III

Alqyn-júlqyn jýgirip saqshylar jetti. Qaq jarylyp jol berdik. Shektelgen syzyq ishin Abylamen qosa shyrtyldatyp suretke qarttay kelip, jyryndy saqshylar kóshening eki jaghyn bógep te ýlgeripti. Oibaylay jetken qyzyl kresti avtomobilding shyraghyn jaghyp qoyyp, qybyrsyz deneni aq halettiler tekserdi. Saqshylar bastyghyna sybyrlay sala qaumalap kótere jóneldi avtomobiyline. «Tiri me eken?» dep súraghandargha lәm demey ysqyryq tartty da, jauyngerlerin tizip alyp, bastyq saqshy da qaytty. Oqigha bolghan oryngha eki kýzetshi qaldyrypty.

- Toygha qatynasqan joldastar, taramanyzdar! -dep Ábilemit qana dauystady. - Toyymyzdy jalghastyramyz. Kim ketip qalsa, búl oqighanyng kýmәni soghan artylady, júmo![1]

- «Maqúl, maqúl!» -dep úighyrlar, «jú,jú!» dep kýldirip qazaqtar ilesti. Súng sheshemizdi Maqpal ekeuimiz eki jaghynan qoltyqtap qayta kirdik toy zalyna. Ábilemit toygha shaqyrylghan qonaqtarynyng tizimin tauyp, resmy joqtama jýrgizdi. Birde-biri qalmay kelgen eken.

III

Alqyn-júlqyn jýgirip saqshylar jetti. Qaq jarylyp jol berdik. Shektelgen syzyq ishin Abylamen qosa shyrtyldatyp suretke qarttay kelip, jyryndy saqshylar kóshening eki jaghyn bógep te ýlgeripti. Oibaylay jetken qyzyl kresti avtomobilding shyraghyn jaghyp qoyyp, qybyrsyz deneni aq halettiler tekserdi. Saqshylar bastyghyna sybyrlay sala qaumalap kótere jóneldi avtomobiyline. «Tiri me eken?» dep súraghandargha lәm demey ysqyryq tartty da, jauyngerlerin tizip alyp, bastyq saqshy da qaytty. Oqigha bolghan oryngha eki kýzetshi qaldyrypty.

- Toygha qatynasqan joldastar, taramanyzdar! -dep Ábilemit qana dauystady. - Toyymyzdy jalghastyramyz. Kim ketip qalsa, búl oqighanyng kýmәni soghan artylady, júmo![1]

- «Maqúl, maqúl!» -dep úighyrlar, «jú,jú!» dep kýldirip qazaqtar ilesti. Súng sheshemizdi Maqpal ekeuimiz eki jaghynan qoltyqtap qayta kirdik toy zalyna. Ábilemit toygha shaqyrylghan qonaqtarynyng tizimin tauyp, resmy joqtama jýrgizdi. Birde-biri qalmay kelgen eken.

- Búl óte auyr mәsele. Toy iyesi bizden de, qatynasushy sizderden de jauap alynuy mýmkin! -dedi toy basqarushy. Kimnen kim kýmәndansa sebebimen qosyp tolyq eskerip, zerttep jazyp qoyynyzdar! Osy jasyryn qastyqqa osy toydan eng bolmaghanda birer adam qatynaspady deuge eshkim senbeydi. Sebebi, oqigha týngi saghat ekide ótilgen. Bizden basqa júrt úiqydaghy uaqyt. Abyla jalghyz qalay bardy ol kóshege? IYen kóshede oghan qastyqshylar qalay kezdese qaldy?

- Men de solay oilaymyn! -dep domalana týregeldi Aqymetqan. - Toy bastalyp, Ábilemit әpendi sóilegennen beri, Qúday biledi, dәretke de shyqqanym joq!... IYe, iye, suyq habardy estigenimizde bәrimiz birge jýgirdik qoy. Sonda joldaghy búryshqa ghana týregep túryp dәrettendik...

Kópshilik du kóterile kýlip jiberdi. Áyelder jaghy ýzdiksiz syqylyqtay berdi.

- Sol búryshqa eger otyryp siygen bolsanyz, Abylanyng qazasy sizden desek siyatyn shyghar? -dep kesetti Asylqan әdeyi.

- Jo-jo-joq, shyraghym, basqa eshqayda shyqpaghanymdy aitqanym ghoy! Al, osy jerde Abyla joldasty qaghytpalap, әr týrli sóilegen azamattar boldy. Sóz әlpetteri suyq edi. Olar sóilegende, әne, ana Bighabil joldastyng ózi de elendep qalghan bolatyn. Olardyng kim-kim ekendigin, ne degendikterin Bighabilding ózinen súranyzdarshy!

- «Ózi», «ózi» degeniniz netken suyq edi! -dep men kýldim. Ózimdikin ózim aiyrym jazyp berermin. Ózinizdikin, óziniz-aq sóile!

- Ýi, Aqa, ol sóilegender, mine, myna jigitter bolatyn. Ayta almaytyn týgi de joq, әshkere sóz! -dep sylqyldy, qarqyldy kýlkilerdi kese sóilep týregeldi bir jigit. Aty-jónderi men qosyp, ne sóilegendikterin de qalpyn búzbay aityp berdi. - Biraq, -dep bir kidirdi sonan song - biraq, búl jigitter qiya basyp, tipti ózinizshe búryshqa da dәrettengen joq. Oghan kuә kóp. Búl sóilegenderding syrtqa, eger bireui shyqqan bolsa, men de kýmәnimdi osylargha artar edim.

- Búlardyng solay sóilegenderi ras, -dedi taghy bir-ekeui jarysa sóilep. - Sol qaghytpa sózderden song Abyla, basqalardy júmsaudan mýlde qalyp, tiyisti júmysqa ózi jýgire berdi. Anau búryshta araq iship otyrghan jigitterge shay qúiyp, sәy әkelip berdi. «Endi týzeldi» desip kýldik. «Partiya kadyry» osylay bolsa kerek qoy!» -destik. Osydan song búl jigitter de juasyp, ol kisige dúrys qarap otyrdy. Araq úsyndy. Abyla ishpey auyz týiip qana raqymet aitty. Sodan Abylanyng qayda ketkenin bilmedik kórinbedi. Biraq, búl jigitterding syrtqa eshqaysysy shyqqan joq. Tansada kóp biylegen osylar!

