Senbi, 23 Qarasha 2024
Sanlaq 4560 10 pikir 21 Aqpan, 2022 saghat 14:12

Beyjindegi sәtsizdikke kim kinәli?

Beyjindegi qysqy olimpiada oiyndary keshe óz mәresine jetti. Qazaqstan tórtkýl dýnie kóz tikken búl dodada jýldesiz qaldy.

Elimizden olimpiada oiyndaryna 34 sportshy attanghan bolatyn. Olar – qysqy sport oiyndarynyng ishinde sporttyng shanghy jarysy, fristayl-mogul, shanghy akrobatikasy, tau shanghysy, shanghymen sekiru, biatlon jәne short-trek týrlerinen jýldeli oryndargha talasty.

Ókinishke oray, Qazaqstannyng búl olimpiadadaghy eng ýlken jetistigi – short-trekten Abzal Ájighaliyevting tórtinshi oryndy iyelengeni boldy. Segiz sport týrinen baq synaghan qazaqstandyqtar jaqsy nәtiyjege qol jetkize almady. Búl olimpiadada eng ýzdik shyqqan Norvegiya eli 16 altyn, 8 kýmis, 13 qola medali jenip aldy. Odan keyingi kezekte Germaniya barlyghy – 27 medali, AQSh – 25, Shvesiya – 18, Qytay – 15, medalidi jenip «ýzdik bestik» qatarynda túr. Qazaqstan 2010 jyldan beri qaray әr qysqy olimpiadadan 1 kýmis 2 qola medali alghan.

Biylghy aq olimpiadany Qazaqstan ótkizui mýmkin edi. 2013 jyldyng tamyz aiynyng ortasynda Almaty qalasy birinshi bolyp HOK-qa resmy ótinim bergen. Sonymen, olimpiadany ótkizu qúqyghy ýshin sheshushi sәtte Beyjing men Almaty qalalaryna tandau týsti. Nәtiyjesinde Qytay astanasy bar bolghany 4 dauys (44:40) basymdyqpen jeniske jetip, kezekti qysqy olimpiada oiyndaryn ótkizu qúqyghyna ie boldy.

Beyjing olimpiadasyna Qazaqstan 250 mln tenge bóludi josparlaghan eken. Al, jarysqa dayyndyqqa 400 million tenge júmsalghan. Sonymen, biylghy aq olimpiada oiyndaryna jalpylay alghanda 600 million tenge júmsalyp túr.

Osyghan deyin: «Beyjing olimpiadasyna 250 million tenge bólinu josparlanghan. Alayda úiymdastyrushylar delegasiya sanyn qysqartyp, júmsalatyn qarjy 220 million tengege týsedi», - dep pikir bildirgen edi ÚOK bas hatshysy Andrey Krukov.

Dese de, bizding sportshylar jýlde men marapattan kende qalayyn dep otyrghan joq. Short-trekten jarysta 500 metr qashyqtyqqa syrghanap, 4 oryngha shyqqan Abzal Ájighaliyevke 40 000 dollor (17,1 mln tenge) syiaqy beriledi, onymen birge әrtýrli estafetada óner kórsetip besinshi oryngha ie bolghan Denis Nikisha, Ádil Ghaliahmetov, Oliga Tihonova jәne Yana Hangha 10 000 dollordan (4,1 million tenge) beriledi. Sәikesinshe, atalghan soma kóleminde syiaqyny sportshylardyng jattyqtyrushylary da alatyn bolady. Biraq, múnda sportshynyng bonusy komandanyng ýsh tәlimgeri arasynda bólinedi. Komandalyq sport týrlerinde sәtti óner kórsetkeni ýshin komandanyng ýsh jattyqtyrushysy birdey mólsherde bonus alady.

2022 jylghy olimpiada qorytyndysy boyynsha, Qazaqstan sportshylar men jattyqtyrushylargha 140 myng dollar (60 million tengege juyq) tóleydi. Aqsha respublikalyq budjetten audarylady.

Jazghy jәne qysqy Olimpiada jýldegerlerine tólemder Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2014 jylghy 19 jeltoqsandaghy №1435 qaulysymen retteledi. Sportshy altyn ýshin 250 myng dollar, Kýmis ýshin 150 myn, qola ýshin 75 myng dollar alady. Sonday-aq, tórtinshi, besinshi jәne altynshy oryndargha ie bolghan qazaqstandyqtargha tiyisinshe 30, 10 jәne bes myng dollardan syiaqy beriledi.

Olimpiada oiyndaryna qatysatyn ýzdik sportshylardy iriktep, tandap alugha tikeley jauapty, olardy jattyqtyrugha bólinetin qarajatty kýni keshege deyin basqaryp kelgen Timur Qúlybaev basshylyghyndaghy ÚOK búl nәtiyjege qalay jauap berer eken?..

Biz taqyrypqa túzdyq retinde, Beyjing olimpiadasyna arnayy baryp, tele ekran arqyly aqparat taratqan әriptesimiz Jandos Aytbayúlynyng olimpiada turaly pikirin oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik.

