Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 5350 34 pikir 25 Qantar, 2022 saghat 14:23

Túrghymbaev Gering bolghysy kele me?

German Gering degen dәudi bilesizder. Germaniyanyng Reyhstagyn basqarghan. Ataq-lauazymdary men mansap-mindetteri bir tóbe. Reyhministr, reyhsmarshal, general, obergruppenfurer t.b. Nasistik Germaniyanyng әskery aviasiyasyn qúryp, Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde (1939-1945 jyldary) bastan-ayaq Germaniyanyng әue-qorghanys kýshterin basqarghan. Gitlerden keyingi eng yqpaldy ekinshi adam dep sanalghan. Gitlerding 1941 jyldyng 29 mausymyndaghy arnayy jarlyghy (dekreti) boyynsha, resmy týrde furerding múrageri, orynbasary. Gitlerding rúqsat-maqúldauynsyz-aq, jeke-dara búiryq beru qúqyna ie bolghan. Soghystaghy nemis әue әskerining sәtsizdiginen son, Gitlerding oghan degen kónili búzylyp, Geringti ózining múragerliginen alyp tastaghan. 1945 jyly sәuirde arnayy búiryq shygharyp, barlyq ataq-mansaptarynan da aiyrghan.

Ol Nurnberg tribunalynda basty әskery qylmysker retinde aiyptalyp, ólim jazasyna kesilgen. Gering búl jazamen kelispey, ózine taghylghan ókimning oryndaluynan 2-3 saghat búryn óz-ózine qol júmsaghan (1946 jyly). Álem júrty «nómiri ekinshi «fashist», «Gitlerding kólenkesi» dep ataghan Gering turaly kóp aitugha bolady. Sol Geringtin: «Men «oylau erkindigi» degen sózdi estigen sәtte-aq, ózimning tapanshamdy (Brauningimdi) qolgha alamyn», - degen sózi bar. Ony әigili jazushy Aliber Kamu ózining «Oylau qúqyghyn qorghau» atty maqalasynda jazady. «Mende úyat joq! Mening úyatym – Adolif Gitler!», - degen German Geringti nege sóz etti deysiz ghoy...

«Qantar oqighasy»

Qazaq qoghamyn dýr silkindirgen «qantar qasireti» eshkimdi bey-jay qaldyrmady. Bizdi qoyyp, әlem júrty әngime etti. Alys-jaqyn shetel liyderleri arnayy mәlimdemeler jasap, Europarlament qarar qabyldady. Tipti, múhittyng arghy betinen, Aq ýiden arnayy sәlem aitylyp, Qazaqstandaghy qandy qaqtyghysqa qatysty alandaushylyq bildirildi. Osydan son, elishilik sayasatta azdy-kem auys-týiister jasala bastady.

Basy beybit narazylyqtarmen bastalyp, ayaghy qandy qaqtyghysqa, jappay tәrtipsizdik pen «tónkeriske» úlasqan «qantar oqighasyna» kinәli degen birneshe lauazymdy túlgha tútqyndaldy. Solardyng ishindegi eng dәui – ÚQK búrynghy tóraghasy Kәrim Mәsimov. Oghan «memleketke opasyzdyq jasady», «biylikti kýshpen basyp almaq boldy», degen sekildi birneshe aiyp taghyldy.

«Qantar oqighasy», әriyne, beybit narazylyqtarmen bastaldy. Janaózen halqy gaz baghasyn negizsiz kótergen biylik sheshimine narazylyq aityp, alanghy shyqty. Ýkimet arnayy komissiya qúrdy. Narazy júrttyng talap-tilekterin tyndap, gaz baghasyn tómendetu turaly sheshim shyghardy. Alayda, jýdeu kónil, jútang túrmys pen qymbatshylyq qaltasyn qysqan jarym qúrsaq júrt әsirese, әlemdik pandemiya men ekonomikalyq daghdarys kýsheygen songhy jyldary qanday da bir qam qylugha qauqarsyz bolghan Ýkimet pen eks-preziydent Nazarbaevtyng manayyna toptasqan toqqaryn, meshkeylikteri memleket qazynasyn ortaytqan az ghana toptyng biylikten ketuin talap etti. Búl talapty tútas el qoldady. Sóitip, narazylyqtar irili-úsaqty ózge qalalarda jalghasty. Halqynyng teng jarymy ishki jәne syrtqy enbek migranttary dep esepteletin, 2-3 million halqy bar Almaty júrty da kóterildi. 4 qantarda beybit bastalghan miting 5 qantargha qaraghan týnnen bastap qaruly qaqtyghystargha jalghasty. Ras, búl kóterilgen júrtty paydalanyp qaludy kózdegen qara niyettiler el arasyna iritki salyp, arandatushylar kirgizdi. Qaru-jaraqtar taratyp, jappay tәrtipsizdikti bastap kep jiberdi. Al qúzyrly biylik – múny «terrorlyq әreket» dep atap, antiyterrorlyq operasiyagha kiristi. Jalpysy osymen tәmam. Bolghan jaydy egjey-tegjeyli bilesizder, qaytalaghan bolmayyq...

