Últtyq mәselelerde aqyn-jazushylardyng belsendiligi nege tómen?

 

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn jylda ótkizip kelesizder. Nege nәtiyje bermey keledi?

 

Kóshi-qon men til mәselesin biriktirip kóteruge bolmay ma? Syrttaghy bar qazaq kóship kelse, til mәselesi ózdiginen sheshiler edi degen de pikirler bar ghoy.

 

 

Últtyq mәselelerde aqyn-jazushylardyng belsendiligi nege tómen?

 

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn jylda ótkizip kelesizder. Nege nәtiyje bermey keledi?

 

Kóshi-qon men til mәselesin biriktirip kóteruge bolmay ma? Syrttaghy bar qazaq kóship kelse, til mәselesi ózdiginen sheshiler edi degen de pikirler bar ghoy.

 

Últqa, tilge qarsy attandaghandardyng arty ne bolmaq?

 

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy, aqyn Múhtar Shahanov oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha tolyq jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

 

- Assalaumaghaleykum, Múhtar agha! Eng birinshi - ózinizge bir Alladan densaulyq tileymin. Qoyar saualym: jiyrma jyl boyy óz elimizde óz tilimizding mәrtebesin tiyisti dengeyine kótere almay kelemiz, búghan eng kedergi biylik ekenin de kórip otyrmyz. Jergilikti halyqtyng tilin bilmey, salt-sanasymen sanaspay sol eldi basqaru qanday masqara? Búl qashangha deyin sozylmaq? Kedendik odaq jayly ne oilaysyz?

Núrbaqyt Bayrahmet úly

- Búl saual tónireginde, biz qanshama ret mәsele kóterdik. Biraq biylik búl túrghyda ózderine danghyl jol salyp alghan. Ol - Konstitusiya. Ata zanda «orys tili resmy til retinde memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylady» degen tirkes biyliktegiler ynghayyna oray әdeyi jasalghan. Biz sol bapty alyp tastau barysynda biraz júmystandyq. Biraq әzirge oghan eshkim qúlaq aspay keledi. Eng bolmasa, «memlekettik til turaly» zandy qabyldatugha da qol jetkize almay kelemiz. Eger, múnday zang qabyldansa biyliktegilerding oiyna kelgendigin isteuge jol berilmes edi. Áytse de, biz qol qusyryp qarap otyrghanymyz joq. Bes jyldan beri 22-qyrkýiek, yaghny qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin alghan kýn qúrmetine oray «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizip kelemiz. Búl aksiya Almaty qalalyq әkimshiligining rúhsatymen 22-qyrkýiek, senbi kýni Almaty qalasyndaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda ótedi. Kóp mәsele sol jerde aitylady.

- Assalaumaghaleykým, Múqa! Últtyq partiya kerek qoy qazaqtargha. "Halyq ruhy" partiyasy ne boldy? Sol partiyany nege jastargha bermeysiz? Bir sózinizde jastargha berem dep ediniz. Berseniz kimge berer ediniz?

- Birinshiden, «Halyq ruhy» últtyq partiya emes. «Últtyq» degen sózdi biylik әdeyi kiyliktirip otyr. Bolmasa ol partiya qúramynda 22 últtyng ókili bar. Ras, biz ol partiya tirkelgen jaghdayda otanymyzda qordalanyp qalghan talay mәselelerdi kótergen bolar edik. Biylik sony bilgendikten de bes jyldan assa da «Halyq ruhy» partiyasyn әli tirkemey otyr. Olar oilap tapqan zandylyq boyynsha partiya qújatyn qansha uaqyt tekseremin dese de óz erikterinde eken. Soghan oray olar әli kýnge deyin tekserudi jalghastyruda. Al biz kóterip jýrgen mәselelerdi ary qaray jalghastyramyn deushi jastar bolsa, olardyng eshqashan qolyn qaqqan emespiz. Bolashaqta eldik, últtyq mýddege tereng tamyr jibergen jas qanat daralanyp shyqsa, oghan quana-quana osy partiyany úsynar edim...

- Úl-qyzdary myqty últ qana tekti bola alady. Qazaq tekti bolsa agha, Siz siyaqty úly perzentterining arqasynda ghana tekti. Sizge úzaq ghúmyr, zor densaulyq tileymin. Qazaq óz jerinin, óz baylyghynyng tolyqqandy iyesi, tili, dili, dini ýstem, ruhy biyik últqa ainalghangha deyin jigittey bolyp shauyp jýre beriniz.

Inilik izgi niyetpen Geroyhan Qystaubaev.

-  Rahmet!

-  Múhtar Shahanovty Qúday etpekshi bolyp jýrgenderge aitarym, búl kisi eshqashanda últ ýshin shyn kýresip kórmegen adam!

Shahanov myrza!

Sizding bir sóziniz bar edi: "Shahanovqa kim qarsy bolsa, sol kisi halyqqa qarsy" degen. Osy sóziniz "Stalinge kim qarsy bolsa, ol halyq jauy!" degen Stalinning sózine úqsamay ma?

Al endi sizdi elbasynyng ornyna qoyyp kózimizge elestetsek sizding Stalinnen artyqshylyghynyz nemenede?

Siz osy sayasat sahnasynda bәrinen búryn ózinizding "MEN" degen kórkókirektiginizdi algha qoyyp jýrgen joqsyz ba?

Siz boyanghan koniukturshiksiz, әr qashan sayasy úpay jinaytyn jerlerde tóbe kórsetip artynsha jasyrynyp ýlgerip jýrgen arzan adam ekeninizdi qashan týsinesiz? Sizge mysal kerek pe? 1986 Jeltoqsan kóterilisining shymyldyghyn kóterip kele jattynyz da ómirinizge qauip tóndi dep jalt búrylyp Qyrghyzdargha zyttynyz, osynym ótirik pe? Aral turasynda da aitarym osy. Aralgha bólingen kóp qarjylar qanday qúmgha sinip ketti, osyny aita alasyz ba? Daniyar Ashimbaev sizding Jogharghy Keneske deputat bolyp jýrgendegi kezeninizdi surettep bergen baghasyna ne aitasyz? Siz demokratiya men sóz bostandyghy degenning ne ekenin bilesiz be? Sizge men "samodur" degen bagha bergen edim, osymen kelisesiz be?

Janashyr

-  Múny kimning jazghanyn shamalap otyrmyn. Ókinishke qaray, mening aumaly-tókpeli taghdyrymda tap osynday aqyl-esining dúrystyghyna kýmәnmen qaraytyn adamdar az kezdesken joq. Sondyqtan «it ýredi, keruen kóshedi» dep qoya salugha da bolar edi. Biraq, shyndyq bayghústyng betine kólenke týsken song key mәselelerdi tarqata ketken jón siyaqty. Mening halyqtan jasyratyn eshnәrsem joq. Barlyq kýresim halyqtyng kóz aldynda ótti. Jәne de men óz isimdi ayaghyna deyin jetkizbey eshqashan shegingen emespin. Áueli men kótergen 5 mәseleni sanamalap óteyik. Birinshi - Aral, ekinshi - Jeltoqsan, ýshinshi - Nauryzdyng qayta oraluy, tórtinshi - qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin aluyna qol jetkizu, besinshi - «Qazaqstandyq últ» mәselesi. Osylardyng qay-qaysysy da mening jeke, ne әkemning sharuasy emes. Barlyghy da últtyq mәseleler. Sonda men osylardy biylikpen jaghalasyp jýrip kótergende abyroyymnyng asqaqtauyn oiladym ba?! Qayta men ýnsiz qalghanda biylikting qúrmet-qoshemetine bólengen bolar edim. Shyraghym, menen kinәrat tappaq bolyp Araldyng aqshasyn saghan deyin de talay qúzyrly organdar teksergen. Eger olar mening 1 tiyndy paydalanghanymdy bilse, búlay jýrgizbegen bolar edi. Ómirimdi kýrespen ótkizgenim ýshin sen siyaqtylar meni aqymaqtar qataryna qosqanymen óz basym osy tirligime ókpe artpaymyn. Ómirimdi qayta bastasam - tap osylaysha jalghasar edi. Sebebi maghan bәrinen de eldik, últtyq mýdde qymbat.

-  Múhtar agha,

70 jasynyz,

7 myng jylgha parapar!

Altyn basynyz,

úly túlghanagha jarasar!

30 JYLDYQ,

kýresinizde Kózqamandarmen,

Halqynyz ben Sizge,

bir Alla ghana qarasar!!!

Maghjan balanyz

- Rahmet. Aynalayyn!

- Múha, eger siz orys tilin Konstitusiyadan alyp tastaymyz dep qazaq halqyna jar salyp, Astanadaghy Bәiterekting alanyna kelip, osynda jinalyndar dep, kәdimgidey oryndyq qoyyp otyryp alsanyz býkil qazaq halqy óre týregilip, Bәiterekke baghyt alary anyq. Sizben birge el ziyalylary osynday alapat әreketke bara ala ma? Odan beri de, orysqa berilgen biylikting qazaqqa búryluy mýmkin emes. Ony tolyq týsindik.

Úighyrbay Qashqarúly

- Biz «Qazaqstandyq últ» saltanat qúryp ketkeli túrghan kezde sonday qadamgha bardyq. Men ózimning ashtyq jariyalaytynymdy mәlimdedim. Menimen birge A.Áshimov, M.Myrzahmetov, D.Isabekov qoldaghan bir top últ ziyalylary, aqyn-jazushylar, ghalymdar, óner sheberleri, jastar, qarapayym halyq, jalpy sany tórt mynnan astam otandastarymyz ashtyq jariyalaugha niyet bildirdi. Biylik sodan keyin baryp ayaghyn tartyp qaldy. Últ taghdyry syngha týsken kezde múnday qadamgha baru kimning de bolsyn azamattyq mindeti.

