2022 jylghy 5 qantar qazaq tarihynda Úly hәm qayghyly datalardyng birine ainalmaq. Qazaq halqynyng songhy 3-4 ghasyrdan beri baqytty, mamyrajay ómir sýrgen kezi kóp bolmaghan eken. 

Jonghar shapqynshylyghy, Resey bodandyghy, Kenes Odaghynyng ezgisi halqymyzdy bir kýn de tynysh ómir sýrgizbepti.  Tek, 1991 jyly el qatarly tәuelsizdik alyp bórikin aspangha atty. Tәuelsizdikting alghashqy 10 jylynda  qazaqtyn  kýdiginen ýmiti kópteu bolghany da ras.  Halyq bolashaqqa sendi. Sol ýshin qiyn jyldardy ýnsizdikmen enserdi. Qazaq sengen, ýmit artqan, qoldaghan N.Nazarbaev 1995 jyly ebin tauyp,  memleketti «preziydenttik» basqaru jýiesine auystyryp alghan son, birtindep dara biyleu jýiesi jýzege asty.  Jeke basqa tabynu beleng aldy. Demokratiya nyshandaryn túnshyqtyra bastady. 2000 jyldan keyin memleket tolyq  avtoritarly jolgha týsti. Últtyq baghyttaghy opozisiyalyq túlghalar  men partiya, qozghalystar qysymgha úshyrady. Biylik olardy ebin tauyp satyp aldy, shetel asyrdy, týrmege toghytty, tipti kózderin joydy. Eldegi jýiege qarsy salmaqty, balama pikir aitar túlghalar  qoghamdyq-sayasy ómirden alastatyldy.  Elding sayasy hәm ekonomikalyq elitasy sanauly toptyng monopoliyasyna ótti. Eldegi reformalardyng ong nәtiyjeleri sayasy progressting kenjeleui sebepti, toqyraugha bet aldy.  Memleket tek shiykizatty, tabighy baylyqty satugha ghana sýienip, ekonomikanyng әrtaraptanuy toqtap qaldy. El qazynasy biylikting qúzar basyndaghy sanauly ghana toptyn  uysynda qala berdi.  Halyqqa tiyimdi, júmyspen qamtityn  óndiris oryndary ashylmady, júmyssyzdyq kóbeydi, auyl azyp-tozdy...

Múnyng bәri, sayyp kelgende,  qazaqtyng azyp-tozuyna aparyp soqtyrady. Bay men kedeylik  aiyrma sheginen asyp ketti. Óz kýnin ózi kórgen halyq «elitalyqtar» ashqan bankterining qúlyna ainaldy. Biylik bir jaqta, al halyq ekinshi jaqta qalyp, halyqtyng biylikke degen senimi kýn sayyn joghala berdi. Qansha shydamdy, tózimdi degenmen, ertenge degen ýmiti joghalghan halyq tyghyryqqa tireldi. Búnday jaghday týbi bir qoghamdyq-sayasy tolqugha әkeleri sózsiz edi. «Shólmek myng kýn synbaydy, bir kýn synady» degeni ras bolyp shyqty. Shyrpy tútatqan — «súiytylghan gaz baghasynyn» ósui formasynda boldy. Áriyne,  halyqtyng beybit týrdegi mitingisin eshkim qate dey almaydy. Beybit mitingi ýlken masshtabta, elding kóptegen ónirin qamtydy. Ókinishke qaray, oryndy talappen tolqyghan halyqty taqqa talasqan klandar toby arandatyp, beybit mitingning sipatyn basqa jaqqa búrugha baryn saldy. Nәtiyjesinde,  beyuaz jastar arandalyp qaldy. Qan tólgildi.

Qantar qasiretine kinәli naqty jauapkerler anyqtaluy kerek. Halyqtyng beybit sheruin kimderdin, ne maqsattaryna paydalynghany anyqtalyp, tekserilip naqty baghasy berilmey bolmaydy. Býginge sheyingi ishki-syrtqy aqparat kózderindegi sarapshylar men sayasatkerlerding pikirining ózegi – búl «Nazarbaev pen Toqaevting taqqa talasy», «reseyshilder men qytayshyldar tiresining nәtiyjesi»  degenge sayady.  Sonda bir tarap halyq tolquyn paydalanyp biylikti basyp alghysy kelse, ekinshi tarap halyq tolquynyng arqasynda taghyn saqtap qaldy deuge negiz bar siyaqty. Tómende Qantar uaqighasy kimge tiyimdi, kimderge tiyimsiz bolghanyna ýnilip kóreyik.

