Býgingi qazaq baspasózi men aqparat kenistiginde Qytaydan kelgen jas buyn qandastarymyzdyng ýni menmúndalap túratynday. Solardyng biri, әdebiyet aidynyna qayyghyn týsirem be dep talpynyp jýrgen talapker inimiz mening qol astymda isteydi. Búl jaqta bola almaghan kezining ornyn jauyp, qorjyn-qoymasyn toltyrsam dep kýni-týni oqidy, izdenedi. Bir joly: «Agha, Siz turaly bir jaqsy lebizimdi bildireyin desem, myna ghalamtordy sýzip eshtene tappadym. Mereytoylarynyz toylanbaghan ba? Eshkim eshtene jazbaghan ba?» – dep tóteley súraq qoydy. Oilanyp qaldym.

Oylanghanda ózim turaly emes, otyz-qyryq jyl boyy qazaq kitabynyng qazanyn qaynatyp, otyn óshirmey kele jatqan, býginde kópshiligi attan týsken, marqúm bolghan baspagerler haqynda, últqa olja salatyn ghúmyrly kitapqa sóz iyesi avtorynan beter jany shyrqyrap, birlese qyrnap, jonyp sәuletti tuyndygha ainaldyrghansha tynym tappaytyn tisqaqqan redaktorlar turaly, óninde de, týsinde de tek kitap kórip, sonymen syrlasatyn kitapqúmar qazaqtyng ishki dýniyesine ýnilgen jazbany songhy ret qashan, qaydan  oqyghanymdy esime týsire almay oilanyp qaldym... Óz qotyryndy tek ózing qasy bermeysing ghoy!.. Sening ózing olar turasynda ne aityp, ne jazyp edin?!.  Ózing syndy «Kitap... Qazaq kitaby... Últtyq qúndylyq...» dep jankeshti tirlik keship kele jatqan әriptesindi úlyqtasang nesi aiyp?!. Qolgha qalam aldyq, sóz-nysana baspager ini-dos Temken, Temaqang – Temirghaly Kópbaevqa baghyshtaldy.

* * *

Kópting aldynda jýrip tanymal bolghan talantty jan janyna jaqyn, jygha tanysang da, tanymasang da kóz aldynda órkeshtene, túlghalana týsedi. Jazghan-syzghanynan-aq bayaghydan tanys-bilis, syrlasynday kóp syrgha qanyghasyn.  Ásili, әr adam bir-bir kitap qoy... Qashanda mandayyna baq bitken daryndy jan kópqyrly, kópsyrly. Kóp motorly úshaq syndy kýsh-quaty da, alysqa samghauy da erekshe eren. Bizding Temkenning tórt motory, tórt qanaty bar syndy: mamandyghy jurnalist ol – aqyn, ol – ghalym-ústaz, ol – baspager. Eng bastysy ol – kәsipker!

Kәsipker dese qazaqtyng qúlaghy eleng ete qalady. «I-i.., kәsipker eken ghoy!». Ynyrshaghy ainalyp, túiyqqa tirelgen ashkóz kópting birazy kәsipkerdi ghayyptan qazanyna as salatyn qayyrymdy jan sanasa, endi bireuleri ózining kedeyligine, kepshiligine tap sol kinәlidey óshige shýiligedi. Ata-babamyzda bay bolsa, baghylan bolsa bolghan shyghar, biraq kәsipker degendi songhy otyz jylda ghana kórip-bilip jatyrmyz ghoy. Súraq tuyndaydy: uaqyt, zamana tughyzghan shaghyn biznes, kәsipkerlikting ónin ainaldyryp, úghym-týsinikting ózin tu-talaqay etpedik pe? Aram baylyqtan isip-keuip, meldektep, óz qoly óz auzyna jetpey jatghan oligarh-akulalar bolmasa, songhy otyz jylda kәsibimen nәsip tapqandardyng tynysh úiyqtap, beymaral tirlik keshkenderin kórmedik.

Baspa salasynyng tym auyr tegershigin Temkeng kәsipker retinde dóngete aldy ma, almady ma, ol basqa jayt. Biraq  baspagerlikti zamanauy qazaqy kәsipkerlikpen úshtastyryp, ruhaniyatymyzda óz atyn, óz zatyn qaldyrghany jәne әli de kóp nәrse tyndyrsam degen armanmen ghúmyr keship kele jatqany aqiqat.

