diplomatiyalyq emes deeskalasiya dauy

Tórtkýl dýnie dýrligip jatyr: «bir-eki kýnning ishinde Resey Ukrainagha qarsy soghys ashpaq» degen aqparat shartarapty sharlap ketti. Jәne de ol boljamdy aityp jatqan belgisiz ne bedelsiz bireuler emes, AQSh pen Úlybritaniya sekildi derjavalardyng basshylary! Al endi senbey kór jeti ret ólshep, bir ret qana kesetin búl dualy auyzdargha!

Búl jayyndaghy aqparatqa әleumet qanyq bolar. Halyqaralyq qauymdastyqtyng qabaghy qatuly kezde aty óshkir soghys ta bola qoymas. Biraq «býkil әlemdi shulatqan osy bastalmaghan soghysta kim jendi», osy nauqannyng týpkilikti benefisiary kim bop shyqty, sony saraptap kóreyik.

Birinshiden, ol, sóz joq, AQSh.

Tramp biylikten ketkeli Aq ýiding syrtqy sayasatynyng basym baghyttary kýrt ózgergeni belgili. Soltýstik Koreyanyng diktatory Kim Chen Ynmen auyz jalasyp, ony yadrolyq qaru jasau rayynan qaytarugha tyrysyp-aq, baqqan Tramptyng dýdәmal doktrinalary onyng diplomatiyasynyng eng jarqyn kórinisteri edi. Onysy bolmady, kәris jigit kónbedi. Kórshiles Meksikamen shekarany dualmen qorshap tastau iydeyasy da shiyki bop shyqty. Aughanstangha qatysty ústanymy da ekitalay nәtiyje berdi.

Bayden bolsa, halyqaralyq alanda ózgeshe sayasat ústana bastady. Ghalamdyq klimat ózgeruine qarsy kýres sekildi әlemdik problemalargha AQSh qayta oraldy. DDSÚ jәne NATO siyaqty ortaq úiymdardy jandandyrugha at salysa bastady. Búl qadamdar, sonyng ishinde, Vashingtonnyng halyqaralyq әskery dau-damaylardy sheshu isindegi liyderlik rolin búrynghy qalpyna keltirip, odan sayyn nyqtay týsuge óz septigin tiygizdi. «Osy problemalar qalay sheshiledi eken?» degen әlem júrtshylyghy AQSh-tyng auzyna qarap qaldy. Syrtqy alanda bedelining osylaysha ósui Baydenning ishki sayasattaghy reytingine de ong әser etip jatyr.

Ukraina men Resey arasyndaghy janjal әlemdik dengeydegi problemagha ainalghany belgili. Trendtegi búl mәselede AQSh óz úpayyn ghana týgendep qoyghan joq, Reseyding basty bәsekelesi retinde ózine ghana tiyesili ornyn taghy da belgilep qoydy.

Ekinshiden, AQSh-tyng NATO-gha qayta oraluyna quanghan «újymdyq Batys» ta búl qaqtyghystyng imidjdik jemisin kórip qaldy. Sodan bolar, Úlybritaniya, Germaniya, Fransiya basshylary bitimgershilik isine bilek sybana kirisip ketti. Tipti ózderi sanksiya jariyalaghan Reseyding preziydentimen jeke kezdesu ýshin at arytyp, Mәskeuge de baryp qaytty. Ilgeri basqan ayaghy keyin ketken Minsk kelisimderin jandandyrugha tyrysyp, «Resey sekildi alpauyt monstrdy tәubasyn keltiru isine biz de qatysa alamyz» degendi óz elektoraty men әlem júrtshylyghyna kórsetip qaldy.

Ýshinshiden, NATO sekildi újymdyq úiym da ózining kerek ekenin taghy bir tanytyp qoydy. Áriyne, qazirgi jahandanu jaghdayynda, qatang halyqaralyq tәrtip bar kezde soghys siyaqty shetin joldy tandaudyng ózi – nonsens. Sondyqtan Qyrymdy basyp alghan Reseyge qatysty «újymdyq Batystyn» kózqarasy ózgere qoymas. Sondyqtan Kremliding neoimperiyalyq sayasatyn tejeu ýshin NATO sekildi әskeriy-sayasy úiymnyng bolghany da abzal, әitpese, aimaqtyq shiyelinister ghalamdyq sipatqa ie bolyp ketedi. Osy kýngi tektires kezinde ol úiym da óz rolin atqaryp, qajettigin taghy da tanytyp qoydy.

