Úly Dala danalary birinshi basshy turaly. Ne isteu kerek?

Elimizdegi lankestik jәne terroristik oqighalar oryn alghan birneshe kýnder bizding 30 jylghy  egemendik tarihymyzgha qaramastan sayasi-ekonomikalyq jәne әleumettik túrghydan qanshalyqty osal ekendigimizdi aiqyn kórsetip berdi. Osydan keyin әrbir qazaqstandyq nege búlay boldy dep oilanuy sózsiz. Endeshe keleshekte memleketting negizin shayqaltatyn, elding eng qymbattysy – tәuelsizdigine qauip tóndiretin múnday jaghdaydy boldyrmau ýshin ne isteu kerektigi  bәrimizdi tolghandyruy tiyis jәne oghan jauap izdeuimiz qajet. Sondyqtan qoghamda búl mәsele keninen talqylanyp, pikir-talastar men oi-pikirler ortagha salynyp ta jatyr.  

IYә, qantar oqighasynan qanday sabaq aluymyz kerek? Onyng qaytalanbauy ýshin ne isteuimiz kerek? Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly  Qazaqstandaghy baylyqtyng teng jartysy eldegi 162 adamnyng qolyna shoghyrlanghany, al halyqtyng jartysynyng enbekaqysy 50 myng tengeden aspaytynyn mysalgha keltirdi. Osynday býkil últtyq baylyqtyng at tóbelindey 162 adamnyng qolyna shoghyrlanuyna ne sebep boldy? Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jyl bolghanda halyqtyng jartysynyng 50 myng tengemen (qazirgi azyq-týlik baghasynyng kýnde ósip jatqan jaghdayynda) kýn kórip jatqandyghyn nemen týsindiruge bolady? Múnday qayyrshylyq jaghdaygha qalay keldik?!

Eng birinshi әuel bastan aitu kerek, qazirgi bizding qoghamda últtyq baylyqtyng әdildikpen bólinbeu mәselesi birinshi oryngha shyghyp otyr. Bir qaraghanda, osynshama territoriyasy men qazba baylyghy jәne  basqa da materialdyq resurstary bar Qazaqstan siyaqty elde 19 mln. halyqty barlyq jaghynan  tolyq qamtamasyz ete alatynday mýmkindik bar ghoy! Endeshe nege olay emes?!

Qysqasha aitqanda búl jaghday – elding әleumettik-ekonomikalyq kýsh-quatynyng eng manyzdy kórsetkishi bolyp tabylatyn últtyq baylyqtyng әdildikpen bólinbeui, yaghny әdiletsiz qoghamda ómir sýrip jatqandyghymyzdyng jalpy kórinisi. Sondyqtan últtyq baylyqty әdil bóluding mehanizmderin zandyq túrghydan bekitu, ekonomikany damytudaghy kemshilikter men әleumettik saladaghy olqylyqtardy, sonymen qatar jalpy qogham ómirining barlyq salasyndaghy jýielik kemshilikterdi joidy batyl jәne ayaghyna deyin jýzege asyryluy tiyis.

Múnday tarihy kezenderdegi memlekettik kýrdeli mәselelerdi sheshkende Úly Dala túlghalarynyng bay múrasyna jýgingen dúrys. Qazirgi qiyn da kýrdeli zamanda qazaq memleketin preziydenttik basqaru formasyna negizdelgen sayasiy jýie  ghana ózin aqtay alady. Biraq múnda birinshi basshynyng róli erekshe ekendigin aitqan jón. Qazirgi kezde qoyylyp otyrghan sayasy jәne ekonomikalyq reformalardy batyl jýzege asyru qajettilik. Múny jasau ýshin birinshi basshynyng aqyly men yqtiyatty erki, onyng qoghamda sol tәrtipti  qamtamasyz etetin zang jýzindegi tetikter men mehanizmderdi qalyptastyratynday әreketshil-parasaty qajet. Osy jerde birinshi basshy turaly Úly Dala elining danyshpan túlghasy Ál Farabiyding iliminen ýzindiler keltireyik: «birinshi basshy ghylymy, bilimi jetilgeni sonsha, búl jóninde ózine basshylyq etetin basqa adamgha mýldem tәueldi bolmaytyn dәrejede shyn jetilgen adam. ... búl adam baqytqa jetkizetin әreketterdi belgileuge jәne olargha baghyt silteuge tamasha qabiletti.Biraq búl jaratylys qasiyetteri óte tamasha, abzal adamdargha, yaghny jandary әreketshil-parasatpen birge bitken adamdargha ghana tәn» dep sipattama bergen. Al osyghan kerisinshe, ataqqúmar basshylar turaly: «...barlyq әdis-tәsilderdi qoldana otyryp, ózining jәne óz balalarynyn  atyn mәngi qaldyrugha, óz balalaryn ózining eskertkishi etip qaldyru,  óz balalaryna  nemese óz ruyna  ókimet biyligin qaldyrugha  tyrysuy, ....baylyqty basyp alyp, ony basqagha paydalandyrmauy, ...dýniyeni ýsti-ýstine jinay berui... sodan keyin ol adamdardan alshaqtay týsedi» - deydi oishyl.