* * *

Bireu biledi, bireu bilmeydi, tek bir Almatynyng ózinde qúzyrly oryndargha tirkelgen 300-dey baspa mekemesi bar. Ay deytin aja, qoy deytin qoja bolmaghanymen, búl shaghyn biznesting (kәsipkerlik dep úghynyz!) joqty-bardy bәsekelestigi bar. Otyz jylda qolyna otyz qazaqy kitap ústap kórmegen shen-shekpendi biyligimiz bar, telefon men teleekrangha telmirgen milliondaghan kitaptan jerigen beyoqyrman júrtymyz bar. Altynmen aptalyp, kýmispen kýptelgen on-jýz dana (ony kitap dep auyz toltyryp aitugha kelse) kitaby, annan-mynnan qarjy tapsa bir myng danagha jetip jyghylatyn tirajy bar. Osynday әlem-jәlem qazaqy kitap әlemine janadan bas súqqan jeke baspa, armanshyl kәsipker ne isteui kerek?!. Mojantopay bireu bolsan, әriyne, jarasar. Biraq, Temkendey túlghaly jigit telpendep kóshting sonynda emes, qasqayyp basynda jýrgeni oryndy. Ol ýshin ne kerek?!. Áriyne – iydeya! Odan song – aqsha, qarjy, taghy da qarajat...

Qasiyetti Qazyghúrttyng atyn iyelengen «Qazyghúrt» baspasy dýniyege kelgende bәrimiz elendep qaldyq. Temirghalidyng alysty boljap, jaqyndy qarmap eshkimning oiyna kelmegen bir nәrse oilastyrghany anyq! Myna, biri kem dýnie ayaqasty jýzi joq almaghayyp alasapyrangha ainalghanda jarq eter janalyq tabu da onay emes-au...

* * *

Apta sayyn eshki sýtining kezeginde shýiirkelesip qalatyn Qadyr agham bir kýni meni shalqamnan týsire jazdaghan janalyghymen bólisti. 15 tomy shyqpaq! 15 tom!.. Aldynda ghana tirlik-kәsibime tilekshi Qadekenning birdi-ekili balalargha arnalghan ótimdi kitapshalaryn shyghargham. Sovet zamanynyng janazasy oqylghanda bar jighan-tergen baylyghynan bir sәtte sypyrylyp jalang ayaq qalghan aqylman aqyn aghamnyng armany oryndalyp, shynynda kóptomdyghy shyghyp jatsa, qalaysha quanbaysyn?!. Tili tilip týsetin Qadeken: «Senderding eshbirinnin, eshqashan qolynan kelmeytin búl sharuany kim atqaratynyn bilesing be?.. Temirghaly Kópbaev!» – dep lepesine lep belgisin qoya doghal múrnyn bir sipap qoydy. Týsinikti boldy – Temaqang «temasyn» tauypty.

* * *

«Qazyghúrt» baspasynan odan song qanshama klassik aqyn-jazushylarymyzdyn,  ghalymdarymyzdyng kóptomdyghy jaryqqa shyqty. Halyq iygiligine jarar bir kitapty bir taytúyaq som altyngha balasaq, «Qazyghúrt» dýniyege әkelgen jýzdegen tom, myndaghan kitaptyng da qazaq qazaq bolyp túrghanda últ qazynasy dep baghalanar kýni tuary sózsiz. Kerme – kezek, terme – tezek. Jel sózge qaryq qylghan naryqtyng ornyna jana el, әdiletti qogham ornar degen senimimiz óshken emes. Qazyghúrttyng basynda zamanynda tek keme ghana qalghan joq, kitap ta, adamzattyng aqyl-oyy da, salt-sanasy da qalghan ghoy... Auylymen birge qúryghan qazaq kitabynyng qisapsyz  mol tirajy, kim bilipti, qaytadan ortamyzgha oralar. Qazaq kóshi qalagha ghana qúiyluy kerek, sonda ghana órkeniyetke jetemiz dep teris baghytqa úrynghan el basy aghalar da oilanar. Qoynynda kitaby, qonyshynda «Júldyzy» jýrgen qoyshy atalarymyz zamanyna qayta oralmasaq ta, baq-dәuletimizdi kindigimiz baylanghan auyldan tauyp, dala qyranynsha kókke samghar kýn de tuar, bәlkim...

* * *

Kitaphanamnyng tórinde túrghan «Qazyghúrt» baspasy újymynyng ter iysi singen Sәken Seyfullinning 13 tomdyghy, B.Maylinning 15 tomdyghy, Iliyas Jansýgirovting 10 tomdyghy, әsirese sol Qadekenning kitaptary men Júmeken Nәjimedenovtyng 7 tomdyghyn paraqtaugha uaqyt tabugha tyrysam. Osynau qazyna-baylyq túrghanda qolyna qalam alyp, tyrashtanyp, birdene jazyp-syzugha da úyalasyn... Áriyne, adamzatty qútqarghan Qazyghúrt kemesi óz bortyna kimning sózin, kimning ózin alary júmbaq dýniye... Býgin mәngilikke dep eskertkish ornatyp, erteng ony sýirelep qúlatyp jatqan bizding beydaua qoghamda mәrtebeli Kitap patshalyghy biylik qúrsa ghana myna súm ómir ózgeretin siyaqty bolyp kórinedi keyde.

Qalay desek te, Qazyghúrttyng basynda kitap qalghan...

Gharifolla Ánes

Abai.kz