Ábdijәmil agha osy indetting aldynda Almaty sanatoriyinde demaldy. Smaghúl Elubay qúrdasym qasynda eken. Men baryp sәlem berdim. Biraz sóilestik. «Abaydy jazypsyn, oqydym», dep bir qoydy.

«Al sen belgili ekonomistsing qashan myna krizisten shyghamyz», dep súrady, pikir alystyq. Biylikke kónilining tolmaghanyn aita kele, «dúrys aityp otyrsyn, jazypta jýrsing osyny nege istemeydi», dedi. Men jana shyqqan «Qogham derti» degen kitabymdy berdim. Keyin Smaghúl qúrdasym jazyp jiberdi, «maghan agha týnimen sening kitabyndy oqytty, bir shaygha qaryzdarsyn», dep.

Ábdijәmil agha kópting aldyna shygharda múhiyat izdenetin, kerek bolsa jazyp, dayyndalyp baratyn. Ekspromtom sóilemeytin, sóz qadirin tereng baghalaytyn edi. 1991 j. Elbasy bastaghan delegasiya birinshi ret Angliyagha baryp qayttyq, óte jauapty kezen. Mәskeude premier-ministr S.Tereshenko kýn suyq, jaurap traptan kýtip aldy. Sol kezde Mәskeude bir ýlken kezdesuge bardyq. Ábdijәmil agha, egemendigimiz, tarihymyz turaly óte mazmúndy sózder aitty, múhiyat jazyp alghan!

Ábdijәmil agha prinsipshil edi, ómirge degen syny kóz qarasy tereng bolatyn. Sol sebeten de «Batyr ataghy» kópten keyinirek, halqy әldeqashan moyyndaghan son, lәj joqtan berildi ghoy dep oilaymyn. Bәri moyyndaytyn, qaymyghatyn.

Men taghy bir óte prinsipshil, naghyz «gosudarstvenniyk» «Makiyevelly aitpaqshy» zanghar túlghamyz, shynayy ómirindegi berilmegen «Batyr» ataghyna naghyz layyq, akademik Salyq Zimanovqa jaqynyraq boldym. Salyq agha әr uaqytta Ábdijәmil aghany mysal keltiretip otyratyn. «Ábekeng bizding zanghar jazushy», dep.

Ábdijәmil agha 100 jasqa jaqyndap  eki formasiyanyng biyiginde bolghan azamat. Sovettik Sosializmde aty Alty Alash pen SSSR-ge, shetelderge taraghan, al Kapitalizmde, naryqtyq ekonomikany jaqsylap synaghan, ruhaniyatty jyrlaghan zanghar jazushy Ábdijәmil Núrpeysov aghamyz ómirden ozdy .

Jatqan jeriniz jaryq, imanynyz salamat bolsyn Abyz agha! Býkil halqynyz Sizge sheksiz riza, múranyzdy jalghastyryp, Qazaq elin Abay sýiregen, M. Áuezov Abaydy әlemge shygharghan, Siz algha tartqan biyigine shygharyp, órkeniyetti elder qataryna qosatyn zaman da alys emes. Biz jastargha senemiz!

Orazaly Sәbden,

Akademiyk

Abai.kz