Osy rette aita ketken oryndy, Ál-Faraby ózining «Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kózqarastary» atty filosofiyalyq traktatynda «Qayrat», «Aqyl» jәne «Jýrek» siyaqty úghymdargha týsinik bere kelip: «Jýrek – basty mýshe, múny tәnning eshqanday basqa mýshesi biylemeydi. Búdan keyin my keledi. Búl da basty mýshe, biraq múnyng ýstemdigi birinshi emes» – deydi. Ál-Faraby týrik әleminde óz tanymynyng negizi retinde jýrekke sheshushi mәn berui – úly Abay negizin qalaghan «tolyq adam» ilimining týp tórkini qayda jatqandyghyn bildiretin qúndy derek kózderine jatady. Ál-Farabiyding osy filosofiyalyq tújyrymy Abaydyng «On jetinshi» qara sózinde ózining logikalyq jalghasyn tapqanday. Abaydyng osy sózinde «Qayrat», «Aqyl» jәne «Jýrek» ýsheui әrqaysysy ózin myqty sanap, aitysyp, talasyp, aqyry «ghylymgha» kelip jýginedi. Osy ýsheuing basyndy qos, bәrin jýrekke biylet, – depti. Ýsheuing ala bolsan, men «Jýrekti» jaqtadym, – degen qorytyndygha keledi.

Jogharyda keltirilgen úly túlghalardyng sózderinen tómendegidey qorytyndygha kelu kerek. Birinshiden, birinshi basshyda Úly Dala Elinin  danalary aitqanday, aqyl men qayratty ózine biriktiretin, «halqym», «elim»  dep soghatyn jýrek bolu kerek! Jogharyda atalghan basshylyq qasiyetterdi (әreketshil-parasat, aqyl men qayratty jýrekke baghyndyru siyaqty ) qazirgi preziydentimizding boyynan bayqap otyrmyz. Keshe ghana, 21 qantarda ótken iri biznes qauymdastyq basshylarymen kezdesuinde Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly: «Men ýshin memleket mýddesi bireumen jaqsy qarym-qatynastan joghary» dep mәlimdedi. Múndaghy Preziydenttin  «memleket mýddesi» degeni halyqtyng mýddesin birinshi, joghary qoyyp otyrghandyghy aidan anyq. Keshegi Núr Otan  partiyasynyng siezinde úiymdyq jәne kadrlyq túrghydan alghashqy ózgerister jasalyndy. Úiymnyng 55 payyzy janartylyp, qataryna negizinen jastar  engizildi. Búl baghytta da halyqty ózine  tartatyn jәne sonyng qoldauyna ie bolu ýshin әli de tiyanaqty júmystar jýrgizilui tiyis.

Búl sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik reformalardy, ayaghyna deyin batyldyqpen jetkizu ýshin kýreste (tarihtaghy úly fransuz revolusioneri Jorj Jak Danton: «batyldyq, batyldyq  jәne taghy da  batyldyq kerek» - dep aitqanday), birinshi basshymyzdyng isti ayaghyna deyin jetkizuge degen «әreketshil-parasaty» men oghan halyqtyng senimi men qoldauy jeniske jetkizetindigi aqiqat. Sondyqtan múnday, jýregimen basqaratyn,  «әreketshil-parasatty»  birinshi basshy ózining qolastyndaghy qyzmetkerlerining әdildigin, halyq ýshin berilip qyzmet isteytinderin birte-birte súryptap, óz komandasyn qalyptastyruy qajet. Búl iske bizdey halqy az, bәri alaqandaghyday kórinip túratyn el ýshin qóp uaqyttyng keregi joq. Memlekettik basqaru organdary men jergilikti әkimdikterdegi kadrlar eng birinshi - últtyq sezimi joghary, jýregimen elim dep qyzmet isteytin adamdardan, әsirese jastardan  jasaqtaluy tiyis. Olar jemqorlyqpen ainalysqan jәne ózining paydasyn ghana  oilaghan búrynghy qyzmetkerlerding qolastynda istemegen, taza boluy kerek. Onday jastardyng basqaru tәjirbiyesi az bolsa da, eline qyzmet etuge ynta-jigeri bolyp, jýregimen jәne halyqtan búqpay, qayta onymen birlesip qyzmet etse, sharuany algha alyp ketetini sózsiz.