Soz joq, Q.Toqaevqa tiyimdi boldy.

2019 jyly biylikke kelgenimen, qolynda naqty qúzyreti joq, biraq legitimdi preziydent  bolyp keldi. Osy ýshin, әsirese oppozisiya men  últshyldar ony «quyrshaq preziydent» retinde sipattap, ýnemi syndaumen boldy. Osy jyldary  Q.Toqaev halyq pen N.Nazarbaev ortasynda qyspaqta qaldy. Elding ekonomikalyq tútqalary, kadr  taghayyndau qúzyreti men biylik partiyasy «Núr Otannyn» tizgini N.Nazarbaevtyng uysynda qala berdi. Uaqyt ótken sayyn, halyqtyng túrmysy nasharlap, jýiege qarsylyghy ýdey týsti. Búnyng aqyry jaqsylyqqa barmaytynyn preziydent týsinip, tyghyryqtan shyghu jolyndaghy qadamdary men ústanymy eks-preziydentting qarsylyghyna úshyrap otyrdy. Arada qayshylyq tuyndap, sony ózara senimsizdikke aparghan da boluy yqtimal. Ekeuining aralaryndaghy jasyryn tires syrt kózge kórinbegenimen, búl N.Nazarbaevtyng úiqysyn qashyrghan boluy yqtimal.  Elimizde eshkim ózine qarsy kelip kórmegen eks-preziydent ýshin, ózi baulyp jetildirgen izbasarynyng «әdepten ozuyn» onyng keshirmytini belgili. Qolynda tútas eldin  IIM-gi, ÚQK-ti, QM-gi kiretin  QK-sining tóraghasy N. Nazarbaev ýshin  Q.Toqaevty taqtan taydyrudyng amaly da san týrli boluy mýmkin ekeni  anyq edi. Osy maqsat ýshin halyqtyq mitingini paydalanyp, Toqaevty yghystyryp jibermek boldy degen kózqaras ishki-syrytqy aqparattarda jariyalanuda. ÚQK-ning basshylarynyng tútqyndaluy da osy kózqarastyng shyndyqqa jaqyndyghyn kórsetse kerek. Jaldamaly búzaqylardy tartu arqyly beybit júrtty arandatyp, beybereketsizdikke iytermelep, nәtiyjesinde  shaghu, órteu, tonau, kisi óltiru uaqighalary oryn alady. Maqsaty –  osy arqyly preziydent Q.Toqaevty elden bezdirip, biylikti óz klandaryna ótkizbek bolghan desedi.  Ómirlik jighan-tergen bilimin naqty praktikalyq jaghdaygha qoldana bilgen, tez әri útqyr sheshim jasay alghan Q.Toqaev әkki N.Nazarbaevty shang qaptyryp ketti.  N.Nazarbaev jenildi. Q.Toqaevqa sheshim qabyldau  óte qiyn bolghany belgili.  Búdan basqa jol  joqtyghy da anyq. Sharasyzdyq ÚQShÚ-nyng kýshine sýienuge mәjbýr etti. Qansha ókinishti bolsa da búl qazaq ýshin jalghyz, әri qymbat jol boldy deuge bolady. «Qos» preziydentting taqqa talasy 225  (odan da kóp boluy mýmkin)  azamattyng ghúmyryn jalmady. Nәtiyjesinde Toqaev jendi. Elge, qazaqqa qayyrlysy osy.

Qantar uaqighasyna qatysty Q.Toqaevtyng aldynda eki ýlken paryz túr: jazyqsyz sheyt bolghan bozdaqtardyng sanyn anyqtap, әdil baghasyn beru, qúnyn tóleu; Arandatushy «terrorlardyn»  biyliktegi tirekterin ashyqqa shygharu, jazalau.

Nazarbaev jenildi

Eldi 30 jyl uysynda ústaghan N.Nazarbaev klany jenildi.  Desede onyq eldegi  yqpaly әli bar. Búdan keyingi Toqaevtyng jýristeri sol yqpaldy eskeretini dausyz. Eski jýiening toghyz qabat tonyn bir  kýnde eriter bolsa, ol  selge ainalyp, apat әkelui mýmkin.  Aldaghy  uaqytta  sayasi  jәne ekonomikalyq resurystardy tek  birtindep  eldin, halyqtyn  iygiligine qaytaru  jolyn ústanuy yqtimal.