- Assalaumaghaleykým Múhtar agha,  densaulyghynyz jaqsy ma? Agha, osy tilimiz qashan ózining ornyna,  túghyryna qonady, qashan memlekettigin qashan alady, qashan ana tilimizde sayrap túratyn kýn tuar eken?! Meninshe qiyndau. Nege desen, halyq ózi ana tilinde sóilemeydi,  kishkentay sәbiylerine deyin oryssha sóileydi, әsirese qalada, mektebing aralas ol taza oryssha, qalalyq qazaq mektepter aty qazaq zaty oryssha, sonda taghy 25-30 jylda ana tili joq degen sóz. Agha osy tildi qazaqylandyruda qanday iydeyanyz bar? Qala qazaghyn qalay qazaqsha sóiletuge bolady? Eshkim kedergi jasap otyrghan joq. Qarap otyrsan, eki qazaq oryssha sóilesedi. Búryn KSRO dan kórdik. Endi kimnen kóremiz. AGhA aitynyzshy, endi qanday oiynyz bar?

- Eger jogharghy biylik halyqtyng memlekettik tilde sóileuin shyn mәninde qalasa, jәne soghan ózderi mýddeli bolsa halyq jappay memlekettik tilde sóileudi qolgha alady. Qazir kosmopolit shalaqazaqtar biylikting neni qalap, ne kókseytinin jaqsy biledi. Sondyqtan da olar biylik qalamay otyrghan memlekettik tildi ýirenudi qajetsinbeydi.

- Kezinde Reseyge qaraghan Soltýstik Koreyanyng býgingi hali qanday, kezinde AQSh-qa qaraghan Ontýstik Koreyanyng býgingi hali qanday? Kezinde SSSR kolonoiyasynda bolghan GDR qalay damyghan edi, kezinde AQSh yqpalynda bolghan FRG qalay damyghan edi? Kezinde SSSR yqpalynda bolghan Kuba әli kýnge otarbalarmen jýredi, kezinde AQSh-tyng yqpalynda bolghan býgingi Japoniya qalay damyp otyr. Osylardy salystyrsaq, býgin Reseyding qúshaghyna óz biyligi qúlatqan Qazaq eli 20-30 jyldan keyin býgingi Kubaday bolady, al óz biyligi AQSh-qa qaray bet búrghan Ózbek eli býgingi Japoniyaday bolady. Ata-babalarymyz, "Orystan dosyng bolsa, qoynynda Aybaltang bolsyn" degendi bilip aitqan.

Aqsaqal Akademiyk

- Búl oy tónireginde de kiriptarlyq jatyr. Biz «qazaq bireuding jeteginde jýrmey el bolmaydy» degen oidan aryluymyz kerek. Álgindey oy bizdi Euraziyalyq odaqqa jetelep kele jatyr. Búl - óte qauipti qúbylys.

- MÚHTAR AGhA!

Qazir Qazaq elinde jýrgen oppozisiya turaly ne aita alasyz? Olardyng arasynda últtyng qamyn jegen azamattar bar ma? Bolsa, kimder?

Siz Bolat Ábilov, Jaqiyanov, Túyaqbay degen siyaqty oppozisionerler halyq ýshin jýr dep oilaysyz ba, әlde biylik ýshin jýr dep oilaysyz ba?

- Jalpy, oppozisiya degen úghymgha janasha týsinik beretin kez keldi. Kimning kim ekenin halyq jaqsy biledi. Bizding keybir eldik mәselelerdi birlese kótergen kezimiz boldy. Biraq taza últtyq mýddege kelgende, key partiyalar tayqyp shyghyp ketude... Qaytemiz, búl arada bizding kinәmiz neshik?..

- Qazaq halqynyng últtyq ruhany mýddesining ýnemi ayaqqa taptalyp kelui jәne qoghamdaghy әdiletsizdikter osy qoghamda ómir sýrip jatqan kóziqaraqty adamdardyng ylghy da ashu-yzasyn tughyzumen birge, olardy eriksiz ekijýzdi ómir sýruge tәrbiyeleude. Biz eng qymbat nәrsemizdi úrlattyq. Ol-senim. Adamdar qoghamnan әldebir ózgeris pen janghyrudy kýtedi. Osy orayda qanday oiynyz bar?

- Ózgeristerdi kýtu bar da, oghan aralasu bar. Ýide, dastarhan basynda kijinetinderding kóp ekendigin men de bilemin. Eger, solar shynymen-aq elge, últqa jany ashysa bizding qatarymyzgha kelip qosylsyn. Qyzmetim bar, bala-shagham bar, solardyng bolashaghyna alandaymyn degen oy últtyq mýddeden basym túrsa, ol adam óz ýiinen eshqashan da qarys qadam attap shyqpaydy. Ókinishke qaray, solardyng qatary kóp bolyp túr.

- Múhtar agha, armysyz! Memleketimizding tili ýshin janymyz ashidy. Osy orayda birqatar maqalany "Abay" portalynda men de kótergenmin. Sondaghy oqyrmandar pikirine kóz salsanyz, keybirin oqyp, jaghanyzdy ústaysyz. "Qazaq tilining bolashaghy joq, 21-ghasyrgha sýiretilip jettin, sharuang osymen bitti" deydi keybireu. Jәne jastardyng tili aghylshyn tili, biz "Aghylshynsatangha" ainauymyz kerek dep soghady. Mening osyndaylargha, (satqyndargha) namysym qozyp, yzam qaynaydy. Osynday pikir jalpyda joq, biraq sony tanushylardyng qatary arta beredi me dep qorqamyn. "Bolashaghy" bar, basqa da JOO barshylyq, bәri aghylshyn men orys tilin jalaulatyp, ana tilimizdi túqyrta berse, shynymen de әlgi "soqyrlardyn" aitqany bolyp jýrmeydi me? Bizding kýresimiz, til tóniregindegi júmysymyz әli әlsiz bolyp otyr. Qazaq tili - elding ruhy, tútastyghynyng birden-bir kepili emes pe? Osyny jogharysy men tómeni nege úqpaydy? Oiynyzdy bilgim kelgen.

Oraldan: Múnaydar BALMOLDA ininiz.

- Kezinde biz biylikting osy túrghyda kótergen «Ýsh túghyrly til» iydeyasyna qarsy shyqtyq. Bizding ynghayymyzdy bilgen son, olar biraz uaqyt ýnsiz qaldy. Alayda, qazir aghylshyn tilin birinshi synyptan bastap engizudi qaytadan qolgha aldy. Biz kimning de bolsyn kóp til mengergendigin shet kórmeymiz. Biraq ol pedagogika zandylyqtaryna say boluy kerek. Áli ong qol, sol qolyn tanymaghan býldirshinge ýsh tildi birdey mengertuge talpynu, onyng psihologiyasyna keri әserin tiygizedi. Búl orayda biz japondyqtar tәlimin ýlgi etuimiz kerek. Olar bala 5-shi synypqa barghannan keyin baryp shet tilin ýirete bastaydy. Oghan deyin sәby ózining ana tilining nәri men quatyn óz boylaryna darytuy tiyis. Búl turaly jazylghan mening arnayy ólenim de bar.

Mine, mynau dәl qazirgi ruhsyzdanu órisi:

Biyliktegi qazaqtardyng jarymynan kóbisi

Últyn, tilin mensinbeytin mәngýrtterden qúralghan,

Endi olardan últty qorghau - bәrimizge úly arman.

 

«Ýsh túghyrly til» qoghamgha tosyn әri qasandau,

Memlekettik tilge zorlap eki tildi qosarlau,

Nәrestege birden ýsh til ýiretpek bop «shoshandau» -

Onyng ana tilge degen mahabbatyn asarlau

Jәne pedagogtik oghash qatelikten qasha almau.

Japondarda әr jas buyn on ekige kelgenshe

Ana tilde tәlim alar, ana ruhy jengenshe.

Sonan keyin tipti jýz til mengerseng de óz erkin,

Qashan tuar eken bizge ana parqyn sezer kýn?

 

Key mәngýrtter últyn jon ýshin janyn saluda

Kim kedergi bizge olardyng tabighatyn tanugha?

Últsyzdanu baghalanyp mýlde jana tabysqa,

Bazbireuler qazaq halqyn ainaldyrmaq orysqa.

«Amerikandyq últty» endirse kónbis qazaq jerine,

Key bedeldi top olardy shygharady tórine.

Búryn jalghyz islam dini shuaq shashsa elinde,

Qazir tórt myng din bólshegi ie boldy senimge.

Últty joyar búl eki isting sәulelenip astary,

Júrt erlik pen satqyndyqty shatastyra bastady.

Mәngýrttikten baqyt tapty últsyz, ruhsyz kóp qúldar...

Últyn, tilin sýimegenning barlyghy da satqyndar!

- Múhtar agha amansyz ba? Bizdi tolghandyryp jýrgen súraq: Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Saparbaev Berdibek songhy Z jylda 30 auyldaghy qazaq mektepterin japqyzyp tastady, tiyimsiz dep. Sonymen katar, 27 auyldaghy qazaq mektepterin bastauysh, 9 jyldyqqa kýshtep auystyrtty. Osy auyldar jabylyp auyl túrghyndary toz-toz bolyp basqa auyldar men qalalarda ýisiz jýr! Keybireuleri eriksiz balalaryn orys mektebine berdi. Mine, ózi qazaq, biraq qazaq mektepterin jabatyn, qysqartatyn әkimderge kanday shara qoldanugha bolady? Búryn Shyghys Qazaqstanda orys әkimder bolghanda onday bolmagan.

Serik.

- Men Berdibekti birshama bilemin. Ol ózge biyliktegilermen salystyrmaly týrde alghanda qazaqylyghy basym jigit. Sondyqtan ol múnday qadamgha sanaly týrde bardy dep oilamaymyn. Búdan bylay, onyng búl sharalaryna erekshe nazar audaryp, ras-ótirigin jan-jaqty zerttep, baqylauda ústaytyn bolamyn...

- Shahanovshyryl! Moyyndau kerek, is-әreketiniz últtyng bolashghyna alandau! Degenmen, aighaymen is bitpeytini barshamyzgha belgili. Ózinizdi qoldaytyn qazaqtyng qaltaly jigitteri de kóp. Nege sony dúrys baghytta paydalanyp, aityp jýrgenderinizdi jýzege asyrmaysyz?

- Qaltalylar negizinen bizden qashady. Biyliktegilerge qyryn kelip qalamyz ba dep qorqatyn bolulary kerek...