- Tansa bastalghanda Abyla dýijang ashanagha baryp, jarym saghattay otyrghan, -dedi shay qaynatushy úighyr әiel dauystap sóilep. - «Siz nege biylemey otyrsyz?» dep súradym men. «Keyingi stoldaghy jigitter araqty kóp ishti. Birnesheui әli iship otyr, shataq shygharar ma eken!» dep kýlimsiredi. Aldyndaghy stolgha bir shyny shәy qúiyp qoyyp edim. Ishpey týregeldi. Esikten biraz qarap túrdy da shygha jóneldi. Sonshalyq tez shyqqandyghynan, ózining sonyna týsken bireu barma eken dep qarasam, jalghyz ózi qaqpadan shyghyp barady eken. Búl auladan artynan ergen eshkim kórinbedi. Tek ol ketken jaqqa kósheden eki adam ótkendey bolghan.

- Dúrys, múndaghy oghan sóilegen jigitterden eshqaysysy syrtqa shyqpady. Men sony ghana bilemin! -dedi kekseleu bir kisi. - Búlardyng әlgi shaqpaly sózi men araqty kóp ishkenine qarap, sol pәlege soqtyghyp qalarma eken dep andyp otyrghanmyn. Teginde búlardyng sózin bireu tergey qalsa, nahaq birdeme aityp, obalyna qala kórmenizder kópshilik, bәrinizge de aitqanym!

- Búl onay mәsele emes, sózsiz, ólim jazasymen bitetin is!

- Meyli, qalay bitse bite bermey me, onyng búiryghyna eng aldymen qarsy sóilegen, mine menmin, qanday jerde de sóiley alamyn! -dedi alghashqy oraq auyz, aty Symayyl eken. Mastyghy aqyra sóileuinen bilindi. - Qane, aitynyzdarshy, ótirik bar ma sol sózimde! Nauqan uaqytynda jýrgizgen búiryghy arqyly qanshalyq apat keltirdi! "Jolbarystardy" qaytsender de moyyndatyndar dep bizdi kezektestirip, beysharalargha kýndiz-týni aitaqtap saldy da otyrdy. Dem alghyzbay, úiyqtatpay qinatty. «Men joq jerde qattyraq tayaq tiygizsender de bolady. Qalay da moyyndatu qajet!» deydi. Bir-ekeui sondaghy qinauymyzdan qapalyqpen ólip ketti. Tipti, әne, Ábilemit bolghan akamdy eki ret úrghyzdy maghan. Sondaghy púshaymanymdy[2] jiugha qazirge deyin sighyzar daghar taba almay jýrippin!... Na...ha...ha...a-dep ókirip jiberdi de, bajalaqtay jalghastyrdy sózin. - Endi búl toygha kelip, sol búiryghyn jәne jýrgizip túrsa!... Oi, qashangha deyin búiyrmaq búl!... Múny jazalaytyn hýkimet, qane, húkmat!...

Ábilmeyit onyng hәnindaghy jigitterge «alyp ket!» degendey ym qaqty.

- Endi múnday sózdi qoyalyq! -dep kýlimsiredi sonan son. Qane toyymyzdy jalghastyramyz!...

- Dúniyada әr ne bolyp túrady, joldastar, -dep Oshúr búghaltyr týregeldi ornynan. - Ghajaptanarlyq eshtene joq! Qane, biylender, әn salyndar!... Oqigha kóshede bolypty. Búl toyymyzgha eshkimning dahly[3] joq!.

Búlarmen taghy birnesheu qosyla shaqyrsa da toy qaytyp qyzbay qoydy. Ózara kýbir-sybyr sóz ghana bolyp jatty әr stolda. Aldaryna kelgen tamaqty sypyldata jesti de, toygha rahymetterin aityp, Maqpal ekeuimizding qoldarymyzdy ala-ala tarasty.

Otauymyzgha ýnsiz jetip, ýnsiz sheshindik te shymyldyqqa ýnsiz kirdik. Maqpal kirpik ilmey atqyzdy sol tandy.

- Toy bizdiki ghoy, búl ólimning bir úshyghy seni sharpidy-au, janym! -dey berdi. - Abylagha seni de ósh dep sanaytyn sebebi bar ghoy, kek alushylar qataryna jatqyzyp, tergeuge alatyn shyghar!

- Toydyng da, ólimning de bizden bolmaghandyghyna dәlel kóp emes pe, sәuleshim, ýreylenetin eshtene joq!

- Sayasy jalaly ólim ghoy, qatty tergeuge tiyisti. Ayaqtalghansha birsypyra jatyp qalasyn-au dep qorqamyn!

- «Birsypyra jatyp qalsam» tipti jaqsy, shyqqan song taghy da birsypyra toy qylamyz!

Maqpal syqylyq qaghyp kýle qúshsa da, kýrsine berdi.

- Kezek-kezek joghalyp tabyla bermesek te, kórer edik birsypyra toydy!

Maqpaldyng qashan túryp, kiyinip alghanyn sezbey qalyppyn. Salqyn samaldan oyana ketsem, bas jaghymnan tóne qarap jelpip túr eken. Saghat toghyz bolypty.

- Túra ghoy endi, bireu kelip qalar! -dedi de betime betin tósey qúlady. - Shaqyrtatyn uaqyty boldy!

- Qayda shaqyrtady?

- Qayda bolmaq, toygha da. «Bi sypyra toy» býgin-aq bastalatyn shyghar! -dep Maqpal jymisa da, kóz jasy móltildey qaldy. Basymdy kóterip, aldyma ala әndettim «besik jyryna».

«Áldiy-әldy әup bópem, әuppay,

Myng jylqynyng manday aldy jorghatay.

Jylamashy jilik shaghyp bereyin,

Jylamashy, jylamashy balaqay!»