Jandos Aytbayúly:

- Ol ras, Tailandta biz dop qughanbyz,
Qorjyndy talay mәrte toq qylghanbyz.
Kubanyng myqtylaryn shaqyrtyp ap,
Almatyda Múhtarhangha soqtyrghanbyz.
Solt Leyk Sity syndarynan qúry qol qaytyp,
Sekildi bop otyrmyz qysylghan qyz.

​Búl, arda tughan Amangeldi Seyithanovtyng 2002-shi jyly aitysta aitqany. Últjandy ústazym qazaq sportyndaghy kez-kelgen sәtsizdikke kýiip-pisip jatushy edi. Kózi tiri bolghanda, osy oiyndar turaly da jan-jaqty jazar edi au…

​Beyjing oiyndary bitti. Solt Leyk Sitiyden song salbyrap, Turin oiyndarynan keyin týnilip ketip edik, Qytaydan qysyla-qysyla qaytyp bara jatqan jәiimiz bar. Týsingenimiz dýbirli dodalarda qazaqtyng namysyn qarakózder ghana qorghau kerek! Qany qazaq dep qaynap, qazaq dep jýregi soghatyndar bolmasa, ózgelerge әnúranymyz ben kók tuymyzdyng qúny kók tiyn. «Jýlde alsam ýkimet taghayyndaghan qyruar qarjygha qaryq bolamyn, jýldesiz qalsam typ-tynysh jata beremin», - deydi. Tipti mәrege 30-40-shy bolyp kelse de mәz. Sózge tartsang aqtaludan aspaydy.

Ras, osy uaqytqa deyin qysqy oiyndarda tek ózge últtyng ókilderi qazaqqa jýlde alyp berdi. Olardyng enbegi eskerusiz qalghan joq. Áli de qúrmetteymiz! Biraq, sol Smirnov pen Prokashevalar shyqqan kenes mektebi kelmeske ketti. Endi skandinaviyalyq elderding tәjiriybesine sýiene otyryp óz mektebimizdi qalyptastyratyn uaqyt jetti. Qysqy sporttan da myqtylarmen iyq tirestire alatynymyzdy osy joly ózimizding qarakóz úl-qyzdarymyz taghy bir mәrte dәleldedi. Onda nege qazaq balasyn qysqy sportqa bermeydi degen pikirlerdi de oqyp-bilip jýrmiz. Sportqa bermeydi emes, beredi. Biraq әlgi sport týrining aurasyn kórgen bala túra qashady. Nege? Óitkeni shanghy, biatlon, mәnerlep syrghanau, koniky men hokkeyinizdi orekender iyemdenip alghan. Al sol sport týrining qyr-syryn ana tilinde týsine almaghan son, qazaq balasyna ol qyzyq pa? Áriyne, birden boks pen kýreske barady. Óitkeni ol jaqta qazaqilyq basym. Bapkerler basynan sipasa da, boqtasa da bәri qazaqsha.

Bir ghana mysal short-trekten últtyq qúramanyng bas bapkeri Mәdighaly Qarsybekov aghamyz qanshama qarakózderge jol ashty. Aytqymyz kelgeni óz tilin jetik biletin, et jýregi elim dep soghatyn qazaq bapkerlerining sanyn arttyryp, olardyng bilimin jetildiru qajet. Balalar sportyn basty nazargha alghan jón. Sporttyq ýiirmeler, jattyghu jasaytyn keshender, sporttyq búiymdar tegin bolsa qysqy sportqa keletinderding qatary kóbeyer edi. Tek qana qala emes, auyldy jerden talanttardy izdep tauyp, olarmen jýieli týrde júmys jasau kerek. Ártýrli dengeydegi jarystardy úiymdastyryp, qysqy sporttaghy bәsekelestikti arttyrghan jón. Álem myqtylarymen ýzengi qaghystyryp jýrgen sportshylarymyzdyng jetistigi keng kólemde nasihattaluy tiyis. Olimpiada oiyndarynda bir ghana short-trekten birneshe medali alugha bolady.

Endeshe osy bir sport týrin damytudy qolgha alyp, zamanauy ýlgidegi sport keshenderi salynsa. Uniyversiada men Aziadagha salynghan sporttyq nysandar qanyrap bos túrmay, el iygiligi ýshin júmys istese. Sanlaq sportshy Smirnov aitqanday «bizde tau dese tau, bau dese bau bar». Jyl on eki ay qar jaumaytyn elding sportshylary da jýlde alyp jatyr emes pe. Endeshe bolashaqty býginnen oilap, qazaq sportyn kóteruge shyndap kirisu kerek. Áytpese, osy jaghday tórt jyldan keyinde qaytalanuy әbden mýmkin.

​Aytpaqshy, sportqa bólingen qyruar qarjynyng da qayda júmsalghany turaly halyqtyng aldynda esep berilse degen kópshilikting talap-tilegi bar!

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394