Dәl osy shaqta onyng sabyrmen birtindep ózgeris jasau  amaly - tynyshtyq pen kapitaldyng elden josyp ketpeui ýshin tadaghan amaly dep qaraugha bolady. Onyng osy júmsaq qadamdary qoghamnyng ótkir synyna úshyrary dausyz. Búl eldegi bardy tókpey-shәshpay ústap qaludyng jalghyz joly.  Eng bastysy, kóne klandyq jýieden qútylyp, jemqorlyqpen kýresuge  mýmkindigk  tudy. Aldaghy kýnderi tyghyryqqa tilelgen  qoghamdyq jәne sayasy ómir birtindep búrynghy aghysyna orala  bastaghanymen, toqyraghan ekonomikagha jan pitiru onaygha soqpasy taghy belgili. Onyng ústine, býgingi әlemdik, aimaqtyq geosayasijaghdaylar ekonomikanyng tezdep jandanuyna ýlken kedergi bolar týri bar. Q.Toqaevtyn  qalghan eki jyldan asa preziydenttik merzimi ýlken jauapkershilik  pen qauyrt isteletin júmystargha toly bolmaq. Osy merzimdegi júmysynyng nәtiyjesi ghana onyng kelesi ret saylaugha týsuine negiz qalap bermek. Oghan halyqpen birge boludan, ilgerleuden basqa jol joq. Nazarbaev klandary men Toqaev arasynda týbegeyli  ymyra bolmaydy.  Tek eks-preziydentpen belgili maqsat ýshin layyqty kelisim boluy mýmkin. Búl sayasat, mýdege jetu ýshin dúshpanmen de til tabysar sәtter bolady. Bizge únasa da, únamasa da Toqaevty qoldau men týsinuden basqa qazaqqa ekinshi jol qazirshe kórinbey túr.

Áriyne, beybit mitingishilerdi «terror, bandy» deuge jol joq. Sheyt bolghan bozdaqtargha әdil bagha beru men qúnyn tóleu — memleketting aldaghy paryzyna ainalmaq. Halyqtyq qyraghylyq pen tabandylyq qashanda  eldikti saqtaudyng basty faktory ekeni dausyz.  Qazaq halqy búl qaghidany keshegi bodaudyng arqasynda jadysyna qayta oraltu ýstinde. Qazaq oyandy. Qazaqqa qarsy jýieni qazaq qolymen janalay aldy. Janasynyng búzylmauy da ózine amanat. Endi sergek boluy shart, myzghugha, mýlguge jol joq.

Resey útty

Reseyding asyghy alshysynan týsip, kókten kýtkeni jerdan tabyldy. Onysyz da Kremliding qabaghyna qarap kelgen Aqordany Reseyding osy jolghy  kómegi ózine qaryzdar etip qoyghany belgili. Qazaqtardy qatargha qosqan bizbiz dep isip-keuip jýrgen orys shavnisteri Qazaqstandy «terroristerde» biz qorghap qaldyq deytini sózsiz. Qansha jerden ÚQShÚ újymdyq  kýshterdi  taryttyq degenmen, onyq taza orystyng jetegindegi, negizindegi úiym ekeni shyndyq.

Qolynda kýshtik qúrylymy joq Q.Toqaevtyng ÚQShÚ-y kýshterine sýienuden, Putinnen kómek súraudan basqa amaly bolghan joq. Búl el men últ ýshin dúrys tandau bolghanyn sezinemiz. Elding ishi-syrtynda onysyz da Orta Aziyany ózining geosayasy órisi sanap otyrghan Mәskeuding yqpaly, endigi jerde Qazaqstanda tipti de terendey týsui mýmkin degen kýdik kýshti. Putin eki jep biyge shyqty. Qazaq elining tәuelsizdigin «terrorlardan» saqtap qalushy retinde úpay jinasa, ekinshi jaghynan Qazaqstandy ekonomikalyq әleueti arqyly tabandap kirip alghan Nazarbaev jәn onyng әuletimen ym-jymy bir Qytaydyng yqpalyn azaytugha mýmkindik tudy deushiler kóp. Sarapshylardyng aituynsha, Putin ýshin Qazaqstandaghy Qytay mýdesine baqylau ornatudyng tarihy joly ashylghangha oqsaydy.  Osy jolghy halyq tolquynyng dýrbelenge ainaluynyng artynda eks-preziydent N.Nazarbaev túrghany shyn bolsa, Búny Toqaev pen Nazarbaevtyng taqqa talasuyna jatqyzugha boldy. Ásirese, Batystaghy qytay sarapshylary «Reseyshilder» men «Qytayshyldardyn» tiresi dep otyr. Nәtiyjesi – «Qytayshyl» klandardyng jeniluimen ayaqtalghan. Osy jolghy kómegi ýshin Toqaevtan neni qalaytyny, tek Putinning kómegi ýshin qarymtasy qanday bolary belgisiz bolsa da, ÚQShÚ-dy syltau etip kirgen orys әskeri endi elden ketpeydi degen kýdik joqqa shyqty.  19 qantarda eng songhy Resey saldattary Qazaqstannan ketti.

