Adamdy, tipti qoghamdy da adastyrmaytyn qasiyet, ol — shyndyqty moyyndau! Endeshe biz osy ústanymda bolyp, ótken sheruding әdil baghasyn beruge tyrysyp kórelik.

Mәselen, osy sheru beybit ótti me? Joq! Qiratu, órteu, tonau, adam óltiru, t. b., bәri boldy! Óz kózimizben kórdik. Sheruding nәtiyjesi beybit emes, qyrghyn boldy. Shyndyghy osy.

Endi oilanayyq. Múnday topalandy qalay toqtatugha bolatyn edi? Ádildikten attamasaq, búl súraqtyng jauaby jalghyz ghana: oqpen!

Álemde qansha memleket bar, bәri derlik osylay jasaydy! Tipti, «әdildik pen demokratiyanyn» otany degen AQSh ta, Europa da.

Eger búlay jasamasa, onda ol memleket qúlaydy! Qazaqqa keregi memleketining qúlaghany ma? Joq! Sondyqtan, amalsyz oq atyldy. Qazaq memleketining qúlaghany kimge kerek edi? Kәrim akagha kerek edi! Ata-babasynyng «Almaty, Balqash, Jarkent bizding atajúrtymyz» degen armanyn oryndaugha tiyis-ti. Turasynda, Kәrim aka ata-babasy әruaghy ýshin jankeshtilik jasady.

Qazir halyq arasynda: «Mәsimov Preziydentti tútqyndaugha dayyndalyp jatqanda, Preziydent   shúghyl qimyldap, onyng ózin tútqyndap ýlgerdi» degen jәne «Sherushiler arasynda úighyr últynyng jastary óte kóp boldy әri top-tobymen birge jýrdi» degen әngime jeldey esip túr. Basqany qaydam, men ózim búl sózge senemin. Sebebi, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin, 3-4 kýn ótpey-aq, úighyr halqynyng 200-dey ókili «Shampan zauyty» diyrektory — A. Karapetyannyng basqaruymen Gorbachevke: «Bizge avtonomiya beriniz» dep hattama jazyp jatypty. Búl turaly kezinde marqúm Tólegen Áljanov BAQ-tarda jazdy, TV-da talay aitty.

Endi qaranyz. Shyndyqqa tura qarap túryp aitsaq: qazaq memleketin saqtap qalghan — Toqaevtyng Mәsimovten shapshang qimyldaghany jәne oq atugha búiryq bergeni! Oilanynyzdar. Eger osy ekeuining bireui bolmaghanda, onda qazaq býgin myn-myndap qyrylyp, eng bastysy — memleketinen aiyrylyp qalar edi! Mysaly, ol jaghdayda Mәsimov uaqytsha bolsa da — Preziydent, al Toqaev — týrmede otyr dep, jay ghana oilap kórinizshi. Búlay boluy mýmkin emes siyaqty, iyә. Joq. Ábden mýmkin edi. Álemning kóptegen elderinde oryn alghan qúbylys, búl. Elde azamat soghysy oryn alyp, býkil Qazaqstan otqa oranar edi!

Áriyne, 225 adam emes, bir ghana adamnyng qazasy ýlken qayghy. Ásirese jazyqsyz qyrshyn ketken jastardyn, býldirshinderding ólimi auyr-aq! Amal qansha? Talqany tauysylghan bolar. Bolmasa, Toqaev biyligi teledidar, radiodan әr jarty saghat sayyn qaytalap: «Tótenshe Jaghday engizildi. Komendanttyq saghat ornatyldy. Ýiden shyqpanyzdar. Terroristerdi joi sharasy jýrip jatyr. Ómirlerinizge óte qauipti» dep, aityp, eki kýn boyy jalyndy. Internet joq bolsa da, qauipti aimaqqa engen adamgha úyaly telefonnan osynday SMS habarlar kelip túrdy. Biraq, soghystyng aty — soghys, múnday ókinishterden saqtana almaydy ekensin.

Endi, tiri adam tirshiligin jasau kerek qoy. Ne isteymiz?

