Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3844 10 pikir 19 Aqpan, 2022 saghat 14:13

Jeke adamgha tabynushylyq degenimiz...

Oyan, qazaq!

Kózindi ash,
Oyan, qazaq,
Kóter basty,
Ótkizbey qaranghyda beker jasty.
Jer ketti,
Din nasharlap,
Hal aram bop,
Qazaghym, endi jatu jaramasty!

Mirjaqyp Dulatúly (1909 j.)

Osydan túp-tura 112 jyl búryn «Oyan qazaq» dep, úrandaghan Mirjaqypty bilmeytin qazaq joq shyghar. Biraq, osy HHI ghasyrdyng dәl osy kýnderi búlay sýren salatyn qazaqty kezdestiruding qiyndyghyn aityp otyryp, amalsyzdan taghy da: «Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty» dep, bar dauyspen úrandaugha mәjbýr bolyp otyrmyz. Keshe ghana ótken ghasyrdyng songhy shiyreginde «Kemeldengen sosializmde bolyp-tolghan qazaq «Maqtansang maqtan qazaq, tóbeng kókke jetpey túr az-aq,» dep, daurygha әndetip jýrgen edi. Ol qazaqtyng tilden, dinnen, erkindikten, jerden de airylyp, jappay orystanyp, últsyzdanyp bara jatqanyn oilaugha, oilanugha totalitarlyq rejim mýmkindik bermep edi.

Al, qazaqy tyrash, jalghan namysty qayyryp qoyyp, tarih betine tike-tura qarap aitar bolsaq, 1991 jyldyng songhy ailaryna deyin Odaqtan bólinbeuge bel baylap, 1989 jylghy referendumdy betke ústaghan Núrsúltan Nazarbaev, basqa elding bәri bet-betine ketip, Tәuelsizdigin jariyalaghangha deyin, tipti, Mәskeudegi әskery tónkeriske deyin miz baqpay otyrghany barshanyng esinde. Otarshyl orystardyng ózi kimnen tәuelsizdik alghanyn ózi de týsinbey, tәuelsizdigin jariyalap qoyghan song qazaq biyligi ayaq astynan «Qazaqstannyng tәuelsizdigin jariyalap, «erlik» kórsetti. Onda da qúdaydyng 365 kýninen layyqty kýn tappay, Almatydaghy qandy Jeltoqsan bastalghan 16 jeltoqsandy, qara jamylghan qaraly kýndi tandap, Qazaqstandy toy-duman dýrmegine eliktirip, әn aitqyzyp, by biyletip, shalqyp sharap ishkizip jiberdi. Sóitip, Jeltoqsan kóterilisining ot jalynyn órt sóndirgish mashinanyng suymen óshirtkenimen qoymay, kýlli jeltoqsanshylardy ortalyq Alanda tógilgen qazaqtyng qyrshyn qyz-jigitterining ar-namysyn da Tәuelsizdik toyynyng araq-sharabyna túnshyqtyryp tastady. Sodan bergi 34 jyldan beri «Jeltoqsan kóterilisine әdil bagha, resmy sayasy aqtau berilmey, kómeskilenip, atausyz qalyp bara jatyr.

Al, Tәuelsizdikting 30 jylyn, osy jyldarda jýrgizilgen barlyq sayasi, ekonomikalyq, әsirese, konstitusiyalyq reformalardy sarapqa salar bolsaq, mynaday ýsh-tórt týrli sózge syighyzugha bolady eken.

«Aldymen ekonomika, sodan keyin sayasat».

Jerdi satu, memleket menshigindegi barlyq baylyqty jekeshelendiru jeleuimen biylik basyndaghy keshegi kommunist, býgingi Preziydent pen әkimder, kýshtik organdardaghy pogondylar pyshaq ýstinde bólip alyp, shetinen millionerlerge ainalyp shygha keldi. Biylikting «aldymen ekonomika» degenining shyn syiqy osy bolyp shyqty. Al, sheteldik alayaqtarmen auyz jalasqan eng jogharghy biylik qazaqtyng jer asty, jer ýsti baylyghyn talan-tarajgha salyp, tu-talaqay qylghany taghy bar. Sóitip, 30 jyl ishinde «kózin ashyp, basyn kótermek týgil, óz halqyn qasqyrsha talaghan ashkózderding kesirinen ózining «Tәuelsiz Qazaqstanynyn» bosaghasynda qalghan qayyrshy qazaq qazaqtyng býkil qala, dalasyn núrlandyrghan úly kósem – elbasynyng núrynan kózi qarmasyp, úiyqtap bara jatqanyn kórip, bilip otyrghanda, taghy da Mirjaqyp atamyzsha «Oyan, qazaq» dep jar saludy azamattyq әri perzenttik paryzymyz dep bildik.