Bilegimdi jastana saqyldap kýlgen Maqpal, syrttan esik qaghylghanda short tiyldy. Kreuetten domalay týse baryp esik ashty. Bizdi oyatugha kelgen Kýlәn eken. Jyrymdy estip qoyghanyn onyng da saqyldap kýle qaytqanynan bildik.

Maqpaldyng bir alashagha kórpe-jastyq, kiyim-keshek orap, tanyp qoyghanyn kórgende kýlkiden men de tiyldym. Erte túrghany sol júmysy ýshin eken. Otau toyymyz bolghan keshte meni kelinshegimning týrmege dayyndauy elegzitti. Sodan kónilsizdene qalghanymdy bayqay qoydy Maqpal.

- «Saqtyqta qorlyq joq» degenim ghoy, janym! -dep kelip taghy da qúsha qúlady ýstime. - Osyny tanarymdy tanyp qoyyp, ózimning de kónilim bosady. Janaghy kóz jasym sonyki! -dey sala solqyldady.

- Áldiy-әldy әup bópem, әuppay!...

- Taghy birdeme shaghyp bermeksing ghoy!...

Taghy kýlip jiberip, yrshyp túrghan Maqpal qytyqtay jóneldi meni. Alghashynda es tappay kýlip, tulay berippin. Bayqasam, onyng men tulatatyn tetigi tipti kóp eken. Birin qorghaghanda biri tabyla beretindey. Shәp berip ústap, irgeme domalatyp týsirdim de, men de mindim Músama: on sausaghym qoltyqtan qabyrghagha, qabyrghadan taqym men tabangha, taghy-taghy oily-qyrly jortty-ay kelip.

- Qorqudy qoyamysyng joq pa!... Qyryq qoyan suattaytyn eki kózing qúrghay ma, joq pa!

- Qúrghaydy, qúrghaydy! Ha-ha-ha-hy-hy-hy-yq... qoyayyn, qoyayyn!..  Ha-ha-ha-hy-hy-hy-yq.. osylay saq-saq, syq-shiyq-shiq kýlip, apalan-topalang bolyp jatqanymyzda esik taghy da qaghyldy. Taghy Kýlәn shyghar degen týisikpen elensiz, qytyqtasa berippiz.

- Búlar neghyp jatyr, ýi! -degen erkek dauysy shyghyp, qarq-qarq kýlgende yrshyp-yrshyp túrdyq ornymyzdan. Tarqatylghan búrymyn jalbyratyp, esikke Maqpal jýgirgende, symymdy teris kiyip ala qoyyppyn.

- Ýi, túra túrshy, mynau teris! -dep qalghanymda syrttaghy kisi tipti qarqyldady. -Sabyr ete túrshy, ei, aghatay, tym sasqalaq is bolyp qaldy!

Ózin úyattan arashalaugha asyqqan Maqpal, esikti shalqasynan tastap, syrt ailana kýlip sóiledi.

- Mynany qarashy Asagha, kiyimin bir on, bir teris kiyedi de otyrady óstip!

- Múnday boshalang jigit emes siyaqty edi, esin shygharyp jibergensin-au, kelin! -dep Asylqan miyghynan kýle órledi tórge.

- Joq, onyng esin men shyghardym, -dep, kelinin bastap men aqtaugha kiristim. - Ablany men óltirtkendey qorqyp, jylay bergen song qytyqtap, elestegen jyndaryn qaqtym.

- IYe, partiyanyng bir sayasy ókili osy kezende toyynda óltirilse, sening de jauapqa tartyluyng kәdik qoy. Al, sol betimen tilsiz ólgen bolsa, tipti osyndaghy "jolbarystardyn" bәrin sharpityn edi... endi kelinnen sýiinshi alsam bolady eken!

- Alynyz, alynyz! -dep jalt qayryldy Maqpal. Asylqan da týregelip, kelinine qaray jýre sóiledi:

- Tek, aitqanynnan qayta kórme, kelin, Abyla tiri qalypty. Osy qazir ghana tilge kelip, sóiley bastaghanyn estidim. Bayyng endi nahaq tergelmeydi! Ákel sýiinshimdi, betinning ýshinen ghana alamyn!

Bileginen ústay alghan «qaynaghasyn» silkip tastap, «kelini» esikten yrshy jóneldi.

- Aytqanynnan qaytsang qarghaymyn, ei, kelin, qarghaymyn!... Oy yrshyghan ayaghyndy jiya almay, shermiyip qal! -dedi sonan son. - Itting etine jerik bol! Ynghay súry qasqasynan segizdi tu!... Kýndiz-týni qynsylap, kirpiginnen qatyrsyn!

- Ynghay súry qasqa bolsa, ózime tartqany ghoy, әmiyn, aitqanyng kelsin! -dep men kýlgende, auyz ýide syqylyqtap jýrgen Maqpal da bir qarghap qaldy qaynaghasyn.

- Jengemnen ynghay qaraqasqa órbisin!

- Tek, qaynaghandy qarghama! -dey shyqtym auyz ýige.

- Qaynagha bolghysy kelmese qaytem endi, «jýgirmek kelsin!» dep te qarghaytyn shygharmyn! Otyn men sugha da júmsarmyn!

Qaljynnan jenilgendigi әdetimen qarqylday kýldi Asylqan. Dastarqan jasay kirgen Maqpaldan keshirim súraghany estildi bir sәtte:

- Kelin, bayqap qaljyndamasa bolmaytyn pәle kelin boldyn! Qoydym endi qoydym!

Juynyp qayta kirgenimde, shaydy kelini kelinshe qos qoldap úsynyp, juan qaynaghasy kekireye qabyldady. Tonazyghan jambasty qolyna alyp, qiyalay keskende bir bótelke araq shyghardy kelini.

- Mine, qaynagha, sýiinshiniz!

- E, bәse, -dep Asylqan kýbir ete týsti maghan qarap. - Qyzdyrmasyn bergen song qyzyly qayda qashar deysin!

