-qimyldaryn jiti tekseruinizdi ótinemiz, Preziydent myrza.

Biz, Talghar audanynyng kýl-qoqysyn tasymaldaushylary, aldymyz 30 jyldan, artymyz 10 jyldan beri Talghar qalasy men audanynyng kýl-qoqysyn poligongha tasimyz. Basynda Qúlja trassasyndaghy poligongha tasitynbyz. Úshaq qúlaghannan keyin keyin poligondy auystyrdy. Ol búrynghy qazylghan, qiyrshyq tas alynghan ýlken shúnqyr. Mashinamen ishine týsip shyghu qys kezi túrmaq jaz mezgilining ózinde óte qiyn. Al qysta shúnqyrdan shyghu ýshin qosymsha bir mashina kerek. Sýirep shygharu ýshin. Amalsyz kóndik, kónbeske amal joq. Baghasy da qymbat. Ár Kamaz ýshin 7-8 myng tenge, ZIL ýshin 6-7 myng tenge. 2021 jyly qantar aiynda janynan kýl-qoqys súryptau stansiyasy ashyldy «Jan-Aru» degen. Eshqanday shúnqyrgha týspeysin, baghasy da tiyimdi, 3-4 myng tenge әr mashinagha. Mynanday baghanyng sharyqtap túrghanynda bizge tiyimdi. Bar joghy 30 sotok jer, biraq tiyimdi paydalanyp jatyr. 5 mln tengege kýl-qoqys qaldyqtaryn jaghatyn pesh alyndy. Jaqyn arada kýl-qoqys presteytin press, on metrlik liniya alyndy. Qazirgi kezde janynan zauyt salynyp jatyr. Múnyng bәri bir jylda istelgen nәrse. Kemshilikter joq emes, bar. Baqtyghaly Saqymqojúly aghamyz onyng barlyghyn jonggha tyrysyp jatyr, zeynetker jetpisti alqymdasa da әli júmysta.

Súryptau stansiyasynyng qújattary týgel, rúqsat qaghazdary bar. Eki poligonnyng arasy 10 metr. Osyghan qaramay 2021 jyly aghamyzdyng poligonyn 8 ret tekserdi, aryz jazyp jatyr degen syltaumen. Aryzdy jazdyryp jatqan ózderi, poligon bir jylda 4 ret órtendi. Úiymdastyryp jatqan ózderi, tipti aidalada túrghan vagondy órtep jiberdi. Audandyq prokuratura, ishki ister basqarmasy, oblystyq ekologiya tekseristen kóz ashtyrmady. Oblystyq ekologiya aryz jazylghan degen jeleumen tórt ret tekserdi. Eki millionnan astam aiyppúl salyndy. Osynyng bәrin úiymdastyryp otyrghan qazirgi әkim Q.Ábdihanov, búrynghy oblys әkimi orynbasarynyng balasy.

Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry demekshi, kezinde Baqtyghaly Saqymqojúly Súryptau stansiyasyn salugha 30 sotok jer azdau dep qosymsha jer súraydy. Sol kezdegi әkim Y.Satpaev 9 sotok jer tauyp komissiyadan ótkizedi. Keyinnen әkim bolyp Erekeshov keledi (paramen ústalghan). Sol kezde Baqtyghaly Saqymqojúly әkim Erekeshovtyng qabyldauynda bolady (eki ret). Erekeshov ózining orynbasary Ábdihanovqa jiberedi. Aghamyz Ábdihanovqa kelgende ol әkim súrap jatyr dep para súraydy. Baqtyghaly Saqymqojúly ashulanyp ketip qalady. Keyinnen oblys әkimine (Batalovqa), Bas prokuraturagha aryz jazady. Ábdihanovtyng jazylghan sózi bar «Men sening kózindi qúrtamyn» degen. Mine sózinde túryp qúrtqysy keledi, biraq aghamyz berilmey keledi.

Sonda qalay, qúdaydan da, halyqtan da qoryqpaytyn Ábdihanov Talghar audanyn jeke dara biylep-tóstemekshi me? Agham Pavlodar oblysynyng prokurory deytin kórinedi. Jaqynda Ábdihanovtyng tapsyrmasymen maslihattyng eki deputaty kelip bastaryna әngir tayaq oinatyp ketipti (viydeo zapisi bar). Kórshilerden arendagha alyp otyrghan jerdi paydalanugha qúqylaryng joq depti. Búl ne bassyzdyq? Ómiri bolmaghan ekologicheskiy sovet degendi qúryp, IP «Jan-Arudy» qaraghan. 20-30 jyl zansyz júmys istep jatqan mekemelerdi nege qaramaydy?!

Asa qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, bizding ýndeuimizdi jan-jaqty qarap, Ábdihanovty jazalap júmystan aluynyzdy ótinemiz. Ayjigitov Baqtyghaly Saqymqojúlynyng búrynghy jazghan aryzdary qaralsyn. Ábdihanov bassyzdyghyn toqtatsyn.

Kýl-qoqys zauyty tolyqqandy júmys isteu ýshin qosymsha keminde 2 gektar jer beruinizdi súraymyz. Jogharghy aitylghan mәselerge sizding aralasuynyzdy súraymyz. Bizding jalghyz ýmitimiz Sizde.

Qol qongshylar:

Abai.kz