Túrghymbaev

Jogharyda aittyq. Aqorda auys-týiister jasady. Jalghyz Ýkimet basshysy emes, basqa da ministrler men basshy-qosshylar kreslodan týsti, keybiri kreslo auystyrdy. Alayda, ornynan qozghalmaghan bir adam – ol QR Ishki ister ministri Erlan Zamanbekúly Túrghymbaev boldy.

2019 jyldyng aqpany. Qazaqstannyng Ishki ister ministri auysty. Qalmúhanbet Qasymov segiz jyl tapjylmay otyrghan kreslogha Erlan Zamanbekúly kelip qonjidy. Sóitip, Qasymovqa qosh aittyq ta, Túrghymbaevty tórge shyghardyq. El-júrtqa sýieudey sýikimi qalmay bara jatqan son, el basshylyghy ózgeris jasaudy tapsyrghanda, forma auystyrghannan әri asa almaghan qazaq polisiyasyna ministrding auysuy ong әser eter dedik. Ókinishtisi, bayaghy jartas – sol jartas kýiinde qaldy.

Biz osyghan deyin Erlan Zamanbekúly basshylyq etetin «úrda-jyq» ministrlikting biraz minin jazyp, soqyrgha tayaq ústatqanday kórsettik. «Qazaq polisiyasynyng imidjin qalay kóteremin» dep, dal bolghan Túrghymbaevqa dóp basyp, dәl sebebin kórsettik. Túrghymbaev tarapynan «lәm-miym» degen jauap bolmady. Onan son, Túrghymbaev komandasyndaghy «ardagerler» armiyasyn da cyngha aldyq.  Miz baqpas ministrimiz bú joly da jauap jazbady. Qazaqstan polisiyasyna aitylar syn kóp. Olardyng úrda-jyq sayasaty men әkiren-minez әngirtayaqshyl, әlimjettik әreketteri turaly әlemdik aqparat jazyp, Halyqaralyq úiymdar synnyng tópesine alyp jatqany ótirik emes. Oghan sebep te joq emes! Sonyng eng manyzdysy –memlekettik tildin, qazaq tilining qyzmettik qoldanys tiline ainalmauy. Biz ony da jazdyq. Túrghymbaev taghy ýnsiz boldy.

Qaysybir jyly preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Estiytin memleket» konsepsiyasyn úsynghan. Mәseleni basyp-janshyp, kýshpen emes, dialogpen sheshudi tapsyrdy. Beybit jiyndar ótkizuge rúqsat berudi aitty. Sodan keyin de el aumaghynda birdi-ekili beybit jiyndar ótti. «Ózgerip ketken týgi joq, sovetten qalghan sol mektep, mәrtebesi zor mektep» degendey, Túrghymbaevtyng saqshylary eki bilekterin syban kelip, taghy da eski әdiske saldy.  «Preziydentting «estiytin memleketin» ministr Túrghymbaev estimegen be» dedik jәne. Túrghymbaev jaq typ-tynysh.

Úryp-soghyp, terrorshy jasau

Jә, odan da óttik. Endigi sóz basqa. Jogharyda qazaq tarihyndaghy qandy paraqtardyng birine ainalghan «qantar oqighasy» jayly sóz ettik. Preziydent pәrmen bergen son, ile-shala iske kirisken – Erlan Túrghymbaev komandasy qazir júrttan jappay «terrorshy jasau» nauqanyn bastap ketkendey. Ras, terrormen kýresu, kisi óltirip, úrlyq-qarlyq jasaghandargha jaza qoldanyluy kerek. Biraq, búl is – úryp-soghyp moyyndatu arqyly jasalmauy kerek!