- Qaynagha ne dedi? -dep bir jaghynan «kelini» jymiya kýbirlep súraghanda, qaynaghasy jaltara jóneldi.

- «Qyzyl Abylasy tirilgen son... qyrsyghy qanshany shalar deysin!» dedim, kelin, solay emes pe?

Óz sózin jansaqtatu ýshin dybys ýndestigin saqtaytyn myna sózdi dereu tauyp búltara qoyghan tapqyrlyghyna qatty kýldim. Maqpal mening oqys kýlkime tanyrqay qarasa da, Asylqannyng jauabyna nanghanday:

- IYe, basqany sharpymay, shyn qylmystysyn tabar endi!.. Abylanyng ózi ne aityp jatyr eken? -dep súrady.

- Ol jendetting kimdi kórsetip jatqanyn maghan estirte me, kelin-au! Jala jabudyng nemen tynatyndyghyn kórdi ghoy әiteuir, ózi biletinin ghana aitar. Quystanghanday bolmay, osy sózdi qoyalyq endi!

Sýiinshiliginen men ishpey qoyghan son, Asylqan eki stakan ghana aldy da, qalghanyn kelinning ózine «amanatqa qoyyp» shyqty.

Rúqsatty demalys  kýnim bolsa da anys aulau ýshin mekemege bardym. Ábilemit toy tarqasymen «povedasyna» otyryp, Abylany izdep ketken eken. Ekinshi emhanadan tauypty. Esi kiresili-shyghasyly, әren-әreng sóileydi deydi. Saqshy tergeushilerining týndegi ahualdy ózinen súraghanyn biraz estip qaytqan eken. Saghat segizde ólkelik partiya komiytetine jiyngha shaqyrylyp ketipti.

- Ábilemit qazir sol jiynda -dedi Oshúr. Sәl súrlanynqy kórindi ózi. - Qansha uaqytqa sozylatynyn kim bilsin, jasyryn qastyqty izdep, tekserip jatqan bolsa kerek. Abyla ózin pyshaqtap ketken eki jigitti tany almay qalghan eken. Shataq osynda bolyp túr. «Auyz múryndaryn sharpymen orap, qalpaqtaryn basa kiygen, biri úzyn, biri orta boyly» dep qana týstepti!

- Ózi sol tar kóshege qalay kirgenin aityp pa?

- Aytypty. «Toy ýstinde bir top sodyrdyng sóilesken sózderinen qorqyp, búrynyraq ketip qalmaq boldym» -depti. - Qaqpadan shyqqanymdy aspaz qatynnan basqa eshkim bilmegen. Sonymnan eki adam qua shyqty. Kóre sala jaryq kóshede túryp qalghanymda olar ótip ketip, tar kóshe auzynan aryraq alystap baryp, bir terekting týbinen tosty. Olardyng joldan toryp jýrgenin bayqap jasyrynyp, tar kóshemen ketpek bolyp edim. Qarsy aldymnan ekeui shyghyp, basyma qolshoqparmen úrdy, onan songhysyn bilmeymin» depti. Týngi saghat ekide úrlanyp qashyp shyqqanynda naqtyly qylmyskerding osy kósheden tap bola qalghany qisynsyz!

- Myna art jaqta kishkene esik bar emes pe, sodan shyghyp ailanyp baryp, tar kósheden tosty dese qisynsyz ba! Bәrinen de Abylanyng ýlken kóshedegi ekeuin «qaqpadan shyqty» degeni shataq eken! -dep kýrsindim men.

- Artqy kishkene esikti úry kiredi dep búryn bekittirip tastaghanbyz. Bighabil joldas, mynany da bilip qoiyng qajet: toyda mastyqpen sóilegenderding sózin Abyla tipti qútyrtyp, ósirip mәlimdep jatqangha úqsaydy: «sol sóilegenderding biri sen gýy býgin-aq jaylanasyng dedi, toydan jasyryn shyghyp ketkenim, sodan qoryqqandyghymnan boldy!» depti. Mastardyng búlay sóilegenin manyndaghy eshkimning estimegeni mәlim. Múnday jalagha qarsy túrmasaq, sol jigitterding obalyna qalamyz!

- Ózinen basqa estigen kuәsi bolmasa, onday jalagha endi jol berilmes! Biraq, Abylanyng soqtyqpaly jigitterden qashyp shyqqany anyq boldy ghoy. Sol jigitterding syrttaghy sodyrlarmen baylanysy joq dep aqtay alarmyz ba!... Meninshe Abylany ýrkitip, sol qaranghy kóshege shygharu әdisi eki satyly bolyp josparlanghan siyaqty. Birinshi satysy qoqanloqy sózben toy ýstinde ýrkitip, jalghyz qaytaru. Ekinshi satysy jaryq kósheden ýrkitip, qaranghy kóshege shygharu. Sóitip osy logika boyynsha ishti-syrtty baylanysqan birtútas kek alushylar shaykasynyng әreketi bolyp tabylmay ma. Al, búl shaykagha múnshalyq әdis-ayla tauyp, toy jasap, oray tudyryp berip otyrghan núsqaushylary, әriyne Abylagha óshtesken, basy bar, ýlken-kishi «jolbarystar» dep jorylady. Sonda búl mәselening týbi bizdi sharpysa qaytemiz? -dep búghaltyrdyng jýzine synay qaradym.

- Qúryp ketsin búl joramalynyz ben logikanyz! -dep Oshúr ahún yrshyp túrdy ornynan. - Aytpanyz múnday joramalynyzdy, Bighabil joldas, pahat aitpanyz! Bir Abyladan nahaghynan eki soqqy kóru, bizge tipti qatty obal bolatyndyghyn eskeriniz! Búl sóz tergeushiler jaghynan aitylsa jauabymyz bar, óz ishimizden shyqsa, olay bolmaghandyghyna nandyru qiyngha týsedi!

- Jan jerinizden tiydi me, qalay! -dep kýldim men. - Osynday qisyndy qyrsyqtyng aldyn aludy oilansyn dep aityp otyrmyn...