- Aldymen Alladan Múhtar aghamyzgha myqty densaulyq, qajymas qayrat jәne múqalmas jiger tileymin. Últymyz ýshin jasap jatqan enbegi jemisti bolsyn! Endi kókeyde jýrgen súraqtargha Múhtar aghamyzdyng jauabyn, kózqarasyn óz auzynan estisem dep qoyyp otyrmyn:

1) Kedendik odaqq qúrugha halyq ishtey qarsy ekeni belgili, biraq biylik halyqtyng qarsylyghyna qaramastan osynday tiyimsiz sharttargha qol qoyyp jatyr. Biylikting týpki oilaghany ne?

2) Qazaqstanda memleket qúraushy últtyng tól tili memlekettik dәrejege kóteriluin halyq qalap otyr. Biraq biylik ony oryndau túrmaq, talqygha salugha da qarsy. Nelikten?

3) Qazirgi tanda týrki tildes memleketterding týgelge juyghy latyn әlipbiyine kóship ýlgerdi. Bizding memleket latyn әlipbiyine kóshuge dayyn ba? Eger kósher bolsaq onyng bizge tiygizer paydasy men ziyany qanday bolmaq?

4) Býgingi ghasyrda әlem elderi sayasy ústanymdary boyynsha birneshe topqa bólinip otyrghandyghy,birneshe aimaqtyq yqpal etushi memleketterding qalyptasqany belgili. Osy orayda biz halyqaralyq arenada Resey men odaqtas bolghanymyz dúrys pa nemese AQSh, Europa odaghy, Qytay t.b qatynasqa basymdyq bergenimiz dúrys pa?

5) Qazaqstannyng Preziydenttik-parlamenttik nemese Parlamenttik respublika boluyna kózqarasynyz qalay?

6) Jogharydaghy 1,2 súraqtarymda kóterilgen mәselelerdi sheshu ýshin sizding oiynyzsha halyq ne isteui kerek?

Aldyn ala rahmet!

Asylbek Sýleymenov.

- Biz kedendik odaq turaly osyghan deyin de mәsele kótergenbiz. Kedendik odaq - Euraziyalyq odaqtyng alghashqy baspaldaghy. Sondyqtan biz búghan týbegeyli qarsymyz. Óz tәuelsizdigin qadyr tútatyn әr adam bizdi qoldaydy dep senemin. Al, latyn әlipbiyine kóshuge әli erte. Býgingi tanda halqymyzdyng 60 payyzgha juyghy óz ana tilinde oqy almaydy, jaza almaydy. Eger latyn әlipbiyine kóshsek, býginde, e ary emes, e beri emes «shalaqazaq» atanyp jýrgen kosmopolitterding bәri ashyq týrde orys mýddesine bet búrady. Últ ekige bólinedi. Búl qazaq últy ýshin mýlde tiyimsiz.

- 14 pikirshi: Sizge men "samodur" degen bagha bergen edim, osymen kelisesiz be?

14 pikirshining sózin bireuden estidim be әlde oqydym ba, әiteuir, osy sózding avtoryn eske týsire almay otyrghanym?

- Maghan osynday kinә artushy adamnyng kim ekenin aiqyn bilip otyrmyn. Ol adamgha aitarym: naghyz «s» sonyng ózi shyghar. Taghy da biraz shydasaq, ol óz betperdesin ózi sypyrady...

- Múhtar agha, sizinshe peziydenitke "basyn qazaqsha bastap, sonyn oryssha jalghap, melekettik tildi qorlaudy qoy, qoymasan, qazaq memleketining preziydenittik oryntaghyn bosat!" dep aita alatyn kýn tua ma? Tuady deseniz qay kezende? Tumaydy deseniz, nege tumaydy?

Jolbasar. D.

- Eshkim mәngilik emes. Osynday pikirdi ashyq aitatyn kezeng endi kelgen siyaqty...

- Assalaumaghalaykum Múhtar agha! Alla sizding deninizge saulyq, quat bersin! Mening aitpaghym tilding zary, jartasqa aiqaylaghan janghyryq sekildi bolyp qalghany ashy da bolsa shyndyq, mening birneshe saualym bar:

1)  siz ózinizdi aqynmyn dep esepteysiz be, sayasatkermin dep sanaysyz ba?

2) Eger aqynmyn dep sanasanyz songhy jyldarda qanday jyrlarynyz jaryq kórdi (mysaly, Tanagóz, Otyrar, Narynqúm zaualy, Ghashyqtyq ghalamaty sekildi) men sizding jyrlarynyzdy bala kezden jatqa oqydym tek, osy songhy kezderi jazghandarynyzdy birinen-biri aiyrghysyz, kónergen sol qoyyrtpaq tirshilik qana jәne esh tartymy joq. Qatty aitsam keshirim ótinemin. Biraq men sizding shynayy móldir jyrlarynyzdy kýtip jýrmin.

ininiz Rolan

- Qaraghym, men sening synshylyq qarymyndy onsha quattay qoymaymyn. Kónilinde bizge degen shamaly qyjyl bar siyaqty. Jalpy, aqyndyq pen azamattyqty bólip qaraugha bolmaydy. Ras, shópti de, shóngeni de óleng etip qúray beruge bolady. Biraq odan kim ne útpaq. Men óz basym keyingi on jylda Qazaqstan emes, jalpy әlemdik dengeyde jóni týzu bir óleng oqyghan emespin. Mәsele úiqasta, oinaqy sózde emes, aitar oida. Eger menmin dep keudesin soghyp jýrgen aqyndardyng ólenin ózge tilge audarsan, ilip alar bir oy tappaysyn. Sondyqtan sening mening ólenderime qaytadan nazar salghanyng jón. Óitkeni sen únatpaghan ólenderdi qanshama el óz oqulyqtaryna engizip, Japoniya, Pәkistan, Germaniya siyaqty elder menimen arnayy kezdesuler ótkizip, әlemdik dengeydegi marapattaryn tabys etken. Tipti, mening shygharmalarymdy YuNESKO-nyng ózi eki dýrkin qaraghan. Múnday qúrmetke qazirgi kózi tiri aqyndardyng eshqaysysy da qol jetkizgen emes. Býgingi tanda óz basym shyndyghyn joghaltyp alghan adamdardy aqyn dep te, jazushy dep te, ghalym dep te, tipti sayasatker dep te eseptemeymin. Sondyqtan osy mýddege auyr bolsa da, ashy jauap bergen «Aqyndyqtyng mindeti men azaby jәne qazirgi kezendegi aqyndyq, azamattyq ústanymym» degen ólenimning ýzindisin nazaryna úsynghym keledi:

Óleng qúrau - aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri.

Tek sol ýshin ony ardaqtau, jónsizdeu hәm kýlkili.

Dәuiri men biyligine sanalghanmen alymdy,

Últyn satqan aqyndar bar, biraq jyry daryndy...

Erligi joq, eldigi joq, auzy ghana belsener,

Sózden isi alshaq jatsa, oghan qalay el sener?

Nege býgin últ mýddesi nauqas janday tenseler?..

Múnday shaqta aqyndyq kýsh tek shyndyqpen

ólshener.

 

Naghyz aqyn әr kezende ózin qaghyp ýlesten,

Últtyq ruhy mýdde shyny - shyndyq ýshin kýresken.

Shyndyq kәusar aqyndyqqa bolu kerek asyl әn,

Shyndyqty aityp er Mahambet aiyrylghan basynan.

«Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Jyry biyik túrghanymen,

Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!

Búl adamdyq ústanymym qalyptasqan talaydan.

 

Kim tanysa Mahambetti shyndyghynan tanysyn.

Halqyn múngha qaldyrghanmen,

Satqyngha bas aldyrghanmen,

Enkeytpesten saqtay bildi ol últynyng ór namysyn.

Júrt sondyqtan pir tútady Mahambettey arysyn!..

...................................................................................

Kýres әli jýrip jatyr shyndyq ýshin, ar ýshin...

 

Shyndyghy joq pendelerdi basar uaqyt kóshkini.

Danqqa moyyn sozghanymen,

Tom-tom óleng jazghanymen,

Shyndyghy ólgen aqyndardyng aqyn emes eshbiri!

Shyndyghy ólgen minezsizdik bolmaq kimning maqtany?

Qazir barlyq salalardy minezsizder qaptady.

Basshylargha jaghympazdyq búl kezende dara kýsh,

Sodan aqynsymaqtardyng kóbi «tufly jalaghysh».

 

Shynshyl aqyn bolu degen - azaptyng eng azaby,

Sol azapqa tóze bilu - ghajaptyng eng ghajaby.

 

Songhy on jylda óz tilimde, oi-sanamda janghyrar,

Bir jaqsy óleng oqymappyn ózimdi tang qaldyrar.

Qanshama jyr janalyqsyz, týisigi joq, aldy bar,

Sóz tirkesi negizinde tek úiqasy sәn qúrar.

Aqyndyq kýsh - aitylmaghan oi-sezimder jiyny,

Ol biyikten boy kórsetu - qiynnyng eng qiyny!

 

Basty maqsat - óz halqynnyng san ghasyrlyq aghysyn,

Jenisi men jenilisin, tilin, ruhyn, namysyn,

Jýreginning sanasynan, eleginen ótkizu,

Jәne onyng qasiretin,

Últqa, tilge bas iyetin,

Qalyng elge jyrmen, ispen, minezinmen jetkizu.

Jetkize almay dirildesen... ol - shoshynu, tosylu,

Ýrkekterdin, qorqaqtardyng qataryna qosylu.

Ondaylardyng mandayyna mәngilikke sor qatqan,

Eshqashanda shynshyl aqyn shyqqan emes qorqaqtan!

 

Al biz bolsaq tildi qorghap, ruhty qoldap otandyq,

Tilden qashqan qúlyqsyzgha,

Kosmopolit últsyzgha,

Elden erek «әsire últshyl», «halyq jauy» atandyq.

 

Aqyngha eger ruhyna say kýreskerlik qonbasa,

Odan ýlken óris kýtu, jenis kýtu dalbasa!

- Qazaq últshyldarynyng basy qosylyp, qogham olardyng óreli de batyl isterine kuә bola bastaytyn kez qashan keledi? Qazaq últshyldaryn toptastyra alatyn túlghalyq qasiyetke ie dep kimdi aitar ediniz?

