Janylmasam, 2017 jyldyng kókteminde «Núr Otan» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine Baqyt Alpys jәne Aythan Bekmúrat atty eki jigit kelip, auyldan sharuashylyq maqsatyndaghy jer telimin alghysy keletinin, audan әkimining qoyan búltaqqa salyp, jóndi jauap bermey jatqanyn qynjyla otyryp bayandady.

Jónderin súrap edim, ekeui de Qytay qarmaghynda qalghan ózimizding Altaydan kóship kelip, Aqmola oblysy, Ereymentau audany, Oljabay auylyna qonystanghan, qolynda «Oralman» mәrtebesi bar azamattar bolyp shyqty.

IYә, Oralmandargha jer uchaskelerin beru Qazaqstan Respublikasynyng «Jer kodeksinin» 46, 37, 97 jәne 100-babynda qarastyrylghan. Sonday-aq, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zannyng 23-babynda da Oralmandargha jer uchaskelerin beru oralmandargha, etnikalyq qazaqtargha jәne olardyng otbasy mýshelerine úsynylatyn memlekettik qoldau sharalarynyng tizbesine engizilgen.

Tipti, «Jer kodeksinin» 46-babynda «Oralman» mәrtebesi bar azamattargha Jer telimderining paydalanu qúqyghy eshbir konkurssyz, auksionsyz beriletindigi ashyq jazylghan...

Osy jenildikterdi tanystyra otyryp, ekeuine audan әkimining atyna jer telimin beru turaly ótinish jazyp berdim jәne ol ótinishti Ereymentau audany әkimdigine tirketudi, sosyn olardyng jazbasha jauabyn alyp keludi tapsyrdym.

Kóp keshikken joq, eki jigit audan әkimi Ermek Núghymanovtyng qoly qoyylghan jauapty alyp, qayta oraldy.

Atalghan jauabynda E. Núghymanov «Jer zannamasynyng keybir normalaryn qoldanugha moratoriy engizu turaly Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2016 jylghy 6 mamyrdaghy №248 Jarlyghyn» syltauratyp, olargha jer telimi berilmeytinin kesip aitypty.

Negizi, moratoriydyng oralmandardyng jer aluymen esh qatysy joq.

Sosyn, eki jigitke Aqmola oblystyq Jer qatynastary basqarmasynyng basshysyna qaratyp, dәl sonday ekinshi ótinishti jazyp berip, jaubyn kýtudi ótindim.

Ondaghy maqsat – atqarushy biylikting biliktiligi men niyetin bir synap kóru jәne alystan kelgen aghayyngha qaghazben sauatty júmys jasaudy ýiretu.

Kóp keshikken joq, eki jigit Aqmola oblystyq Jer qatynastary basqarmasynyng basshysy Almagýl Qadyralinanyng qoly qoyylghan jauapty alyp, qayta oraldy.

Bir әribi ózgermegen. A. Qadyralina da aldynghy E. Núghymanovtyng jauabynyng auzynan týse qalghanday jauap beripti.

Endi bәri týsinikti boldy.

Aytpaqshy, dәl osynday jaghday Qorghaljyn audanyna qonystanghan aghayyndardyng basynan ótip jatqan bolatyn. Qaynar Kemelbekúly degen inimiz de әkesine jer telimin alu ýshin ótinish aita kelgen.

Jogharydaghy jauaptargha silteme jasay otyryp, «Abai.kz» saytyna «Ermek Núghymanov Elbasynyng zanyna qarsy ma?!» degen maqala jazyp jariyaladym. Ile-shala atalghan saytta «Qadyralina zangha baghynbay әli qasarysyp otyr...» atty ekinshi ashyq hatym jaryq kórdi. Ol az deseniz, Qaynar Kemelbekúlynyng atymen «Qadyralinanyng Preziydent qol qoyghan zandy búrmalaugha haqysy bar ma, Myrzahmetov myrza?!» atty ýshinshi maqalany búrq etkizdik...

Almagýl Qadyralinada ýn joq. Telefon soqsam, «soveshaniyeden qoly bosamay», qashyp jýrdi.

Al, ashyq aqparatqa aty shyqqan son, Ermek Núghymanovtyng degbiri kete bastapty. Oljabay auylyna kelip, júrtpen jinalys ótkizip, eki oralman azamatqa «Zangerlerge teksertip jatyrmyn, eger mening bergen jauabym dúrys bolyp shyqsa, ekeuindi sotqa beremin!» dep, qúqay kórsetedi.