Tap osy kýnderi «Qúlklannyn» (Mәsimov tobynyn) songhy ayaq serpui bolyp jatyr. Onyng kýshi әlide sarqylghan joq. Toqaev qazir «Qúlklannyn» eng jogharghy basshy ókilderining ózinen de tolyq qútylyp ýlgirgen joq. Búghan qosa, orta buyn basshylaryn tipti, әli «týrtpedi» de. Birden bәrin «tazalau» — memleketti jansyzdandyru bolmaydy. Mindetti týrde biraz uaqyt kerek. Osyny jaqsy biletin, qazirshe «aman» jýrgen «Qúlklannyn» orta buyn ókilderi, qarap otyrsyn ba, qolynan kelgenshe qoghamdy qayta dýrliktiruge, ózderining tómengi buyny — «qarmaqtaghy» ýlken, óte kóp azghyn tobyn barynsha is-әreketke jegude. Olar jelide búrqyratyp post, komment jazyp, auyzdarynan «boq shashyp» Toqaevty, Toqaevty qoldaghandardy, yaghny elding tynyshtyghyn oilaghandardy «jerden alyp, jerge salyp» jatyr. Týrmedegilerdi azaptau, jazyqsyzdardy qudalau degen taqyrypta «ótirikti — shynday, shyndy — Kúday úrghanday» etip, barynsha әsirelep berip jatyr. Solaryn zer salyp oqysanyz, maqsattary qoghamdy taghy da dýrbelenge tartu ekenin bayqaysyz.

Búlar tapsyrma oryndap, «kórip ýrip» jatqandar desek, búlargha qosylyp týk «kórmey ýrip» jatqandardy aitsanshy. Mәselen,  «Qúlklannyn» «qarmaghyndaghy» bir symbatty «tanagha» birneshe jalghyz basty «ógizdi» móniretip, telmirtip qoysa, «qarmaqtaghy» symbatty baquatty bir «búqagha» birneshe «tananyn» kózin sýzdirip qoyghan. Sonda osy amalmen, «qarmaqtaghy» symbatty bir «tana» men bir «búqa» bir emes, birneshe qora «mýiizdilerdi» «Qúlklannyn» júmysyna jegip beredi eken. Mine, «qytay+sarttyq» sayasy tehnologiyasynyng tәsilderi! Baghamday beriniz. Búl «tehnologiya» Mәsimovtyng ÚQK-ge kelgen sәtinen beri jýzege asa bastaghan.

Men osy «qantar sherunen» 20 kýn aldyn (11.12.21) «Núrklan» men «Qúlklan» degen kólemdi post jazyp, osynday bir qyrghynnyng bolatynyn eskertkenmin. Biraq oghan qúlaq asqan eshkim bolmady. Toqaevtyng «Esitetin» biyligi esitpedi. Men osy joly da tap solay eskertip otyrmyn. Elimizde, aldyn almasa, oryn alatyn ekinshi dýrbelenning bolu yqtimaldyghy basym! «Qayta shapqan jau jaman» degen. Aytqan jerden aulaq, eger endi ekinshi ret dýmpu bolsa, keshegi — birinshisi balanyng oiynymen teng bolyp qalady!

Aghayyn, azamattarymyz aman, elimiz tynysh bolsyn desek Kәrim akanyng birinshi jauym dep otyrghan — Toqaevty: «Sherushilerdi eskertusiz atyndar» degen búiryq berdi, t. b. dep jalghan qaralaudy, eng bolmaghanda 3-4 aigha toqtata túryp, Kәrim akanyng josparymen jýrudi doghara túrayyq! Kim «jalghan qaralau» emes dese, onda Toqaevtyng sol sózdi aitqan viydeosyn, ne jazbasyn osynda salsyn.

Toqaev eshqayda ketpeydi, qashpaydy. Ol kinәli bolsa, qaralaugha da, aiyptaugha da uaqyt jetedi. Qazir Toqaevqa últ jaularyn azaytugha mýmkindik bergen dúrys. Búl Toqaev ýshin, ne basqa bir jeke adam ýshin emes, jalpy qazaq ýshin qajet dýniye! Preziydentke últ satqyndaryn anyqtau, jazalau ýshin uaqyt kerek. Onsyzda qazir kýnine birneshe shendilerdi oryndarynan bosatyp jatyr. Kishkene ghana kýtsek, bәri de belgili bolady. Asyqqan — shaytannyng isi.