Qytay opyq jedi

Qantar uaqighanyng nәtiyjesi Qytay ýshin ýlken joghaltu deuge bolady. Qytay biyligi Nazarbaev jәne onyng otbasymen ornatqan shiyrek ghasyrlyq berik kópiri bir kýnde opyrylyp týsti. Endigi jerde syrt kózge Qytaymen bolatyn baylanys búrynghyday jalghasyp jatqan sekildi kóringenimen, onyng tiyimdiligi   Pekin ýshin búrynghyday bolmasy anyq. Aqorda kópvektorly syrtqy sayasatty jýrgize beredi, biraq tiyimdilik soltýstik kórshige beyimdeledi. Pekin osyghan deyin Qazaqstanda Nazarbaev arqyly jetken jetistigine Putinning baqylau ornatyp, yrghyn paydany bólisuge úmtyluy mýmkin degen kýdik ýstinde túspal jasauda sarapshylar. Qytaydyng Orta Aziyagha baghyttaghan geosayasy josparlary  men «Jibek joly» jobasynyng kedergisiz  úlghangyna  qauip tónip túr. Qantar tónkerisi Pekinning alanyn kýsheytti. Qazaqtardyng oyanuy tútas Orta Aziyanyng oyanuyna әser etui de yqtimal. Qytay Qazaqstandaghy investisiya kólemi 30 mlrd AQSh dollarynan asady. Oghan eks-preziydent kezinde alynghan qaryzdyng ózi ondaghan mlrd dollargha jetkenin qosynyz. Qazaq-Qytay arasyndaghy shiyki múnay qúbyry men Qazaqstan territoriyasy arqyly Qytaygha ótetin ýsh gaz qúbyry da Qytay biyligining úiqysyn qashyrary sózsiz. Eng qiyny,  Qazaqstanda  Resey men Qytay  arasyndaghy jasyryn bәseke syrtqa shyghu qaupi. Putinning Qantar tónkerisi kezindegi qadamy Kremliding Qazaqstandaghy  yqpalyn arttyryp, kerisinshe Qytaydyng tebinin bәsendetui mýmkin. Kremli Qytaydyng Orta Aziya aimaghy arqyly keler  energiya-shiykizat jәne Qazaqstan arqyly  ótetin  Basys Qytay, Batys  Europa avto joldargha da baqylau ornatuy yqtimal degen kýdik basym. Qytaydyng Orta Aziyadaghy, әsirese Qazaqstandaghy yqpalynyng azangy  Qytaydyn  Shynjan  aimaghynyng qauypsizdigi men tynyshtyghyna degen alanyn odan ary arttyra týsui mýmkin.

Halyq oyandy әri qan jútty

Qazaq halqy alghashqy jenisine jetti. Eldi, halyqty túralatqan klandyq, jemqorlyq jýieni ayaqtatty. Bodauy auyr boldy – kóp qan tógildi. Beybit sherushiler baghalanyp, sheytter ardaqtaluy kerek. Qantar tónkerisi - halyqtyng ortasynda biregey kóshbasshynyng joqtyghyn jәne onyng óte qajettiligin  kórsetti. Búl tendensiyanyng óte qauyptylyghyna kóz jetkizdi. Jeke biyligin nyghaytu ýshin N. Nazarbaev eldegi balama pikir aita alatyn túlghalar men últtyq, oppozisiyalyq baghyttaghy partiyalar men qozghalystardyng kózin qúrtqan. Qoghamda jaghympazdar men quyrshaq partiyalar ghana qalghan-dy. Halyqtyq tolqudyng baghytyn, sipatyn ózgertuge halyqta biregey kóshbasshynyng joqtyghy, jetekshisiz qara halyqtyng daghdaryp qaluyna, jaghdaydy tanuyna kedergi boldy. Osy bostyqty jat niyettiler útymdy paydalandy. Bostyqty  paydalanyp ketti. Halyqtyng qoghamdyq instituttaryn túnshyqtyryp  kelgen N. Nazarbaev búghan tike jauapker.