Múny estip, arghy betten kelgen aghayyndardyng zәresi úshady. «Jeri qúrsyn, qaydaghy bәleni qaydan taptyndar, endi sottalatyn boldyndar!..» dep, oralman aqsaqaldar eki jigitti kózge shúqidy.

Sýlkinderi týsken  Baqyt Alpys pen Aythan Bekmúrat maghan taghy keldi. Bastaryn shayqap otyryp, bolghan oqighany týgel bayandady.

Oghan deyin biz de qarap otyrmay, Aqmola oblysynyng prokuraturasyna hat jazyp, «Jer kodeksindegi» oralmandargha jer beru turaly normalardyng Preziydent jariyalaghan moratoriygha qatysy bar-joghyn anyqtap ýlgerdik.

Oblys prokurory T. Tәshimbaev audan prokurory men әkimining atyna zang búzushylyqtardy jong turaly tapsyrma bergenin jetkizgenin aityp, jazbasha jauap bergen bolatyn.

«Úrysta túrys joq!» degen, endi búl mәseleni sonyna shygharu kerek!

Eki jigitti ertip, «Núr Otan» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine azamattardy qabyldaugha kelgen sol kezdegi Auyl sharuashylyghy birinshi viyse-ministri Qayrat Aytughanovtyng qabyldauyna kirdim.

Sóitip, eki bauyrymyzdyng kózinshe, Birinshi viyse-ministrge bolghan jaghdaydy tolyq bayandap berdim.

Kóp ótpey, Qayrat Aytughanovtyng pәrmenimen Auyl sharuashylyghy ministrliginde taghy bir viyse-ministr Erlan Nysanbaevtyng tóraghalyghymen, beyne-konferesiya baylanys jýiesi arqyly jinalys ótti. Oghan Aqmola oblysynyng әkimdiginin, «Núr Otan» partiyasynyn, QR Ishki ister ministrligining Kóshi-qon komiytetining ókilderi qatysty.

Viyse-ministr Erlan Nysanbaev obylys pen audan basshylaryna, qoldanystaghy zannamalargha say, «Oralman» mәrtebesi bar azamattargha Jer telimderining paydalanu qúqyghy eshbir konkurssyz, auksionsyz beriletindigin týsindirdi. Sonymen birge, respublikanyng barlyq jer qatynastary basqarmalaryna «...atalghan zannamalargha sәikes, oralmandargha auyl sharuashylyghy maqsatynda jer uchaskelerin jalgha beru mәselesi toqtatylmaghanyn jәne olargha jer uchaskelerin beru barysynda «Jer kodeksinin» 46, 37, 97 jәne 100-baptaryn basshylyqqa alu qajet ekenin eske salamyz...» degen viyse-ministr E.Nysanbaevtyng qoly qoyylghan hat jóneltti.

Sonyng arqasynda, ótinish iyeleri 671 gektar jayylymdyq jerge zorgha qol jetkizdi. Osydan keyin kózi ashylghan taghy biraz Ereymentaulyq qandastarymyz jer telimin aldy.

Sóitip, Ereymentaulyq eki qandasymyzdyng ótinishi arqyly býkil Respublikadaghy E. Núghymanov pen A. Qadyralina sekildi qasarysyp otyghan qaraulardyng sauaty ashyldy, beti qaytaryldy. Biz de atqarushy biylikke «Itting iyesi bolsa, bórining Qúdayy bar» ekenin úghyndyrghanday boldyq.

Ótken aptanyng demalys kýnderi sol jigitterding shaqyruymen Ereymentau audanyna baryp qayttym.

Baqyt Alpys taghy ýsh azamatty qosyp, «Erasyl» atty sharua qojalyghyn qúrypty. Tórt otbasy tórt týlikti ósirip, sharuashylyghyn shalqytyp otyr eken. Jaqynda ghana Qorghaljyn auylynan qymbat baghagha «Angus» nәsildi búqasyn satyp alypty. Endi mal nәsilin jaqsartpaqshy...

