«Qazaqstanda bәri oryssha sóileydi», - degen sóz – «Qazaq Eli Ruhany Tәuelsizdik almaghan, bәri tek qaghaz jýzinde ghana», - degen sóz! Resey elshisi Elimizdegi memlekettik tilimizding auyr halyn әlemge әshkerelep berdi.

Jaqynda Reseyding Qazaqstandaghy Elshisi A.N.Borodavkin «Nezavisimaya gazeta» basylymyna arnayy súhbat berdi. Elshi súhbatynyng sonynda Qazaqstandaghy qazaq tilining mýshkil halin, ghalymdardyng latyn qaripine kóshude әli bir baylamgha kele almay jýrgenin aitady.

«Qazaqstanda bәri oryssha sóileydi. Tipti kóbi janylmay jәne grammatikalyq qatelersiz qoldanyp jýr. Orys tilining resmy mәrtebesi Qazaqstan Konstitusiyasynda bekitilgen. Búghan eshkim ózgeris engizgeli jatqan joq. Onyng ýstine orys tilin bilu Qazaqstanda artyqshylyq retinde qarastyrylady. Mysaly, orys tilin bilmeytinderining bilikti júmysqa túruy qiyn», - dedi ol.

Resey elshisi shynyn aitar bolsaq, ashy shyndyqty ashyp aityp, elimizdegi qazaq tilining jaghdayy әli reanimasiyadan shygha almay jatqanyn әlemge әshkerelep berdi.

1. Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jyl bolsa da, elimizdegi jaghday Kenes imperiyasynyng otary kezindegimizden týk te ózgermegeni, qayta til mәselesinde keri ketkenin;

2. Álemdegi әrbir otarlyq qúldyqtan qútylghan elder jasaytyn otarsyzdanu, últtyq iydeologiyany ústanu jolynda bizding elde 30 jylda týk te istelmegenin;

3. Bizding biylikting 30 jyl boyy «Tәuelsiz el retinde últtyq mýddemizdi qorghauda, memlekettik tildi damytuda bәrin qatyryp jatyrmyz», dep 100 payyz ótirik aityp kelgenin әshkerelep berdi.

Resey elshisining Resey ýshin әriyne, maqtanysh retinde, bizding orysqúl biylik pen orysqúl intelliygensiya ýshin әli kýnge jetistik retinde sanalghan búl orys tilining artyqshylyqtary - Tәuelsiz el ýshin masqara kemshilikter!

Negizi Tәuelsizdikting 30 jyldyghynda, bizde orys tilin bilu biylik lauazymdary men memlekettik qyzmetterge túru ýshin artyqshylyqtar bolmauy tiyis edi. Bizde 30 jylda ósip-óngen, ómirge kelgen jastar bir kezde ózin otarlap alghan elding tilin - Resey tilin bilmeui tiyis-túghyn…. Mine, sonda «Shyn Tәuelsizdik alghanbyz» dep maqtanugha bolady. Shyn tәuelsizdik alghan tuys elder Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstan, anau Baltyq boyy elderi Litva, Latysh, Estoniya, Kap tauyndaghy Gruziya, Armeniya elderinde, Ukraina bolsa da, solay, olarda memlekettik til men aghylshyn tilin biledi bәri. Bizde de memlekettik til - qazaq tili men aghylshyn tulin biluge tiyispiz. Bir kezdegi otarlaushy el Resey tilin biluge tiyisti emespiz. Orys tilin memleket qarjysyna, balabaqshalar men mektepterde, JOO-larda mindetti oqytumen emes, әrkim óz qalauynsha, óz qarjysyna ýirenui kerek!

Otyz jyl boyy zarlap kele jatqan zarymyz, endi keshe ghana qantar qyrghynynda kóshege púl ýshin ghana emes, til ýshin de shyqqan qazaq jastarynyng ereuilinen keyin tughan «Jana Qazaqstan» anyq, shyndyghynda da jana dәuirge ayaq basu bolsa, is jýzine asady dep senemiz!

«Jana Qazaqstan» eski Qazaqstannyng sayasy hәm ruhany qateligin qaytalamauy ýshin, tek Memlekettik tilde sóileui tiyis! Bir til bolghanda ghana -Bir el, Bir mýdde bolatynyn bilu ýshin asa kóregendikting qajeti joq endi. Basqany qaydam, Últtyq iydeologiyada bosqa ótken bir dәuir -Otyz jylghy qylmysqa teng qateligimiz kórsetip bergen joq pa bәrin!

2020 jyly Konstitusiyadaghy orys tili turaly 7-baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastap, Memlekettik til turaly zang qabyldaudy talap etip, QR Preziydenti Q.Toqaevqa jazylghan Últ ziyadylarynyng ýshinshi Ashyq hatyna elimizding әlemge әigili tarlandary Ábdijәmil Núrpeyisov, Dulat Isabekov, Asanәli Áshimov, Qabdesh Júmәdilov, Ómirzaq Aytbaev, Mekemtas Myrzahmetov, Tóregeldi Sharmanov, Kamal Ormantaev, Núrghaly Nýsipjanov, Tólen Ábdik, Amangeldi Aytaly, Smaghúl Elubay, Sәbit Dosanov, Ghabbas Qabyshev, Temirhan Medetbek, Beksúltan Núrjekeev, Israil Saparbay, Úlyqbek Esdәulet jәne t.b. bastaghan últ ziyalylary qol qoydy.

Búl Ashyq hatqa «Qazaq ýni» últtyq portalynda býginde 126 mynnan astam adam qol qoyyp, qoldap, búrynghy mejelerden 1000 esedey kóp tarihy rekordtyq dengeyge jetip otyr. Últ mýddesi ýshin búryn múnshalyqty qalyng qol jinalghan emes. Búlar tek internetke qoly jetkender ghana. Búl birjarym aida ghana 125 mynnan asqan El patriottary artynda smartfon paydalana almaytyn milliondaghan halyq túrghany aiqyn. Búl qalyng qol ishinde tek qazaqtar ghana emes, әrtýrli últ ókilderi de (50-ge juyq) jetkilikti. Belgili jurnalist, qogham qayratkeri Maksim Rojin bastaghan kóptegen orys últy ókilderi de Memlekettik tildi talap etken Ashyq hatty qoldap, qol qoyyp, naghyz otanshyl patriottyqtaryn kórsetti.

Endi el taghy da talay jyl aldaugha kónbeydi!

2011 jyly, búdan 11 jyl búryn, Konstitusiyadan 7 baptyng 2-tarmaghyn alyp tastap, Memlekettik til turaly zang qabyldaudy talap etip, Preziydentke jazylghan alghashqy әigili 138-ding haty kezinde, aqiyq aqyn Múqtar Shahan bastap, «Saryarqa» kinoteatry janyndaghy alangha mitingige shyqqanda aitqan sózimizdi, óleng joldaryn taghy da qaytalaymyz:

«Aqorda eshnәrse sheshpese, alanda sheshiler barlyghy!» Ózi de solay bolghan joq pa keshe?!.

Yaghni, Memlekettik til turaly zang qabyldau kýn tәrtibindegi kýnnen-kýnge kýsheyip kele jatqan eng basty ózekti mәsele bolyp túr.

Keng baytaq jerinde ózi az qazaqtyng әrqaysysyn saqtau ýshin, Qazaqtyng mәselesin Qazaq biyligi ózi sheshui tiyis! Memlekettik tildi mindetteu - Memleketting mindeti!

Qazybek IYsa,

Mәjilis deputaty

Abai.kz