Senbi, 23 Qarasha 2024
Sholu 5349 5 pikir 27 Qantar, 2022 saghat 13:47

«Qantar qasireti»: Qytay baspasózi ne deydi?

2022 jyldyng basynda elimizde oryn alghan «Qantar qasireti» ózimiz de, ózge elder de kýtpegen tosyn oqigha boldy. Qazaqstandy jiti zerttep otyrghan Qytaydyng ózi «әkau, kórshimizge ne boldy?» dep, tanghalyp, oqighanyng barysyn qadaghalady.

Janaózen qalasynda gaz baghasynyng qymbattauyna narazylyq tanytqan mitingining býkil respublika kólemindegi qozghalysqa ainalyp, jat sayasy maqsatta jappay tonau, órteu jәne qiratu bastalghanda, oqighanyng nasyrgha shauyp bara jatqanyn sezip, Qytay Qazaqstandaghy mýddesin qorghaudy qarastyrdy, Memleket basshysy men Syrtqy ister ministri qazaqstandyq әriptesterine telefon shalyp, Qazaqstangha әskery kómek kórsetuge әzir ekendikterin aitty. Alayda Qazaqstan Preziydenti men Syrtqy ister ministri olargha rahmet aityp, әkery kómek aludan sypayy týrde bastartady. Is jýzinde Qazaqstangha әkery kómek kerek-aq, edi, onday kómekti Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Újymdyq qauipsizdik kelisimsharty úiymynan (ODKB) aldy.

Múny Tayvani jәne AQSh-taghy qytay tildi internet sayttary: «Qazaqstannyng Qytaydan alystap, Reseyge jaqyndauy», «Qazaqstan boyynsha Resey men Qytay arasyndaghy arpalysyta Qytay jenildi», - dep baghalady.

QHR-dyng CCTV 13 siyaqty resmy aqparat qúraldary «Qantar oqighasy» barysyn negizinen oektivti týrde óz halqyna jetkizip otyrdy. Al oqighanyng oryn alu sebepteri jóninde jasaghan saraptamalyq payymdarynda eki týrli pikir aityldy.

Birinshi pikir: «Qazaqsandaghy narazylyq sherui túrmystyq mәseleni kóteruden bastalyp, kýrdeli sayasy mәselege ainalyp, qazirgi biylikke qauip tóndirdi. Búl is jýzinde jasyryn jýrip jatqan kýresterding jaryqqa shyghuy. Qazaqstanda halyq túrmysynyng qiyndauy, gazdyn, janar-jaghar maydyn, túrmystyq búiymdar baghasynyng sharyqtap ketui, energetika salasynda qara bazardyng etek aluy, tónirekten engen migranttardyng kóbengi, halyq narazylyghyn tudyrdy. Halyqtyng ýkimetke narazylyghyn shetelden engen jau elemetter óz maqsatyna paydalanyp, keng kólemde zorlyq-zombylyq әrektter jasady. Búl ishki tәrtipsizdik emes, terrorlyq shabuyl. Ony diny ekstremistik kýshter jasady. Olar ýlken dayyndyqpen, óte úiymshyldyqpen, josparly týrde әreket etti. Maqsaty - qazirgi biylikti tónkerip tastau boldy. Jalpy oqighanyng ishki jәne syrtqy sebepteri óte kýrdeli. Onyng artynda AQSh pen Europa túrghan boluy da mýmkin», - deydi.

Ekinshi pikir: «Zhang Fu degen sarapshynyng payymdauynsha, AQSh pen Europa Qazaqstangha sayasy jәne iydeologiya salasyna sinip kirdi. Alayda, AQSh Qazaqstangha zor kólemde investisiya salushy memleket bolghandyqtan, búl elde tónkeristik bylyqpalyqtyng boluyn qalamaydy. Sondyqtan, AQSh-ty memlekettik dengeyde «Qantar oqighasyn» úiymdastyrugha aralasty deuge kelmeydi. Alayda, Qazaqstanda 20 mynnan astam ýkimettik emes úiymdar bar. Onyng ishinde ekstremistik diny kýshter júmys jasaytynyn eseruimiz kerek. Búl Qazaqstannyng ishindegi jәne syrtyndaghy ekstremisterding birlesip jasaghan búzaqylyq әreketi», - deydi.