Tórtinshiden, osydan tura 8 jyl búryn, 2014 jyly bәlening bәrin bastaghan Reseyding de óz oiy jýzege asqan siyaqty.

Onyng mәnisi mynada. Ukrainadaghy revolusiyalyq ahualdy, yaghny Maydan túsyndaghy el ishindegi biylik ýshin talasty paydalanyp, Qyrymdy, Donbass pen Luganskini basyp aldy. Sóitip, shartty týrde bolsa da, ózi qalaghan túsqa shekarasyn jyljytyp, ony kartada bolmasa da, sanada bekitip qoydy. IYә, býkil әlem ol basqynshylyghyna qarsy shyghuda. Biraq, shynyn aitu kerek, «újymdyq Batys» Ukrainagha óz jerin qaytaryp beru isinde tym dәieksiz, tym tegeurinsiz minez qimyldauda. Resey bolsa, «soghysty bastauymyz mýmkin» degen sybys taratyp, endigi jerde «soghys bastamaghannyng ózin» ózining «plusy» retinde kórsetip otyr. Mine, kýni keshe Ukrainamen shekaragha shoghyrlandyrghan 100 mynday әskerin keri qaytaryp jatyr. Búl qadamdy «újymdyq Batys» «on» de tanyp, soghan qoldau kórsetetini de anyq. Aqparattyq, imidjdik jenis emey ne endi búl? Eng bastysy – Qyrym, Donbass pen Lugansk jyry biraz uaqytqa bolsa da, osy oqighanyng tasasynda qalyp qoyady.

IYә, Batys sanksiyalarynyng astynda qalghan Kremliding jighan-tergenining deni – sol Batys jaqta. Sondyqtan býginde onyng ishkeni irin, jegeni jelim. Alayda ol syr bermeydi. Kerisinshe, osynday dau-damay kezinde bir sәtke bolsa da, Pirr jenisine jetkenine quanyp qalady.

Besinshiden, Reseyding shoqpary basynda oinauyna jan-tәni qarsy Ukrainanyng ózi de ishki jәne syrtqy sayasy bonustaryn jinap jatyr. Ishki deytin sebebimiz, obektivti (soghys jaghdayy, әlemdik daghdarys, pandemiyalyq shekteuler, oligarhtardyng qarsylasuy) jәne subektivti sebepterge baylanysty Zelenskiy túsynda el ekonomikasy onala qoyghan joq. Osy olqylyqtardy jeleu de jalau etip, oppozisiya da kýshke minip, Maydan jenimpazyna ses kórsetude. Osynday qysyltayang jaghdayda «syrtqy qauip aldynda tútas últ bop úiysu» úrany ózekti de ómirsheng bolyp, biylikke degen syny kózqarasty birshama júmsartatyny sayasattanu teoriyasynan belgili.

Jogharyda atalghan derjavalar basshylarymen tikeley baylanys jandanyp, jýzbe-jýz әri terezesi teng dengeyde kezdesip, olardyng qoldauyna ie bolyp, qarjylay jәne әskery qaru-jaraq kýiinde kómekke qaryq bolyp jatqan Zelenskiyding de abyroy-bedeli artuda.

Búl – jenimpazdar tizimi.

Al jenilip jatqandar kim?

Ol – osyndayda naqty sayasatkerlerding ambisiyalarynyng qúrbany bolatyn qarapayym halyq qoy: ukrainy bolsyn, qyrym tatary bolsyn, orysy bolsyn, - bәri! Eki týie emes, birneshe týie sýikene qalsa, ortasyndaghy shybynnyng ne jany qalady deysiz?!

Ókinishke oray, sayasat pen geosayasat zandylyqtary sonday!

Týiin. Dualy auyzdar aitqan datalar, 15 jәne 16 aqpan kýnderi de ótip ketti. Soghys bastalghan joq. Biraq Ukraina men Resey arasyndaghy shiyeli týiindi erte me, kesh pe, sheshu kerek! Sol sebepti diplomatiyalyq emes deeskalasiya dauy әli de jalghasa bermek...

Ámirjan Qosan

Abai.kz