Senbi, 23 Qarasha 2024
Ne deydi?! 3581 20 pikir 3 Aqpan, 2022 saghat 13:35

Reseylik bilim: Tәueldilik pe, qajettilik pe?

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev tayauda Qazaqstannyng biznes ókilderimen kezdesui kezinde «Bolashaq» baghdarlamasyna ózgeris engiziletini turaly aitqan bolatyn.

«Biz tym kóp ekonomist, zanger, menedjerdi dayyndaymyz. Qazir biz tehnikalyq baghyttaghy mamandyqtargha kóbirek nazar audaruymyz qajet. «Bolashaq» baghdarlamasyn qayta baghdarlaymyz. Jastarymyzdy oqugha, mýmkin birinshi kezekte Reseyding tanymal tehnikalyq joghary oqu oryndaryna jiberermiz»,- dedi ol. Búl – Preziydentting Reseylik joghary oqu oryndary turaly birinshi mәlimdemesi emes.

Búghan deyin Memleket basshysy Parlament mәjilisining otyrysynda «2025 jylgha qaray tanymal joghary oqu oryndarynyng elimizde keminde 5 filialyn ashu kerek» dep tapsyrma berdi. Onyng ishinde, elimizding batysynda tehnikalyq uniyversiytetterding eki filialy ashyluy tiyis ekeni de aitylghan bolatyn. Býginde Preziydentting tapsyrmasy iske asyryla bastady. Elimizde De Monfort (De Montfort University) uniyversiytetining bólimshesi ashylghan. Búl turaly bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov Ýkimet otyrysynda habarlady.

«Sonymen qatar, Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetin Arizona uniyversiytetine senimgerlik basqarugha beru boyynsha tiyisti júmys jýrgizilip jatyr. Oghan qosa tehnikalyq baghyttar boyynsha Reseyding ýzdik tehnikalyq JOO-larynyng bólimshesin ashu boyynsha kelissózderdi bastap kettik. Odan bólek, taghy bir úlybritaniyalyq uniyversiytetting bólimshesin ashu boyynsha kelissózder jýrip jatyr. Batys ónirlerde de jetekshi tehnikalyq uniyversiytetterding bólimshesin ashu boyynsha júmys jýrip jatyr», - dedi Aymaghambetov.

Reseyding tehnikalyq baghyttaghy joghary oqu oryndaryn bitirgen mamandar elimizge óte qajet ekenin el basshysy keshegi qantardyng qanqúily oqighasynan keyin bergen súhbatynda taghy da eske saldy.

«Reseyding bilimi óte jaqsy, әsirese tehnikalyq bilimi. Búl kópke mәlim fakt. Mysaly, Mәskeudegi MFTI, Bauman uchiliyshesi, sonymen birge, Novosibir uniyversiyteti, Tomsk uniyversiyteti t.b, әriyne eshqanday mindet-talaptar joq. Biraq, Reseyge oqugha jibergen dúrys degen boljamymdy aittym. Sebebi, búl jerde tildik barier bolmaydy, sony da eskeruimiz kerek. Búl birinshiden bolsa, ekinshiden, biz strategiyalyq әriptes bolghandyqtan bizde birlesken kәsiporyndar, sonyng ishinde iri bizneske qatysty kәsiporyndar bar, bizge Reseyden oqyghan tehnikalyq kadrlar qajet bolady», - dedi Preziydent óz sózinde.

Kórip otyrghanymyzday, aldaghy uaqytta elimizde Reseyding tehnikalyq joghary oqu oryndarynyng bólimsheleri ashylyp, jastar kórshi elge kóptep oqugha baratyny belgili bolyp otyr. Olay bolsa, Reseyding atalghan oqu oryndaryna saraptama jasap kóreyik.

Jalpy, «Bolashaq» baghdarlamasynyng negizgi maqsaty – el ekonomikasynyng basym sektorlary ýshin bәsekege qabiletti kadrlar dayyndau. Baghdarlama studentterding sheteldik joghary oqu oryndarynan ghylymy dәreje alyp,  sonday-aq, әlemning jetekshi kompaniyalary men uniyversiytetterinde ghylymy әri óndiristik taghylymdamadan ótuine mýmkindik beredi. Búl stiypendiya 1993 jyly 5 qarashada búrynghy preziydent N. Nazarbaevtyng qaulysymen iske asty.

«Bolashaq» baghdarlamasyna alys-jaqyn shetel oqu oryndarymen qatar Reseyding ýzdik tanylghan uniyversiytetteri de engizilgen.

Olar:

N.E.Bauman atyndaghy Mәskeu memlekettik tehnikalyq uniyversiyteti,

«MIFI» Últtyq zertteu yadrolyq uniyversiyteti,

M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiyteti,

Sankt-Peterburg memlekettik uniyversiyteti,

Mәskeu fizika-tehnikalyq instituty.

Sonday-aq, ministrlik qazirgi uaqytta «MISiyS» Últtyq zertteu tehnikalyq uniyversiytetin jәne ITMO Últtyq zertteu uniyversiytetin tizimge engizu boyynsha júmys atqaruda.

Resyelik JOO-lar әlemdik reytingte kósh sonynda!