Al Amerika, Tayvanidaghy qytay tildi sayttarda aitylghan pikirler de eki týrli.

Birinshi pikir: «Qazaqstan Tәuelsizdik alghannan beri demokratiyalyq qúqyqtyng jýie qalyptastyralghan joq. Otyz jyl boyy bir adamnyng biylep-tósteuinde boldy. Núrsúltan Nazarbaev avtoritarlyq biylik jýrgizdi, memleketti jeke otbasyndyq kompaniyasyna ainaldyrdy. Oligarhtar mýddesi qorghaldy, halyqtyng túmysy nasharlay berdi. Energetikagha asa bay memlekette múnay-gaz baghasy, tagham baghasy sharyqtady. Búghan narazy halyq mitingige shyghyp óz talaptaryn qoydy. Arty qaqtyghysqa úlasty. Biylik qatang janyshtady», - deydi.

Ekinshi pikir: «Núrsúltan Nazabaev pen Qasym-Jomart Toqaevtyng qarym-qatynasyn, eki túlghanyng ómir jolyn, qyzmet tәjiriybesin, bilim-biliktiligin, sayasy ústanmadaryn salystyryp saralay kelip, Qasym-Jomart Toqaev Núrsúltan Nazabaevtyng ózi tandaghan izbasary edi. Alayda, Toqaev as iship, ayaq bosatyp otyra beretin adam emes-ti. Ol bәrin bilip otyrdy. Tarihy oraydyng keluin kýtti. Qazaqstanda memleket kóleminde tónkeristik shabuyl jasalghanda, ol erekshe sayasy parasattylyghyn kórsetti. Óte útymdy sharalar qoldanyp, jaghdaydy baqylauynda ústady jәne tez arada qoghamdyq tәrtipti qalpyna keltirdi. Qasym-Jomart Toqaev kezinde 1989 jyly student jastardyng korrupsiyagha qarsy túryp, demokratiyany talap etken qozghalysy kezinde QHR basshysy Chjao Szyyan istey almaghan isterdi istey aldy. Ayyryqsha túlgha ekendigin kórsete bildi», - deydi.

Qytay tildi elektrondy qúraldarda alyp-qashpa aqparlar da aityldy. Mysaly, 9 qantarda: «Resey Qazaqstannan diasporalaryn shygharyp jatyr. Putinning maqsaty - Resey azamattaryn azap tartudan qorghau eken. AQSh-ta bir bólim diplomattaryn Qazaqstannan dereu shyghyp ketuge búiyrdy», - dep soqty. Sonday-aq, búl oqighanyng sheteldik qoldaushylary AQSh-tyqtar degendi menzeytin uaghyzdar da aityldy. Múny alyptar arasyndaghy kýresterding anysy dep týsingen jón.

QHR-dyng resmy ústanymy Qytay tóraghasy Sy Szinipinnyng 25 qantarda Qytay men Ortalyq Aziya memleketteri diplomatiyalyq qatynas ornatqanyna 30 jyl toluyna oray ótken Samitte sóilegen sózinde aityldy. Ol: «Biz Qazaqstan tarapynyng túraqtylyqty saqtap, zarlyq-zambylyqty toqtatuyn batyl qoldaymyz. Sonday-aq, shamamyz kelgenshe Qazaqstangha qajetti qoldau kórsetuge jәne kómektesuge dayynbyz. Biz Qasym-Jomart Toqaevtyng pәrmendi basshylyghynda, Qazaqstan halqy memleket damuynyng tipti de kórkem bolashaghyn qarsy alatynyna senemiz», - dep atap kórsetti.

Elimizdi oirandaghan keshegi «Qantar oqighasy» bar jaghynan Qazaqstannyng halyqaralyq qatynastardaghy manyzdylyghyn aishyqtay týsti. Soltýstiktegi alyp kóshisimiz Resey әskery kómegin kórsetse, Shyghystaghy qonys Qytay aqparattyq qoldau kórsetip otyrdy. Tóniregindi dospen qorshasang jau almaydy degen osy bolar. Qytay tildi aqparat qúraldarynyng  atalmysh oqigha jóninde jariyalaghan saraptamalardan kәsibiylikti de, iydeologiyalyq tendensiyasyn da anyq agharamyz.

Nәbijan Múqamethanúly,

qytaytanushy, Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng professory

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364