- 22-qyrkýiek kýni, saghat 15.00-de «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda ótetin «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna keliniz. Sonda  túlghaly azamattardyng birqatarymen tanysa alasyz.

- Assalaumaghaleykum Múhtar agha !

...Qazaqstanda sóz erkindigi, oy erkindigi joq emes, BAR ! Oppozisiya ókilderi ministr-әkiming túrmaq, ardaqty preziydentimizdi de nebir jala sózdermen qaralap, auyzyna kelgenin qúsyp jýrgenin ótken saylauda el bolyp tamashaladyq. Biraq solay bola túra, halyqtyng qolynda biylik joq ! «Ayta aita Altaydy, Jamal apam qartaydy» demekshi, últ ziyalylary ózderining minberlerden aitqan iydeya, oilaryn jýzege asyratyn qoldaryndaghy tetigi joq, sózderin ótkizetindey qabilet-qauqary joq. NEGE? Sebebi, sayasy sahnada sizdermen eshkim sanaspaydy! NEGE sanaspaydy? Sebebi arttarynyzdan ergen qalyng orman halyq joq! Arqa sýier juandar joq! Osy orayda mynanday súraq tuyndap otyr:

1-súraq: Bizding últjandy atqaminer aghalarymyz qúr sózden jalyqqan joq pa? Úrpaq ýshin, el ýshin birigip sayasy kýsh (partiya) nege jasaqtalmaydy? Bir birine shekeden qarap, mensinbeuden, tonmoyyn, órkókirek, tәkәpparlyqtan shekelerine mýiiz shyqsa bayaghyda qaraghayday bolaryn nege әli kýnge deyin týsine almay jýr ziyalylarymyz?

2-súraq: Kórgen týigeni mol azamatsyz. Sizge Qazaqstan ýlken sayasy ózgeristerding aldynda túrghanday bolyp kórinbeydi me?

3- súraq: Ótkende Týrkiyagha barypsyz. Telearnagha bergen súhbatynyzdy kórdik. Únady. "Kósilip" sólepsiz.

Osy saparynyzdan ne týidiniz? Týrik elining nesinen jiyrenip, nesinen ýirenu kerek dep oilaysyz?

Rahmet!

- «Biylik sizdermen sanaspaydy, sondyqtan kýresuding qajeti joq» degen siyaqty pikirlermen kelispeymin. Shyntuaytyna kelgende, biylik bizding әr qadamymyzdy, әr is-әreketimizdi baqylap otyrady. Sanapasa búlay etpegen bolar edi. Búl - bir. Ekinshiden, biz «qazaqstandyq últty» toqtatyp «El birligi» doktrinasyna týzetu engizuge qol jetkizdik. Ýshinshiden, memlekettik tildi óristetu túrghysynda biylik qolgha alyp otyrghan baghdarlamalargha biz óz tarapymyzdan ózgerister men týzetuler engizdik. Búdan basqa da biylikke naqtyly talaptar qoiymen kelemiz. Múnyng bәri kýresting nәtiyjesi. Ras, ziyalylar bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharmaydy, bastary birikpeydi degen oimen kelisemin. Ókinishke qaray, búl bizding sorymyz bolyp túr. Ánsheyinde batyr, al iske kelgende ýstelding astyna kirip ketetinder qatary azaymauda. Týrikterge kelsek... Olardyng bauyrlas el ekendigin, bizge býirekteri búryp túratyndyqtaryn joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq olarda da Reseylik kózqaras, Reseylik pighyl bayqalady. Olar da qaramaghyndaghy az últtardy jәne olardyng tilin joyyp, týgel týrkilendiru iydeyasyn ústap otyr. Biz múnday qadammen kelispeymiz. Búl túrghydaghy oilarymdy telearna men baspasóz betterinde olardyng ózderine de ashyq aittym...

-  Múhtar agha -ovtan qashan qútylasyz. 500 tenge ghana ketedi jәne 2-3 saghat uaqyt

-  Júrttyng bәri bile bermeytin bir mәsele bar. Adamnyng aty-jóni ózgerer bolsa, onyng taghdyry da eleuli ózgeriske úshyraydy eken. Ózim erekshe senimmen qaraytyn bir kóripkel adamdy bilemin. Onyng aituynsha, eger tegimdi ózgertetin bolsam, taghdyrym keri qúldyraugha dushar bolatyn siyaqty... Ekinshiden, mening shygharmalarym dýnie jýzining eluden astam tilderinde jaryq kórgen. Yaghni, sheteldik oqyrmandar shatasady. Biraq meni tejep kele jatqan birinshi mәsele. Áytpese, mening últshyldyghym osy qarapayym sharuagha jetpey jatyr dep kim aita alady?

-  Assalaumaghaleykum Múhtar Shahanov!

Kezinde D.Qonaev "ptushnikten ne kýtuge bolady?" dep qazirgi preziydentimizden jerinip kýizelgen eken, sol siyaqty "traktorshydan ne shyghady?" dep sizding sauatsyzdynyzdy betinizge basqandargha ne aitasyz?

Sizding mahabbat turaly ólenderinizge talas joq, jaqsy tuyndylar, al endi ókinishke qaray, sayasatqa kelgende sizding taqpaqtarynyz tórt ayaghynan birdey aqsap, tym sauatsyz jazylatynyn óziniz bilesiz be?

Dimash

- Mahabbattan ózge taqyryptargha arnalghan ólenderiniz sauatsyz degen pikirge kelise almaymyn. Keybir әdebiyet synshylary "til, últ jәne býgingi sayasy taqyryptargha Shahanovtay jerine jetkize aitqan aqyn joq" degen oy aitypty. Eger, siz mening "Tilsizdendiru anatomiyasy" atty 19 bólimnen túratyn esse-poemamdy oqysanyz, múnday pikir bildirmes ediniz. Meyli, әrkim әrqily pikir aitugha erikti ghoy.

- Múhtar agha! Sizdi últym dep, elim dep jýrgen azamat retinde bilemin. Biraq 2011-dyng jeltoqsanynynda jeltoqsan oqighasy qaytalanyp Jana-Ózendik bauyrlardyng qany tógilip jatqanda, Aqtau qalasynyng halqy 3 kýn sol tógilgen qannyng ótemin súrap júmyla alangha shyqqanda, últ liyderi retinde sizding keluinizdi talap etti, arqa sýier azamat, últ namysyn taptatpaytyn túlgha dep sizge senip sizdi kýtti. Sol kezde halyqtyng sózin sóilemek týgili, qara kórsetken joqsyz. Sonda sizge biylikten, kýshti qúrylymdardan tejeu boldyma, әlde...

- Músylmandyq ústanym boyynsha ghaybat sóileu - ýlken kýnә. Siz mening Janaózen turaly kózqarasymdy bile túra әdeyi anqausy sóilep, maghan kinә artqynyz keletin siyaqty. Bolmasa mening Janaózenge barghandyghym jәne alghashqy kýni-aq «Ruhaniyat» partiyasy atynan biylikti kinәlap mәlimdeme jasaghanym, odan keyingi kózqarastarym men pikirlerim baspasóz betterinde jaryq kórdi. Basqasyn bylay qoyghanda, mening Janaózenge barghandyghym ýshin «Ruhaniyat» partiyasyn saylaudan alyp tastady. Búl túrghydaghy kýres әli de jalghasyp keledi. Sondyqtan mәn-jaygha qanyqpay jatyp ghaybat sóileuge baryspaghanymyz jón...

- Múhtar agha, siz jaqynda Ýrimshide bolyp keldiniz, ol jaqtaghy bauyrlarymyz turaly qanday oy aitasyz?

- Men shette jýrgen aghayyndardyng ishinde Qytaydaghy bauyrlaryma erekshe qúrmetpen qaraymyn. Óitkeni olar últymyzdyng barlyq qúndylyqtaryn: tilin, dilin, salt-dәstýrin taza qalpynda saqtap qalghan. Olardyng býgingi bizdegi jaghdaydy bes sausaqtarynday bilip otyrghandyghy meni qayran qaldyrdy. Qytaydaghy qazaqtar arasynan mening jatqa bilmeytin adam tabu qiyn siyaqty. Shygharmashylyghyma ynty-shyntymen qúlaghan bauyrmaldyq kózqarasty óz elimnen az kezdestirdim...

- Asa qúrmetti  Múhtar agha, qazir balabaqshalargha orys tilimen birge endi aghylshyn jәne qytay tilderi ene bastady. Elimiz qazir ózge tildi ýirensek damimyz degen ústanymgha tastay bekingen kórinedi. Tarihta ózge tildi jappay ýirenu arqyly damyghan el bar ma? Qazaq tilinen qútyludyng myng san qulyghyn oilastyrghan qazaqty jek kórushildik auruy mendegen son, elimizding erteni Qazaq Tildi Qazaqstan bola ala ma? Bizding tilimizde de, halqymyzda da sonday әleuet bar ma? Al bar bolsa onyng yqpaly qayda? Joq bolsa, biz nesine tyrashtanamyz? Auyzbirlik tilden bastalady degendi atamyz aitty dey túra ekinshi tildin, tipti ýshinshi, tórtinshi tilding sesi biline bastady jәne búl bógde, bóten tilderding artynda kýshti memleketter túr, sýiengen iyesi kýshti. Al qazaq tilining Qazaqstanda sýiener iyesi bolmasa, onyng bolashaghy joyylugha әzirlik kóru emes pe! Sizding búl mәselelerge qarsy qanday jana iydeya úsynasyz? Últymyzgha óz tilinde tilip sóileytin kýsh bitiretin, ózgenikin ýirense de, óz tilinde qalatyn qazaq boludyng biregey joly bar ma? Álemde barlyq el óz tili ýshin kýresude. Biz de solay. Degenmen kýshtiler kýpiyip, biz sekildi qarymy әlsiz, ózine senimi joq, beysharalyqty mindettep alghan, ózgenikin zor, ózinikin qor kóretin halyqtar osynau ýzilgeli túrghan jipti qansha ghasyrgha deyin jalghay alady? Elimizding Qazaq tildi Qazaqstan boluy turaly ýmit otyn ýrleuge bizding qaqymyz ben dәrmenimiz qanshalyq? Mәngýrtterding tayranyna tosqauyl jol bar ma? Oy bólisseniz.