Adamdy, tipti qoghamdy da adastyrmaytyn qasiyet, ol — shyndyqty moyyndau! Endeshe biz osy ústanymda bolyp, ótken sheruding әdil baghasyn beruge tyrysyp kórelik.

Mәselen, osy sheru beybit ótti me? Joq! Qiratu, órteu, tonau, adam óltiru, t. b., bәri boldy! Óz kózimizben kórdik. Sheruding nәtiyjesi beybit emes, qyrghyn boldy. Shyndyghy osy.

Endi oilanayyq. Múnday topalandy qalay toqtatugha bolatyn edi? Ádildikten attamasaq, búl súraqtyng jauaby jalghyz ghana: oqpen!

Álemde qansha memleket bar, bәri derlik osylay jasaydy! Tipti, «әdildik pen demokratiyanyn» otany degen AQSh ta, Europa da.

Eger búlay jasamasa, onda ol memleket qúlaydy! Qazaqqa keregi memleketining qúlaghany ma? Joq! Sondyqtan, amalsyz oq atyldy. Qazaq memleketining qúlaghany kimge kerek edi? Kәrim akagha kerek edi! Ata-babasynyng «Almaty, Balqash, Jarkent bizding atajúrtymyz» degen armanyn oryndaugha tiyis-ti. Turasynda, Kәrim aka ata-babasy әruaghy ýshin jankeshtilik jasady.

Qazir halyq arasynda: «Mәsimov Preziydentti tútqyndaugha dayyndalyp jatqanda, Preziydent   shúghyl qimyldap, onyng ózin tútqyndap ýlgerdi» degen jәne «Sherushiler arasynda úighyr últynyng jastary óte kóp boldy әri top-tobymen birge jýrdi» degen әngime jeldey esip túr. Basqany qaydam, men ózim búl sózge senemin. Sebebi, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin, 3-4 kýn ótpey-aq, úighyr halqynyng 200-dey ókili «Shampan zauyty» diyrektory — A. Karapetyannyng basqaruymen Gorbachevke: «Bizge avtonomiya beriniz» dep hattama jazyp jatypty. Búl turaly kezinde marqúm Tólegen Áljanov BAQ-tarda jazdy, TV-da talay aitty.

Endi qaranyz. Shyndyqqa tura qarap túryp aitsaq: qazaq memleketin saqtap qalghan — Toqaevtyng Mәsimovten shapshang qimyldaghany jәne oq atugha búiryq bergeni! Oilanynyzdar. Eger osy ekeuining bireui bolmaghanda, onda qazaq býgin myn-myndap qyrylyp, eng bastysy — memleketinen aiyrylyp qalar edi! Mysaly, ol jaghdayda Mәsimov uaqytsha bolsa da — Preziydent, al Toqaev — týrmede otyr dep, jay ghana oilap kórinizshi. Búlay boluy mýmkin emes siyaqty, iyә. Joq. Ábden mýmkin edi. Álemning kóptegen elderinde oryn alghan qúbylys, búl. Elde azamat soghysy oryn alyp, býkil Qazaqstan otqa oranar edi!

Áriyne, 225 adam emes, bir ghana adamnyng qazasy ýlken qayghy. Ásirese jazyqsyz qyrshyn ketken jastardyn, býldirshinderding ólimi auyr-aq! Amal qansha? Talqany tauysylghan bolar. Bolmasa, Toqaev biyligi teledidar, radiodan әr jarty saghat sayyn qaytalap: «Tótenshe Jaghday engizildi. Komendanttyq saghat ornatyldy. Ýiden shyqpanyzdar. Terroristerdi joi sharasy jýrip jatyr. Ómirlerinizge óte qauipti» dep, aityp, eki kýn boyy jalyndy. Internet joq bolsa da, qauipti aimaqqa engen adamgha úyaly telefonnan osynday SMS habarlar kelip túrdy. Biraq, soghystyng aty — soghys, múnday ókinishterden saqtana almaydy ekensin.

Endi, tiri adam tirshiligin jasau kerek qoy. Ne isteymiz?