Osynyng bәri 1995 jyly qabyldanghan Ata-zannyng bir adamnyng jәne onyng otbasynyng mýddesin qorghap, ataghyn aspandatu jolyndaghy quyrshaq Parlament pen Senattyng halqynyng mýddesin ayaqqa taptap, qoldan keshegi kommunisterding úly kósemine balama eshbir qatelespeytin, sondyqtan, jalpygha ortaq Konstitusiyalyq zandar men erejelerden mýlde joghary túratyn absolutti biylik iyesi retinde «Núr sәuleli – súltan» mәrtebeli «elbasynyn» úlylyghyn Stalinge teng tappay  qinalghan Jambyl jyrausha qinalghan qazaqty kórip, biz de qinalyp otyrmyz.

HHI ghasyrdyng – órkeniyetti әlemining bir mýshesi bolsa da, masang úiqydan maujyraghan qazaghyma «jeke basqa tabynu» degen sýrkeyli sózding payda bolu tarihyn  - keshegi Stalindik zúlmatqa 1956 jyly býkil Kenes elin biylep-tóstep túrghan KPK burosynyng baghasyn úsyna otyryp, býgingi real ómirimizdegi kelensizdikterdi salystyra, salghastyra saraptaudy eskertkimiz keldi.

«Jeke adamgha tabynushylyq – «kórnekti adamdar tarihy proseske sheshushi yqpal jasaydy» dep, jeke adamnyng aldynda bas ii, ony qoshemetteudi, uaghyzdaudy kórsetetin úghym.  J.A.T. iydeyasy men praktikasy erte zamannan beri kele jatyr. Halyqty ol kezde diny jәne ziyalylar ókimetining ókilderi - qatelespeytin, janylyspaytyn erekshe adamdar dep, qúldyq úrugha zorlap kóndirdi. Keyinirek J.A.T. iydeyasy iydeyalistik burj. filosofiyada qoghamdyq ómirdegi obiektivti zandylyqty joqqa shyghartyp, jeke adamnyng zorlyq-zombylyghyn aqtaytyn iydeya retinde qalyptasty. Marksizm-leninizm J.A.T-tyng qanday týrine bolsa da qarsy, ony tarihty materialaistik túrghydan týsinumen de sos. qoghamnyng demokratiyalyq mәnimen de syiyspaytyn úghym dep esepteydi. M-L. klassikteri bedel ataulylargha eski nanymmen bas iige deyin baratyn jeke adamgha tabynudyng qanday bir týrine bolmasyn qarsy pikirlerde boldy. Kommunizm jaulary bizding elimizde kezinde oryn alghan IY.V.Stalinning jeke basyna tabynushylyqty sos. qoghamdyq qúrylysqa baylanysty bolady dep týsindiruge tyrysady. Al, shyn mәnine kelgende múnyng ózi erekshe jaghdaydan tughan qúbylys edi. Bizding elimizde dýniyejýzindegi túnghysh sos. qogham temirdey berik tәrtip saqtaudy jәne partiyalyq memlekettik basshylyqty bir ortalyqqa baghyndyrudy qajet etken kapiyt. qorshau men qatang ekonomikalyq blokada jaghdayynda ornatyldy. IY.V.Stalinning jeke basyna tabynushylyq osynday kýrdeli auyr jaghdayda payda boldy. Partiyamyz J.A.T-ty batyl synady. KPSS OK-i  «jeke adamgha tabynushylyqty jәne onyng zardaptaryn jong turaly» (1956 j. iini) qaulysynda J.A.T-tyng obiektivtik jaghdaylaryn, sonday-aq, Stalinning jeke basynyng qasiyetterine baylanysty keybir subiektivtik faktorlardy taldap, J.A.T-tyn  materialistik pozisiyadan taigha, tarihty jasaushy halyq búqarasynyn  belsendiligi men bastamasyn baghalamaugha әkelip soqtyratynyn ashyp kórsetti».