AsauTARPAN

- Búl súraqqa men jogharyda jauap berdim. Al "mәngýrtterding tayranyna tosqauyl jol bar ma?" degen súraghynyzgha kelsek, sorymyzgha qaray, mәngýrtterden qúralghan ýlken top qazir bizdi basqaryp otyr. Qazirgi biylik túrghanda búlargha qarsy kýreser dәrmen joq...

- Qazaq diasporasyn Qazaqstangha tartatyn eng kýshti "magniyt" - Qazaqstannyng shynayy da tolyq tәuelsizdigi men últ ruhy (sonyng ishinde, әsirese, qazaq tili) mәrtebesining myqtap kóterilui degendi qúptaysyz ba? Qazirde tәuelsizdikting jar aldynda túrghany men qazaq tilin mәrtebeleuding siyr qúimyshaqtap baratqanyna she?

Oralman №1

- Jogharyda jauap berildi.

- Shahanov myrza!

Sizdi búghan deyin ontýstik bastyqtardan góri kishi batystyq joghary lauazymdylar A.Musinmen, Á.Kekilbaevpen, Z.Kamaliydenovpen, M.Tәjinmen, T.Jýkeevpen, IY.Tasmaghambetovpen, N.Balghymbaevpen, R.Shyrdabaevpen, Gh.Aldamjarovpen, S.Týgelbaevpen, Q.Jaqypovpen, Q.Kósherbaevpen, L.Qiynovpen, E.Imantaevpen, E.Saghyndyqovpen, B.Izmúhambetovpen, S.Nokinmen, B.Quandyqovpen, B.Rysqaliyevpen, A.Júmaghaliyevpen jaqsy qarym-qatynasta boldy, әli jalghastyryp keledi degen әngime bar. Nelikten ekenin aita alasyz ba?

- Men kezinde Qazaqstannyng Qyrghyzstandaghy elshisi bolyp on jylday qyzmet atqardym. Keyinnen Parlament deputaty da boldym. Biraq eshqashan da jeputat bolghan emespin. Jogharydaghy attary atalghan azamattardyng edәuir bóligimen kezdeskenim ras. Keybireulerimen mýlde kereghar pikirdemin. Óitkeni mening ústanymym basqasha...

- Halyq ruhy partiyasyn jastardyng basqaruyna bere me ediniz?Áytpese, basqa oppozisiyalyq partiyalardan qayran qalmady. Jastyng aty jas qoy.

- Búl súraqqa da jogharyda jauap berdim.

- Qazaq qoghamynyng basty mәseleleri ne? Jәne olardy sheshu joldary sizshe qalay?

Sayasy jәne әlemettik ekonomikalyq jaghdaygha baghanyz qanday?

- Eng basty mәsele - bizding últtyq memleket qúra almauymyz. Qoghamymyzdaghy negizgi kelensizdikterding bәri soghan baylanysty tuyndaydy. Elimizde qazir demokratiya emes, jemokratiya ýstemdik qúrghan. Osy problemagha baylanymty jazylghan bir ólenimdi nazarlarynyzgha úsynayyn:

QAZAQSTAN ALPAUYTTARYNYNG ARAB BAYLARYNAN

AYYRMAShYLYGhY NEDE?

«Jas Alash» gazetinde jariyalanghan zanger Qamysbay Besinbergenúlynyng «Bas-basyna ketken biylikti týbirimen kýrep tastau kerek» (18 qantar 2011 j) atty maqalasynyng negizgi mazmúnyna nazar audaralyq:

«Qazba baylyqtar kólemining moldyghy jaghynan Qazaqstan әlemdegi eng bay memleketterding biri. Mәselen qorghasyn, sink, barit hrom rudalarynyng kóptigi jaghynan biz býkil әlemde birinshi oryn, uran, marganes, kýmisten ekinshi oryn, mys qorynyng moldyghy túrghysynan ýshinshi oryn, kobalit, qara metall - temir rudalarynan besinshi oryn, fosforit pen kómir qory boyynsha altynshy oryn, múnay qorynyng kóptigi jaghynan jetinshi oryn alady ekenbiz. Al, altynnan әldeneshe ese qymbatqa baghalanatyn, әlemning eshbir elinde kezdespeytin osmy jәne reny atty baylyqtar tek Qazaqstanda ghana bar ekeni qúdaydyng bizding elimizge qarasqany emes pe? Búl rudanyng bir gramy jabyq kóterme sauda oryndarynda 100 myng AQSh dollaryna baghalanatyn kórinedi». «Osynday úshan-teniz baylyqtarda qarapayym halyqtyng ýlesi bar ma?» degen súraq ylghy da aldymyzdy kes-kesteydi.

Múnay qory jaghynan kýlli әlemde jetinshi oryn iyelenetin Qazaqstan Respublikasyn múnayly arab memleketterimen salystyrar bolsaq, tym qúryghanda bizding elimizde de halyqqa medisinalyq kómekti, jogharghy jәne arnauly orta oqu oryndarynda bilim aludy tegin etu mýmkindigi bayaghyda-aq tughanyn eskermeu әdiletsizdik ekeni dausyz.

* * *

Songhy 10 jylda... zeynetaqynyng ortasha mólsheri 6 ese  ósti.

 

N.Nazarbaev

Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayynda

sóilegen sózinen

«Egemen Qazaqstan» 26 mamyr 2011 j.

 

Songhy on jylda elimizde órge basqan óreli

Bir zor is bar. Ol - «TJ»-lyq, «tufly jalau» óneri.

Jaghympazdar jarysynda biylik sheksiz qúptaghan,

Biz dara shyng iyelendik búryn eshkim shyqpaghan.

Búl ónerde biz ózgeshe, elden-erek janghyrdyq,

Tipti Týrikmenbashyny da jarty jolda qaldyrdyq.

 

Týrikmenbashy keude qaqsa óz elining ishinde,

Bóspelikti ainaldyrdyq biz әlemdik pishinge.

Biylik sózin, biylik isin aitsaq elding parqy dep,

«Zeynetkerding aqshasyn biz ósirippiz alty ret!»

Sol «alty zor iygilikti» oigha búrsaq bastapqy,

Qúny mysyq tamaghynyng baghasynan aspapty.

 

Eger jónsiz maqtanbaudy úqsaq biylik salty dep,

Et pen sýtting qúny nege qymbattady alty ret?

Keude úramyz iygi isterde birinshi oryn alarday,

Onda nege әr ay sayyn qymbattauda janarmay?

Biz shygharar múnay arab elderinen kem emes,

Tym qúrysa bir isimiz nege olargha teng emes?

 

Arabtardyng bizden bólek eldikke til qatysy.

Nege olarda oqu tegin, tegin pәter aqysy?

Olar nege әr sәbiyge dollar syilap jeti myn,

Jel ótine tastamaydy qartyn, jesir, jetimin?

Alpys tórt myng dollar almaq jana

ýilengen otbasy.

Nege olarda ýlken baylar iygi isterding jaqtasy?

Bar ghúmyry danghoylyqqa bolghanymen ashyna,

Pәteraqyn tegin etti tipti Týrikmenbashy da.

 

Al bizdegi bos maqtanu, bos keude úru soryng ba?

Daryn emes, qaryn shyghyp eng negizgi oryngha,

Demokratiya búl kýnderi «jemokratiya» torynda,

Elimizding bar baylyghy jiyrma adamnyng qolynda.

Bizding baylar nege sarang tis syndyrar tiyngha,

Izgilikting úshqyny joq nege olardyng miynda?

 

Elimizding «zor baylyghyn» dastan etip tolghaymyz,

Baylyqtaghy júrt ýlesin...

Mýlde auyzgha almaymyz

Tek «TJ»-lyq ónerinde shyrqau kókke samghaymyz,

Naq osylay kete bersek el bop, últ bop onbaymyz,

Qúldyq sana ayasynda maygha pisken nandaymyz...

Oylanalyq, biz qandaymyz, minekey biz qandaymyz?

- Qúrmetti Múhtar agha!

Qytaylar qazir Japonmen aralgha talasyp qútyrynyp jatyr, ol әsili Japon araly bolatyn. Kýnderding biri qytay qazaqpen Balqashqa talaspay ma? Qytay turaly oiynyz qalay?

- Qytay sayasaty da, ekonomikasy da qalyptasqan bayyrghy memleket. Olardan ýirener mәsele jeterlik. Mәselen, olarda jekelegen qaltaly baylargha birneshe kedey otbasyn, tipti, bir auyldy óz baqylauynda ústau, qarjylay kómek kórsetu mindettelgen. Múnday úghym-týsinikting bizde júrnaghy da joq.

- Assalamualeykum Múhtar agha!

Islam sosializmi, Shved sosializmi, Lenindik sosializmning jәne Dala demokratiyasynyng qúndylyqtarynan jinaqtap Qazaq sosialiyzimin qúrsaq degenge qalay qaraysyz? Álde sizdinde kókeyinizdi tesken dýnie me. Atam qazaq kapitalist bolghan emes.....

- Eger mening kókeyimdi dýnie tesse, men búl kýnde sanauly qarjyly alpauyttardyng biri bolar edim. Biraq men ol joldan sanaly týrde bas tarttym. Men kóterip jýrgen mәselelerden shamaly habarynyz bolsa, maghan múnday saual qoymaghan bolar ediniz. Jaraydy, bizge kim ne demey jatyr... Al izmderge kelsek, kezinde úly ghalym A.Saharov sosializmning jaqsy jaqtary men kapitalizmning keybir erekshelikterin ýilestirip jana qogham qúrayyq degen mәseleni kótergen bolatyn. Ókinishke qaray oghan eshkim qúlaq aspady. Biraq, sol iydeyany qytaylar jýzege asyrdy. Qazir jemisin jep otyr.