Saqshylar kelip, oraq auyz Symayyl men toyda shay qaynatushy Áyshamdy әketkeni estildi osy shaqta. Oshúr ahún ekeuimiz bir-birimizge qarasa qaldyq. Qonyrsha ap-aryq búghaltyrym súrlana týsti. Jinishke úzyn sausaqtary jybyrlap, qyrma saqal-múrty tikenshe tikireydi.

- Dúniyada әrne is bolyp túrady, Bighabil joldas, -dep kýbirledi. - Symayyl ghoy týndegi jaman sózding bastamashysy bolghan. Ony endi әketipti. Qostaushylaryn baghana jiyp әketkenin estigenmin. Bayqauymsha tómennen órletip keledi. Endi men de dayarlansam bolatyn úqsaydy! Siz osynday toy jasaugha qarsy bolyp ediniz, sondyqtan sizdi qolgha ala qoymas. Biraq, jauap alynugha tiyisti. Oghan siz de dayyndyq kórip túrynyz! Jәne aityp qoyayyn, әlgindey logikanyzdan qatty saqtanynyz! Onday joramaldy mýlde tastap, amaly әreket boyynsha ghana jauap bergeysiz!

Búghaltyr qaghazdaryn jiystyryp, qaytugha bettedi. Saghat on birdi basyp ótip barady eken. Men de shyqtym. Oshúrdyng әlgi sózderi men shyrayynan kýmәndana shyqtym da, mekeme aulasynyng artqy esigine qaray bettedim. «Osy toydy úlghaytyp jibergen osy búghaltyr men Ábilemit «jolbarystar» edi ghoy. Erkimizge qoymay sonshalyq órshelenui shynymen dostyq-tilektestik qamqorlyghy ma, әlde basqaday maqsat ýshin tapqan aldamqorlyghy ma?... Oshúr ahúnnyng búl qorquy jasyryn qastyq pen baylanysy bolghandyghynan ba, jaladan jýrek shayly bolyp qalghandyghynan ba?.. Kek alghandar toygha qatysushylardan shyqty ma, әlde Abylanyng osy toyda ekendigin syrttan estip, kósheden tosushylar ma? Álde, ózim oilaghanday, ishti-tisti birlesip alghan shaykalyq әreket pe?» -osy súraulargha jauap tauyp, aq-alal dәlel dayyndauym qajet boldy. Ásirese, songhy óz joramalym tiyanaqty siyaqty. Syrttan torushylardyng ghana isi bolsa, dәl sol uaqytta qaranghy kósheden qarsy kezdesui ekitalay edi.

Artqy tar esikke kelsem, eki shoyyn qúlyppen tas bekituli eken.Oshúrahún aitqanday «kóp búryn bekitilgen», jana iz joq. Qaytyp baryp, qyzmet bólmeme paltomdy tastap, jenildenip shyqtym. Toy bolghan zaldyng esik aldyna kelip, saghatyma anyqtap qarap aldym da, jýgire jóneldim artqy esikke qaray. Daualynyng alasalau jerinen sekirip týsip, artqy kóshemen ailana jýgirdim. Tar kóshedegi oqigha ótilgen jerge on eki minutta jetippin. Týnde oily-shúnqyrly jolda múnday bógelissiz jýgire almaydy ghoy. On tórt minut dep jazdym kineshkeme. Tikireye qaldy bir hanzu saqshy. Kýzet әli túr eken.

- Myna mәseleni zerttep jýrmin! -dey sala óte bergenimde toqtatyp, aty-jónimdi súrady. Aty-jónimdi adresimmen tolyqtap ol da jazyp aldy. Ýlken kóshege shygha órlep, týnde Abyla shyqqan aldynghy qaqpa aldyna bardym. Endi qayta qúldap, onyng basqan jolyn da ólsheuim kerek. IYe, búl da saghat tilimen ólshenedi.

«Toy zalynda soqtyqqan jigitterden úrlanyp shyqqan Abyla qaqpa aldyna kidirmeydi. Kóshening jogharghy jaghyna bir qaray salady da, jedel ayanmen qúlday jóneledi» degen oimen qayta qúldap, qadymymdy tezdete bastym. -«Joghary jaqtan kele jatqan eki jigit qaqpadan ótkende kórindi oghan. Kórdi de kóshe elektri bar osy jaryq túqsqa túra qaldy» dedim de, ózim de túra qaldym. - «Eki jigit keng kóshening ar jaq shetimen ótti. Ótip baryp anau terek kólenkesi týsetin kýngýrtteu shetke toqtady. Ol úzaghanda osydan eki minuttyq jol. Qaqpadan qua shyqqan kek alushylar dep bilgen ýreyli Abyla olargha odan úzaq qarap túra almaydy. Olar toqtasymen lyp etip myna úsaq terekter daldasyna ótedi. Osy kýngýrt shetpen bylay býkshendey jýgirip baryp, tar kóshege kire jóneledi» degen eseppen úsaq terek dalasyna ózim de lyp ete týstim de, jýgirip baryp tar kóshege sýngidim. Jana ghana tergegen kýzetshining aldyna ekinshi jaghynan taghy da alqyn-júlqyn jetip baryppyn.

- A...a... taghy da kelding be?

Jauap qaytarmay, saghatyma taghy da qarap jiberip, múny da jazyp alyp qayttym ýige. Jolda toqtaghan eki minutyn qosqanda, Abyla qaqpadan shoqpar astyna alty minutta jetken eken.

«Toygha qatynasqan jigitterdi topyrlatyp aidap barady» degendi estigen Maqpaldyng kózi taghy da badyraya qalypty.

- Janym-au, neghyp keshiktin? -dep qúshaqtay aldy.

- Toyymyzgha tóngen jauapkershilikti zerttep shyqtym. Sen alang bolmay-aq qoy, sәuleshim! Týndegi kóshe oqighasynan qonaqtarymyzdyng qoly týp-týgel aq! Kóshege rasyndada esh qaysysy shyqpaghan!

- Toygha shay qaynatqan úighyr әieldi de әketipti ghoy!

- Eng aldymen sol aqtalady!...