Q.S.E. 4-tom, Dok – imantau Almaty. 1974 jyl. 361 bet, qaz-qalpynda kóshirildi.

HHI ghasyrda ómir sýrip jatqan qazaq azamattary sonau 1974 jyly baspadan shyqqan osy ensiklopediyanyng әr bir sózin úqyptay oqyp, býgingi Konstitusiyalyq zang erejelerimizding qalay búrmalanyp, ózgertilgenin sanamalasaq esepten janylyp, basymyz ainalyp ketetin shyghar.

Sózdi QR Konstitusiyasynan bastaghanda, nazarlarynyzgha 2019 jyly Konstitusiya kýnine oray sóilegen sózinde Preziydenttin: «Qazaqstan Konstitusiyasyna eshqanday ózgertuler engizilmeydi jәne onyng qajeti de joq» - dey, kelip: «Konstitusiyagha ózgerister engizu turaly aityp jýrgenderding barlyghy ibilisting әreketi» dep, mәlimdegenin úsynamyz.

Solay-aq, deyin desek, soghan deyingi jaghdayymyz mynaday eken: QR Konstitusiyasyna osy jyldarda 5 ret: 1998, 2007, 2011, 2017, 2019 jyldary engizilgen ózgertuler men tolyqtyrular boyynsha 55 statiyagha  1100 tolyqtyrular men ózgertuler engizgenderdi de ibilister qataryna qosu kerek bolatyn shyghar. Solardyng ishinde, 1998 jyly eng negizgi 19 zangha týbirli ózgerister jasalypty. Songhy ózgeris - 2019 jylghy 20 nauryzdaghy Konstitusiyalyq kenestin: «Vnosimye v Konstitusii Respubliky Kazahastan «Astana» - «Núr-Súltan» svyazamy s priznanie istoricheskoy roly y uvekavsyachivaniyem zaslug Pervogo Preziydenta Respubliky Kazahstan pered narodom Kazahstana, ne zatragivait voprosy nezavisimosty gosudarstva, territorialinoy selosnosty Respubliki, formy ee pravleniya, a takje  osnovopologaishie prinsipy deyatelinosty Respubliki, zalojennye osnovatellem nezavisimogo Kazahstana, pervym Preziydentom Respubliky Kazahstpan – Elbasy».

Bizding lәppay taqsyrgha әbden mashyqqan Mәslihatshylar men Parlamentariyler jaghympazdyqtyng әlemde joq ýlgisin kórsetip, Astananyng jana atauyn – «Núr-Súltan»  dep, jazudy, әu basta,  «Núrsúltan» dep at qoyghan, ata-anasy kóregendikpen arabtyng «Núr» degen sózinin  «svet», «siyaniye» ekenin, al «Súltan» - «vlasti» nemese  «praviyteli» ekenin bilip әdeyi «Núr-Súltan»  dep qoyghanyn eske alsa kerek.

Qazaghym-au búl soraqylyqty qara orys deputattar qoshemet ýshin aita salghan týsinbestik deyin desek, respublikalyq onomastikalyq komissiya alaqaylap, búl sandyraqty zandastyryp bergenine kuә bolyp otyrmyz.

Jana Preziydentting taqqa otyrar-otyrmastan shygharghan «ukazy» boyynsha  ózgertilgen qala, kóshe, oqu oryndary men mәdeniyet mekemeleri, vokzaldar men aerodromdar, stansiya beketteri t.b. sansyz jana ataulardy jabdyqtap ornatugha shamasy 125 million dollar (47301250000 tenge) júmsalghan kórinedi. Mynau kedeyshilik, qymbatshylyq, auru-syrqau, alqymdap túrghan qazaq halqy jaghympazdargha qarghystan basqa ne aitar deysin?! Basqasyn aitpaghanda, songhy 15-20 jylda Parlament qabyldaghan Konstitusiyalyq ózgertuler men tolyqtyrulardyng basym kópshiligi túnghysh Preziydent – Elbasynyng abyroyyn asqaqtatyp qana qoymay, onyng jeke basyna tabynudyng diktator V.IY.Stalinnen de soraqy týrlerin zandastyratyn tolyp jatqan zansymaqtardyng jalpy tizimi onnan asady eken. Atap aitqanda: osy ózgertuler men tolyqtyrular «Túnghysh Preziydent – liyder nasidy» jәne onyng qazaq halqynyng bar baylyghyn ozbyrlyqpen iyemdenip alghan otbasy mýshelerimen, bar biylikti basyp alghan qylmystyq topty qaytkende tarihtyng býgingi jәne ertengi әdil jazasynan qútqaryp qaludyng barlyq aila-sharghysyn zandastyrudan basqa esh nәrse de emes ekenin búdan 11 jyl búryn (21.05.2010) qabyldanghan zandaghy: «...Chto glava gosudarstva y chleny ego semiy polnostiu osvobojdautsya ot ugolovnoy otvetstvennosti» dey, kelip: «...Ugolovnoy  otvestvennuy otvestvennosti  za porchu izobrojeniy pervogo Preziydenta  Kazahstana, publichnye oskorbleniya y iskajeniya faktov ego biografiya» - degen qatang eskertulermen kóruge bolady...