Qazir әleumettik jeliler men BAQ-ta tergeuge baryp tayaq jegen, tergeushilerding tayaghynan sautamtyghy qalmay, jan tapsyrghan faktiler jii aitylyp jatyr. Tergeuge sap-sau ketip, sýiegin mәiithanadan izdep tauyp jatqandar qanshama?! Sonday faktilerding barlyghyn jipke tizbesek te, birli-jarymyn mysal eteyik.

Mәjilis deputaty Qazybek Isa:

«Janaózende bastalyp, jalpy eldi qamtyghan ereuilde kóshege shyqqan halyq beybit sheruge el qamy ýshin shyqty. Keyin Almatydan bastap, kóp qalalarda beybit sherushilerge kýmәndi toptar qosylyp ketip, arty qandy býlikke ainaldy.

Al endi ereuilge shyqqandary ýshin ghana jastarymyz jazyqsyz tútqyndalyp, soqqygha jyghylyp, azaptalyp jatqandary turaly kóptegen naqty mәlimetter men viydeolar kelude.

Bizge kelgen viydeo-mәlimette shalghaydaghy Shardaradan Almatygha júmys izdep baryp, ýy jóndeumen ainalysyp jýrgen Sýndet Toghaybayúly Týrikpenbay qantardyng 5-i kýni týsten keyin Tóle biy-Baytúrsynúly kóshelerindegi poliklinikada dәrigerge qaralyp, analizderin alyp, ýiine bara jatqanda ayaghyna oq tiyedi. Qansyrap jatqan ol №12 auruhanagha jetkizililedi. Ony osynda emdelip jatqan jerinen 8-shi qantar kýni týrmege alyp ketken. «Alanda boldym» dep moyynda» dep, úryp-soqqan. «Eshqanday mitingige qatyspaghan, auruhanada jatqan mening balam SIZO-18 týrmesinde nege jatyr?», - dep kóz jasyn kól etip enirep, qayta-qayta talyp qalyp jatqan anasynyng viydeosyn kórgende shydap túra alu mýmkin emes! Áke-sheshesi jalghyz siyryn satyp advokat jaldap Almatyda jýr endi… Naghyz sodyrlargha tosqauyl qoi qoldarynan kelmegen qúqyq qorghau organdary endi jazyqsyz jastargha oilaryna kelgenin jasap jatqany janymyzdy auyrtuda», - dep jazdy.

Facebook qoldanushysy Múrat Múqash:

«Almas inimizdi aiundyqpen óltirdi.  Ótken aptanyng júmasy bizding әuletimiz ýshin asa auyr, qaraly kýn boldy! «Almas qaytys boldy» degen suyq habardy estigende tóbemizden jay týskendey sezindik! Amal qansha, barsha tuystar Taldyqorghan qalasyna jiylyp, kózimizden jasymyz sorghalap jýrip bauyrymyzdy jer qoynyna tapsyrdyq! Artynda anyrap anasy, ensesi ezilip әkesi, jýregi qan jylaghan aghasy men adal jary, ýsh balasy qaldy! Nebәri 44 jasta bolatyn.

Almas mening әkemning ýlken aghasy Qanapiya atamyzdyng nemeresi edi. «Agha» dep anqyldap jýretin kishipeyil inimning qazasy maghan óte auyr tiydi! Sol kýnnen beri «Nege?» «Ne ýshin?» degen súraqtar jatsam-túrsam oiymnan keter emes. Ata-anasynyng aituynsha, sheruge shyqpaghan. Tek kókónis satatyn dýkenin tekserip, qaytyp kele jatqan jolda kelin ekeuin poliyseyler toqtatady. Kelindi sol jerge qaldyrady da, Almasty alyp ketedi. Sodan bastap ol joq bolady. Ata-anasy 5 kýn boyy izdeydi, aqyry mәiithanadan tabady.

Ózining shaghyn kәsibimen ainalysyp, bala-shaghasyn asyrap jýrgen inimizding eshqanday jazyghy joq edi ghoy. Sony bile túra qúqyq qorghaushy jendetterding sonshalyqty aiuandyq tanytyp, soqqygha jyqqanyn nemen týsindiruge bolady? Olargha búiryq bergen kim?..

Keshe Almastyng anasy Áliya jengemmen habarlastym. Hal-ahualdaryn súradym. «Qaytemiz endi, tiri adam tirshiligin isteydi ghoy. Prokurorgha bardym. Kinәli adamdardy anyqtap, jauapkershilikke tartudy ótinip, aryz jazdym», - dedi jengem. «IYә, artynan izdeushisi joq eken demesin. Solay istegendering dúrys qoy», - dedim men de jengemdi qostap, sol kinәlilerding mýlde tabylmaytynyn ishtey sezip túrsam da.