Tergeuge sol kýnning inirinde shaqyryldym. Búl toygha qalay dayyndalghanymnan bastap, toy ýstinde kórgen bilgenimdi, jasyryn qastyq jóninde kimnen kýmәndanatyndyghyma deyin súrady.

Toy jasap beru jóninde Abylanyng ózi men Ábilemitting bizdi eriksizdendirgeninen bastalghan jauaptarymnyng barlyghyna bas iyzep otyrghan tergeushi, mastardyng Abylagha soqtyqqan sózderine kelgenimde ghana toqtatty:

- Tosa túrynyz! «Abylagha sen gýy býgin-aq jaylanasyn!» degendi Qaysysy aitty?

- Múnday sózdi estimedim. Keyin kópshilikten súrastyrghanymyzda da múnday sóz shyqpady!

- Shyqpady? -dep shyghanday qarady saqshy tergeushi.

- Múnday sóz shyqpady!... Endi búdan ýlkenirek bir shyndyqty da aitayyn, osy toygha qatynasqandardan sol týni Abylagha shoqpar týgil qol júmsaghan eshkim joq. Sebebi búl oqigha uaqytynda eshqaysysy syrtqa shyqpaghan!

I...hy, -dedi tergeushi. Endi qydyrystana qarady. - Búl sóz, oqigha ótilgennen keyingi kelisip alghan jauaptarynyz ghoy, solay emes pe?

- Meniing búl turaly jauabym eshkimmen kelisip alghan jauap emes, eshkimdi qymyrlatpaytyn dәleli bar, myqty negizi bar jauap. Abylany ýlken kósheden toryghan... Qorqytqan jigitter de, tar kóshede toqpaqtaghan jendetter de toygha qatynasqan adamdardan emes. Qandyqol qylmyskerdi toydan izdep, uaqytty zaya ketirmeulerinizdi súraymyn!

- Endi toqtap túrynyz! -dep juastau әuenge keldi tergeushi. - Sizdi biz osy әnzige[4] qatynasty dep tergeuge alyp otyrghan emespiz. Partiyagha senimi tolyq, jaqsy kadr dep estidik. Toy sizdiki bolghandyqtan әnzi anyqtauymyzgha kómekteser dep shaqyryp otyrmyz. Ótken týndegi mәselening taktika jaghynan bylay ótilgeni anyqtaldy. - dep kýrsindi de, Oshúrahúndy shoshytqan mening joramalymnyng dәl ózindey qortyndy shyghardy. Jasyryn qastyq osylay josparlanghan da, Abylany toydan ketuge mәjbýr etken. Sodyrlargha tipti tóndire týsti sonan son. Abylanyng qaqpadan shyghyp bara jatqanyn Áyshamhan jetkizgen. Sodyrlardyng ekeui qaqpadan dereu qua shyghyp, taghy qorqytyp, Abylany qaranghy kóshege kiruge mәjbýr etken. Ekeui aulanyng artqy esiginen shyghyp baryp, qaranghy kósheden tosqan da úryp jyghyp, eki pyshaq salyp ýlgergen. Jaryq kósheden ózderine qaray jýgirgen ekeuining ayaq dybysynan qorqyp, pyshaq salushylar qashqan. Búlardyng qashuynan Abylany óltirip qaytty dep senip, ana ekeui qashqan. Sóitip, ekeui aldan, ekeui arttan qaytyp baryp, toy zalyna kirip ala qoyghan.

- Demek, shoqpar men pyshaq tar kóshege toy zalynan barghan deysiz ghoy?

- Áriyne, syrttaghy adamdar istedi deuding qisyny joq. Abylanyng týnde jýretindigine sebeytin tar kóshede syrttaghylardyng tórt-bes saghat kýtip túruy mýmkin emes. Jaryq kósheden de týn boyy kýtui ekitalay.

- IYe, búl, syrttay oilaghanda qatesiz joramal siyaqty kórinedi. Biraq, sondaghy jol úzyndyghy men sony basatyn uaqyt mólsherin aiqyndap eseptep kórdinizder me?... Uaqyt pen oryn, qylmys anyqtaudyng negizgi faktory ghoy, solay emes pe!

Alghashqy súrauyma jauap qatpay qyrynday qaraghan tergeushi, songhy súrauyma bas iyzey saldy.

- Olay bolsa, joramalgha ghana sýienbey, aldymen osyny anyqtap eseptep kórinizder demekshimin. Oqigha bastalardyng aldynda ghana Abylanyng qaqpadan shyghyp bara jatqanyn Áyshamhannyng kórgeni anyq. Múny, esin jighan song Abylanyng ózi de aitypty ghoy, endi sol qaqpanyng aldynan tar kóshege baryp jyghylghangha deyin Abyla eng jәy jýrgende tórt-aq minutta jetetindigin bilesiz be?.. Ýlken kósheden ótip baryp, seksen metrdey ghana aldynan tosqan eki jigitke kýdikti Abyla kóp qarap túra almaydy. Olar túra qalghanda tar kóshege qaray búgha qashady. Sol qarap túrghan uaqytty eki minut dep qosqanda da, pyshaq aldyna alty-aq minutta jetken. Múny, jaryq kóshede qashqan bastyqsymaq Abylanyng ózinshe jýrip anyqtaugha bolady. Al, toy bolyp jatqan zaldyng esiginen arghymaqtay eki jigitti art jaqpen jýgirtip kóriniz sonan son!

- Qansha uaqytta jetedi eken? -dep jymiya súrady tergeushi.

- Men kýndiz 14 minutta jetemin. Siz semizdeusiz ghoy, týnde oy men qyrgha jyghylyp-sýrinip jýrip jiyrma mirnutta jetersiz. Al, әlgi saygýlik jigitteriniz týnde eng tez jýrgende 12 minutta jetedi delik. Qaranghy kóshege kirgen song zyta jóneletin ýrkek Abylany búlar sol qysqa kósheden tosugha ýlgere almaydy!

- Sizding býgin týs uaqytynda ólshep jýrgeninizdi estigenbiz! -dep kýldi tergeushi. - Bolady, jaqsy oy saldynyz!