- Múhtar agha, meni kóp tolghandyratyn 2015 jyly qúrylatyn Euraziyalyq odaq. Osy odaqtyng bizge ne keregi bar? Ne dýniyejýzindegi jýzdegen memleketter siyaqty óz aldyna memleket bola almaymyz ba? Mysaly, tuysqan kórshiles qyrghyzdardan qay jerimiz kem? Nege 20 jyldan astam uaqyt ótpey túryp Reseyding astyna (shovinist elding oiyn ashyq aitpasa da týsinemiz) taghy kirgeli jatyrmyz? Euroaziyalyq odaq eger teng elderding odaghy bolsa , osy kýnge deyin kórshiles elder osy odaqqa kiruge nege asyqpaydy? Halyqtyng kelisiminsiz biyliktegi ondaghan sheneunik nege memleketimizding taghdyryn sheshui kerek?

Mening sizden súrarym: 2015 jyly , mening oiymsha, kópshilik qoldamaytyn Euroaziyalyq odaqqa qarsy revolusiyagha shyghuymyz kerek pe?

- Jogharyda jauap berildi.

- Múqa, Sizge densaulyq, amandyq tileymin.

Degenmen, sayasatty qoyyp jazbalarynyzgha nege oralmaysyz, sayasatynyz týsiniksizdeu, birese olay - birese bylay...

- Jogharyda jauap berildi.

- Múqa, 70 mereyli jasynyz qút bolsyn! Aman bolynyz.

- Rahmet!

- Múhtar agha isterinizge sәttilik tileymin. Siz basqaratyn "Memlekettik til" birlestigining úiymdastyruymen bes jyldan beri "Memlekettik tildi qoldau" aksiyasy ótip keledi. Tilding damuyna qoghamdyq túrghydan ýles qosyp kelesizder. Osy jiynnyng respublikalyq dengeyge kóteriluine ziyaly qauymnyng ýlesi qanday? Últtyq mәselege kelgende jazushylar odaghy, múftiyat, ghylym akademiyasy nege ýnsiz otyr? Atalghan mekemelerge últtyq keregi bolmay qalghan ba?

- Iya, biz búl sharany jyl sayyn ótkizip kelemiz. Óziniz aitqanday aldynghy jyly ótken sharagha bar joghy 10-aq jazushy keldi. Al sonyng ertesine Jazushylar odaghy ótkizgen jiyngha 900-ge juyq jazushy bas qosty. Barlyghy da keudelerin kerip, jan-jaqtaryna pandana qaraydy. Eger qazaq tili osylaysha kýn sanap sheginiske týse berse olardyng shygharmasyn kim oqymaq?! Ókinishke qaray, sony týsinip jatqan bireui joq. Eger, solardyng deni bizding janymyzdan tabylsa, biylik bizben amalsyz sanasar edi. Olardyng osylaysha boykýiezdik tanytuyna Jazushylar odaghynyng basshylyghy da yqpal etip otyr. Sol siyaqty din tónireginde jýrgenderge de tilding qajeti joq. Biz jyl sayyn ótkizetin aksiyagha shaqyryp meshitterge paraqshalar taratamyz. Biraq kópshiligi selt etpeydi. Basqa qoghamdyq úiymdar da osylar siyaqty. Búl da bir qoghamnyng derti.

Endi osy taqyrypqa jazylghan ólenge nazar salynyzdar:

Qyzmeti ýshin últyn satqan ústazdar

nemese

tildi qoldau aksiyasyna jazushylar nege kelmedi?

Biz Almaty qalasynda,

Ot pen ósek arasynda

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizdik.

Til ólse últ qalmaytynyn,

Ruhsyz baqyt bolmaytynyn

Kosmopolittengen biylik qúlaghyna jetkizdik.

Biraq, biraq, instituttarda, mektepterde...

Tapsyrmamen kileng qazaq ústazdary birlesip,

Ruhsyzdanghan biylik-atqa mingesip,

Janyn saldy sol jiyngha jibermeuge jastardy.

Tilge, últqa qarsy kýres ústazdardan bastaldy.

Osy ma edi el kýtkeni,

«Últshyldardy» jendik dedi,

Ol sorlylar shyqqanday bir abyroyly beleske.

Búl, әriyne, qyzmeti ýshin últyn satu emes pe?

 

Bes jýzdey til janashyry әr qyrynan biylikti

Qatal syngha ap shýilikti.

Eshkim múny «ótken jiyn dey almaydy at ýsti».

Áytse de oghan elim degen,

Últ múnynan jerinbegen

On-aq qazaq jazushysy qatysty.

 

Ýsh kýnnen song Jazushylar Odaghynyng keremet

Merekelik bir toyy ótti, danghoylyqty órelep.

Al sol toygha myngha juyq qalamgerler jinalyp,

Jenisti aityp, tabysty aityp algha asqan,

Til taghdyryn esine de almastan

Óz basshysyn madaqtady sóz taba almay qinalyp.

Qazir әrbir «TJ - basshy» túru kerek sanada,

Naq sol kýni saylady ony etip «mәngi tóragha».

IYә, sóitse de Orazalin Qorazalin bolmady.

Tek biylikting tarlandaryn tau kórip,

Til mýddesin kótergendi jau kórip,

Tauyqaliyn, Shójealinning dengeyinde samghady.

Sóilese de jaghy talmay,

Qorazdyq kýsh tanyta almay,

Tilge jany ashymaytyn mýskinderdi qoldady.

Namysy ólgen ruhsyzdar toqtyghy,

Jәne ýrkek «Shójealinder» shattyghy

Halqymyzdyng kýreskerlik parasatyn qorlady.

 

«Memlekettik tildi qorghau - orystyng da boryshy,

Nemis, úighyr, tatargha da ol mindet isi, ar isi...»

Endeshe odan nege qashty talay qazaq «arysy?»

Últsyzdanghan basshylargha jaltaq-jaltaq qaraumen,

Jәne olardyng kezektese «tufliyin jalaumen»,

Kóbisining mýldem ólip qaldy ma eken namysy?

 

 

Últ degende jasyrynar,

múny júrtqa qosylmay,

Jýreginde shyndyq oty oinamaytyn jasynday,

Tipti satqyn basshyny da qabyldaytyn dosynday

Bir kezdegi «tabandy erdin»,

Býgingi ýrkek qalamgerdin

Búl zamandyq qúnsyzdanghan bet-beynesi osynday.

 

«Úl-qyzyma, nemereme tie me dep - ziyany»

Búghyp qaldy keybir últqa jany ashityn ziyaly.

Óz shattyghy ýshin olar últ mýddesin qiyady,

Múnday minez tek satqyndyq auqymyna siyady.

 

Qazir elge telpek emes,

erkek kerek tabandy.

Últyn, tilin qorghamaytyn

Qorghaghandy qoldamaytyn adamdy,

Últ, til ýshin kýrespeytin,

Kýreskenge ilespeytin adamdy

Kórsem boldy elestetem

Dәnin bireu iyelengen sabandy...

....................................................

Kýn tua ma oyatatyn mәngýrttengen qoghamdy?

- Qúrmetti Múhtar agha kóp jasanyz!

Jasaral men Hasen siyaqty jalaqor ósekshil jeksúryn kәzzaptargha kónil bólmeniz altyn agha, olar solay ózi ýrip ýrip jaqtary qarysyp qalady solay!

Myna qazir bolyp jatyrghan masqaralar men súmdyqtargha arnap óleng shygharyp kórseniz qaylay bolar eken?

Qazaqtyng bolashaghy bar ma sony aitynyzshy agha?

Elimizdi tonau qashan toqtaydy?

Aldaghy uaqytta qanday jobalarynyz bar?

Sizdi qúrmetteushi Jandaulet degen jaman ininiz.

- 22-qyrkýiekte saghat 15.00-de, Almaty qalasyndaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda bolatyn «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna keliniz. Súraqtarynyzgha sol jerde jauap alasyz.

- Sizdi 22- qyrkýiekte til turaly miting ótkizedi deydi. Dúrys delik. Biraq sol jerde 15 qyrkýiekte oppozisiya referendum turaly miting ótkizu aitylyp jýrgen bolatyn. Men aqyldy sanaytyn jigitterding kópshiligining pikiri. «Biylik shahanovty halyq oiyn bólu ýshin keyde til taghy da basqa salystyrmaly týrde úsaq mәselelerge aldarqatu ýshin paydalanady»-deydi. Shynynda refenendumdaghy mәseleler ótkir. Barlyq әkimder saylanu kerek. Osylay kete barady.

- Búl jerde de sasyq qulyqtyng qúlaghy qyltiady. Eshqanday oppozisiya búl kýni mitingi ótkizuge ótinish bildirgen emes. Alayda, biz referendum mәselesin kóterip jýrgen (onyng ishinde ózim de barmyn) jigitterdi sol jerge shaqyryp otyrmyz. Tilmen qatar basqa da mәseleler sol jerde ashyq aitylady.

- Assalaumaghaleykým agha! Elimizde terrorizm kóbeyip ketti. Jarylghan, atylghan oqtargha selt etpeytin boldyq. Múnyng artynda kim túr deysiz?

- Lankestik әreketterdi ózimiz qoldan úiymdastyryp, ózimiz dabyra qylyp jatqan siyaqtymyz. 2-3 adamnyng basy qosylsa boldy, әi-shәy joq atyp tastaudy әdetke ainaldyruda. Olardy nege attyng dep tekserip, súrau salyp jatqan da eshkim joq. Tipti, olardyng ózderining kim ekendikterin aitugha da mýmkindik berilmeytin boldy. Sirә, búdan ótken súmdyq bolmas.

- Múhtar agha, tek jarnamanyng sheberi degen sóz beleng ala bastady. Janaózen oqighasy oryn alghanda kelesi kýni Hasen Qojahmet, Serik saparghali, Jasaral Quanyshalinder biylikting "halyqty quyp jýrip atuyna óz narazylyqtaryn bildirdi. Siz ol kezde tyqaqtap qashyp kettiniz. Jýzdegen azamattar sóilep, ondaghan aqyn óleng arnaghan son, siz pikir bildire bastadynyz. Turasy sol ghoy. Ynghaysyz eken. SIZDING ÓZINIZ QALAY OILAYSYZ?

- Jogharyda jauap berildi.

- Assalaumaghaleykým Múhtar agha! Sizge qay qogham únaydy kapilalistik pe, әlde әlumettik tendik jýiesi sosializm be ?

- Jogharyda jauap berildi.