Adam qúqy, әdildik, shyndyk, adamgershilik tәrizdi kiyeli úghymdardy týbegeyli joqqa shygharghan búl qoghamgha osydan song qaytip ishing jylidy?! Jazyqsyz inimizdi eshqanday tergep-tekserusiz azaptap óltirgen aiuandardy qarghys atsyn!», - dep jazdy.

Jurnalist Arman Áubәkir:

«Erlan qanday myqty azamat edi. Kóne dәuir tarihy men mәdeniyetine degen qyzyghushylyghyn sózben jetkizu mýmkin emes-túghyn. Dalagha jýruge qolayly «temir túlparyn» tizgindep alyp, tarihy oryndargha sayahatqa shyghugha әr kez dayyn túratyn. Ekeumizding jolymyz ýnemi tarihy jerlerde toghysatyn. Kónili jarqyn, jýregi tap-taza jarqyraghan azamattan qapyda airylyp qalyp anyrap otyrmyz, aghayyn.

Ashat dosymnyng aituynsha, ol kóshede mýlikterdi tonaushylargha qarsy kýresip, qoghamdyq erikti retinde tәrtip kýzetip keshke deyin jýredi. Ýige qaytyp kele jatqanda qúqyq qorghau organdary toqtatyp, tekseredi. Qaltasynan pyshaq tabylady. Óz-ózin qorghau ýshin alyp shyqqan ghoy. Mine, qúqyq qorghau organdaryna dayyn «terrorist!» Tek moyyndatsa, boldy. Al biz biletin Erlan bar bolmysymen terrorizmge, diny radikalizmge qarsy adam.

Qúqyq qorghau organdary ústap әketkennen keyin «joghaldy» dep izdeu salypty. Tuystary emes. Artynan denesi jalanash daladan tabylghan. Erlannyng soqqygha jyghylghany sonsha mәiitti alugha barghan dosy ә degende tipti tanymay qalypty. Isinip, kógerip ketken. Oq ta tiyip jaralanghan. Ayaghynda bir japyraq eti it qauyp alghanday júlynyp qalghan. Qolyndaghy kiseni de sheshilmegen deydi. Masqara endi. Jan-dýniyenizdi týrshiktiredi. Onyng ýstine, Erlannyng jarqyn beynesin tanityn bolsanyzdar, ókinish ózekti órteydi. Kózdi jas, kónildi qayghy basty», - dep jazdy.

Týiin:

Dәl osynday faktiler bireu-ekeui ghana emes, ondap, tipti jýzdep sanalady. Úryp-soghyp moyyndatu faktilerining bolghanyn ministrlikting ózi de moyyndaydy. «Ústalghandargha qatysty adam ólimi, azaptau, biyligin asyra paydalanu derekterimen qylmystyq ister tergelu ýstinde. Respublika boyynsha osynday 16 qylmystyq is qozghalghan», - degendi QR Bas prokuraturasy mәlimdegen. Shyndyghynda búl sifrlar 16-men shektelmeytini týsinikti.

Ondy-soldy tútqyndalghan azamattargha jasalyp jatqan zorlyq-zombylyq, úryp-soghu toqtatylyp, ashyq ta zandy tergeu-tekseru jýrgizilui tiyis. Álgi 20 myng «terrordy» halyqtyng ishinen izdeuding keregi joq. Býlik shygharushy, memlekettik tónkeris jasamaq bolghan klandar әshkerlenip, jazalanuy kerek. Biz deymiz ghoy. Al ony estiytin Túrghymbaev pa? Ony estiytin Aqorda ma?

Jogharyda Gitlerding ong qolyndaghy kóseui bolghan German Gering turaly tekke aitqan joqpyz. Sol Geringtin: «Óz shtabymda kimning jóit (evrey), kimning jóit emes ekenin, men sheshemin!», - degen әiligi sózi bar. Býgingi Erlan Túrghymbaev poliyseylerining «kimning terrorshy, kimning terrorshy emes ekenin» ózderi sheship, úryp-soghu arqyly terrorshy «jasap» jatqanyna qarap, bizding Túrghymbaev sol Geringting naq ózi bolghysy kelip jýr me degen oy tuady...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

34 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391