Qoryta kelgende, Qantar tónkerisi qazaq halqynyng әdiletsizdikke, jemqorlyq jaylaghan klandyq jýiege qarsy shyqqan tәuelsizdik tarihyndaghy alghashqy, eng joyqyn tolquy boldy. Beybit sheruding negizgi, jalghyz úrany - «shal ket!» boldy. Búl úran  halyqtyng jebir jýiege degen narazylyghynan tughany anyq. Ókinishke oray, beybit sherudi taqqa mýdeli  klandar búzaqylary arqyly basqa baghytqa búryp jiberdi. Sony beybereketsizdikke úlasyp, qan tógildi. Beybit sheruge shyqqan  jazyqsyz jandar qaza boldy. Endigi jerde osy  bozdaqtargha әdil bagha berilip, qúny tólenui kerek. Ondy-soldy tútqyndalghan azamattargha jasalyp jatqan zorlyq-zombylyq, úryp-soghyu toqtatylyp, ashyq ta zandy tergeu-tekseru jýrgizilui tiyis. Álgi 20 myng «terrordy» halyqtyng ishinen izdeuding keregi joq. Býlik shygharushy, memlekettik tónkeris jasamaq bolghan klandar әshkerlenip, jazalanuy kerek. Preziydent Q.Toqaevting «eskertusiz oq atugha» bergen pәrmeni ýlken qatelik, «20 myng terror» degeni negizsiz.  Osy asyra silteuding býgin de, erteng de  Q.Toqaevtyng qyr sonynan qalmaytyn týri bar. 22 qantarda preziydent «qantar uaqighasynda qaza bolghan әrbir adamnyng ólimin múqiyat zertteu kerek» degeni ýmit,  ile-shala «azamattar biylikting ashyqtyq pen zandylyqty qamtamasyz  etip otyrghanyn kórui tiyis»  degeni kýdik úyalatady.  Halyq pen әlemdik qauymdastyq Qantar tónkerisine qatysty ashyq ta, әdil tergeu-terserudi talap etip jatqan joq pa!

Qantardaghy halyqtyq tolqugha, taghy qaytalap aitamyn, Aqorda әdil baghasyn berui kerek. Osysyz qazaq halqynyng kónili ornyna týspesi anyq. Álemdik qauymdastyq ta búl qandy qyrghyndy qaghys qaldyrar týri joq. 20 qantarda Europarlament Qantar uaqighasyna rezalusiya qabyldap, sanksiya saludy qoldady. Europarlament mýsheleri «Beybit narazylyqtyng qalaysha ozbyrlyqqa úlasyp ketkenin, oghan qanday elementter tartylghanyn, jaghdaydyng ushyghuyna ne týritki bolghanyn anyqtau ýshin halqaralyq dәrejedegi tәuelsiz tergeu qajettiligin, óz halqyna qarsy qylmys jasaghany ýshin sot aldynda jauap berui kerektigin» aityp jatyr. Halqaralyq adam qúqyghyn qorghau úiymynyng ókilderi «EQYÚ, BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi kenesi, EO tәuelsiz tergeudi qolgha aluy tiyis» dep qarauda.

Qantar tónkerisi qazaqty oyatty. Endigi jerde qashanda sergek boludy eskertti.  Halyqtyng kýshi - birlikte bolatynyna kóz jetkizdi. Qoghamdyq institutardyng (partiya, qozghalys), halyqtyq  naghyz kóshbasshy, liyderlerding manyzdylyghyna kóz jetkizdi. Búl vakuumnyn  ornyn toltyru  aldaghy  úly da ózekti júmystardyng biregeyi bolmaq. Qantar tónkerisi ýlken qúrbandyq arqyly kelgen halyqtyng alghashqy jenisi. Qazaq ruhynyng qayta oyanuy -  qantarda atylghan janartau!

Baqan Berikjan

Abai.kz