«CWUR» uniyversiytetterding әlemdik reyting ortalyghy 2021-2022 jyldargha arnalghan mәlimetine sýiensek, Reseyding №1 uniyversiyteti M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiyteti әlem boyynsha 194 orynda túr. Odan keyin Preziydent óz sózinde keltirgen Novosibir memlekettik uniyversiyteti Reseyde 6 oryngha ie bolyp, әlemde 506 oryngha jayghasypty. Reseyde 7-8 qatarda kóringen Sankt-Peterburg memlekettik uniyversiyteti men Mәskeu fizika-tehnikalyq instituty, óz kezeginde әlem boyynsha 538 jәne 542 orynda túr. 9 oryndaghy  «MIFI» Últtyq zertteu yadrolyq uniyversiyteti әlemde 613 qatarda  ornalasqan. Tomsk memlekettik uniyversiyteti jahan reytinginde 862 bolyp, Reseyde 13 oryndaghy oqu orny bolyp túr. Odan keyingi oryndardy  Reseyde 17 qatardaghy, әlem boyynsha 983 oryndy alghan ITMO Últtyq zertteu uniyversiyteti men әlemde 1319 oryndaghy, al, óz jerinde 22 qatargha jayghasqan «MISiyS" Últtyq zertteu tehnikalyq uniyversiyteti reytingti jalghastyrady.

Álemning top-200 uniyversiyteti qatarynan jalghyz Mәskeu memlekettik uniyversiyteti kórinedi, degenmen onyng ózi eng songhy oryndy alypty.

Al, ýzdik ghylymy jurnaldardy anyqtaytyn «Scimago Journal & Country Rank» bazasynda býginde 32958 ghylymy jurnal tirkelgen. Múnda sapasy joghary, әlem moyyndaytyn ghylymy jurnaldary eng kóp elder AQSh – 12410 jurnal, Úlybritaniya – 6568 jurnal, Niyderland – 2031 jurnalmen aldynghy ýshtikte, Reseyde 370 jurnal bar.  Reseyding №1 ghylymy jurnaly sanalatyn «Eurasian Mining» jurnaldar bazasynda 3944-shi bolyp túr. №2 «CIS Iron and Steel Review» jurnaly 4693-shi orynda.

Ghylymnyng sapasyn anyqtaytyn kórsetkishting biri – H-index boyynsha da Resey 22 orynmen alghashqy ondyqqa kirmeydi eken.

Reytingting kóshin AQSh, Úlybritaniya, Kanada, Japoniya elderi jәne basqa da Europa elderi bastap túr. Áriyne, búl memleketterde bilim men ghylym sapasy,  studentter men zertteushilerding jaghdayy joghary dengeyde jasalghany aitpasa da týsinikti. Qazaqstan ghylym sapasyn arttyryp, bәsekege qabiletti mamandar dayarlaugha arnalghan «Bolashaq» baghdarlamasyna jyl sayyn milliondaghan qarjy bólip keledi.Oqugha baratyn studentke bólinetin qarjy oqu orny ornalasqan elge baylanysty. Mysaly, AQSh-ta magistratura oqugha bir studentke eki jylgha 47,7 mln tenge bólinedi. Al, Úlybritaniya uniyversiyteti ýshin 18,9 mln tenge, Shvesiya men Qytaygha 24 mln tenge men 9,2 mln tenge aralyghynda qarajat beriledi.

Qay jaghynan alyp qarasaq ta, Reseyding joghary oqu oryndaryn «ghylymnyng tóresi osynda» degen әlemdik reytingting aldynghy qatarynan taba almadyq. Osydan keyin, Qazaqstannyng qyruar qarjy bólip, jyl sayyn jastardy oqugha jiberetin «Bolashaq» baghdarlamasynyng Reseyge basymdyq berui qanshalyqty oryndy bolmaq?

Reseyden ghalymdar ýdere kóshude!

Qosymsha aqparat:

Resey ghalymdary songhy kezde eldegi zertteushilerding ketip jatqanyn algha tartyp, dabyl qaghuda. 2021 jyly 13 mamyrda Reseydegi Parlament otyrysynda Resey ghylym akademiyasynyng preziydenti Aleksandr Sergeev eldegi ghylymnyng jaghdayy turaly aqparat bergen. Onyng aituynsha, songhy 15 jylda basqa elderde zertteushilerding sany 30-130% ósse, kerisinshe Resey Federasiyasyndaghy ghalymdar sany 17,5%-gha kemigen. Ol elding ghylymiy-kadrlyq potensialy songhy uaqytta alandaushylyq tudyratynyn aitqan.

Resey ghylym akademiyasynyng taghy bir ókili Nikolay Dolgushkin 2012 jyldan bastap Reseyden ketken ghalymdar men joghary bilikti mamandar sany bes ese óskenin mәlimdegen. Songhy ýsh jyldyng ishinde Reseyding zertteushiler sany 30 myngha qysqaryp, ghalymdar sanyn arttyrudy maqsat qylghan «Ghylym» últtyq jobasy qúrdymgha ketkenin aitty. Ol ghalymdardyng ketuining negizgi sebebi «qarjy jetispeushiligi» ekenin ataghan. Nikolay Dolgushkin Resey ondaghan jyldar boyy ghalymdar sany tek azaymen kele jatqan damyghan memleketterding ishindegi jalghyz el bolyp qala beretinin atap ótti. «1990 jyly Resey ghalymdar sany boyynsha әlemde birinshi oryngha ie bolsa, qazir olardyng sany 992 mynnan 348 myngha deyin, yaghny 65%-gha azayghan», - dedi akademiyk.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5384