Tap osy kýnderi «Qúlklannyn» (Mәsimov tobynyn) songhy ayaq serpui bolyp jatyr. Onyng kýshi әlide sarqylghan joq. Toqaev qazir «Qúlklannyn» eng jogharghy basshy ókilderining ózinen de tolyq qútylyp ýlgirgen joq. Búghan qosa, orta buyn basshylaryn tipti, әli «týrtpedi» de. Birden bәrin «tazalau» — memleketti jansyzdandyru bolmaydy. Mindetti týrde biraz uaqyt kerek. Osyny jaqsy biletin, qazirshe «aman» jýrgen «Qúlklannyn» orta buyn ókilderi, qarap otyrsyn ba, qolynan kelgenshe qoghamdy qayta dýrliktiruge, ózderining tómengi buyny — «qarmaqtaghy» ýlken, óte kóp azghyn tobyn barynsha is-әreketke jegude. Olar jelide búrqyratyp post, komment jazyp, auyzdarynan «boq shashyp» Toqaevty, Toqaevty qoldaghandardy, yaghny elding tynyshtyghyn oilaghandardy «jerden alyp, jerge salyp» jatyr. Týrmedegilerdi azaptau, jazyqsyzdardy qudalau degen taqyrypta «ótirikti — shynday, shyndy — Kúday úrghanday» etip, barynsha әsirelep berip jatyr. Solaryn zer salyp oqysanyz, maqsattary qoghamdy taghy da dýrbelenge tartu ekenin bayqaysyz.

Búlar tapsyrma oryndap, «kórip ýrip» jatqandar desek, búlargha qosylyp týk «kórmey ýrip» jatqandardy aitsanshy. Mәselen,  «Qúlklannyn» «qarmaghyndaghy» bir symbatty «tanagha» birneshe jalghyz basty «ógizdi» móniretip, telmirtip qoysa, «qarmaqtaghy» symbatty baquatty bir «búqagha» birneshe «tananyn» kózin sýzdirip qoyghan. Sonda osy amalmen, «qarmaqtaghy» symbatty bir «tana» men bir «búqa» bir emes, birneshe qora «mýiizdilerdi» «Qúlklannyn» júmysyna jegip beredi eken. Mine, «qytay+sarttyq» sayasy tehnologiyasynyng tәsilderi! Baghamday beriniz. Búl «tehnologiya» Mәsimovtyng ÚQK-ge kelgen sәtinen beri jýzege asa bastaghan.

Men osy «qantar sherunen» 20 kýn aldyn (11.12.21) «Núrklan» men «Qúlklan» degen kólemdi post jazyp, osynday bir qyrghynnyng bolatynyn eskertkenmin. Biraq oghan qúlaq asqan eshkim bolmady. Toqaevtyng «Esitetin» biyligi esitpedi. Men osy joly da tap solay eskertip otyrmyn. Elimizde, aldyn almasa, oryn alatyn ekinshi dýrbelenning bolu yqtimaldyghy basym! «Qayta shapqan jau jaman» degen. Aytqan jerden aulaq, eger endi ekinshi ret dýmpu bolsa, keshegi — birinshisi balanyng oiynymen teng bolyp qalady!

Aghayyn, azamattarymyz aman, elimiz tynysh bolsyn desek Kәrim akanyng birinshi jauym dep otyrghan — Toqaevty: «Sherushilerdi eskertusiz atyndar» degen búiryq berdi, t. b. dep jalghan qaralaudy, eng bolmaghanda 3-4 aigha toqtata túryp, Kәrim akanyng josparymen jýrudi doghara túrayyq! Kim «jalghan qaralau» emes dese, onda Toqaevtyng sol sózdi aitqan viydeosyn, ne jazbasyn osynda salsyn.

Toqaev eshqayda ketpeydi, qashpaydy. Ol kinәli bolsa, qaralaugha da, aiyptaugha da uaqyt jetedi. Qazir Toqaevqa últ jaularyn azaytugha mýmkindik bergen dúrys. Búl Toqaev ýshin, ne basqa bir jeke adam ýshin emes, jalpy qazaq ýshin qajet dýniye! Preziydentke últ satqyndaryn anyqtau, jazalau ýshin uaqyt kerek. Onsyzda qazir kýnine birneshe shendilerdi oryndarynan bosatyp jatyr. Kishkene ghana kýtsek, bәri de belgili bolady. Asyqqan - shaytannyng isi.

Geroyhan Qystaubaev

Abai.kz