- Armysyz AGhA! Siz "Qúz basyndaghy anshynyng zary"-kitabynyzda "ýnemi bir qyz bar hat jazatyn sol qyz "60 jasqa tolghanda bir qúshaq gýl alyp aldynyzdan shyghamyn"-dep jazdy degen ediniz. Sol beytanys jandy bile aldynyz ba? Bile alsanyz ol kim eken?...

- Maghan hat jazatyndar bir-eki adammen shektelmeydi. Tileules jandar barlyq jerde de bar. Keyde barlyghymen baylanys ornatudyng sәti týse bermeydi. Biraq osy kýnge deyin jer basyp jýruim solardyng aq tilekterining arqasy dep oilaymyn.

- Assalamughaleykum, el qaharmany! Qadirli, Múqa! Alla jar bolsyn qashanda! Bir súraq, ata dinimiz Islamnyng sharttaryn oryndap, Allanyng paryzdaryn oryndap jýrsiz be? Namazgha jyghylsanyz, biz qatty quanatyn edik. Qazir kóbi "jasym kelgende oqimyn" dep kesheuildetedi. Siz jas emessiz...

- Namazgha jyghalghanyma 5 jyldyng jýzi boldy. Álhamdullә, músylmanmyn.

- Ua halayyq! Aldymen kónilimizdi myna jaghdaygha audarayyq. Búl mәdeniyet, aqparat, ishki sayasat, tipti prokuratura men barlyq partiya úiymdaryna da baghyttalyp otyr. Sebebi, Birinshiden, bizde basylymdargha zorlyqpen jazdyru - eng soraqy jaghdaygha jetti. O zaman da, bú zaman, 21-shi ghasyrda basylymdargha zorlyqpen jazdyru, adamnyng erkin taptaumen birge, adamnyng taza erkinen aiyru bolyp tabylady emes pe? Barlyq audandarda basylymdardyng atyn atap, sening mekemende mynsha adam júmys jasaydy. Solaryng myna basylymgha jazyluy tiyis dep, әkelip zorlap tyghady da túrady. Olardyng 90 payyzy tipti eshkimning oqyghysy joq basylymdar. Sonyng 50 payyzy oryssha. Onyng baryn ishki sayasat jasaqtap, odan qaldy әkimder zorlap jazdyrugha kirisedi.

Búl masqara tipti shekten shyghyp barady.

Basylymdardyng arasynda bәsekelestik joq. Árbir adam, qajet basylymyna ne jazylyp, ne bolmasa apta sayyn shyqqan basylymdy satyp alu erki mýlde joq.

Basylymgha jazylu, ne qalaghanyn satyp alu erkinen aiyrylghan qazaqqa qysymshylyq jasap otyrghan kim? Oryssha basylymdargha da zorlyqpen jazdyryp otyrghan kim? Búl masqarany kim toqtatady?

Qazaqtyng qalau, erki joq. Al orystargha sen mynaghan jazyl dep, sol qoqandap jýrgen shirikter aita almaydy. Sóitip basqa últtyng aldynda ózimizdi-ózimiz taptap, basy baylauly mәngýrt etip otyrghan da sol biylik basynda jýrgen, shash al deseng bas alatyn, artyn oilamaytyn aqymaqtar. Mәngýrttder el basqarsa, halyq qaydan soqyr bolmasyn?

- Qazir kitap, gazet-jurnal oqityndar qatary kýrt qúldyrady. Kezinde Gitlerden «Shyghystaghy jaulap alynghan elderge qanday sayasat qoldanamyz?» dep súraghanda ol bylay jauap beripti: «Olargha erteden keshke deyin jenil muzyka bere beru kerek. Oilanugha, kitap oqugha mýlde mýmkindik jasamaghan jón. Óitkeni, ruhany jaghynan sayaz adam, qashanda ózin baqytty sezinedi».

Osydan birneshe jyl búryn Pelopenes araly manynda qazirgi kezende jii qoldanylyp jýrgen jenil, danghaza muzykany janghyrta qoyghanda delifinderding bәri derlik su betinde esten tana biylegen. Sóitip, býkil jan-tәnimen ózgeshe kýige týsken jýzden astam delifinder ózderin jaghagha laqtyryp jibergen. Gitlerding qiratqysh oiyn negizge alsaq, adam týgili jәndikterdi de óz arnasynan shygharyp jiberuge bolatyny osylay taghy da dәleldengen.

«Ruhany jaghynan sayaz adam, qashanda ózin baqytty sezinedi». Qaryn mýddesi ghana algha shyqqan qazirgi kezenge Gitlerding әlgi sózi kóshbasshy bolghan siyaqty. Álemning kóptegen memleketterinde ruhany baylyq eluinshi-alpysynshy qatargha qaray ysyryldy. Halyqtyng kitap oquy júrt kýtpegen jaghdaygha deyin qúldyrady.

- Múqa, 1989-1990 jyldary qazaq tilining memlekettik mәrtebe aluyna, әriyne, siz jәne akademikter Ábduәly Qaydarov pen Ómirzaq Aytbaev sekildi ghalymdar aituly ýles qosty. Al qazir siz biylikting qazaq últyn aldarqatyp, ara-túra "par" shygharyp qonggha paydalanatyn adamyna ainaldynyz. Sizge key kezderi baspasózden mәlimdeme jasap, ashyq hat jazyp, júrtshylyq kózinen tasalau jerde biraz adamdardy jinap aighaylap sóilep, ekilene óleng oquynyzgha, "ashtyq jariyalaymyz!" dep dónaybat kórsetuinizge rúqsat etiledi. Osymen sizding shekteuli jәne qysqa merzimdi missiyanyz ayaqtalady. Búdan arygha baram deseniz, biylik sizdi qolma-qol óz ornynyzgha qoyady, óitkeni, tiyisti organdardyng qolynda sizge qarsy kopromat jetkilikti. Sosyn biylik sizdi Qasen Qoja-Ahmet pen Jasaral Quanyshәlin siyaqty radikaldyq ústanymdaghy últshyl patriottargha qarsy aidap salyp otyrady. Júrtshylyqqa kerisinshe, sizdi "radikal últshyl patriot", al әlgilerding birin "KGB-nyng jansyzy", ekinshisin "SRU-dyng qolbalasy" siyaqty qylyp kórsetu biylikke asa tiyimdi.

Múqa, jýreginizdi ong qolynyzben basyp túryp, aq adalyn aitynyzshy, siz osy spektaklide jandy quyrshaq bolyp jýrgeninizdi, shynynda, sezbeysiz be, әlde osy rólde oinau sizge tiyimdi me?

Bir bala

- Jauap bermey-aq qoygha bolar edi. Jalpy men múnday kóshken keruenge it qosatyndardyng is-әreketine barynsha ýirengen adammyn. Olargha ókpelemeymin de. Men osy uaqytqa deyin ne atqardym, qanday mәseleler kóterdim - bәri halyqtyng kóz aldynda. Al Hasen men Jasaraldyng maghan tosqauyl bolghannan basqa pәlendey is atqarghandyghyn óz basym bile bermeydi ekenmin. Jala jabudyng da orayy bolady. Mýmkindik tudy eken dep ne bolsa, sony auyzgha alu imandy adamnyng isi emes. Qúdaydan qorqu kerek.

- Múhtar agha, aman-sau bolynyz. Súraghym: Qazaqstannyng bar baylyghyn biyliktegi azghana top sýlikshe soryp jatyr. Syrtymyz jyltyrap, ishimiz irip jatyr. Bolashaq balalardyng zamany ne bolmaq? Eldi ruhany kóteretin kýsh qaydan shyghady dep oilaysyz? Rahmet.

- Jogharyda jauap berildi.

- Múhtar agha, birde aqyn Amanhan Álimúly: «Shahanovtyng mahabbat turaly jyrlaugha haqysy joq. Ol ýsh ret ýilengen adam. Mahabbat tek adam ómirinde bir-aq ret bolady» degeninde jaghamdy ústadym. Siz búghan ne der ediniz?

- Amanhannyng oiyn jansaq týsingen shygharsyn.  Mening búl túrghyda «Dara talgham qasireti» atty ólenim bar:

Zor ruhy búla kýshke kim tosqauyl bola alar?!

Naghyz aqyn mәngi jastyq shuaghyna oranar.

Ýsh myng jasqa tartqan Gomer odan әri jol alar,

Ýsh ghasyrdy jengen Bayron әli jap-jas sanalar.

Qartaymau - búl naghyz jenis ýlgisine barabar,

Oghan kuә - jastyq shaghyn jalau etken danalar.

 

Qara kýshter qajytsa da, sәuleli oigha kýz alys.

Nege Abayda bes әiel bar,

al Pushkindi jýz on ýsh

Qyz-kelinshek tús-túsynan shuaq shasha qorshaghan?

Don-Juandyq emes pe búl?

An-tang әli el soghan.

 

Jo-joq, sezim qúdiretine senimin kim azaytty?

Birde Ghabit Mýsirepov búghan bylay uәj aitty:

«Kezdesken jan quaty men arayynan jalyndar,

Pushkiyn, Abay... ghalamzatta siyrek tuar daryndar.

Árkim ózi shyqqan taudyng biyiginen oy kerer,

Eger olar aqyly men sezimine say keler

Jar izdese ruhynyng ansau, tartu kýshimen

Jәne ol jandy taba almasa jýz on ýshting ishinen,

Tipti mynnyng arasynan jolyqpasa synary,

Dara talgham - týisigi ýshin bolghany ma kinәli?»

 

IYә, úly túlghalarmen ortaq týisik tabarlyq

Naghyz әiel әr ghasyrda sausaqpenen sanarlyq.

Nataliya - Pushkin jary, shyqpay pende shenberden,

Júrttan asqan súlulyghy әlsizdikke jol bergen.

Kýieui onyng mәngi tiri qalyp qoydy ólgenmen,

Al ol  ózi - basqa jerde, basqa erkekpen jerlengen.

Endi osyghan qarsy mysal:

Ylghy qúrmet tórinde

Jýrgen súlu әiel boldy mening tughan jerimde.

Sýigen jary Otan qorghau soghysyna ketkennen

Oralmaghan, arman, senim qaldyryp tek ótkennen.

Ómir, shirkin, adaldardyng niyetine qaray ma,

Besiktegi túnghysh úlmen jalghyz qalu onay ma?