Qadirli otandastar, myndaghan jyldardan beri ómir sýrgen adamzat balasy basynan ótkergen qandy tariyhqa kóz jibersek, altyn taqtan airylmau ýshin tipti, qara jer qoynyna kirgennen keyin de mәngilik ómirden dәmeli san diktatorlardyng taghdyry býgingi «ólmes ómir» arqanyna jarmasqan kósemderge sabaq bolmaghan eken. Aghylshynnyng úly aqyny Lord Bayronnyng «Ómir arqan, jabysyp úshyna, songhy týiin qoldan shyqpasa eken dep», deytin oryndalmas «Armangha» aldanghan liyderler, patshalar men handar, proletariyattyq úly kósemderdi ayap, janyng ashidy eken.

Mәngilik - tek jaratushy Allagha ghana jarasady, úly Abaysha aitar bolsaq:

Adamzat býgin adam, erteng topyraq,

Býgingi ómir – jarqyldar, aldar biraq.

Erteng ózing qaydasyn, bilemisin?

Ólmek ýshin tughansyn, oilan shyraq.

Degenmen, ólimning de qadirlisi men qadirsizi bolatynyn úmytpauymyz kerek. HHI ghasyr diktatorlar men kommunist kósemderding million, milliardtargha túrghyzylghan san myng eskertkishterin talqandap, olardyng at-ataularyn qayta janghyrtudan basqa iygilikti, sauapty qaryz-paryzdary az emes edi ghoy.

«Liyder nasidy» oilap tapqandar «...Jeke adamnyng aldynda bas ii, ony qoshametteudi,  uaghyzdaudy jәne jeke adamnyng zorlyq-zombylyghyn aqtaytyn iydeya retinde aiyptaghanyn bilmegeni me?  Biz osynday shekten shyqqan mәngýrttikti zandastyru arqyly HHI ghasyrdaghy órkeniyetti әlem aldynda úyatty bolyp otyrmyz.

Keshegi Almatydaghy «Brejnev» alanynda qangha boyalghan qyrshyn qyz-jigitterimizdi (Qayrat Rysqúlbekov,  Lәzzәt Asanova  t.b.) janyshtaugha búiryq bergen qandy qoldar әli әdil sotqa tartylghan joq. Al, aidyn, kýnning amanynda, Tәuelsiz elining bosaghasyn bekitip, shanyraghyn kóteruge baryn salyp kýresken Altynbek Sәrsenbaev, Zamanbek Núrqadilovterdin  qandy qol qúnykerlerinen qún súraytyn kýn qashan keledi? Janaózende qangha boyalghan sansyz qazaq bozdaqtarynyng qúnyn kimnen súraytynyn jaqsy biletin qazaqtar tek uaqyt degen әdil tóreshining ýkimin taghatsyzdana kýtude. Al, qazaqtyng jer asty, jer ýsti baylyghyn taran-taraj qylyp, taltandap jýrgen ashkóz bayshykeshterden esep alatyn kýnder әli-aq, keledi. Sol kezde kimning kim ekeni belgili bolady. Jeke adamgha tabynushylyqty aiyptap, әshkerelep, tarih ýkimin jariyalaytyn ensiklopediyalardyng jana redaksiyasyn oqityn kýnderdi әzirshe kýte túramyz da...

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz

 

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5446