- Sizding de Abylagha oy salyp qoyynyzdy ótinemin! -dep jymidym. - Ótken nauqan uaqytynda jansaqtatyp, jalaly pikirlermen birneshe adamnyng ólimine sebepker bolghan Abyla joldastyng endi әdil sóileui shart! Mәselen: Áyshamnyng oghan shay qúiyp kýtuinen basqa, meninshe eshqanday jazyghy joq. «Kóshege shyqsyn, men jendetterime jetkize qoyayyn» deytin aram niyeti bolsa, Abylanyng aldyna shay qoyyp, kidirtip qaytpek! Osyny da logika tarazysynan ótkizip kórinizdershi!...

Tergeushi aldynan osy sózben ghana shyqtym. Kýzetti qaqpa aldynda Maqpal men Kýlәn kýtip túr eken. Qaterli auladan aidaushysyz shyqqanymdy kórip, ekeui eki jaghymnan qoltyqtap ala jóneldi.

Ertenine tanerteng sol tergeushining ózi de bar 7-8 adamnyng men aitqan joldardy zerttep jýrgenin estidim. Biraq, sodan ýsh kýn ótkende Áyshamhannan basqa qamaudaghylargha tergeu qataya týsken siyaqty. Semiyasyndaghylarmen kóristirmey, kirgizgen tamaqtaryn tekserip qabyldaytyn bolypty. Oshúr ahúnnyng aryq sausaqtary dirildeuin qoymady da, Ábilemitting «partkomdaghy jiyny» bitpedi. Kórise qalghanda ekeui de meni jatyrqaghanday. Salqyn kóz, tilsiz iyekpen ghana amandasyp jýrdi. Osqyra qarasady. Ekeuin menen Oshúr ahúngha aitqan joramalym ýrkitkeni bayqalady. Bir kýni sol kýmәndaryn joygha tyrysyp, sol búghaltyrgha ózimning tergeushi aldyndaghy jauabymdy tolyq bayandadym. Ol joramaldy tergeushige men aitpay, maghan tergeushining aitqanyn, ony mening teriske shygharatyn dәlel kórsetkenime deyin sóilep berdim. Sonda da sendire almaghanym, qabaghynan ýstemelep bayqala berdi. Shalqayghangha qanqayyp alatyn ústamaly minezim qúrystay berdi múnysyna. Ol ekeuine men de kerdie qarap ótetin bolghanymdy bayqap jýrdim.

Búl qyzmettesterding dýrdarazdyghy aiqyndalghan sayyn Ahymetqannyng qúshaghy ashyla týsti maghan: «bauyrym! Bauyrym!» dep jýregine basqanday synay kórsetip jýrdi de, Maqpal ekeuimizdi ýiine qonaqqa shaqyrdy. Jaghympazdyq pen qorqaqtyq birdey bitken asa qaterli «aghagha» jaqyn boludy jaqtyrmasam da, búl joly barmasyma bolmady. Ýlkenning jana týsken kelinge «ýy kórsetu» salty bar. Onyng ýstine «otqa salardan»[5] qashty deydi ghoy. Barysymyzben shashuyn shashqyzyp, yqylasyn tógip, bar niyetimen ókpe, bauyr, jýregin de jayyp salghanday qauqalaqtady.

- Bauyrym, -dedi shaydan song onasha bólmesine shygharyp alyp, araq qúya bastady. - Osy sarttargha ekeuimiz ne jazdyq, bilesing be?

- Qay sarttargha?

- Ábilemit pen Oshúrgha. Abyla jóninde tergeuge týskenderinen beri ekeuimizdi atargha oq taba almay jýrgen siyaqty. Bayqasam saghan tipti óshigip...

- Óshikkenin bilmeymin. Áyteuir maghan әldeqalay bir ókpesi baryn bayqaymyn.

- Sol ókpesining nendey ókpe ekenin bilding be?

- Ony da anyq bilmeymin.

- Bilmeseng men aitayyn, ol ekeui bizding ózderin kompartiyaday kórip, tabynuymyzdy talap etedi. Isterine shek keltirmey, lәppaylap qol qusyryp túruymyzdy ghana jaqtyrady. Osy toydaghy oqighadan bizge kýmәn arttyndar! -dep ókpelep jýr. Bauyrym búl oqigha turaly sen de óte jaqsy pozisiya ústapsyn, ózine óte razy bolyp qaldym. Ámise solay bolu kerek bizge! Partiyadan basqa midyng da, kózding de qajeti joq. Búl mәselede esh qaysysyn aqtaushy bolma, partiyanyng ynghayyna qarap baghyp, týisingenindi soghan qaray beyimdep mәlimde de jýre ber.Aqtaudyng da, qaralaudyng da jónin partiyanyng ózi biledi.

«Mýsheleri sizding osy aitqanynyzday soqyr, sanyrau, keuek bas bola berse kompartiya degeninizding ózi kim bolar edi?» deuge oqtalyp baryp jymidym da, basqasha jauap qattym:

- Osy oqighada men siz aitqanday pozisiyada bolmadym. Si qaydan estidiniz?

- Onyndy menen nesin jasyrasyn, bauyrym, men de sol pozisiyanyng kisisimin ghoy!... Abyla joldasqa bolghan osy qastyqty syrttan izdemeymiz, shayka óz ishimizde dep men de dәl sen siyaqty joramaldaghanmyn. Búl týiinge bәlkim senen búrynyraq kelgen shygharmyn. Qansha aitqanmen aghang emespinbe ha-ha-ha-ha...a..

- Búlay bolghanda, men sizge bauyr týgil býien de bola almay qalatyn siyaqtymyn ba, qalay! -dep men kýldim. - Ashyghyraq sóilesip, talqylap kóreyikshi, Abyla turaly tergeuge qanday jauap berdiniz?

- Ony qaytesing shyraghym, әiteuir joramalymyz dúrysqa shyqty ghoy, boldy! Taghy da til biriktirip aldy dep jýrmesin, qaytesing ony!