Oy, zaman-ay, on toghyzgha jana shyqqan shaghynda

Soghys bitti, tәtti ýmitin ainaldyryp saghymgha.

Kýieuining aiqyndalmay ne tirisi, ólgeni,

Jalghyz demeu etkeni tek - qara qaghaz kelmedi.

Seziminnen senim qashsa - ýmitinning semgeni.

Eshkim jene almaghandy jengeni,

Eshkim sene almaghangha sengeni -

Qaysar talgham iyelengen adamdardyng órnegi.

 

«Súlu, súlu degenderding kópshiligi kónilshek».

Atansa da ol auyldaghy eng әdemi kelinshek,

Kýzding múnly janbyrynday kónilden múng tókse de,

Ár týni bir jylgha tatyp, dónbekshumen ótse de,

Kýte-kýte kýtudi de mamandyq qyp alghanday,

Kýn men búlttan ózge eshkimdi

moyyndamas zangharday,

Ózi qúlay sýigen jangha tenestirer kýsh tappay,

Bir erkekti jaqyndatyp, bileginen ústatpay,

Tózim joqta sýy joghyn dәlel etip sezimge,

Tirshilikpen qosh aitysty ol kempir bolghan kezinde.

 

Ójet-qaysar esteligi ótken joyqyn ghasyrdyn

Sol dara әiel anasy edi mening jaqyn dosymnyn.

Áne, talgham qúdireti jәne oghan beriktik...

Biz ghashyqsyz sezimderding shattyghynan zeriktik.

Namys týgil ar men úyat satylar búl zamanda -

Ór talghamdar joyyla ma, bastar sara qadamgha?

Bir-biri ýshin ólimge de bas tigetin ayanbay,

Shyn ghashyqtar kezdespey me

Qozy Kórpesh-Bayanday?

 

Talgham kýshin amalsyzdan tek ýmitke nanghyzdyq...

Ruh, sana jalghyzdyghy - eng azapty jalghyzdyq.

Eri órler zanghar shyngha ilespeu ne tyryspau,

(Tyryspaudyng bas sebebi: ruh-tauda tuyspau!)

Dәl osydan bastalady úghyspau men shyghyspau,

Shyghyspaghan týisikterding taghdyr-talqy qúnystau.

 

1+1 - ghúmyr zany, zangha syimas talgham bar,

Ór talghamnyng jolynda óldi nebir shyrqau armandar.

Arularda azap núryn bolashaqtan kýtken az,

Sodan kózi tirisinde baqytty aqyn tipten az.

Dara talgham... Ol da qayghy... teng kýsh ansap alandau,

Myng әielding arasynan óz synaryn taba almau.

Jәne múnyng ókinishi jandy qalay órtemes?

Ár taghdyrgha ony úghynar kezeng keler erte-kesh...

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pushkiyn, Abay tektesterding jylaghany jylaghan,

Ruh, sana biyiginen qol sozghansha bir adam.

- Asa qadirli Múhtar agha sizge 100 jas ghúmyr tileymin!

Jogharyda sizdey aqynymyzgha qarsy shyghyp jatqandardyng sasyq pikirlerine jýreginizdi auyrtpanyz. «It ýredi keruen kóshedi». Búl saldaqylar osylay-osylay maymyl bolyp ketedi.

Aldaghy bolayyn dep jatqan referendum osy Túyaqbaydyng oilap tapqany ma? Siz sonyng ishinde barmysyz?

Búl referendum ne beredi?

- Jogharyda jauap berildi.

- Múhtar agha!

Sizden súraytynym, kezinde qazaq tiline qarsy shyqqan Bolat Ábilovpen qarym-qatynasynyz qalay? Ol kisi 14.09.2012 jyly Gýljan Erghaliyevagha bergen súhbatynda, ýiining janynda salynghan meshit júma kýni ol kisige kedergi jasaytynyn jәne Qazaq elinde meshitterding shekten kóp salynyp jatqanyn aitty. Eger júma kýni ol kisige meshitter ynghaysyzdyq әkeletin bolsa, qazaq tili damuymyzgha kedergi jasaytyn bolsa, osy sózi arqyly ol tek referendum arqyly qazaqty orys eline qosyp berudi armandap otyrghan joq pa? Býkil halyq jayly aita almaymyn, men osy sózi ýshin Bolatqa qarsy bolatynymdy moyyndaymyn. Álde Ressey qolastyna týspeu ýshin, men músylmandyghymdy, qazaq tilimdi qoldamaytyn adamdy qoldauym kerek pe? Sizding kózqarasynyz qalay? Bizge týsindirseniz osy jayly.

- Bolattyng kezinde «Qazaqstandyq últ» turaly jansaq pikirge barghany ras. Biraq keyin búl oiynan qaytyp, keshirim súraghan bolatyn. Ras, Bolattyng aralasatyn ortasynda әrqily oilaytyn adamdar bar. Alayda kóptegen últtyq mәselelerde biz Bolatpen birlese is-qimyl jasaghandyqtan onyng referendum turaly kózqarasyn quattaymyn.

- Múhtar agha, Elimizding basyna tónip kele jatqan evraziyalyq odaq degen tajalqa qarsy alash balasynyng basyn qosyp kýreske shygha alasyz ba? Osy odaqtan qútqarsanyz halqymyzdyng naghyz danyshpany bolar ediniz. Halyqty sonynan erte alatyn eshkim joq.

- Jogharyda jauap berildi.

- Múhtar myrza, Oljas Sýleymenov búryn kim edi, býginde kim? Ol Nazarbaevtyng jarshysy, jalaushysy bola bere me, әlde týzele me? Osydan on shaqty kýn búryn ol Mәskeudegi dostaryn jinap alyp, Nazarbaevty Nobeli syilyghyna úsynugha qauly qabyldatty. Al N. Nazarbaev sol syilyqqa shynymen layyq pa? Osymen ýsh ret pe, tór ret pe, jyl sayyn ózin úsyndyrumen jantalasyp keledi. Osy turaly ne aitar edin?

- Biz kezinde Oljaspen jaqyn, dostyq qarym-qatynasta bolghan adamdarmyz. Kezinde ekeumiz birlesip «Halyq kongresi» degen partiya da qúrdyq. Alayda, últtyq mәsele tónireginde pikirimiz ýilespegendikten ekige jaryldyq. Al Nobeli syilyghyna kelsek... Qazir kim kimdi úsynbay jatyr. Ol janalyq emes.

- Múqa, birinshiden, aman bolynyz. Sizding densaulyghynyz elge kerek. Siz elge óte qajet adamsyz. Halyq atynan ashyq sóiley alatyn qazir jalghyz Sizsiz, agha.

1. Mem. til turaly zandy myna qazirgi biylik qabyldamay da, tipti qaramay da qoydy. Ol zang jobasy mýlde joq siyaqty. Esimde 2008 jyly búl zang jobasy premier-ministr tapsyrmasy boyynsha dayarlanyp qoyghan. Sol zandy qalay qabyldatamyz myna biylikke? Elden de, shetelden de masqara úyat boldy ghoy, kýlkige ainalatyn boldyq qoy, agha.

2. Siz qazaqsha qanal bolsyn dep kóp talap qoyghansyz. Jә, myna Qazaqstan sonday boldy dedi. Biraq (kabeldi TV-den aiqyn kórip otyrmyz) әr oblysta Qazaqstan-Atyrau, Qazaqstan-Petropavl, Qazaqstan-Qaraghandy t.b. bәrinde búl Qazaqstanymyz oryssha sayrap túratyn bolypty! Búl masqarany qalay toqtatamyz?

3. Premier basqaratyn til komissiyasynan (siz jәy mýshe emes, orynbasar ediniz ghoy) sizdi kim alyp tastady? Elbasy me, premier ma, ministr ma? Osyny ashyq aitynyzshy.

4. Óleng jinaqtarynyzdy kimnen, qaydan satyp alugha bolady? Rahmet, Erkin Ertóstik

- 22-qyrkýiek kýni, saghat 15.00-de «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda ótetin «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna keliniz. Sonda osy súraqtarynyzgha jauap ala alasyz.

- Múhtar agha, Oljas aghamyz juyrda: "Osy qazaq nege jeltoqsan deydi, nege jelseksen nemese jelelu demeydi" degen, taghy: "Keybir qazaq sózderi adam kórgisiz, mysaly may aiyn qazaqtyng mamyr dep aitqany - óte jaman estiletin sóz, "mordagha" úqsaytyn sóz" degen... Basqa aitqan sәuegeylikteri, TJ-lyqtary kóp. Osy Oljekeng Sizshe aljyghan ba, әlde shatasqan ba, әlde týbegeyli satylghan bir bayqús pa? Týri tәuir siyaqty, Siz ony jaqynnan biletin bolarsyz.

Qúrmetpen, Qonay Bazarúly

-Jogharyda jauap berildi,

- Qúrmetti MSh myrza! TJ-lardyng biylikting kónilin tauyp, talay marapattaugha ie bolghanyn bilemiz. Biraq siz de syilyqtan kende emes siyaqtysyz. Sonday ataqtargha qol jetkizuinizding syry nede?

- IYә, men de syilyqtan kende emespin. Biraq óz memleketimizden alghan eng bolmaghanda maqtau qaghazym da joq. Kerek deseniz men «Halyq qaharmany» ataghynan da bas tartqanmyn. Búl túrghyda mening óz ústanymym bar. «Otan - bizding eng úly anamyz. Ár adam óz anasyna jasaghan jaqsylyghy ýshin jylu, qúrmet dәmetpeu kerek. Biraq Otan da ózining daralanyp shyqqan talantty perzentterin marapattap otyruy tiyis. Ol óte әdiletti bolghany jón. Qazirgi tanda týrmede otyrugha tiyisti kez kelgen ýlken úrynyng ýsh orden, bes medali bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi». Degenmen 20-dan astam memleketterding әrtýrli marappattaryn alghanymdy jasyrmaymyn...

- Múhtar agha, bizding qazaqqa qay qoghamda ómir sýrgen dúrys, kpitalistik qogham ba, sosialistik qogham ba ? Er adamsyz sekirmey shyndyqty aitynyz.

- Jogharyda jauap berildi.

Sony

«Abay-aqparat»