Bizding qoghamdaghy basty jekkórinishtik qúbylys búl – jemqorlyq ekeni belgili. Preziydent jemqorlyqtyng jýiege ainalghandyghy «Qantar tragediyasynyn» da basty bir sebebi retinde atady. Sondyqtan jekelegen is-sharalar jemqorlyqty týbirimen joya almaydy. Ony joy ýshin keshendi sayasy jәne ekonomikalyq jýieli reformalar jýrgizilui tiyis. Bir jaghynan, onyng tehnikalyq bazasyn jasay otyryp (mysaly sifrlandyru jәne t.b), ekinshi jaghynan zandy jetildiru jәne dúrys kadrlyq sayasatty qolgha alu qajet. Álemde jemqorlyqtyng tamyryna balta shabatyn zandardy jasau tәjirbiyesi mol. Ony bizdegi maman - qúqyqtanushy jastardyng basyn biriktirip, jemqorlyqtyng aldyn alatyn jәne jemqordyng jazalanbay qalmaytynday tiyimdi zandar qúrylymyn әr sala boyynsha jasap shygharu jәne ony qoldanu barysynda jetildirip otyrudy qolgha alu kerek. Mine osyghan qabiletti jastardy zang shygharatyn parlamentke ótkizgen dúrys. Kadrlyq sayasatta da sheneunikterding tuysqandary men biznes salasyndaghy tamyr-tanystaryn  qyzmetke aludy tiidy qatang baqylau jәne ol ýshin jazalau sharalaryn zang jýzinde bekitken ondy.

Jalpy jogharyda aitylghan reformalardy memleketting konstitusiyasyna ózgerister engizbey sәtti jýzege asyru mýmkin emes. Sondyqtan halyqty keninen qatystyra otyryp, «Ata Zannyn» tolyqtyrylghan jәne ózgertilgen núsqasyn qabyldau qajet. Ata Zangha ózgeris engizu men sayasy jәne ekonomikalyq reformalardy jýzege asyrudyng tetikteri men mehanizmderin jasau ýshin biz shet elde jәne ózimizde oqyghan, óz elining bolashaghy ýshin janyn ayamaytyn, aldynghy qatarly jastardan әr sala boyynsha júmys toptary qúryluy kerek. Olargha qarajat jәne materialdyq túrghydan barlyq jaghdaylar jasaluy tiyis. Álemdik tәjirbie men últtyq mentaliytetti eskere otyryp,júmys isteytin toptardyng qay sala bolmasyn negizgi kózdeytin maqsattary: últtyq baylyqtyng әdil bólinui men qoghamda ashyqtyqty qamtamasyz etu, qanday is bolmasyn halyqtyng barynsha tolyq qatysuy, qay salada bolmasyn jemqorlyqqa mýmkindik berilmeytin jaghdaylardyng jasalynuy siyaqty manyzdy mәseleler mindetti týrde oryn aluy tiyis. Oday ispen ainalysa alatyn jastar bizde bar jәne olar dayyn! Tek qana memleket tarapynan tolyq qoldau qajet. Jastardy kóshege shygharudyng ornyna olardy  osynday el ýshin jasampazdyq isterge tartu qajet. Sonda ghana biz qazaq elining órkeniyettiligin, jasampazdyghyn әlemge pash ete alamyz! Biraq, әriyne,  búl  órkeniyettilik pen jasampazdyq basqa elge emes, aldymen ózimizge kerek!

Sonymen, qazirgi el taghdyry sheshiler kezende Úly Dala danalarynyng aitqandaryn eskere otyryp, «toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin» aitsaq: boyyndaghy barlyq qasiyetterin: qaytpas qayrat pen núrly aqyldy qara halqym dep soqqan jýrekke baghyndyru arqyly Birinshi basshy ózining algha qoyghan maqsatyna jetkenshe ayaghyna deyin  әreketshil-parasatty túlgha bolyp qaludy qazaq eli kýtedi. Búl mýmkindikti jiberip almau kerek! Áytpese bizdi Úly dala Elining tarihy keshirmeydi!

Satay Syzdyqov,

QR ÚGhA qúrmetti mýshesi

Abai.kz