- Tergeude meni osynday joramal aitty degen kim, sony ashyp aitynyzshy! Sonsong «til biriktirmey-aq», ýndemey-aq qoyalyq!

- Múnyng ózi partiyadan shyqqan, partiyalyq pikir ghoy, osylay anyqtadyq dep tergeushi de aitty. Men senen song ile-shala shaqyryldym. Demek, pikiriniz partiyanikimen birdey shyqqan song qorqatyn ne túr! Al endi osy pikirdi aittyndar dep myna sarttardyng óshtesetin ne jóni bar! Partiya aityp otyrghanda biz qostamasaq, kim bolar edik!... Osyny oilamaytyndyghyna yza bolasyn. Partiyanyng kózqarasyn bylay tasta da basqasha kózqaras aityp, bizdi kirshiksiz kórset degendey buynsyz jerden pyshaq salatyny qalay osylardyn?

- Búlay bolghanda, ol ekeuining bizge ókpeleytin jóni bar, aqsaqal, -dep kýrsindim. - Partiyanyng әrqanday mýshesi múnday jauapty mәselede shyndyqty is jýzinen izdeuge ghana boryshty. Partiya aitty dep kózdi júmyp qostay salugha boryshty emes! Sabyr ete túrynyz, sebebin aitayyn!... partiya aitty boldy dep kózdi júmyp qostay salu shart bolsa, zang tergeuinin, mәsele anyqtaudyn, tipti zannyng da qajeti bolmas edi. Jәne janaghy «partiya pikiri» dep aityp otyrghanynyz, partiya jiyny shygharghan qauly emes, jeke mýshelerding pikiri. Qúdayynyz biledi, әlgi tergeushinizding ghana pikiri shyghar! Ol da jeke adam ghoy. Ol mәsele anyqtau ýshin shaqyryp otyrghandyqtan bizde ózimizding derbes pikirimizdi aitugha eriktimiz. Mәselen, sol shayka turasynda is jýzinde ne kórdiniz, sizdi qanday әreketi, qanday faktteri kýmәndandyrdy, sony ghana aitu qajet qoy. Partiyanyng «shyndyqty is jýzinen izde» degeni osylay. Esh uaqytta kózinizdi júm da mening pikirime qosyla sal degeni emes. Al, men sol tergeushige eshqanday oijota joramal aitqan emespin: tapqan faktym, iygergen materialym bolmaghandyqtan shayka jóninde, onyng úiymdastyryluy jóninde eshnәrse aita almadym.  Zerttep tapqanym boyynsha osy qastyq әreketine toydaghylardan dәl sol týni qol salyp istegen eshkim bolmaghanyn ghana dәleldedim.

- Demek, partiyanyng úigharymymen qamalyp jatqandardy týgen aqtaghan ekensing ghoy?

- Dәl sol týngi shoqpar men pyshaqtan aqtadym. Dәlel aittym.

- Yapyray, balaqay-ay óte bir qaterli jolgha týsken ekensin-au! -degen Ahymetqannyng sopaqshalau, keng qarakózi badyraya týsti. Salynqy jalpaq qarnyn qatty uystay sóiledi. - Shyndyqty is jýzinen ózi aq tabatyn úly partiyamen ýzengi qaghysyp, is jýzinen oghan qarsy shyndyq tabamyn dep qarsylasugha dәting qalay jetti eken!

- Bizge onday jýrek pen onday dәt bergen, pikir aitugha erik bergen, sol úly partiyanyng ózi!... Teginde osy partiyany úly dey alatyn seniminiz bolsa, kózdi júmyp shúlghy beruimizdi talap etedi dep oilamanyz!... Mýshelerine óz kózin de, miyn da kereksiz etip, adamsha kórmey, adamsha oilamay, mýrit boludy ýiretedi dep qorlay kórmeniz! Eger mýshelerin osylay tәrbiyeleytin bolsa, partiyanyng ózi de kózben midan airylghan keuek bas bolyp qalar edi! Olay bolatyny, partiya degenimiz - bir úly maqsat jolynda birikken sol jekelerding qúramy. Ol, partiya ýiymy ornalasqan tam da emes, bir ghana qúqyqty bastyghy da emes, myqtap úiymdasqan kollektiyv.

- Allay, Allay, saqtay kór! -dep týrshikti Ahymetqan. - Partiya kózben midan airylyp, keuek bas bolady deuin qarashy mynanyn!... Partiya degen, qúqyghy bar bir bastaq emes deding be taghy da, Maujushidy partiya emes, bir jeke, partiyany Maujushy emes, qúrama degening be búl! Múnyna qosyla almaydy ekenmin! Pa-pa-pa, Qúday saqtasyn senen!

- Mening «sizge bauyr da, býien de bola almaspyn» degenim osy emes pe! -dep jymidym da aldymdaghy araqty júta salyp týregeldim. Borsyp-sasyp ketken kesek etke qaraghanday, onyng qashan tausylatyndyghynan qayghyrghanday kirjie qarappyn. Endi tatqym kelmese de taghydr qosqan song otyra túruym jón boldy.

Ádiletti tergeushim, Ahymetqanday adal qúlyna Qúday taghala dәn riza ghoy. Újmaghynyng tórin, әriyne, osyghan-aq arnap otyrghan shyghar. Múny sasyghan ettey kórip kirjiyip, bas sýiegimdi qylmysqa toltyrghan men beysharanyng endi qay jaqqa qarap qashatyndyghyn bildiniz be? Tozaqqa-tozaqqa-tozaqqa!... Qúlshylyq iydeyalogiyasynyng sasyq iyisi әriyne oghan bara qoymas!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Júmo (úighyrsha) - úghyp qoy, bilip qoy degen siyaqty eskertu - kesetu qosymshasy.

[2] Púshayman (úighyrsha) - úyalu, masqaralyq.

[3] Dahyl (úighyrsha) - tosqyndyq, kedergi.

[4] Ánzi (hanzusha) - delo.

[5] «Otqa salar» (qazaq salty) - shaqyrghan ýlken ýige jana týsken kelin aparatyn syrmaq, iyә, oramal siyaqty ýy mýlki.