Men múnyng bәrin enbegimdi kórseteyin dep, maqtanysh ýshin tәpteshtep jazyp otyrghamyn joq. Esesine, atqarushy biylikting biliktiliksizdigi men sauatsyzdyghyn jәne shetten oralghan qandastarymyzgha degen niyeti men kózqarasyn kórseteyin degen oimen bayandap otyrmyn.

Kesip aitayyn, bizding auyl túrghyndaryn túralatyp, adymyn ashtyrmay otyrghan – shiyki zandar men osynday jetesiz basshylar.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng  «Jer sheteldikterge berilmeydi!» degen tarihy sheshiminen keyin, «Jer kodeksine» ózgertuler engizildi.  Jana Kódekste 46-baptyng ýsh normasy qaldy da, qalghan 37, 97 jәne 100-baptar alynyp tastaldy.

«Qandas» mәrtebesining bir jylgha qysqaruyna baylanysty, arghy betten oralghan aghayyndar endi Qazaqstan azamattyghyn alghan son, atalghan Kodekske say, jergilikti halyqpen birdey jer telimderin ala alady.

Biraq, auyl halqyna sharuashylyq jýrgizu maqsatynda jer beruge kelgende jergilikti ataqarushy biylikting niyeti de, «Jer kodeksinin» jer beru sharty da bәlendey ózgerip ketken joq, sol eski kýiinde qaldy.

Endi, qoldanystaghy jana «Jer kodeksine» kelsek, atalghan Kodeksting 48-babynda Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti aiqyndaghan ónirlerge, oblystyq manyzy bar qalalargha qanystanghan qonys audarushylargha jer uchaskelerin nemese jer uchaskelerin jalgha alu qúqyghyn sauda-sattyqsyz (auksiondarsyz) beru kózdelgen.

Búl – óte dúrys.

Al, alys-jaqyn shetelderden kóship kelgen qandastarymyz ýshin, ókinishke oray, múnday jenildik norma qarastyrylmaghan.

Búl – dúrys emes!

Arghy betten oralghan qandastarymyz onday jenildikpen jerge qol jetkizu ýshin, aldymen Ýkimet aiqyndaghan ónirlerden tys oblystargha qonystanyp, túrtaqty tirkeuge túryp, Qazaqstan azamattyghyn aluy kerek.

Sodan song baryp, olardyng Ýkimeti aiqyndaghan ónirlerge qonys jótkep, «qonys audarushy»  atanuyna tura keledi.

Búl – endi azap!

Búl kýnde Ýkimet aiqyndaghan oblystardan ózge ónirlerden jerdi jerden shúqysang da tappaysyn, bәri qoldy bolyp ketken. Oghan aparyp jergilikti atqarushy biylikting niyetin qossanyz, managhy eki jigitting kýnin keshesiz.

Meninshe, auyldy jerde sharuashylyqpen ainalysqysy keletin әrbir azamatqa jer telimderining paydalanu qúqyghy belgili mólsherde belgili bir merzimge sauda-sattyqsyz (auksiondarsyz) berilui kerek.

Eger, sol merzim ishinde olar ol jerdi iygere almasa, qaytaryp alyp basqasyna bergen dúrys.

Sonday-aq, auyl túrghyndarynyng jer telimderin aluyna, olardyng qúral-sayman, mashina-traktorlarynyng bar-joghy shart etilmeui tiyis.

Múnday «sharttardyn» toyymsyzdardyng jerdi kóbirek basyp qaluy ýshin әdeyi zandastyrylghany kórinip túr.

Adamda shash bolghany ýshin, barlyq adam shashtaraz ashuy, ústara ústauy shart emes qoy. Tek, bir bólim adamdar ghana shash alu júmysymen  aynalysady.

Sol sekildi, bireude jer bolsa, ekinshi adam qúral-saymanyn, ýshinshi adam úryghy men tynaytqyshyn alyp shyghady.

Sóitip, kәsip iyeleri bir-birimen selbesip, júmyspen qamtylatyndar sany kóbeye beredi.

Búl ózi – zandylyq. Tipti, kәsipkerlikting filosofiyasy deuge de bolady.

Eng qiyny, shette jýrip, ózin-ózi júmyspen qamtugha tóselip kelgen qandastarymyz ýshin taghy da jer qayghy bolyp túr!

Bәrine aqyly jetken Ýkimetting qandastarymyzgha kelgende sarandyq jasaghanyna tang qalamyn...

Auyt Múqiybek

Abai.kz