Halyq tyghyz qonystanghan Ontýstik Qazaqstan oblysynda 900 eldi meken bar. Sonyng 412-sinde túratyn júrt qúbyr arqyly keletin sudy ishedi.
42-si ortalyqtandyrylmaghan sapasy orta sudy paydalanady. Al 47-sine su tasyp jetkiziledi. Qalghany, yaghny auyldardyng teng jartysyndayy aryqtan, ózennen aghyp kelip jatqan, ne kerek, kez kelgen sudy paydalanady. Arasynda lay sudy shelekte túndyryp alyp baryp paydalanatyndary da bar. Osydan song olardyng ishegi irindemegende qaytedi?! Oblysta «ishek-qúrt aurulary asqynyp túr» degen әngimening shyghuyna da osy jaghday әser etken bolar.
«Memleket «Taza su» baghdarlamasynyng ayasynda oblysqa qarajatty az bólip jatyr» deuge dәtimiz barmaydy. Biraq sol qarajattyng qaytarymy nashar. Búl mәselege dәl osynday bagha berilude. Oblystyq әkimdikte ótken «Taza su» mәselesine arnalghan jiynda mynaday bir mysal keltirildi.

Halyq tyghyz qonystanghan Ontýstik Qazaqstan oblysynda 900 eldi meken bar. Sonyng 412-sinde túratyn júrt qúbyr arqyly keletin sudy ishedi.
42-si ortalyqtandyrylmaghan sapasy orta sudy paydalanady. Al 47-sine su tasyp jetkiziledi. Qalghany, yaghny auyldardyng teng jartysyndayy aryqtan, ózennen aghyp kelip jatqan, ne kerek, kez kelgen sudy paydalanady. Arasynda lay sudy shelekte túndyryp alyp baryp paydalanatyndary da bar. Osydan song olardyng ishegi irindemegende qaytedi?! Oblysta «ishek-qúrt aurulary asqynyp túr» degen әngimening shyghuyna da osy jaghday әser etken bolar.
«Memleket «Taza su» baghdarlamasynyng ayasynda oblysqa qarajatty az bólip jatyr» deuge dәtimiz barmaydy. Biraq sol qarajattyng qaytarymy nashar. Búl mәselege dәl osynday bagha berilude. Oblystyq әkimdikte ótken «Taza su» mәselesine arnalghan jiynda mynaday bir mysal keltirildi.
Shymkent pen Týrkistannyng arasynda Ordabasy audanyna qaraytyn Tórtkól degen auyl bar. Auyldyng aty qoyylghan kólder sarqylyp, tabanyna shóp shyghyp ketkenine kóp jyl bolypty. Ózi audan ortalyghyna bergisiz ýlken eldi meken. Osynda su qúbyrlaryn tartu ýshin budjetten 73 mln 750 myng tenge qarajat bólinip, sonau 2005 jyly qúrylys bastalghanda elding jýregi jaryla jazdap quanghanyn kózimizben kórgenbiz. Tenderde jenimpaz atanghan merdiger sol qarajatty soqyr tiynyn qaldyrmay alyp, «basyna su qúiyp» qoyypty. Biraq qúrylys ayaqtalmaghan, jeli paydalanugha berilmegen. «Jeli tartudy ayaqtau, paylalanugha beru ýshin әli de 30 mln tenge qarajat qajet» degendi estigender «mynau ne degen súmdyq» dep, jaghalaryn ústap jýr. Al qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri qay jerlerin ústap jýrgenderin eshkim bilmeydi, әiteuir eshkimdi jauapkershilikke tarta almay bastary qatqandary aqiqat.
Sot әlgi «kompaniya 15 mln tengeni qaytarsyn» degen sheshim shygharypty. Biraq kim qaytarady?! Kompaniyanyng iyesi joq. «Kimnen súraymyz?» dep izdeu salghandar iz quyp kórgen eken, «iz» eshnәrsemen sharuasy joq qarapayym qoyshygha baryp tirelipti. Shamasy, qoyshynyng qújatyn qolgha týsirip alghan alayaqtar sol kisining atynan kompaniya ashyp, budjetting qarajatyn mayshelpekke ainaldyrghan boluy kerek. Boljam osynday.
Múnday mysaldar jetkilikti. Aymaqta bastalghan da ayaqsyz qalghan su qúrylysy nysandary kóp. Olar turaly oblystyq әkimdikte ótken jinalysta oblystyq energetika jәne kommunaldyq qúrylys basqarmasynyng bastyghy Farid Aqberdiyev pen oblystyq sanitarlyq-epiydemiologiyalyq baqylau departamentining bastyghy Berik Torghauytov «kóz jastaryn» kóldetti, «jylaghanda» etekteri toldy.
– Nysandy salady, sodan song ony kimning balansyna beru kerektigin bilmey dal bolady, búrghylap, terennen su shygharady, al onyng suy ishuge jaramsyz bolyp shyghady. Osynday kelensizdikterdi qashan, qalay toqtatamyz? – dedi bas sanitarlyq dәriger.
Oblysqa Astana jaqtan biyldan bastap taghy da «Taza su» baghdarlamasyn oryndau maqsatynda bólingen 7 mlrd tenge kele jatyr. Múnan tys, «Jol kartasy» baghdarlamasyn iske asyrugha arnalghan eki mlrd tenge qarajat ta osy maqsatqa júmsalmaqshy. Búlargha oblystyq budjetten beriletin qarajatty qosynyz. Qazir osy qarajatty alyp, «halyqqa su jetkizip beremiz» dep, eki sandaryn shapattap shauyp jýrgender barshylyq. Biraq solardyng qanshasy «qarajatty alatyn da qashyp ketetinder» ekenin eshkim dóp basyp aita almaydy. «Adamnyng alasy ishinde» degenimiz osyndaydan shyqsa kerek.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetov «Baqylaudy barynsha kýsheyteyik», «Árbir tengening súrauy qatang bolsyn», «Ardan attaytyn firmalar tenderding manayynan da jýrmeytindey jaghday jasaluy kerek» dep shyryldap jatyr...

Quandyq ORAZBEKÚLY, Ontýstik Qazaqstan oblysy
“Ayqyn” gazeti